Päikesepaneelide hinnapakkumised

[Kalvis]

Olkiloutu on muidugi eriline näide kui käpardid ehitama lasta. Vist kasutasid liigselt neid musti keevitajaid. Ehitasid tuumajaama valmis ja siis selgus, et ehitaja tegi praaki ja betooni survetugevus ei vastanud nõuetele. Uskumatu küll aga siis tuli tuumajaam maani maha lõhkuda ja uusti nullist ülesse. Mahalõhkumine on ka kulu.
Astravets vastab tegelikult EL nõuetele aga siin on vana hea väide alati varnast võtta, et venelased alati valetavad. Ja et Batka on halb diktaator.
Kuigi Norras on elektri tootmine tasuta veeressursile odav siis edastamine viskab aga sente juurde. Ja üle Läänemere juba üksjagu.

[951]

Hetkel ootan vastust liinide omanikult. Saab näha, mis seal tuleb.
Inverteriks SUN2000-17KTL, maksimumvõimsusega 17 kW.
Paneelideks Canadian Solar toode.
Plats, kuhu paneelid panna nii, et silma ei riivaks, on olemas.

[951]

...

951... sinu tuumaelekter Olkiluottost ( mille käivitamine jälle aasta edasi lükati ) maksaks optimistlike soomlaste arvates 45 € (aga kuhugi korstnasse kirjutati seal äsja 4 miljardit - oleks saanud 4 kaablit juurde teha) ...

Ajalooliselt huvitav aga antud kontekstis väheoluline näide mis ei kõiguta fakti, et tänapäeval töötavatest tehnoloogiatest on tuumaenergia lõpuks ikka kõige puhtam.
Hüsteerikutest koosnev lärmakas "roheline" vähemus on suutnud selles osas rahvale tubli ajupesu teha ning tubli Aatomiku kaabakate nimekirja sokutada.

Põlevkivi, puit, toetusega kasvatatud vili jne jne on tööstuslikus mastaabis elektri tootmiseks ikka paras absurd tänapäeval.

[trebla]

Kalvis - Hinkley Pointis on siis 2x suuremad käpardid kui hind 100 naela =110 €.
Kuidas aga kümneid tuhandeid aastaid kestev jääkide ladustamine finantseeritakse, pole ka selle 100 naelaga lahendatud minuarust?

Lõpuks on oluline , mis hinnaga asja üles saad ja kui palju see aastas sisse toob...
Kui täna saab vati ka lambist tellides euroga üles ning toetus moodustab pärast käibest poole, siis tuleval aastal on sama kasumlikud need, kes ise ehitades ja ise materjale hoolikalt valides teevad sama asja ära 50 sendiga...
Omatarbe katmine muutub sealjuureks oluliseks näitajaks..

Aga paljud, nähes kui lihtne see tegelikult on, jäävad ka tulevikus ise olemasolevaid laiendama ja uusi juurde nokitsema.

Hetkel tuleb minu paneelidest 25 kW võrku, kuid sellegipoolest tuleb Estlinke pidi 635 MW lisaks (Lätti läheb 389 MW edasi)

[xxx111]

Aga paljud, nähes kui lihtne see tegelikult on, jäävad ka tulevikus ise olemasolevaid laiendama ja uusi juurde nokitsema.

Hetkel tuleb minu paneelidest 25 kW võrku...

Ma väidan, elekter oleks odavam kui "ise ei nokitseks (so see poleks võrku ühendatud)" ja "25kW võrku ei läheks"...

[Kalvis]

Kalvis - Hinkley Pointis on siis 2x suuremad käpardid kui hind 100 naela =110 €.
Kuidas aga kümneid tuhandeid aastaid kestev jääkide ladustamine finantseeritakse, pole ka selle 100 naelaga lahendatud minuarust?

Lõpuks on oluline , mis hinnaga asja üles saad ja kui palju see aastas sisse toob...
Kui täna saab vati ka lambist tellides euroga üles ning toetus moodustab pärast käibest poole, siis tuleval aastal on sama kasumlikud need, kes ise ehitades ja ise materjale hoolikalt valides teevad sama asja ära 50 sendiga...
Omatarbe katmine muutub sealjuureks oluliseks näitajaks..

