Tänud!
Teised on leidnud et eesti keeles võiks fancoil tähendada fan-coil radiaator või siis puhurradiaator.
Lugemata postitus Postitas Coolhouse »
Tänud!
Lugemata postitus Postitas juri73 »
Seda öeldi jah et külmaga vaja pellet lisaks panna kuid palju neid 15 ja rohkem külmaga päevi on. Muidugi ei tea mis teeb elektri hind ja samuti mis maksab tulevikus pellet.Coolhouse kirjutas: ↑18 Jaan 2022, 21:20Ega mitte ainult sinul pole nii vaid ENSV ajal nii tehtigi. kui sul nüüd on maja soojustatud ka nii nagu tollel ajal oli siis kuskil 0 C välisõhul on ilma ringluspumbata ehk vabaringlusega vaja 37 C küttevett ja see 45 C läheb mängu kuskil arvatavalt -5C juures.juri73 kirjutas: ↑18 Jaan 2022, 19:48 Hetkel on katlal 2 kaitsesüsteemi kõrgem on 65 aga madalam ei mäleta vist oli 60 peal. Kunagi kui oli diilikütte ja automaatikat polnud siis sai käsitsi temp pandud ja kui mu mälu ei peta siis midagi 40 ja veidi peale vist oli. Ribid on pandud arvestusega 1m2=1 ribi ning nurgatubades mõni lisaks.
Kui nüüd (ma ei tea kuidas pelleti süst ehitatud) maasoojuspumbaga ajab vett ringi ringluspump siis läheb olukord paremaks.
Kuid ringluspumbaga läheb majja -5.. -15 C välisõhul 50...55 C.
Kui välisõhk veelgi külmem pead tenni või pelletikatla appi võtma.
See eelnev jutt põhineb mitmel malmradikatega majal.
Kõige lihtsam on maasoojuspump tööle panna ja vaadata kuidas töötab.
Nii ongi paljud teinud ja e-posti arveid enam vaadata ei julge. Võib ka tuhat ette lüüa.
Ehk tuleks vaadata ka soojuspumba kasutegureid 35, 45, 55 C veega ja mõelda kas mitte mõni radiaator lisada.
(hull jutt) aga tegelikult on olemas sellised radiaatorid mis ventilaatori abil võimaldavad kanda 130 cm pika radiaatoriga 4...5 kW soojusvõimsust. Aga nad maksavad mitu korda rohkem kui tavaline radiaator.
Sellise asja nimi on konvektor kuigi välimus sama kui radiaatoril.
Lugemata postitus Postitas Urmas »
Pelletite ja küttepuude hind tõuseb korrelatsioonis elektri hinnaga.
Lugemata postitus Postitas valaskalakene »
Eks turg paneb selle paika - kui teha seade pikema elueaga, on ta kallim ja keskmine tarbija ostab eelkõige hinda. Nii lihtne ongi.Urmas kirjutas: ↑15 Dets 2021, 09:47 Miks ei tehta pikema elueaga seadmeid, et ka peale "0 jõudmist" saaks veidi muiduelu nautida ega peaks hakkama jälle uue ja energiatõhusama seadme soetamisele mõtlema?
Kui meie Stropuva kere oleks tehtud veidi paksemast metallist ja arvestada, et õhukolu on kuluvosa, siis seda tüüpi katel peaks vastu ikka tunduvalt rohkem kui 20 aastat.
Lugemata postitus Postitas Kalvis »
Lugemata postitus Postitas T25 »
Müüakse kallilt turule, kus inimeste ostujõud on kordades kõrgem , kui meil ja siis räägitakse, kui hea on börs. Tegelikult tuleks omatarve ära katta elektrijaamadega talvel ja hind fikseerida selliselt, et õhk ja maasoojuspumbad oleks elujõulised, mitte nii, et inimesed maksavad elektri eest 6-10x arveid. Kui aga samamoodi edasi läheb ja 10x arveid hakatakse "uue normaalsusena" käsitlema, siis soojuspumbast saab rahapump, mis kõik inimeste säästud talvel mõne kuuga nahka paneb.Siiski tänu Narvale saaks Eestis teha "soodsat" elektrit aga valitsus ei taha.
