Ettevalmistused pikemaks küttekatkestuseks talvel

[mrtr]

Puhtalt hüpoteetiline küsimus:

Majal on põrandaküte, mida soojendab maasoojuspump. Õues on talv ja saabub pikem elektri-/küttekatkestus. Maja temperatuur hakkab langema ohtlikult madalale. Mida teha, et minimeerida majal võimalikke külmumiskahjustusi kui katkestus kestab pikemat aega? Ei tahaks, et elektri saabumisel oleks torud, kraanid, paagid lõhki.

Praktikaks kindlasti ei ole põhjust, aga nagu riik ütleb "varu enne maru", siis proovin plaan B jaoks natuke teadmisi varuda.

[Ac457765]

Piisavalt võimas generaator ja piisavalt kütust selle jaoks, et soojuspump saaks töötada.

[Urmas]

Piisavalt võimas generaator ja piisavalt kütust selle jaoks, et soojuspump saaks töötada.

Ja elektrikilbis tark süsteem, et liinijuhtmeid parandavad elektrikud ergutust ei saaks.

[tabarabarap]

Meie kliimas , maja ilma kamina või ahjuta raske ette kujutada

[Joosep Toots]

1. Generaator jah, aga sellega pikemalt läbi elektri sooja teha on enesetapp võttes arvesse vajalikku võimsust ning sellest tulenevat generaatori hinda ning kütusekulu. Väiksem generaator ajaks pigem muid vajalikke asju ringi (ringluspumbad, valgus, vesi jne.)
2. Ahjuküte - jah. Või siis lisakatel ühendatud maaküttesüsteemiga: puit, pellet, (ballooni)gaas. + sooja tarbevee tegemise võimalus sõltumatult soojuspumbast ja generaatorist: pliidi või kerisesiug, pudel vms. - kui see on süsteemi integreeritud, siis on ka kasutusmugavus olemas.
3. Kindlasti küttesüsteemi antifriisi lahus - sõltub maja ehituslikust lahendusest, aga soojuspumba seismajäämisel võib mõnigi seisva veega toru külma kätte jääda.

[Ac457765]

Oleneb ka sellest, kas maja seisab tühjalt või elatakse sees. Küsimuse püstitust silmas pidades tundub, et ei elata? Muidu ei muretseks ju torude ja kraanide külmumise pärast, sest inimesed ei saaks sees elada ka 0-st tunduvalt kõrgema temperatuuriga (näiteks 10 C).

[mrtr]

Oleneb ka sellest, kas maja seisab tühjalt või elatakse sees. Küsimuse püstitust silmas pidades tundub, et ei elata? Muidu ei muretseks ju torude ja kraanide külmumise pärast, sest inimesed ei saaks sees elada ka 0-st tunduvalt kõrgema temperatuuriga (näiteks 10 C).

Jah, ideaalis seisaks maja tühjana. Oleks variant ajutiselt puuküttega majja kolida ja elada edasi nagu muiste. Küsimuse mõte oli tegelikult jah selles, et kuidas enne minekut elektriküttega maja ettevalmistada, et ikka jääks koht, kuhu tagasi tulla.

Väljapakutud elekrigeneraator tundub lühiajaline lahendus. Ilmselt venitaks sellega tõesti mõned päevad lisaks ja annaks paindlikkust juurde. Pole kindel, et kas ikka julgeks selle ka pärast elektrikilbi ümberehitamist maja võrku ühendada. Ei tea kui kvaliteetne see vool saaks olema ja mis elektroonika saba annaks. Hetkel veidi ebaselge kui suur soojuspumba stardivool on.. Generaator + otse selle taga olevad paar elektriradikat tunduks ohutum. Bensiinikulu saaks küll olema tähelepanuväärne.

Ahju või lisakatla ehitamine kõlab mõistlikult, aga läheb selle mõtteharjutuse piiridest hetkel välja. Vajaks suuremat ümberehitust. Muidu mingi kaminarisu on isegi olemas, aga sellega ei anna suurt midagi kütta. Vaid elutuba on soe ja see ka kuni leek on all. Maja külmumisest ei päästa.