Aga paljud, nähes kui lihtne see tegelikult on, jäävad ka tulevikus ise olemasolevaid laiendama ja uusi juurde nokitsema.

Hetkel tuleb minu paneelidest 25 kW võrku, kuid sellegipoolest tuleb Estlinke pidi 635 MW lisaks (Lätti läheb 389 MW edasi)

Tuumajaama elektri müügihinnast moodustab üle poole ehituskulu ja tubli kolmandik oli töötajate (turvameeskond, juhtoperaatorid) palk. EL aladel oli minuteada mitu sama käpardlikku projekti, miski oli Saksas, kus uus tuumajaam ei saanudki valmis vaid läks buldooseri alla. Sakslased on rikkad, võivad sedasi rahapõletamist lubada. Leedukate tuumajaama projekt läks ju aiataha hinna pärast - Hanke mahu sisu ja osalejaid jäi väheks, et jäi sõelale überkallis projekt.

Jah - energeetikas on hind väga oluline. Sama kehtib taastuvenergia kohta.
On tõesti mõned projektid täitsa mõistlikud - prügipõletus Irus, peerugaasiga, puiduhakkega koostootmisjaamad, tuulepargid, hüdroelektrijaamad, tuumajaamad - seal suudaksid projektid olla rohelised ja seejuures konkurentsivõimelise hinnaga. Isegi teatud tehnoloogiaga päikesejaamad (näiteks peeglitega auru oma - kasutegur 30%)

[trebla]

....Ma väidan, elekter oleks odavam kui "ise ei nokitseks (so see poleks võrku ühendatud)" ja "25kW võrku ei läheks".......

Ma ei ole veel Eleringis nende taastuvenergiatoetuste saajate hulka üles võetud (sest võrk ei ole minu peakaitset soovituga vastavusse viinud) Seega senine 1340 kWh toodang on läinud ainult börsile ja kujundanud selle hinda nõudluse-pakkumise alusel... seni olen saanud keskmiselt 4,4 senti/kWh eest - seega ikkagi vähem kui Olkiluotto 3 omahind..

Teine prantslaste ämber millega on jõutud kah üsna kaugele on arvatavasti Flamanville III :
https://fr.wikipedia.org/wiki/Centrale_ ... lamanville:
".....Son coût, initialement estimé à 3,4 milliards d’euros, est successivement réévalué par EDF à 4 milliards en décembre 2008, puis à 5 milliards d'euros en juillet 201082, puis à 6 milliards d'euros en juillet 2011, à 8,5 milliards d'euros en décembre 201283,84, à 10,5 milliards d'euros en septembre 201585, à 10,9 milliards d'euros en juillet 201886, à 11 milliards d'euros en octobre 201887, à 12,4 milliards d'euros en octobre 201977. En juillet 2020 la cour des comptes évalue le surcoût à 19,1 milliards d'euros...

et siis 3,4 -> 19,1 mljrd eurot aga toodangut pole ikka veel vatipoegagi...

Minuarust öeldi kuskil et Olkiluotto saab olema esimene käivitatav reaktor L-Euroopas, mille ehitamist alustati pärast Tshernobõli pauku.... ? kui on teisi andmeid, parandage...
Nii, et ei olegi midagi muud teha - see leedukate asi pidigi olema überkallis sest tänane tuumaenergia turutingimustel ongi überkallis...
"....Le coût du MWh produit (entre 100 et 120 €) serait le double de celui des dernières installation solaires..."
ehk selle reaktori elektri hind on 2 korda kallim kui viimastel PV paigaldiste elektril...
Tänavune 38 GW ülearune ressurss aga pani tootjad kõva pressi alla, ja need kes jäele jäävad, on võimelised ehk ka madalamale omahinnale arenema.. ?

[xxx111]

Küsimus pole isegi mitte toetustes.
Ja ei ole mulle mõtet rääkida tuumaenergiast - ma ei ole selle viidanud.
Väidan jätkuvalt, tarbijale oleks elekter odavam kui neid "ise nokitsejaid ja 25kW võrku" PV-sid võrgus poleks.

[trebla]

Küsimus pole isegi mitte toetustes.

milles siis ?

