Päikesepaneelide hinnapakkumised

[ping]

Lugesin artikli läbi, õnneks pole otsest juttu keelamisest, vaid, et planeerimismenetluses ei tohi Tartu uute majade elanikud ahikütet otse projekti lisada.

Jah - nõus...
Kuid see näitab tendentsi...
Kõike on vaja reguleerida, keelata, trahvida, sanktsioneerida jne

Tartu asub Emajõe ürgorus ja tuulevaikse ilmaga seal orus õhk seisab ning seisab ka kõik see prügi ja plastiku põletamise hais.
Pärast tööpäeva, kui kõik hakkavad ahju kütma kattub suur osa linnast haisva vinega ja hingata on paha.

Kuna "tulised kritiseerijad" viimati elasid Karlovas või Supilinnas, et teavad kohalikke olusid hinnata?

Tartus tammelinnas ja Tallinnas Nõmmel kah haiseb aga kuna asustatus on eramute linnaosas hõredam siis pole see nii hingemattev. Mere lähedastes linnades on ka rohkem tuult ja see ajab haisu laiali.
Jalgsi liikudes harjub inimene haisuga ära, aga autoga sõites on see kohe tunda. (Maardu elanikud on terminalist tuleva masuudihaisuga ka "harjunud".)

(Isegi kaasaegsete hakkepuidu katlamajade , kus põlemise jääkgaaside hapnikusisaldus on kontrolli all ja suits filtreeritakse/pestakse ning korstnast väljub +40C "aur", läheduses elavad inimesed kurdavad et vahepeal matab hingamist.)

[xxx111]

Mis ajast ahjus põletatakse prahti, prügi ja plastikut?
See, et idioodid seda teevad ei tähenda ju ometi, et peaks kõigil ahju ära keelama?

Ning, OK - oletame, et küsimus on keskkonnas
Mis puutub siis siia võrguettevõte?

Puidu põletamine elektrijaama ahjus on keskkonnasõbralik taastuvenergia millele maksame rõõmsalt toetust ja kodaniku ahiküte on keskkonnavaenulik?

Äkki on ikka mingid muud põhjused?
Nt just needsamad võrguettevõtte huvid?

[Prill]

https://tartu.postimees.ee/7073330/plaa ... murelikuks
artiklist küll välja ei loe, et ahikütet ei tohi projekti lisada, vaid plaanitakse sõnastada punkt, kus kaugküttepiirkonnas küttesüsteemi valides tuleb kaugküttevõrguga muud küttevalikud kooskõlastada. Mida see kooskõlastamine sisus tähendab, kas rohkem teavitust või kaugküttefirma dikteerib, mis küttesüsteeme ja mis mahus tohib plaanida-rajada.
Muidu see ahiküttel linnaosade vingu jutt on täitsa tõsi, eriti tuntav on tuuletu pakaselise ilmaga, kus õhk turbabriketi kirbet vingu täis juba hommikul vara, sest pakasega vanad majad tossutavad pea päev läbi, et sooja saada.
Kaugküttevõrgu poolt võib huvi maja alternatiivkütteliikide vastu tuleneda puht tasuvusajast, kus iga uue tänava kaugküttevõrgutamine on suhteliselt kallis ettevõtmine ning vabalt võib olla, kus torustiku ehitusmaksumuse tasuvus 5-10 aastat ning, kui hooned omavad alternatiivkütte võimalusi, võivad liitunud kliendid kaugkütte soojust näiteks külmemal ajal mitte tarbida, mis võrguettevõtja jaoks võib tähendada tasuvusaja pikenemist, halvimal juhul kordistumist, mis muudab investeeringu torusikurajamisse ebaatraktiivseks. Kui kaugküttevõrk teaks, mis majad-tänavad on investeeringute vaatest nö riskantsed, aitab see võrguettevõtjal investeeringuid optimeerida, vältida riskantseid piirkondi ja eelistada neid, kus tasuvusrisk väiksem.
Välistada ei saa tehnilist riski, kus torusiku dimensioneerimisel on oluline teada, mis soojustusega maja on või mis kütteliike kasutab. Jämedamad torud arvatavalt maksavad enam, kui peenikesed, kui kaugküte teab, et küttevajadus hoonetes jaguneb ahi-, gaasi-, päikesekütte (teemase ka ) jt küttevõimaluste vahel, saaks ehitada peenema/odavama torustiku.