[Ac457765]

Generaatorid igal pool olemas, riigiasutusteski, et arvutid ja serverid tööle jääks jne, seega elektroonika pärast ei tasu muretseda kui on korralik generaator. Kuna sul on põrandaküte ja maasoojuspump, siis on vaja ikka väga vähe kütta, et ruumid kergelt plusskraadides hoida. Ma julgeks küll öelda, et see soojuspump ei tarbi selle vähese kütmise jaoks eriti hullult palju elektrit ja seega generaator bensiini/diislit. Muidugi eks generaator peab töötama 24/7 ja mingi kütusekulu on ka siis kui tarbimist hetkel eriti ei ole (soojuspump seisab, ainult ringluspumbad töötavad). Mida võimsam generaator, seda rohkem võtab kütust ka praktiliselt tühjalt töötades, seega vist võiks olla võimalikult täpse võimsusega, mitte väga suure varuga. Ega see elekter Eestis aastal 21. sajandil nädalate kaupa ikka ära ei saa olla, vaevalt et kütusekulu pankrotti ajab. Mõni kütab aastas mitu tonni diislit ära õlikatlaga.

[Joosep Toots]

1. Kui ennast kohal pole, töötaks tavageneraator juba sõltuvalt kütusepaagimahust vaid maks. 6-8-12-24 h. Kui rohkem tahad saada, siis pead mingi lisakütusepaagisüsteemi aretama. Sel juhul tasub juba ehk mõelda diisli või gaasi peale.
2. Otseelektri radiaatorid tubades võtavad sama soojushulga tekitamiseks ikka oluliselt rohkem voolu kui soojuspump.

Ma olen ise sama küsimuse ees, aga pole suutnud seda siiamaani välja mõelda. Puukatel on mul maasoojuspumbasüsteemis olemas, samuti generaator ja selle ühenduse valmidus kogu süsteemiga. See kõik aga eeldab kohalolektut. Võimaliku automaatse süsteemina olen iseenda jaoks siiani vaid välja mõelnud gaasiballooni kütte samasse süsteemi ühendamise e. gaasikatel + balloon(id) + generaator. Tegudeni pole jõudnud, sest 1. hind ja 2. siiani pole asi nii hulluks läinud. Ahjaa - küttesüsteemis on antifriis ning kui õigel ajal jaole saab, siis pikemaks seismiseks saaks tarbevee välja lasta.

Muidugi, praegu mõtlen juba selle peale, et oleks ehk ikkagi pidanud gaasikütte panema - kulud 10 a peale tulid tol hetkel kallimad (paigaldus nõks odavam, kütte kw hind nõks kallim kui maasoojusel). Samas, oleks õue peal parimal juhul mahutis aasta kütusevaru + generaatori võimekus

P.S. Selle viimase alajaama põlenguga oli 5 päeva elekter ära. Õnneks olid napid plusskraadid. Ja kes teab mida maailm ja varustuskindlus toob

[Ac457765]

1. Kui ennast kohal pole, töötaks tavageneraator juba sõltuvalt kütusepaagimahust vaid maks. 6-8-12-24 h. Kui rohkem tahad saada, siis pead mingi lisakütusepaagisüsteemi aretama. Sel juhul tasub juba ehk mõelda diisli või gaasi peale.

Kindlasti peaks suurem paak olema, aga eraldi küsimus on, kas seda pidevalt ühendatuna ja täis hoida või mitte. Ei tahaks ju niisama mingit suuremat kogust seismas hoida. Peab arvestama ka kütuse vananemisega, bensiin vananeb juba mõne kuuga. Diisel seisab kauem, aga kui mahuti on külmas, siis peab olema sees talvine diisel. Ilmselt ma tekitaks mingi suurema paagi võimaluse, et mängid kuidagi kraanidega ümber ja vajadusel saad panna tööle suurema paagi pealt ja tavaolukorras selles suures paagis kütust ei hoia, vajaduse tekkimisel saab tanklast osta ikka.

[Joosep Toots]

Kui tavaline elektrikatkestus, siis pole kütusega ehk probleemi (v.a. kui lähitanklates ka elektrit pole). Kui aga juba tõsisem värk, ega siis kütust ka nii lihtsalt saa. Praktilisest seisukohast: kasulik oleks muidugi, kui sama kütus, millega ka auto, murniiduk ja mootorsaag käivad. Noh, et kui päris zombiapokalüpsis käes, siis ei pea eraldi varusid hoidma

[Prill]

Kui pikk see elektrikatkestus peab olema, et maja tehnosüsteemides tekiks kahjustus. Tänapäevaselt soojustatud maja võiks ikka paar kuni mõni päeva ka krõbedama külmaga pidada plusskraadides vastu. Lisaks elektrilepinguga kaasas tingimused, kui elektritarnija x ajal ei suuda teenust taastada, on võimalik neile esitada kahjunõue tekkinud kahjude korvamiseks.