Lugemata postitus Postitas xil »
Lugemata postitus Postitas Katlamiis »
Lugemata postitus Postitas Prill »
Vara veel pelletikütte-hinna üle hõisata, ise ostsin suvel pelletit 190€ alus (975kg) koos kohaletoomisega, täna müüakse sama 249€. Ma ei tea mis energiat pelletitootmiseks kasutatakse, kui kasutavad elektrit/gaasi, on järgmise küttehooaja märgatav hinnatõus soolas.Katlamiis kirjutas: ↑23 Jaan 2022, 13:33 Aasta tagasi olid kõik kõvad mehed, et õhk soojuspump on ikka ainuõige valik ja pelletiküte ei kõlba kuhugi. Nüüd tahaks teada millised on elektri arved Pelleti kulu oli detsembris natuke alla 600kg euredes teeb see natuke üle 100€ täpsemalt 107,36€ (köetavat pinda 220m2 tubades mõnusalt soe )
Lugemata postitus Postitas xil »
Lugemata postitus Postitas les »
Viimase 7 aasta jooksul on pelleti hind olnud väga stabiilne, jäädes suvisel perioodil vahemikku 190-200 eurot/alus (tavaliselt 960..975 kg). Üks nö kallimaid suvesid oli 2020, kus hind väga alla 200 euro aluse kohta ei liikunud, kuid samas mõni aasta enne seda oli suvine hind 180 eurot/alus ja keskeltläbi ikkagi 190 euro ümber. Mingeid märkimisväärseid hüppeid pole pelleti hind alates 2014. aastast teinud.
Lugemata postitus Postitas xil »
Lugemata postitus Postitas les »
Lugemata postitus Postitas Kalvis »
See pole veel üldse kindel! EL funktsionäärid pole üldse loobunud Rohepöördest ja meie Valitsus ka mitte! Saksamaa on kindlalt öelnud - kõik söe- ja tuumajaamad suletakse. See tähendab veelgi kallimaid energiahindu! Nemad seal on rikkad ja jäksavad maksta. Kerge leevendus on Olkioluoto käivitumine. Selle jagu Soome vajab vähem ostmist aga ka Soome on plaaninud sulgeda kõik söejaamad. Sealne valitsus võib siiski mõistusele tulla.
Lugemata postitus Postitas tabarabarap »
Lugemata postitus Postitas ping »
Sama soovitus nagu bensiini, seepi ja soola varuks osta.tabarabarap kirjutas: ↑24 Jaan 2022, 10:55 Unustage odavus ja tehke oma süsteemid nii, et teil on võimalus kas ajutiselt loobuda või ümber lülituda hetkel odavaimale kütteliigile. Korra aastas võrdled hinda ja sinu futuur hinna fikseerimiseks seisab kuuris, hoidlas 3 aasta varuna.
Lugemata postitus Postitas tabarabarap »
Mitte just päris sama, aga sul on õigus on ka palju neid inimesi kelle küte tuleb tanklast võrguga või k-rautast ostukärus korra nädalas ja kellel ei ole varutud tikke või varu justkui oleks, aga võibolla ei tööta küttesüsteem üldse, kui elekter katkenud.
Lugemata postitus Postitas trebla »
Kas on miski ametlik termin "fan-coil"'ide jaoks eesti keeles olemas ?
Lugemata postitus Postitas ping »
Eesti keeles kasutatakse sellise seadme nimetamisel juba mõnisada aastat sõna "kalorifeer".trebla kirjutas: ↑23 Veebr 2022, 11:52Kas on miski ametlik termin "fan-coil"'ide jaoks eesti keeles olemas ?
Mujal (meist lõunapoolsemas) Euroopas on need laiemalt kasutusel, sest kui neile juurde vedada ka külmaveetoru, siis võimaldavad sama agregaadiga ka jahutada...
https://et.wikipedia.org/wiki/KalorifeerVanades mõisahoonetes ja lossides kasutati mõnikord kalorifeerahje (hüpokauste) hoone kütmiseks. Ahi asus keldris, kust läksid kiviseintes asuvad õhukanalid ruumidesse. Soojenes ka keldri lagi – esimese korruse põrand. Kolde ümber olevad kiviseinad ja lagi soojendasid õhku õhukanalites. Soe õhk liikus üles gravitatsioonijõu toimel. Kalorifeeriga köetakse näiteks Kuressaare lossi.
Lugemata postitus Postitas optimist88 »
Lugemata postitus Postitas Kalvis »
Lugemata postitus Postitas aero »
Ta ju kirjutas, et liiga pikk, jääb ette. Ribisid vähemaks võtta vist riskantne vanal asjal.
Lugemata postitus Postitas Coolhouse »
Küsi poest kuidas see asi käib.optimist88 kirjutas: ↑26 Mai 2023, 11:02
Turvaline valik oleks tüüp 22 ja kraan vahele nagu ehitus.pro lingil, olen ma õigel teel?
radikas.jpg
https://ehitus.pro/wp-content/uploads/2 ... dbfb07.jpg
Lugemata postitus Postitas optimist88 »
Lugemata postitus Postitas ping »
Kütteseade on hoone osa (mitte korteri omaniku oma) ja küttesüsteemi töö muutmise (voolukiirused, jne) jaoks on vaja kaasosanike nõusolekut.optimist88 kirjutas: ↑26 Mai 2023, 11:02 Sobib siia teemasse. 5 m2 köök on liiga soe, kütteperioodil vähemalt 25 kraadi. Tahaks vahetada malmi ....
Arendas phpBB® Forum Software © phpBB Limited
Estonian translation by phpBB Eesti [Exabot] © 2008*-2021