[xxx111]

Prill - kõik õige...
Ainult ei saa aru miks peaks kodanik tasandama äriettevõtte äririske ja miks peaks äriettevõttel olema õigus sanktsioonidega suunata tarbijat?
Äriettevõttel on tarbijat võimalik suunata toote kvaliteedi ja hinnaga...
Äri on äri - teed vale otsuse / planeerid valesti on pankrot - ja mitte midagi halba ei juhtu - tuleb asemele ettevõte kes teeb paremad otsused

[Prill]

Eks see tiheasustuse häda ole, kus majaomanik ei saa vabalt valida, kes talle vett tarnib, kes reovee ära viib või mis firma elektrikaabli laseb vedada - paljud asjad on ette ära määratud, sest pole mõtet 3 firma konkureerivaid torustikke või kaablitrasse rajada, kütteteema võib samasse kohta jõuda.
Tartus juba palju aastaid tagasi linnavõim seadis kaugküttevõrgu soojuse levitamise prioriteetseks, vist keskkonna- ja linnaõhu argumendile toetudes. Pole ju reaalselt palju valikut, lokaalsed kütted, olgu halupuit, pelletid, kivisüsi, masuut või gaas tekitavad põletamisel lokaalselt õhkureostavaid jäätmeid, kui neid on palju, on õhusaaste probleem tuntav. Alternatiivina on maaküte, kus linnas maaküttekontuuri rajamiseks napib vaba maad ning vertikaalkontuuri rajamine on jällegi kulukas ja põhjavee kaitse vaatest neid maakütte puurauke vist massiliselt ei taheta ka lubada. Suhteliselt uue tehnoloogiana on õhk-vesi soojuspumbad, mida samuti agaralt rajatakse, aga pole ka need vist probleemivabad, kus ühel hetkel elektritarnija kaabliressurss ammendub ja oleks vaja tänavale jämedamat kaablit, uut alajaama, uuele alajaamale uut keskpinge varustus jne.
Selles vaates kaugküttevõrgule strateegilises plaanis panustamine tundub isegi mõistlik. Kusjuures Tartus vist oli, vähemalt mõni aeg tagasi veel, Eesti odavaim kaugkütte soojusehind tarbijale. Samuti tundub arendajatele kaugküte atraktiivne, kui vähegi võimalik on, otsustatakse kaugkütte kasuks. Sama ka paljudes puitasumites, kus tagaõu on klassikaliselt puukuure-puuriitu täis, lisaks maasse vajunud garaažilobudikud - hoone renoveerimisel, võetakse kaugkütte liitumine ja puuriitade-lobudike aluse maa saab ära kasutada parkimiskitsikuse leevendamiseks. Osad arendajad suudavad kuuride ja tagaõue uue maja ka ära mahutada.
Ka rahakotile võib kaugküte sõbralik olla, kus pole vaja ehitada korstent, katlaruumi, puude hoiustamiseks kuuri, lisaks kõik tulekoldega seonduv aina karmimalt reglementeeritud, isegi kui gaasiküte võib olla mugav, peab regulaarselt tellima spetsialisti kes süsteeme inspekteerib ja selle eest arve esitab.
Miks planeeritakse üldplaneeringusse sõnastust küttesüsteemid kohustada kooskõlastada kaugkütte ettevõttega, võib tuleneda puhtpragmaatilisest asjaolust, kus linnavõimu väljaöeldud eelistus on kaugküte ning, kui linnavõimu juurde tullakse projektiga, ei tarvitse linnavõim omada kompetentsi hindamaks, mis küttesüsteemi võiks hoone renoveerimisel või uue ehitamisel eelistada. Ilmselgelt kaugküttevõrk oskab täpselt öelda, kas nende võrguga on võimalik liituda või mis investeeringuid see vajaks. Arvatavalt kaugkütte ettevõte võibki nii vaadata, kus ühe hoone pärast ei tasu tänavale torustikku ehitama hakata, aga kui tänaval on veel potentsiaalseid liitujaid või lähiajal ehitatakse-renoveeriakse veel hooneid, võib torustiku rajamine ka ühe maja pärast olla mõistlik.
Seega, kui täna on skeem, kus klient pöördub KOV-i, KOV pöördub kaugkütja poole ning vastus rändab ringiga kliendini tagasi võib ka KOV-i vaatest olla mõistlik suunata klient kohe kaugkütte firma poole, kes omab sisulist kompetentsi teemas ja oskab anda hinnangu liitumisvõimalusele kuni liitumismaksumuseni välja - sisuliselt täna KOV on tarbetu vahelüli, kes tehnilist kompetentis ei oma ja võrguettevõtete eest rääkida samuti ei saa.
Eks selline võimu poolt kodaniku suunamine võrguettevõtja jutule on kahe otsaga teema, telekomiettevõtluses on sama häda täheldatud, kus riik regulaatorina on sisult ebakompetente ja kolm suurt tegelikkuses dikteerivad riigile nii need külainternetid ja kui kõik muu ja lõpuks tarbija saab aeglast internetti kalli raha eest
Vähemalt päike on tasuta.

