Kuidas valida millest maja ehitada

[tõhk]

olles uurinud mitmeid foorumeid, siis olen jõudnud järeldusele, et mingit kliima soojenemist ei ole olemas. Päike on siiski see, mis soojendab meie planeeti, ei miski muu. Co2 vms gaas ei oma siin mingit mõju.

Oleks huvitav neid tarku foorumeid lugeda, äkki paned mõne lingi.
Maa asub vaakumis, aga Kuu asub ka vaakumis ja Päike on see, mis teda soojendab. Kuul on päikese käes üle 120 kraadi sooja, aga kui päike loojub, siis kukub temperatuur kiiresti -170 kraadi juurde. Mis sa arvad, miks see nii on?

[Viljar70]

Olin minagi juba selle ususekti ree peale hüppamas pool aastat tagasi, kuid nüüd olles uurinud mitmeid foorumeid, siis olen jõudnud järeldusele, et mingit kliima soojenemist ei ole olemas.

"a random guy said it on a forum, so it must be true!!"

Isegi oli paar kuud tagasi ree peale hüpanud poole jalaga, aga õnneks kui asja uurida , lahti mõtestada , siis on võimalik jõuda veendumuseni, et kogu see asi on üle võlli võimendatud ja reaalselt tegelikult ei ole ühelgi gaasil võimet globaalset soojenemist põhjustada.

"Õnneks" ?
Mis see uskumine või mitte uskumine Sulle annab? Ja veel rohkem,
Mida annab sulle enda arvamuse teistele peale toppimine?

Kindlasti on foorumeid, kus arutatakse kliimasoojenemise, lameda maa, ohtlike vaktsiinide ja Hirmsate GMO'de vandenõusid.. ehk jätaksid Ehitusfoorumi sellest välja.

[ping]

... Kindlasti on foorumeid, kus arutatakse kliimasoojenemise, lameda maa, ohtlike vaktsiinide ja Hirmsate GMO'de vandenõusid.. ehk jätaksid Ehitusfoorumi sellest välja.

Antud teemasse puutub kliima soojenemine vägagi, sest üle kolmveerandi aasta kestvast, pidevalt 100% välise õhu niiskuse juures muutuvad oluliselt hoonete välispiirete niiskusrežiimid.
Kui varem rehkendati, et soojal perioodil soojustusse kogunenud niiskus saaks talvel (kuivema õhuga perioodil) soojustusest "välja aurata", siis välisõhu pidevalt + temperatuuril olemine ei pruugi võimaldada soojustuse loomulikku kuivamist ja võib tekitada sobiva keskkonna "uue elu" tekkeks soojustuses.
(Euroopa passiivmajade ehitajatel tekkis probleem, kus paks soojustuskiht ei kippunud enam seest kuivama tavalisi aurutõkkekilesid kasutades, vaid tekitas vajaduse kasutada sisemiseks aurutõkkeks diffuusseid kangaid.)

Näiteks peab kriitilise pilguga ümberhindama hügroskoopse, "rohelise" klaasvillaga soojustamise välispiiretes.

Sama teema on ka fassaadi viimistlusmaterjalidega. (Värvi/krohvi püsimine niiskusest küllastunud seinal.)

(Kui palju on Lõuna-Euroopas ajalooliselt kasutatud erinevaid villasid hoonete soojustuseks? Ja milliste füüsikaliste omadustega ning millisel põhjusel?)

[Urmas]

Antud teemasse puutub kliima soojenemine vägagi, sest üle kolmveerandi aasta kestvast, pidevalt 100% välise õhu niiskuse juures muutuvad oluliselt hoonete välispiirete niiskusrežiimid.... (Kui palju on Lõuna-Euroopas ajalooliselt kasutatud erinevaid villasid hoonete soojustuseks? Ja milliste füüsikaliste omadustega ning millisel põhjusel?)

Nu-nuu, ja millega peavad hakkama tegelema Hispaania elamuehitusega tegelevad insenerid? Kohalike, sajandeid olnud ilmastikutingimustega seni arvestamisega on puuks? Hakkama mõtlema ja süvenema passiivmajade kontseptsiooni olemusse ja tulema siiamaile praktilisi kogemusi omandama? https://lounaeestlane.ee/ilm-on-sassis- ... ispaanias/
Panin katuste teemasse ka PM ühele artiklile soomlaste ümbermõtlemisest majade soojustamise põhimõtetest. Vist on hakanud probleemid tekkima selle hermeetiliselt pakitud majaga.