Ja ei ole mulle mõtet rääkida tuumaenergiast - ma ei ole selle viidanud.
Väidan jätkuvalt, tarbijale oleks elekter odavam kui neid "ise nokitsejaid ja 25kW võrku" PV-sid võrgus poleks.

Jah - tuumaelektrile viitas 951
Kus ta siis odavam oleks olnud... ? Oleks Soomest rohkem ostnud, neil aga see 45 sendise omahinnaga jaam pole veel valmis ja merekaableid Rootsi kah ainult 1200 MW... ei mahu rohkem sealt läbi..
Praegu keegi ostis selle 25 kWh 4.4 sendiga.

Hetkel Rootsis hind 19 € , FI ja BALT 43 €

[xxx111]

milles siis ?

Võrgu "reostamises"

[new1]

Tohman, senikaua kuni võrgus puudujääk stabiilselt(käib läbi eesti mingi soome elektri müük), senikaua ei ole siin mingit mõne jaama tühja käimist(seega ka reostamist). Kui sa siin aga mingit siinuse kuju või asja koha pealt kommenteerida tahad, siis vaiki parem, sul pole mingeid elementaarseid teadmisigi selle koha pealt.

[trebla]

Küsimuse võib ka teisiti püstitada:
Miks tarbijad reostavad võrku ?
Miks lülitad hommikul 800 W või mõni lausa 1000 W veekeetja suvalisel ajal sisse... ja seda ainult 2 minutiks... ?
Võrk peab olema võimeline andma hetkega kilovati või saunakerise jaoks lausa 6-7 kW ja siis äkki on kogu see tarbimine kadunud ! ... Aga katelt tuleb soojas hoida ja turbiin pöörleb tühja...
Miks ei tarbita ühtlaselt ?

[Kalvis]

Elektri ost-müük käib eestis NPS börsi alusel. Kõik suurkliendid esitavad oma tarbimis-tootmismahud 24h ette. Kui esitasid N: 25MWh kell 12 aga tarbid 10 MWh siis läheb see jooksval ajahetkel müüki. Kui keegi su 15 MWh ei taha siis maksad peale niikaua kuni keegi tahab. See läheb trahviks! Kui aga vastupidi soovid rohkem tarbida siis maksad jooksva turuhinna alusel - kasvõi 200 € MWh eest tunnis. Et võtab suurklientidel pea märjaks?
Keegi oma paari kWh ei kõiguta võrgus midagi. Aga kui summeerida 100000 klienti igaüks 2 kW siis tuleb juba ilus number ja eesti riik maksab peale veel täiendavalt kui polnud päev ette prognoosiga arvestanud. Õnneks päike on enamvähem ette ennustatav aga tuul... Nutavad ja ostavadki tuulevaikuses 200 € MWh ja seda rahva raha eest... Aga võib ka juhtuda, et polegi kuskilt osta...

[new1]

Selliste asjade jaoks tuleks kas kohapeal pumphüdro püsti lükata või siis kaabel lähima piisava reserviga pumbani vedada ja selliseid küsimusi enam pole. Hind piisavalt madalale kukub, siis pumphüdro hea meeelega salvestab odaval päikeselisel/tuulisel päeval kõik ja müüb kallimalt, kui seis hõredam. Korralik suur akupank oleks pm sama, parem isegi, kuna reaktsiooniaega põhimõtteliselt pole, ent need asjad on veel liialt kallid, et piiktootmise ajal salvestada ja piiktarbimise ajal müüa. Ent kui taastuvat juurde tekib ja need käärid suuremaks muutuvad ja akude hinnad allapoole kolivad, siis mingi hetk on juba kasulik ilmselt suuremalt kui toanurgas akupakk asja tehes miski akujaam ka püsti lükata ja müükide/ostudega oleks ka majanduslikult tasuv. Selleks peaks akude hinnad veel langema ja kestvus tsüklite osas paranema. Samas kui tekib turule elektrimasinaid järjest enam ja jääb kasutatud akusid üle, millede hind olematu, siis võimalik, et tasub ka nende peal juba varem akusalvesti ära. Üldpildis võib selle kasumlikkuse kõrvale ka lükata energiajulgeoleku, puhta tootmise ja pikemas perspektiivis jätkusuutliku lahenduse juurutamise eesmärgi nimel.