[xxx111]

sest pole mõtet 3 firma konkureerivaid torustikke või kaablitrasse rajada

Ma ei saa sellest aru - vaba turg
Las need 3 (või ka 30) firmat teevad ise omavahel selgeks kes turule püsima jääb
Ilmselt jääb see keda tarbija eelistab ja kellele tarbija oma raha viib

[Prill]

sest pole mõtet 3 firma konkureerivaid torustikke või kaablitrasse rajada

Ma ei saa sellest aru - vaba turg
Las need 3 (või ka 30) firmat teevad ise omavahel selgeks kes turule püsima jääb
Ilmselt jääb see keda tarbija eelistab ja kellele tarbija oma raha viib

Pole ju seda vabadust täna, võid minna kuhu tahes linna ja laliseda, et tahad kellegi muu firma vett tarbida ja reovee kolmanda firma kaudu ära saata - pole neid teisi firmasid ja ei teki ka.
Samamoodi ei ole tänavatel konkureerivaid gaasitrasse ega kaugküttetorustikke.
Ainuke kus täna saab midagi valida on elektriturg, kus jaotusvõrk on tootjatest lahutatud ja tootjat saab valida - ja seegi valikuvõimalus pole väga vana ja sisus on Brüsseli sigade poolt peale surutud

[ping]

Mis ajast ahjus põletatakse prahti, prügi ja plastikut?
See, et idioodid seda teevad ei tähenda ju ometi, et peaks kõigil ahju ära keelama?...

Kui inimesed on harjunud aegade algusest rämpsu ahjus põletama, siis nad sõdivad vihaselt selle keelamise vastu.

Mul praegugi naabritel paar korda nädalas must suitsusammas korstnast väljas.
Olen talle oma taarat pakkunud, et ta telliks prügiveo, kui ta nii vaene on et prügiveo eest maksta ei suuda.
Aga siis ise naerdes vabandab, et kas ma loll ei tea et puulehed suitsevadki.

[xxx111]

sest pole mõtet 3 firma konkureerivaid torustikke või kaablitrasse rajada

Ma ei saa sellest aru - vaba turg
Las need 3 (või ka 30) firmat teevad ise omavahel selgeks kes turule püsima jääb
Ilmselt jääb see keda tarbija eelistab ja kellele tarbija oma raha viib

Pole ju seda vabadust täna, võid minna kuhu tahes linna ja laliseda, et tahad kellegi muu firma vett tarbida ja reovee kolmanda firma kaudu ära saata - pole neid teisi firmasid ja ei teki ka.
Samamoodi ei ole tänavatel konkureerivaid gaasitrasse ega kaugküttetorustikke.
Ainuke kus täna saab midagi valida on elektriturg, kus jaotusvõrk on tootjatest lahutatud ja tootjat saab valida - ja seegi valikuvõimalus pole väga vana ja sisus on Brüsseli sigade poolt peale surutud

Ja siis kui olukord konkurentsiga nii kehv peab võrguettevõtte majandushuvidest lähtuvalt taotlema ahikütteks võrguettevõtte luba?
Et jumala eest ühtegi alternatiivi ei jääks?