Ise ei viitsiks küll sellist aktiivset generaatorisüsteemi töökorras hoida, ootamas seda x hetke kord kümnendis, kui just kõige suurem pakasega elekter kaob nii, et seda ööpäeva-paariga taastada ei suudeta.
Lisaks need generaatori ja releesüsteemid tahavad iga aastast hoolt, hoolitseda, et kütus oleks kõlblik, kuni selleni, et erinevad kontaktid elektriahelas ei oleks "kinni surnud" jm nüansid mis harva toimivate seadmetega võivad kaasneda.
Mida rohkem keerulist tehnikat, seda tõenäolisem, et midagi ei toimi nii nagu oodatud.
Hiljuti just endal oli kogemus, kus seade mis oli eraldi seadistatud elektrikatkestuse järel tööle hakkama ja senised 3x ka toimis nii nagu ettenähtud, siis neljas kord, kui ennast lähedal ei olnud, koju naastes oli elekter taastunud aga seade mitte käivitunud.
Ja ei teagi mis põhjusel, mõnikord elekter enne taastusmist nö "vilgub" - taastub korraks ent katkeb kohe, kas võis see seadme käivituse rikkuda või midagi muud, igaljuhul usaldus tehnika toimimise vastu kadunud.

Ise kaaluks pigem passiivseid meetmeid, kui on ikkagi plaan pakase perioodiks elamine omapead jätta, saab selleks teha ettevalmistusi. Veetorustikud lõhkikülmumise vältimiseks tühjendada, wc puhul pidavat hea nipp olema valada klosetipotti autode talvist klaasipesuvedelikku, põranda-radiaatorite puhul uuriks kas vee asemel on võimalik kasutada lahust, mis külmumisele paremini vastu peab.
Juba nende meetmetega peaks olema võimalik suuremaid kahjusid ära hoida. Jah, toataimed hävivad ja mõni veenõu võib lõhki külmuda ja sulades veekahjustusi tekkida või midagi sarnast aga mõnel juhul võib kahjude kandmine olla odavam, kui nende ärahoidmine.

[rundll]

....pm kergelt ülemõtlemine?

[aero]

...Peab arvestama ka kütuse vananemisega, bensiin vananeb juba mõne kuuga.

Tuleks defineerida vananemine. Ostan muruniidukile kütust kanistriga, millest jagub 2-3 aastaks (tööd vähe). Seni on käivitunud normaalselt. Üks moodsam ja kurjem mootor, Keihin FCR karpaga, käib ka aastajagu seisnud kütusega, mina erinevust ei taju.

Põrandaküte (kui just kipsivalu ei ole) tähendab päris mitmeid tonne betooni, millel on oma soojusmahtuvus. Kas see hunnik betooni jahtub kriitilise piirini 3 päevaga või pigem nädalaga, sõltub juba soojustusest. Tühjas majas, paariks päevaks - äkki diisliga soojuskiirgur? Väidetavalt lõhnatu ja väiksemad tarbivad 50W elektrivõimsust ning 3-4 l kütust päevas.

[Prill]

Endal samuti aiatehnikal kütusega hästi läinud ja eelmisel hoojala seismajäänud kütusega kevadel startides pole probleemi esinenud.
Samas on eelmisest elamisest kogemus, kus naabripapi tuli abi paluma, et tema ei saa oma käsiniidukit kuidagi käima, aga mullu olevat ilusti töötanud. Ega ma ka miski meistermehhaanik ei ole, aga põhiasjad sai ära kontrollitud, säde on, õhufilter kuiv, küünla lööb ka märjaks, järelikult saab kütet peale. Kahtlustasin juba karbussi membraani või muud karbussi riket aga taipasin oma kankust bensiini juurde valada - ja tõmbamisel kohe lubas ning paari järgneva tõmbega sai masina käima.
Sai diagnoositud vananenud kütuse veaks.
Kusjuures korra varasemalt papit aidates oli põhjuseks õhufilter, kus ta oli arvatavalt niiduki tera puhastamiseks või teritamiseks niidukit kuidagi nii suutnud pöörata, et see õhufilti poroloon oli paksult õli täis valgunud ja niiduk ei saanud piisavaks käivitamiseks õhku, nagu lubas aga käima ei läinud, õhufiltri käsna kuivaks pigistamine taastas ka niiduki töövõime.

[Joosep Toots]

Eelpoolmainit. diiselsoojuskiirguriga on paraku nii, et see on küll võrreldamatult efektiivsem soojatootmisel kui elektrigeneraator, aga võtab hapniku kinnisest ruumist suht kiiresti ära. Gaasiga ahi on arvatavasti parem, kuna tõenäoliselt puhtam põlemine, aga paari korra kogemuse põhjal võin öelda, et saab ka hapnik otsa, asemele tulevad CO2 ja CO. Ühesõnaga, elusolenditega ruumis neid ei tarvitaks.