[Kalvis]

Kogu Baltikumis on vaid üksainus pump-hüdro (Leedus) ja Daugava jõe salvestusvõime on väike, kuna Läti kehtestas salvestusvõimele piirangud. Daugava ei suuda isegi nädala jagu elektrit salvestada. Ainus võimalus Baltikumis ongi soojuselektrijaamadega (aka) Narvas reguleerida tarbimis-tootmist. Alalisvoolulinkidega saab ka Skandinaavia turul möllata.
Akujaam on liiga kalli salvestusvõime hinnaga. Hüdrojaam oleks kordades odavam. Eestis saaks põlevkivi kaevandustest ehk tehagi pump-hüdroelektrijaama aga seni pole taibud selle peale tulnud (probleemiks on paekivi lõhelisus, vesi ei taha pidama jääda).
EL on seni Euroopa hüdroressursiga mängitud, seal on taastuvelektri osakaal kuskil 18%. Ja Norras on tõesti väga suur potentsiaal salvestamiseks. See piik poleks probleemne aga just alalisvoolulinkide piiratud läbilase on täna probleemiks. Baltikumi elektridefitsiit on viinud olukorda, kus lingid on täis kogu igapäevase elektri impordile.

[new1]

Praegult pendeldab see ööpäevane piikidelasu miski 15 eur MWh ööpäeva lõikes stabiilselt? Keegi linkis graafiku kunagi. Proovisin selle põhjal väikese kalkuleerimise teha, oletame et ööpäevane kõikumine jääb sinnakanti. Praeguse hetke järgi tesla liitiumaku tootmishind on umbes 100 eur kWh, Aku laadimistsüklite arvu eeldame optimistlikud 2000 tsüklit, aku pinged ja tühjenemisvoolud saab optimaalsemad hoida kui auto pardal. Selle 100 euri 2000 tsükliga jagada, saame 5 senti kWh salvestushinnaks. Keskmine kõikumine 15 MW ööpäevas ehk siis 1,5 senti. Kui nüüd prognoose uskuda, siis 2030-ks pakutakse miski 40 dollarit kWh eest, tsüklite arvu kasvu samas tempos, ehk siis eelduslike prognooside kohaselt tasuks selliste prognooshindade juures panna selline akupank majanduslikult õigel hetkel ostma/müüma ja teeniks kasumit. Sinna juurde pole arvestatud veel muundurite hinda ja ostu/müügi jms pealt mingeid hinnamängimisi, samas oleks selliste hindada juures kasulik selline salvestusjaam juba püstitada. Mingi suurem akupark kuskile kõrgepingeliinide alla nagu austraalias ja selline asi tagaks laialdasema kasutuse korral taastuvenergia stabiilsuse. Pumphüdro nõuab ehituslikult palju suuremat maa-ala või maapinda, kuigi kuskil karjääris, kus põlevkivi tõttu nagunii kõik hävitatud poleks suurt vahet ilmselt.

[trebla]

Siin üks pumphüdro mis oli 1 GW, hiljuti suurendati 1,3 GW peale.
https://en.wikipedia.org/wiki/Vianden_P ... rage_Plant
Our'i jõgi on umbes nagu Pirita jõgi.. ..
Eks augu peab muidugi maa alla kaevama...

Paistab, et öiseks salvestamiseks (ja ka võrgu ärakukkumiseks ! ) on PV muundurid juba täna täitsa normaalse hinnaga olemas, ainult akude hinda vaja järele oodata...
https://www.europe-solarstore.com/solar ... erter.html
Akud odavnevad, täna ei tasu neid veel valmis osta, aga üks vennike siin ilmselt juba talviti vahel tegeleb asjaga:
https://www.suntrol-portal.com/en/page/ ... ontent_nav
Fotol olev akupakk ei ole mõõtmetelt kuigi suur.
Ja ei saa aru, kust ta akude laadimiseks jaanuaris elektri võtab ? öösel kell 1-4 võrgust?

PV ise odavneb ehk edasi.. mingil hetkel kui oleme oma sagedusalas, siis ilmselt peame meie kah hakkama sageduse tõustes oma PV tootmist piirama?