[xxx111]

Täpselt analoogne seis hoonete energiaklassiga kus sõna otseses mõttes sunnitakse PV paigaldama...
Ja üldse ei ole oluline, et see on hoone omanikule /kasutajale / rentnikule / tarbijale majanduslikult ebasoodsam ja paljudel juhtudel ka reaalne kulu kWh väiksem
Et igati OK kui lõpuks iga viimast aspekti "targad" onud ja tädid reguleerivad?
Vbl tõesti...

[trebla]

Pole ju seda vabadust täna, võid minna kuhu tahes linna ja laliseda, et tahad kellegi muu firma vett tarbida ja reovee kolmanda firma kaudu ära saata - pole neid teisi firmasid ja ei teki ka.

Vee koha pealt on tekkinud küll
Poed on pudelivett täis...
Mäletan, et nõukaajal käis veevärgi direktor Soomes messil ja tagasi tulles rääkis, et " teate seal miski firma pakkus kilesse pakendatud vett..." tõi ühe paki kaasa kah..ettevõtte juhtkond vaatas silmad suured... Veelabori keemikutele anti uurida, et kas seal pakis miskeid säilitusaineid kah on...

Arvestades kui pikad need pudelivee letid mõnel pool on, äkki saaks kanalisatsiooniteenuse mitmekesistamist kah kuidagi planeerida... paneks erinevate firmade pütid tänavale...inimesed tahavad naabrist erineda, paistab...


Aga katsuks õige teemas püsida..
Mul Saaremaal toodab vatt sel kuul 1.66 korda rohkem kui Virumaal, järelikult saab saarlastelt paneelide eest 1.5 korda rohkem raha küsida ja nad on ikka kasumis...
Või siis peab virumaalastele hinda 1.5 korda odavamalt pakkuma...

[Prill]

Kui kaugkütja kütab gaasiga, siis sellist sooja torustikuga transportida kasuteguri mõttes on nonsenss. Lisaks metaani reklaamitakse suure suuga kui roheline ja saastevaba kütus (gaasiga sõitvatel bussidel ilutsevad sellised kirjad).

Nii võib tunduda aga praktikas on ka gaasist toodetud sooja hind tarbijale konkurentsivõimeline, toimib mastaabiefekt, kus gaasil töötav katlamaja saab gaasi palju soodsama hinnaga kui suvaline Kalle-Malle põiktänavas, samuti ühes suures jaamas toota on efektiivsem, keskkonnasäästlikum, kui 10 000+ pisikest jaama, mida käitavad amatöörid ning mille korstnad heitmed katusekõrgusel tänavatele sissehingamiseks laiali lasevad.
Tartu linna näitel üheksakümnendatel paljud korrusmajad ühendasid end kaugküttest lahti, ajasid korstna otsaseina püsti ja kütsid gaasiga, olevat soodsam. Tänaseks on kõik need majad kaugküttevõrgus tagasi, parim näide oli, kus korsten ja gaasikatel sai töötada paar-kolm aastat ja ehitati ikkagi kaugküttele tagasi. Küllap see hinna teema on, miski vahe ehitati küttesüsteeme otseelektrile ka, sest too periood oli elekter eriti odav. Aga hinnad kipuvad muutuma, tarbijate valikud vastavalt sellele.
Olen kuulnud, et kaugkütte pakkujad maadlevad samamoodi tasuvusega, kus hooneid ehitatakse aina soojapidavamateks ja hoone renoveerimise järel ei saa samalt kundelt enam sama raha kätte, mida varasemalt - ei paista seda hõlptulu kuskil.

[xxx111]

Kaugküte tehakse Sulle "kohustuslikuks" teisiti
"Targemad" on välja mõelnud vastava mudeli kus 1 kWh pole tegelikult 1 kWh
Selleks on kaalumistegur - kaugkütte puhul võimalik nt 0,65...

[ping]

... Mis puutub lokaalse gaasikatla kasutegurit, siis kondenskatlal on isegi üle 100% ehk suitsu veeaurust võetakse kondenseerumissoojus ka välja. Seda keskkatlamaja ei suuda, kuna selleks peab ta edastama oma trassi kuni 45 C soojuskandjat, mis ei ole vastuvõetav.

Mitte pealevool vaid vastupidi, suure katlamaja kondenseerumissoojuse kasutamiseks peab katlamaija tagastuva küttevee temperatuur olema alla +40C.
Ka suurtes keskütte biokateldes kasutatakse suitsu jääksoojus ära.