[Urmas]

Teema algse postituse juurde tulles, siis ise olen millegist toekamast materjalist kui puitsõrestikule ehitatud maja pooldaja. Ei mõtle selle all Tallinna vanalinnas ainult maakividest ehitatuid.
Selles artiklis pole küll konkreetselt mainitud, et millistest odavatest materjalidest olid ehitatud need ridaelamud, kuid millegipärast viivad mu mõtted puitkarkassile. Odav ja kiire. Näen seda kiiret ehitust ka praegusest objektist paarisaja meetri kaugusel oleva eramu ehitamisel. Huvitav on ka artiklis kohe peale sissejuhatust olev lause.
"Odavalt ehitatud ridaelamute hingeelust on õpitud palju peale seda, kui nende probleeme pidi remontima vaid kümme aastat peale ehitust." Allikas https://maailm.postimees.ee/6881107/soo ... 1494473310
10 aastat peale ehitus ja juba probleemid??? 10-aastase vanusel majal võiks omanike jaoks olla ainult sisekujunduslik probleem, a´la see köögi seinavärv on juba ära tüüdanud, mitte arendajate-inseneride-projekteerijate-arhitektide optimeerimisest tulenenud probleemid. Omaette küsimus on artiklist tsiteeritud osa lausest- "vaid 10 aastat pärast ehitust"". Milline optimism! Kas probleemid oleks varem pidanud ilmnema? 2-5 aastase garantiiaja jooksul? Loodan, et rebinud seda kontekstist välja ja andnud omaette tähenduse.
Teema algataja peaks eneses selgusele jõudmiseks uuesti läbi lugema muinasjutu, kuidas kolm põrsakest endale maja ehitasid! Raamatukogudes peaks lugemiseks saadaval olema, sest islam ei ole siinmail veel eriti juurdunud, et raamatud, kus on mainitud nii roojast looma nagu siga, oleks ära põletatud.

[T25]

olles uurinud mitmeid foorumeid, siis olen jõudnud järeldusele, et mingit kliima soojenemist ei ole olemas. Päike on siiski see, mis soojendab meie planeeti, ei miski muu. Co2 vms gaas ei oma siin mingit mõju.

Oleks huvitav neid tarku foorumeid lugeda, äkki paned mõne lingi.
Maa asub vaakumis, aga Kuu asub ka vaakumis ja Päike on see, mis teda soojendab. Kuul on päikese käes üle 120 kraadi sooja, aga kui päike loojub, siis kukub temperatuur kiiresti -170 kraadi juurde. Mis sa arvad, miks see nii on?

Atmosfäär toimib jahutajana, jahutab maapinda ja jaotab soojust ringi . Tuuled, hoovused jne. CO2 kasutatakse külmaainena muidekse. Kuul pole ka vett, millel on suur soojusmahtuvus.

"Õnneks" ?
Mis see uskumine või mitte uskumine Sulle annab? Ja veel rohkem,
Mida annab sulle enda arvamuse teistele peale toppimine?

Kindlasti on foorumeid, kus arutatakse kliimasoojenemise, lameda maa, ohtlike vaktsiinide ja Hirmsate GMO'de vandenõusid.. ehk jätaksid Ehitusfoorumi sellest välja.

Nagu ma juba ütlesin, siis olin ise ka valel teel ja kütsin ise seda kliimahüsteeriat üles siinsamas foorumis ühes teises teemas. Aga kui Greta- koolist poppi tegev plikatirts -hakkas igast aknast ja uksest sisse tulema oma jutuga , siis sain aru, et midagi on väga mäda. Ja hakkasingi uurima ja tulebki välja, et globaalne soojenemine on müüt ja et atmosfääri koostisel pole mingit osa selles. Veelkord, atmosfäär jahutab maapinda ja tänu sellele ei lähe näiteks vesi ookeanides keema päise päeva ajal, kui ilma atmosfäärita oleks 120 kraadi sooja maapinnal.
Mida see mulle annab? Näiteks seda, et ma enam ei põe merepinna tõusu pärast ja julgeks osta kinnisvara ka mere kaldale. Ja üldse on nüüd kuidagi rahulikum tunne, kui üks mure kaelast vähem.

