Energiamärgis, U-arv, soojakaod, küttekulu jms

[xxx111]

Nüüd ma enam nõus ei ole...
Kui ei räägitaks TÄHEST vaid hoopis sellest mis selle tähe taga on (so seda teeks kõik eelpool nimetatud instantsid) siis tavakodanik ka teaks (või vähemalt teaks paremini) mis on mis
Aga sellest mis on tähe taga ei räägita kindlatel põhjustel - nimelt mitte kedagi (või vähemalt enamust) ei huvitaks TÄHT kui ta saab aru millest see TÄHT tekib
Ja mitte keegi (või vähemalt enamus) poleks vabatahtlikult nõus "taastuvenergeetikuid" omast taskust finantseerima

[xxx111]

Lisaks veel, et kui selle märgise / tähe eesmärk on kuidagi keskkonda ja kliimat "päästa" ning üleüldse EU kliimapoliitika eesmärk on see siis mina sügavalt kahtlen siin motiivides
Minu arust on tegemist puhtakujulise "taastuvenergeetikute" lobbyga ja ÄRIGA...
Niisamuti igasugune "passiivmajandus" jms jamps

[xxx111]

Käisin eile ehitusfüüsika / niiskusturvalisuse alasel koolitusel
Lektor Simo Ilomets, Volitatud ehitusinsner, tase 8, Tehnikaülikooli õppejõud, PhD.

Koolituse käigus ja eriti pärast koolitust tekkis arutelu energiatõhususe / kuluoptimaalsuse / energiamärgise / energiklassi jms teemal
Üldiselt jõudsime ühisele järeldusele, et kuluoptimaalsuse seisukohalt (ehitusmaksumus + kasutusea kulud + finantseerimiskulud) puudub seos energiamärgise / energiaklassi ja kulude vahel
Selleks, et hinnata kuluoptimaalsust tuleb vaadata pisut teisi parameetreid
Keskkonnamõjude hindamiseks tuleb kasutada jälle teisi parameetreid

Mida tegelikult siin foorumis paljud juba nagunii teavad...

Eraldi võiks välja tuua niiskusturvalisuse aspekti - energiatõhususe kasvuga (piltlikult öeldes palju soojustust / seespidine täielik veeaurukindlus jms) kasvab niiskusturvalisuse risk...
Risk seisneb siis selle, et projekteerimisel (tarindi arvutamisel) on "ideaalolukord" kus nt aurutõke on 100% töötav.
Reaalses elus sellist olukorda tegelikult ei ole...
Aurutõkkest on erinevad läbiviigud / kinnitused / ehitusvead jms

[võhik]

mul jäi ennist siiski konkreetsele küsimusele konkreetne vastus saamata...

........
PS. aga siiski...
kui ma sellise õhuakendega palkmaja , mille energeetika aasta lõikes rahaliselt plussis on, valmis teen ja kolme aasta pärast tegeliku tarbimise põhjal sellele energiamärgise tellin, mis tähega paber mulle siis saadetakse?

Mis puutub investeeringu tasuvusse, siis inverterite eluiga on üks küsitav koht küll, kuid nende hind on 10 senti vati kandis.

Rääkisime parketi ja asukoha mõjust hoone hinnale kuid hiljuti kuulsin, et bensiinijaamade remondi käigus tõmmatakse vanad hooned (tihti ?) maha, sest konstruktsioonide avamisel selgub, et nad on täiesti kõdunenud. Ehk siis 90-ndate keskel suure kisa ja käraga turule tulnud "moodsad ja kaasaegsed " ehitusfirmad kes ehitasid neid " uusima " lääne tehnoloogia ja materjalidega " kaasaegsete lääne normide kohaselt tegid kokku käkid, mis püsisid vaid 25 aastat. Ja ometi polnud ju tegemist miskite poetaguste ehitajatega vaid suur kontsern valis ikka enne soliidse ja koolitatud kaadriga partneri. Ja keti poolt tulid läänest asja kontrollima sealsed spetsialistid ja palgati ka siitpoolt kõrgharidusega ehitusinsenerid kohapealseks järelvalveks.
Ja kõige naljakam ongi, et täna konstateerivad neid kõdunemisi needsamad persoonid, kes isiklikult 25 aastat tagasi nende ehitamise juures olid ning vastuvõtuaktile allkirjad andsid. Ja tellivad uued ehitused, st hoonete asendused.
15 aastat inverteri eluiga ja 25 aastat hoone eluiga ...?
Üldehituse teemade all siinseid vaidlusi vaadates tundub, et ega tänaste ehitustega olukord parem pole...

Ehk on hoone hoolduskulud kah miski tegur investeeringu tasuvuse juures?

Ise värvin praegu 1938 paigaldatud valtsplekkatust ja mõtlen, et kas plaanida vahetamine või katsuks nimme 100 aastat sellega välja vedada....?

San-Francisco silla tänane ülevärvimine maksvat rohkem kui omaaegne ehitamine. , minu katuse puhul nii vist veel pole...