[trebla]

..Tänaseks on kõik need majad kaugküttevõrgus tagasi, parim näide oli, kus korsten ja gaasikatel sai töötada paar-kolm aastat ja ehitati ikkagi kaugküttele tagasi. Küllap see hinna teema on, miski vahe ehitati küttesüsteeme otseelektrile ka, sest too periood oli elekter eriti odav. Aga hinnad kipuvad muutuma, tarbijate valikud vastavalt sellele....

üritan teid ikka teemasse tagasi kiskuda...
see tsiteeeritud väide pädeb, kirjasaatmine kadus kui e-mail muutus odavamaks, mobla kõneminut ei maksa kah enam midagi ja ühel ilusal päeval ka elektri hind on nullilähedane...
Kõigepealt nendes maades kus salvestada on vaja vaid ööseks, ...meil siin kus salvestada oleks vaja juuli elektrit jaanuariks, nii lihtsalt kohe ei lähe...

Aga meie, eestlased , kuulume ikkagi 0,5 % ekvaatorist kõige kaugemal elavate inimeste hulka..
Vaatame rahulikult mida see 99,5 % enne valmis meisterdab ja siis võtame meile sobivaimad lahendused...

Päikest !

[xxx111]

Mina jällegi ei mäleta, et mingil arvel oleks kunagi olnud "emailitoetustasu", "moblatoetustasu", jms
Laias laastus on kogu jutt teemasse...

[ping]

Eks sa ürita seda saavutada talvel. Teooria on ilus, praktika ei kõlba kuskile, sest kui sissetulevat nõutakse 80 C, siis pole võimalik nii palju maha jahutada, et 40 väljuks, sest see nõuaks maja küttesüsteemist tagastuvat ca 30 C-d (mis on võimatu, sest maja süsteemid arvutatakse ´-22 C puhul väljas delta t 15 kuni 20 peale), pealegi tarbevee soojendamisel 40 C nõuet pole võimalik täita. Kohalik katel ka seda tarbevee puhul ei saavuta, kuid selleks pannakse kas eraldi katel või töötab 1 katel kombineeritult, tsüklitega.
...

Kena jälgida targa inimese juttu ja näha, et hingega ollakse asja juures.
Aga kuna isiklikult Sul viimati õnnestus mõne mitmetuhande kilowatise kaasaegse katlamaja trassi temperatuure jälgida?
(Minul on see võimalus iga nädal.)

[trebla]

Ei ole midagi uut siin päikese all, teiselpool maakera on samad mured..
https://www.pv-magazine.com/2020/09/30/ ... ncentives/

Aga räägiks päikesepaneelide hindadest?
sealsamas Korea artikli all on uudised 440 ja 600 W paneelidest.
Millal ja mis hinnaga need meie turule jõuavad?
Ja tehnoloogiline areng on eriti märgatav just viimasel kahel aastal, ütleks...sealgi on tegemist "half-cut" ja "trisection-cut" elementidega.
Seda sai juba 10 aastat tagasi ennustatud, et ühel hetkel jõuab areng sinna, et paneelide hinnalangus selleni, et edasist langust hakkavad takistama muude materjalide - raami alumiiniumi ja kaablite vase jne. hinnad. Siin me siis nüüd olemegi..

Samas on nende teiste materjalide/detailide tarneahelas palju vahelülisid, mida annab välja optimeerida ja teiselt poolt paneelide hinna odavnedes sigineb nende tarneahelasse uusi vahelülisid, kes iseenesest tehnoloogiale ja kvaliteedile midagi juurde ei anna.
Mul on alati võtta näide, kuidas ühest elektrijubinaid tootvast tehasest tuleb Euroopa kvaliteetseim jubin väravast välja 1 euroga aga konkurent saadan on odavam... kah täitsa hea jubin tuleb temal väravast välja äkki 80 sendiga.. olen olnud ise tarneahela selle otsa lähedal. Ja nüüd olle selle tarneahela teises otsas, ehk lõppkliendi juures, allkirjastades ostuarveid, näen et on kombeks paigaldada neid teisi jubinaid ja minu küsimuse peale miks neid parimaid ei kasutata, on vastus, et need on liiga kallid... nimelt 12 euri tükk. Pannakse neid 80 sendiga väravast väljuvaid ja makstakse 10 euri tükk....Ehk siis vahepealsed tarneahela lülid nagu ka kõik muud ettevõtted alati töötavad ju protsendipõhiselt... sisenev raha peab tootma kasumit protsentuaalselt.. ehkki vahelülid jubina enese kvaliteedile ja töökindlusele mitte midagi juurde ei anna....