Parem oleks ikkagi see ületoodang skandinaaviasse saata ja sealt hiljem hüdrot vastu saada.

See piik poleks probleemne aga just alalisvoolulinkide piiratud läbilase on täna probleemiks. Baltikumi elektridefitsiit on viinud olukorda, kus lingid on täis kogu igapäevase elektri impordile.

Hinnakaarti vaadates tundub, et probleemiks on ka Norra ja Rootsi vahelised ühendused ? Neid peaks ometi olema lihtne tavalise õhuliiniga teha...
Ja ma siin kogu aeg vihjan, et Kadri peaks Ursula lauale lükkama SE-EST 1 GW kaabli projekti.. või kui see oma riigi eelistamisena tundub, siis SE-Kuramaa käiks kah... Sõrveni teeme siis juba ise...või siis hakkab esialgu elekter üle Läti piiri teistpidi liikuma, vahet pole, peaasi, et hind kukuks...
Tema aga tegeleb prantslaste hõredate kuuride soojustamisega selle asemel...

Räägiks teemast ikka kah:
https://shop.gwl.eu/_d7662.html?gclid=E ... 5522879330
Need 450-sed paneelid on lõpuks neil lattu jõudnud - kas aluse Eestisse saatmine maksis miski 145 euri ?

Minuarust kuskil haipisid nad ka neid paneele terminitega half cut ja PERC aga pealtnäha nii küll ei paista ? (enam küll ei leia seda kohta) .
Inimene muutub kiiresti pirtsakaks, sellise väljanägemisega paneeli enam ei paneks, või kui siis metsa poole, et tee peale teistele naeruks näha ei oleks...

[ping]

... Räägiks teemast ikka kah:
https://shop.gwl.eu/_d7662.html?gclid=E ... 5522879330
Need 450-sed paneelid on lõpuks neil lattu jõudnud - kas aluse Eestisse saatmine maksis miski 145 euri ?

Minuarust kuskil haipisid nad ka neid paneele terminitega half cut ja PERC aga pealtnäha nii küll ei paista ? (enam küll ei leia seda kohta) .
Inimene muutub kiiresti pirtsakaks, sellise väljanägemisega paneeli enam ei paneks, või kui siis metsa poole, et tee peale teistele naeruks näha ei oleks...

Valge taustaga ja valgete servadega paneel soojeneb päikse käes vähem ja seega on sellise kasutegur kõrgem kui mustal paneelil.
Kõikide ilupaneelide kasutegur on maksimaalsest väiksem ja hind wati kohta on kõrgem.
Mida rohkem on "naerukartjaid", seda kõrgemale läheb ka "ilupaneelide" hind ja siis ei mängi kasutegur rolli vaid soov olla "naabrist parem".

[trebla]

milleks jätta paneeli pinda valgeks, kui selle võiks panna elektrit tootma?
https://www.pv-magazine.com/2020/08/14/ ... lar-panel/
sellel paneelil on vati kohta 3900 mm2 paneeli, aga tollel vanamoodsal 4797 mm2....
pinna kasutegur siis 25,5 versus 20,5 % . Jah, see pole seotud temperatuuriteguriga.
Aga kui muid piirajaid ei ole siis lõpuks muidugi arvutatakse investeeringu tootlust ainult raha järgi...

..Selle 100 euri 2000 tsükliga jagada, saame 5 senti kWh salvestushinnaks. Keskmine kõikumine 15 MW ööpäevas ehk siis 1,5 senti. Kui nüüd prognoose uskuda, siis 2030-ks pakutakse miski 40 dollarit kWh eest, tsüklite arvu kasvu samas tempos, ehk siis eelduslike prognooside kohaselt tasuks selliste prognooshindade juures panna selline akupank majanduslikult õigel hetkel ostma/müüma ja teeniks kasumit....

Ehk siis 2030 hakkab ehk kõikumise silumine akuga kasumlikuks muutuma?