[Prill]

Risk seisneb siis selle, et projekteerimisel (tarindi arvutamisel) on "ideaalolukord" kus nt aurutõke on 100% töötav.
Reaalses elus sellist olukorda tegelikult ei ole...
Aurutõkkest on erinevad läbiviigud / kinnitused / ehitusvead jms

Seda riski üritatakse siiski maandada https://www.isover.ee/nouanded/ohutihe- ... sovair-iga
Kunagi ammu miskis ajakirjas kirjeldati Põhjamaade karkasshoonete ehitust, kus hoone ehitaja tellib ise rõhutesti, et oleks töö kvaliteedi-nõuetekohasuse kohta olemas kinnitus/paber. Eks see ole omamoodi ehitusfirma huvides ja vastutuskindlustus tulevikuks, kui aurutõkke ebatiheduse tõttu peaks kahjustusi tekkima, on hea ette näidata paber, kus rajamise järgselt olid piire õhutihe.
Eks hoone ekspluatatsioonikäigus või kõike juhtuda, omanik laseb riiuli seina korraliku jämeda ja pika kruviga, augustades aurutõkke mitmes kohas, kuni erinevate aja jooksul tekkivate kaabli läbiviikudeni, kellel vaja juhe otse läbi seina õuee jõulukaunistustele, kellel uus interneti-, antennikaabel majja jms.
Samuti näiteks populaarsete õhk-õhk soojuspumpade paigaldamisel, kui aurutõke on seinakonstruktsioonis, kas soojuspumba paigaldajad päriselus omal initsiatiivil end selle aurutõkke läbiviiguga vaevavad - või teevad nii nagu harjunud tegema, vbl ei paigaldaja ei tea, ega peagi teadma piirdekonstruktsiooni nüanssidest, vabalt võivad ka karkassipostist läbi puurida

[xxx111]

Prill - kõik Sinu poolt välja toodud asjad on õiged tähelepanekud (minu arvates).

Minu seisukoht on lihtne - piirdetarind tuleks projekteerida selliselt, et vigade ilmnemisel ei muutu tarind totaalselt kõlbmatuks.
Nt tuleks arvestada, et tarindisse seestpoolt sattuval niiskusel oleks võimalik väljuda, mitte nii, et seestpoolt niiskust tarindisse ei satu.

Loomulikult on piirdetarindi projekteerimisel rohkem nüansse kui aurutõke - läbiv eesmärk peaks olema "lollikindlus" - kasutada teada & tuntud ja kogemustega kontrollitud lahendusi.
Mitte hakata välja mõtlema uusi tarindeid (ekspluatatsioonis kontrollimata).

[vuuk]

Tegelikult saab aurutõke auklikuks juba ehitamise ajal selle tõttu, et pärast ehitaja poolt korralikku aurutõkke paigaldamise töö tegemist tulevad igasugu muud spetsialistid: elektri-, toru-, vendi-, signalisatsiooni- jne paigaldajad, kes tihti korralikult tehtud aurutõkke üsnagi ära nullivad. Lisaks, kuna ehitamine käib valdavalt eelprojektide (projekti algete) alusel, siis ehitusprotsessi juhtivad-korraldavad isikud ei mõtle asju ette vaid mõtlemine käib samm haaval jooksvalt tagantjärele. See aga tekitab tihti olukorra, kus mõnesid asju ei saagi parima tahtmisega piisavalt hästi teostada kuna midagi on juba tehtud, ja tehtu dikteerib ette, mida ja kuidas edasi teha on võimalik.
Nii, et minu arust ainult ühest ehitajast üksi ühe mingisuguse omaduse kvaliteet ei pruugi üldse sõltuda. Kõik oleneb suuresti protsessi juhtimisest, et asjad kontrolli alt ei väljuks.

[xxx111]

Vuuk - nõustun ka Sinuga...

Ainult täiendan - korrektse ja komplektse projektiga kus on erinevatele nüanssidele tähelepanu pööratud on võimalik palju probleeme vältida või vähemalt minimeerida...
Loomulikult ei räägi ma siinkohal EELPROJEKTIST...

[Äärenurk]

Sa, xxx111, viitsid teha igasuguseid puust ja punaseks näiteid. Ehk koostaksid ühe energiamärgise võrdluse (sobivalt valitud lähteandmetega), kus näitaksid ära, et näiteks C-energiaklassi kulud küttele (eurot kuus) on väiksemad kui nt A-energiaklassil?

[xxx111]

Sa, xxx111, viitsid teha igasuguseid puust ja punaseks näiteid. Ehk koostaksid ühe energiamärgise võrdluse (sobivalt valitud lähteandmetega), kus näitaksid ära, et näiteks C-energiaklassi kulud küttele (eurot kuus) on väiksemad kui nt A-energiaklassil?

Päris nii ei saa...
See pole reegel.
See sõltub nt mis energiakandjad antud objektil kasutada on.
Ning lisaks tuleb arvestada finantseeringut lahenduse välja ehitamisele.
Aga võin tuua 2 konkreetset näidet.
Mõlemad hooned: äripind / ladu / logistika.
Gaas "ukse taga". Nii väljaehitus kui ekspluatatsioon odavaim lahendus gaas.
Uutel hoonetel nõutav A klass.
Ühel hoonel jäigi gaas ja "trikitati" A klassi. Odavaim.
Teisel hoonel paigaldati maasoojuspump (puuraukudega) + PV (ainult selleks, et saada A klassi - mingit vajadust / majanduslikku kasu polnud). Saavutati A klass aga majanduslikult mõttetu.