No ja siis hiinlased äkki teevadselle jubina valmis 20 sendiga aga transport Euroopasse maksab kah ja üle piiri jõuab see 50 sendiga... Ja lõppklient maksabki lõpuks 5 eurot....

[xxx111]

Ei ole midagi uut siin päikese all, teiselpool maakera on samad mured..

Tõepoolest...
Täpselt samuti nagu igal pool on ka seal taastuv sunniviisiline

PS
Ei näe ühtegi põhjust miks peaks müüma 1 EUR kui saab ka 10 EUR
Turg...

[trebla]

Tegelikult kumb on demokraatlikum kas kui elektritootmise arendamise maksavad kinni elektritarbijad proportsionaalselt oma tarbimisele või et kogu rahvas maksukoormuse kasvu kaudu.

Muude kütteallikatega kütjatel on elektriarved suht väiksed, elektriga kütjate taastuvenergiatasu on sedavõrra suurem.

Mul on siiamaani milleeniumivahetusel ehitatud elektriküte, millele olen lisanud mõned soojuspumbad ja elektritarve kõigub 10 000 kuni 19 000 kWh aastas.
Millegi muuga sooja vett ja süüa tegev pere võib leedlampide ajastul ehk ka 1500 kWh-ga aastas hakkama saada...

[Kalvis]

Demokraatlikum oleks kui kõik tootjad, sh. taastuvenergia, söe-, gaasi- ja põlevkivi elektritootjad müüksid elektrit NordPoolSpoti hindadega See hind kujunebki vähempakkumise tulemusena! Kodutarbijatel on siis eraldi elektri hind ja võrgutasu ning kui võibolla elektriaktsiis. Taastuvenergia toetuse rida puudugu. Kui valitsus elab rohelises muinasjutus siis maksab EL rahadest või kui väga muidu ei oska siis riigieelarvest taastuvenergia tootjatele toetust. Ise näen, et see toetus võiks üldse olla installatsiooni põhine aga kui muidu ei saa siis miks ka mitte tootmispõhine. Seejuures kõik taastuvliigid saavad võrdselt - ei tehta vahet puidust, tuulest või päikesest toodetul. See oleks aus keskkonnale ja suhteliselt õiglane. Kõigil oleks võrdsed võimalused.

[Prill]

Taastuvenergia rida on olemuselt poliitiline otsus toetada energiatootmisel vähemsaastavaid tehnoloogiaid. Päikesenergia võib olla just tänu riiklikele subsideerimistele tänaseks saavutanud nii atraktiivsuse energiatootjate hulgas, kui päikesepaneelide tootmises tervikuna. Mäletan aastatetagust ennustust, kus hinnati, kuidas paneele oleks võimalik toota palju odavamalt, kui toona ja see on tänaseks teoks saanud. Võimalik, et just tänu toetusmeetmetele, mis tekitas paneelide järele nõudlust, nõudlus omakorda sundis paneelitootjaid tegema investeeringuid uutesse tehastesse, masstootmisse ja masstootmine teadupärast toob hinnad alla. Sama jutt ja loogika on olnud erineva tehnoloogia ja elektroonikaga, mingi aeg olid arvutimälud maru kallid ja oodati kuni uued tehased valmis saavad, mis suudavad nõudlust rahuldada ning mälu hinnad kukkusid jõhkralt alla.
Ilma toetusmeetmeteta võinuks paneelide hind jäädagi kalliks, tootjad ei tooda, sest pole nõdlust, nõudlust pole, sest on kallis ja mittetasuv elektritootmisviis. Võimalik, kus ilma toetusteta langenuks paneelide hind tänasele tasemele vabaturu tingimustes alles 20 või 30 aasta pärast. Riikide poliitilised toetused on olnud arengu ja hinna allatooja kiirendaja rollis.
See, et Eestis täna justkui päikeseelektritootjatele makstakse peale on eraldi teema, Eesti valitsuse enda otsus. Võimalik, et riigid ei suuda turuolukorrale adekvaatselt reageerida, kus toetuse eesmärk, päikeseenergia aidata järjele on juba toimunud aga toetusi makstakse endiselt edasi, nö inerts on sees.
Miks Eesti riik üldse taastuvenergia toetamise skeemi valis, tuleneb otseselt Eesti riigi võetud kohustustest Euroopa Liidu ees, kus teatud aastaks peab riik tagama teatud hulga roheenergiat.
Kuidas võetud ülesannet täita, selles on küsimus, riik võinuks ka ise riigile ehitada maksumaksja raha eest tuule-päikeseparke, koostootmisjaamu - kokkuvõttes oleks raha tulnud ikka maksumaksja taskust.
Selles suhtes mina ei näe suurt erinevust ja irisemine taastuvenergia rea üle arvel on rohkem kosmeetika.