Praegu aga 5 sendiga hakkab point juba olema järgmise aasta PV liitujatel, kes toetust enam ei saa ja päeval võrku müüdud elektri tagasiostmisel peavad maksma samuti lisaks 5+ senti võrgutasusid ja makse....
Pluss lisandub see, et juba praegu on valge aja elektrihind madalam kui sellel aastaajal juba pimedasse jäävate tipptarbimise elekter.
Kui sellele lisandub võimalus võrgukatkestused oma elektriga üle elada, siis peaks munduriturg meil järgmisel aastal üksjagu muutuma...
Osta kallis akusüsteem AINULT võimaliku võrguatkestuse korvamiseks on ikka väga kallis, kui see aga igapäevaselt elektrihinda aitab siluda, siis saabub tasuvus rutem.....

[Kalvis]

Paistab, et öiseks salvestamiseks (ja ka võrgu ärakukkumiseks ! ) on PV muundurid juba täna täitsa normaalse hinnaga olemas, ainult akude hinda vaja järele oodata...
https://www.europe-solarstore.com/solar ... erter.html
Akud odavnevad, täna ei tasu neid veel valmis osta, aga üks vennike siin ilmselt juba talviti vahel tegeleb asjaga:
https://www.suntrol-portal.com/en/page/ ... ontent_nav
Fotol olev akupakk ei ole mõõtmetelt kuigi suur.
Ja ei saa aru, kust ta akude laadimiseks jaanuaris elektri võtab ? öösel kell 1-4 võrgust?

PV ise odavneb ehk edasi.. mingil hetkel kui oleme oma sagedusalas, siis ilmselt peame meie kah hakkama sageduse tõustes oma PV tootmist piirama?

Parem oleks ikkagi see ületoodang skandinaaviasse saata ja sealt hiljem hüdrot vastu saada.

See piik poleks probleemne aga just alalisvoolulinkide piiratud läbilase on täna probleemiks. Baltikumi elektridefitsiit on viinud olukorda, kus lingid on täis kogu igapäevase elektri impordile.

Hinnakaarti vaadates tundub, et probleemiks on ka Norra ja Rootsi vahelised ühendused ? Neid peaks ometi olema lihtne tavalise õhuliiniga teha...
Ja ma siin kogu aeg vihjan, et Kadri peaks Ursula lauale lükkama SE-EST 1 GW kaabli projekti.. või kui see oma riigi eelistamisena tundub, siis SE-Kuramaa käiks kah... Sõrveni teeme siis juba ise...või siis hakkab esialgu elekter üle Läti piiri teistpidi liikuma, vahet pole, peaasi, et hind kukuks...
Tema aga tegeleb prantslaste hõredate kuuride soojustamisega selle asemel...

Akude hind ei näita langustrendi ja ei kujuta ette kus see tulema peaks. Viimane TTÜ professor võttis sõnad tagasi, sest - akude tooraine kallineb, mitte ei odavne, masstootmine ei võimalda enam odavamaks minna, sest toodetaksegi massiliselt. Veel hullem, akude tootjad ei jõua täna toota nii palju kui küsitakse. Ühtki märki pole odavnemiseks. Kui on siis esimene on aku metallide börsihinna langus.
Kahjuks praeguste akude hindade juures lähema 10 aasta jooksul ei ole mõtet isegi kodutarbijal veel neid muretseda, sest võrk on odavaim "aku". Kõige kasulikum oleks taastuvenergia tootmise kasvul võrgus piirata soojuselektrinaamu ja neid hüdroelektrijaamu kus saab salvestada. Tavaoludes seda NPS teebki ja seepärast võibki minna elektri hind negatiivseks. Tänane seis on akupanga mõttekus vaid neil, kel pole võrguühendust.

JAH, Norras on elektrit praegu piisavalt, pudelikaelad on kogu teel Euroopasse.

Jep, arvatavasti tulevikus tulebki PV paneeliomanikel kohustus hakata tootmist välja lükkama. Kui kuskil just ei ole selleks hetkeks pumphüdrojaama.

[trebla]

Kalvis... lisasin sinu kommentaariga samal hetkel enda viimasele jupi juurde....

[Kalvis]

Kui kõikumine on suur ja igapäevane siis tekib tänaste aku hindade juures juba kasulik vahepeal salvestada. Mulle on TTÜ selle arvutuse esitanud, et kui öine oli 10 € MWh ja päevane 80 € MWh siis tasus akusse salvestada. Kahjuks täna pidevalt ei kõigu aga kui hakkaks siis miks mitte.