[aero]

Eelpoolmainit. diiselsoojuskiirguriga on paraku nii, et see on küll võrreldamatult efektiivsem soojatootmisel kui elektrigeneraator, aga võtab hapniku kinnisest ruumist suht kiiresti ära. Gaasiga ahi on arvatavasti parem, kuna tõenäoliselt puhtam põlemine, aga paari korra kogemuse põhjal võin öelda, et saab ka hapnik otsa, asemele tulevad CO2 ja CO. Ühesõnaga, elusolenditega ruumis neid ei tarvitaks.

Tühja maja sooviti kütta

[Urmas]

Tühjas majas, paariks päevaks - äkki diisliga soojuskiirgur? Väidetavalt lõhnatu ja väiksemad tarbivad 50W elektrivõimsust ning 3-4 l kütust päevas.

Ja kus kohast sa elektrikatkestuse korral selle 50W jaoks elektrit võtad?

[aero]

MINA kavatsen koldeid kütta. Aga 50W saab näiteks aku(de)st.

[Ac457765]

Tuleks defineerida vananemine. Ostan muruniidukile kütust kanistriga, millest jagub 2-3 aastaks (tööd vähe). Seni on käivitunud normaalselt. Üks moodsam ja kurjem mootor, Keihin FCR karpaga, käib ka aastajagu seisnud kütusega, mina erinevust ei taju.

Mida muud siin vananemiseks ikka nimetada kui tootja/müüja poolt garanteeritud kasutusaega, see ongi mõned kuud. Ei garanteeri ükski tankla, et bensiin säilib aasta või veelgi kauem. Võid ju loota, et kestab kauem, võid ka osta lotopileti ja võita...

[Joosep Toots]

Tühjas majas, paariks päevaks - äkki diisliga soojuskiirgur? Väidetavalt lõhnatu ja väiksemad tarbivad 50W elektrivõimsust ning 3-4 l kütust päevas.

Ja kus kohast sa elektrikatkestuse korral selle 50W jaoks elektrit võtad?

Need petrooli- või gaasikiirgurid/ahjud, mida mina kasutanud olen, küll mingit välist elektriallikat ei tarvitanud.

[Urmas]

Need petrooli- või gaasikiirgurid/ahjud, mida mina kasutanud olen, küll mingit välist elektriallikat ei tarvitanud.

Küsi oma hämmastuse kohta kasutaja aerolt, mina ainult tsiteerisin teda ja esitasin küsimuse. Ju tema on teismoodi kiirgureid kasutanud.

[aero]

Tühjas majas, paariks päevaks - äkki diisliga soojuskiirgur? Väidetavalt lõhnatu ja väiksemad tarbivad 50W elektrivõimsust ning 3-4 l kütust päevas.

Ja kus kohast sa elektrikatkestuse korral selle 50W jaoks elektrit võtad?

Need petrooli- või gaasikiirgurid/ahjud, mida mina kasutanud olen, küll mingit välist elektriallikat ei tarvitanud.

al. 50W tarbivad: https://www.hipersheaters.com/infrared-heaters

[ping]

Sellised gaasi/petrooli/diisli kütteseadmed ei tarvita elektrit aga põletavad ruumist hapniku ja tööks on vaja inimese järelvalvet ning 1kg kütuse põletamisel tekitavad ruumiõhku 1L vett, auruna.

https://www.walmart.com/ip/Sengoku-Heat ... /106649890
Liikuv pilt: https://m.made-in-china.com/product/Wid ... 74582.html

Omal on reservis analoogne seade: https://www.walmart.com/ip/Heatmate-Rad ... thena=true

Ja selline gaasiga: https://www.bauhaus.ee/soojuskiirgur-ro ... iga-1.html

[valaskalakene]

Huvitav, kas selles kontekstis võiks huvi pakkuda gaasi (peaks saama ka diisli) pealt töötav mikro koostootmisjaam?

See teeb väga laias laastus 2/3 soojust ja 1/3 elektrit. Koguefektiivsus on 100%. See tähendab, et ühest kilost LPG-st saab ca 13 kWh energiat. Praegu on LPG hind vist 1 euro kandis, seega 1 kWh tootmiseks kuluks 8 sendi eest kütust.

Sobiks väga hästi igasugu salvestuspaagiga katlasüsteemi asendama/toetama. Koos pumbaga vist väga pointi ei ole.