Mina jällegi ei mäleta, et mingil arvel oleks kunagi olnud "emailitoetustasu", "moblatoetustasu", jms

võib ju meenutada suurt projekti, mis pidi olema esimeseks sammuks kogu maa internetiseerimisel kiire võrguga, kus kolm suurt operaatorit kahasse riigiga, Eesti ja euroopa maksumaksja raha eest ehitati välja üleriigiline kiire valguskaabli magistraalvõrk, mis skeemi järgi valdavalt ühendas mobiilimastid valguskaablivõrguga ja kogu ehitus liikus valmimise järel kolme operaatori ühisomandusse. Kusjuures euroopa raha saamiseks jäeti mulje justkui regionaalsest toetusest, toetada hajaasustuse internetti, tegelikkuses viimane miil ei taha kuidagi tulla, sest see polnudki eesmärgiks.
Nii, et maksumaksjana oled päris kindlasti oma "emailitoetustasu", "moblatoetustasu" maksnud. Kas tõesti on suur vahe, kas see rida on arvel välja toodud või võetakse see raha sinult ära ringiga ja häirivat rida arvel ei ole.
Sama jama on teedevõrguga, kus inimesed nõuavad mitmerealisi teid, aina paremat teedehooldust, koduukseni lume äralükkamist, sest näiliselt on see kõik justkui tasuta. Kui aga sulle tuleks arve, et edaspidi 20 aastat neljarealise tee eest maksad iga kuu lisaks 15€, hoolduse-remondi eest 10€, sahkamise-soolatamise eest 5€ - oleks rahval suud samuti kõverad peas.

[new1]

Sarnast juttu olen siin eelnevalt ka maininud, ent need kolme x-ga vennad jms sujuvalt ujuvad ikka samasse nullpunkti tagasi kus alustasid ja raisatud aeg see vasikatega võidujooks siin, ma olin vahepeal paar päeva eemal ja enam ei viitsinud selle tramburaiga kaasa joosta.
Aga ping, mainisid, et oled katlamaja juures toimetav, mis hetkevõimsus(MW-des siis ilmselt)näiteks talvisel perioodil -10 kraadiga keskeltläbi katlamaja väljundvõimsus on ja mitu tarbijat umbkaudu su katlal taga on?

[xxx111]

Teeks omandil ka vahet (teed)
Tänu toetustele läheb odavamaks - toetustasud tarbijale järjest suuremaks?
Ning hea küll, toetame seni kuni suudab konkureerida - kui kaua siis võiks veel minna - so mis hinda siis tarbija peab lõpuks maksma?
Ning hea küll - tekib olukord kus juba konkureerivad ja toodavad kasumitki...
Kas nüüd kasumist saaks riik (tarbija) osa toetustest tagasi?