[trebla]

Kui kõikumine on suur ja igapäevane siis tekib tänaste aku hindade juures juba kasulik vahepeal salvestada. Mulle on TTÜ selle arvutuse esitanud, et kui öine oli 10 € MWh ja päevane 80 € MWh siis tasus akusse salvestada. Kahjuks täna pidevalt ei kõigu aga kui hakkaks siis miks mitte.

Ainult ostu-müügi pealt teenimine on jah üks asi jah aga tuleva aasta mikrotootja/eratarbija müüb oma ülejäägi 25 euriga ning ostab tipuelektri tagasi 110-150 euriga....

4,4 senti sain ma reaalselt eelmise kuu eest aga see oli keskmine. Täna päeval õnnestub omatoodangu eest ka alla 2 sendi saada...
Ja kui sobiv muundur on paigaldatud , siis saab akusid lisada jupikaupa...? esimene hoiaks katkestuste ajal interneti ja valguse töös, järgmine juba soojuspumba...

[Kalvis]

Kahjuks on neid suure vahega öö ja päeva erinevusi veel liiga vähe.
Akusi saab lisada jupikaupa kuid omad probleemid on selles. Akud peavad olema sama tüüpi kui paned paralleeli (üldiselt on paraleelühendus halb) või oma akulaadija inverteri taga.
Lohutus on see, et tõenäoliselt inverter-akulaadijate hind langeb... (on kukkumisruumi)

[Prill]

Meie kliimavöötmes oleks abi sellisest päikeseenergiasalvestusviisist: https://forte.delfi.ee/news/teadus/tead ... d=84288003
Suvel, kui päikest palju, salvestab ja talvel, kui päikest napib saab salvestatud vedelikust päikeseenergia kätte soojusena, näiteks kütteks.

Samas ega akutehnoloogiad samuti arenevad, isegi Tesla oma akuarendustes on teinud suuri edusamme ja kallineva koobalti osakaalu akudes märkimisväärselt suutnud vähendada. Akude salvestustehnoloogiad võivad olla suurema läbimurde lävel, kus elektriautostumise tung paiskab antud sektorisse märkimisväärselt huvi ja raha.
Võib kasvõi võrrelda sisepõlemismootorit, mis pea poolteistsajandit vana, kus esimesed sisepõlemismootorid olid jõuetud, ebaefektiivsed, saastavad, kallid ja töökindlus jättis soovida, siis arendustööga on sisepõlemismootorist pigistatud välja pea maksimum, kus sisepõlemismootor on põhimõtteliselt sama, mis 150 aastat tagasi aga kõik ülejäänud võimsuse jm näitajad on hoopis teised.
Küllap oli ka esimeste autode ilmudes rahva hulgas massiliselt skeptikuid, kes selle müriseva, tossava, jõuetu, lagunevale imemasinale mida erinevalt hobesest igas teeveeres ka tankida ei saanud (sest polnud ju tanklate võrgustikku, võrdle tänane - elektriautod tupik, sest neid pole kuskil laadida), ennustasid kibedat lõppu või naersid, sest hobune tegi ju sama asja palju odavamalt, töökindlamalt jne.

Nii, ei tasu ka täna arvata, et tehnoloogiline protsess jääb seisma ja maailm on valmis, fossiilsetele kütusele justkui alternatiivi ei ole.
Mõnes mõttes toimub tehnoloogiline areng pideva voona-protsessina ja keeruline on näha murdepunkte, kus miski tehnoloogiline lahendus saavutab läbimurde ja läheb massidesse. Heaks näiteks on nutiseadmed, kus nutitelefoni ennustasid tupikuks ka paljud valdkonna liidrid ja eestkõnelejad - elu sees ei hakka rahvas kasutama telefoni, mille aku ei kesta päevagi, kui olemasolevad telefone saab laadimata kasutada nädal-paar, samamoodi I-Padile ennustati suurt läbikukkumist, sest kes vajaks ilma klaviatuurita ebamugavat jakallist "poolikut" sülearvutit.
Tehnoloogilist protsessi ei tasu alahinnata, ennast kohati takistab tehnoloogiaga kaasas käimast arengukiirus - kas tasub soetada miski jubin, mis juba paari aasta pärast on iganenud