See, et taastuvenergeetika on poliitiline otsus on selge
Aga see ei tähenda sugugi, et see poliitiline otsus oleks õige - mis puudutab vahendeid selle elluviimisel

Kliimahüsteerikutel pole siin kohta - las energeetikaga tegelevad füüsikud ja insenerid jne
Peale täheühendi CO2 võiks tunda ka mõnda teist täheühendit, osata liita ja lahutada ning omada reaalsustaju

Praegu (vähemalt Eestis) pole taastuvenergeetikal ja keskkonnapoliitikal seost (sellist seost)
See on puhas äri - ja toetustel põhinev äri
Lisaks kuulub selle juurde massiivne rohepesu (hoonete energiaklass, puit ahju, biolisand kütuses jne)

Ning lõpuks - Prilli enda viited jõuavad ka sinna - administratiivsete otsustega (toetused "omadele", trahvid ja sanktsioonid "teistele") ei saavuta midagi - see on ainult moonutus
Samuti ei jõu kuhugi "probleemi eksportimisega" - mitte midagi ei muutu - ainult "paberil on linnuke"
Sugugi vähemtähtsam pole majanduse konkurentsivõime
Ühest küljest räägime keskkonnahoiust - teisest küljest maksame lennufirmadele räigeid toetusi - ja lennufirmad teevad "reise eikuhugi" so stardid ühest kohast - lendad 7h - maandud samas kohas?
See kõik oleks täiesti OK kui samal ajal needsamad kes maksavad neid toetusi ei räägiks koskkonnahoiust ja kliimast
Kogu see asi on rohkem kui silmakirjalik...

[trebla]

Riigi omanduses on EE kes lausa ostab erategijatelt neid kokku.
Ja EE panebki osa tuulikute toetusest (mida on suht vähe) ja vist puidupõletamisest enamuse oma tasku ?
Minuarust riigi asi oleks tagada ühendused stabiilsete ja usaldusväärsete võrkudega.
Oleks venemaa OK, poleks suurt midagi vaja teha, kuna pole, siis vaja rohkem kaableid Skandinaaviasse.
Kuna Eesti on võetud/antud EL taastuvenergiaeesmärkidest ees, siis pole vaja vägisi juurde ponnistada.
Ja ega ei ponnistatudki väga, aga see kobarparkide jama on valitsuse bläkk.
PV mahult per nuppi me jõuame sellega umbes järele Belgiale, kus maksti ikkagi 30 senti/kWh. Seega oleme isegi odavalt saanud oma 5 sendiga. Aga ülemaailmse tootearengu tagasid sakslased kes maksid 50 senti/kWh.
(kuskil 2010 paiku ajasid tsehhid ja hispaanlased oma riigieelarved toetustega kreeni - paneel maksis tollal vist umbes 4 eurot vatt..)

Ongi läinud odavaks ..iseäranis tänavu... kas ka jääb, eks paistab... ?
Kuna päeval tarbijatele on see juba iseenesest kasumlik, siis need paigaldised kasvavad ka edaspidi.
Kui just päevase elektri hind selle peale rämedalt kukkuma ei hakka (mis on ju tarbijale iseenesest meelepärane tulemus?)
Nii, et pole see paigaldamine midagi nii riskivaba värk.
Kui hetkel tormajad peavad kannatama ka need täiendavad kulud, mis ka paigaldajate suure töökoormuse tõttu hetkel lisanduvad, siis tegelikkuses on see asi nii lihtne ise teha, et järgmisel aastal tasakesi nokitsedes ja tooteid soodsalt kokku otsides ning ise tehes võid tegelikult jõuda sama rentaabluseni ka ilma toetusteta..


Mina näiteks pole rahul, et (muuhulgas ka minu) raha termotuumauuringutesse tambitakse.
Ka tavatuumaenergeetika paistab tegelikult kinni minema ja neid jaamu omavad riigid istuvad oma portsu otsas veel kaua, aga eks EL (st ka meie) jälle maksab.

Eesti ei mõjuta maailma kliimat oma tegevusega niikuinii sellega, kas paneme põlevkivijaama kinni või teeme paar tükki juurde.
Rohkem mõjutab maailma kliimat see, kas Eesti hääletab kuskil kliimakonverentil millegi poolt või vastu...
Me oleme üks maailma kahesejast riigist, seega pool protsenti... tänu EL ja praegu ka ÜRO JN liikmelisusele võib seda tähtsust ka kahe või kolmekordistada.
Millega aga me siin sõidame või millega kütame.. see mõjutab palju vähem...

Ja biokütuse spetsiaalselt kasvatamine on rohepesu. Iseasi juba vedeleva biorämpsu ärapõletamine - see on OK.,

Aga mina olen rahul et oma tootmise püsti sain..