[RaJy]

Kliimaaktivistid - vandenõuteoreetikud võiks tähele panna ühte asjaolu - enamus muutusi kliimas jne toimuvad maailmas ca 200 aastaste tsüklitena - see paar soojemat talve ei ole meie kliimas haruldus - ikka juhtub.
Urmase unistus on muidugi kivist maja -valmis ja ei liigu - ideaal viimistluseks - samas on puit(karkass) maja ehitamine siiski oluliselt odavam ja kiirem, isegi kui maalritöid peab paari aasta pärast parandama, võb-olla ongi hea - saab seinavärvi tooni vahetada.

[Urmas]

Urmase unistus on muidugi kivist maja -valmis ja ei liigu - ideaal viimistluseks - samas on puit(karkass) maja ehitamine siiski oluliselt odavam ja kiirem, isegi kui maalritöid peab paari aasta pärast parandama, võb-olla ongi hea - saab seinavärvi tooni vahetada.

Seinavärvi saab vahetada ka siiani püsti püsivates ca 400+ aasta vanustes Tallinna vanalinna maakividest ehitatud majades ilma, et peaks muid parandustöid tegema. Kumb ikkagi tuleb odavam- kas kohe natuke rohkem raha "raisata" või raisata iga 10 aasta takka konstruktsioonide jms asjade paranduste peale?
Tegelikult mind huvitab nende mõttemaailm, kes soovivad endale maja kihku-kähku. Tahaks küsida, et kas nad on pikemas perspektiivis nõus ootama ca 1-1,5-2 aastat rohkem, mis läheks kividest maja ehituseks. Kui ei, siis minu arvates on see maja omamise soov lihtsalt emotsiooniost, mitte investeering pikemaks ajaks. Neid eelmise vabariigi aegseid odavaid puitkarkassil majasid on küllaga ja terve Eestimaa igas linnas/alevis/külas, millede omanikud on hädas soojapidavusega, palkide väljavahetamise vajadusega jnejne hädadega ... lõpetades selle ideega, et kas odavam ei oleks see sara maha tõmmata ja uus korralik peale ehitada. Siiani olen kuulnud-lugenud erinevaid arvamusi-soovitusi ja kui majaga ei ole emotsionaalset seost, siis lammutada ning ehitada uus ja korralik.

[ping]

... Selles artiklis pole küll konkreetselt mainitud, et millistest odavatest materjalidest olid ehitatud need ridaelamud, kuid millegipärast viivad mu mõtted puitkarkassile. Odav ja kiire. Näen seda kiiret ehitust ka praegusest objektist paarisaja meetri kaugusel oleva eramu ehitamisel. Huvitav on ka artiklis kohe peale sissejuhatust olev lause.
"Odavalt ehitatud ridaelamute hingeelust on õpitud palju peale seda, kui nende probleeme pidi remontima vaid kümme aastat peale ehitust." Allikas https://maailm.postimees.ee/6881107/soo ... 1494473310
10 aastat peale ehitus ja juba probleemid??? 10-aastase vanusel majal võiks omanike jaoks olla ainult sisekujunduslik probleem ...

Netis on leitavad omal ajal tehtud "Soome hoonete niiskuskahjustused ja nende mõju sisekliimale", ju siis mõeldi neid ning järeldusi ehitusvigadest.
Ka meil räägiti nendest uuringutest aga kuna ehitajaid jättis see teema külmaks, siis laiemat kõlapinde need ei leidnud ja ehitamine jätkus ikkagi "hea tava" järgi.

Kas materjal on odavam või kallim, ei mängi kvaliteedis olulist rolli, sest hinna määrab materjali müüja. Hoopis tähtsam on et oleks kasutatud õigeid materjale. Halb on olukord siis kui kasutatakse odavamaid "sarnaseid asendustooteid" mis ei täida antud kohas oma otstarvet.

Üks probleem oli hügroskoopsed soojustusmaterjalid, mis ei kuivanud seinas ära. Tehnika maailm´as oli ka tõlgitud artikkel Soomes tehtud testist, kus võrreldi erinevate villade kuivamist.
https://www.isover.ee/sites/isover.ee/f ... t_tmke.pdf

[rokikas]

Maakera kiirgab kogu aeg soojuskiirgust. Ilma päikeseta jahtuks maakera lihtsalt maha mingi aja pärast. Google-st otsides, nädalaga oleks kõige soojem koht maakeral 0 kraadi celsiust ja aastaga oleks kogu planeedi pind -100C.

olles uurinud mitmeid foorumeid, siis olen jõudnud järeldusele, et mingit kliima soojenemist ei ole olemas. Päike on siiski see, mis soojendab meie planeeti, ei miski muu. Co2 vms gaas ei oma siin mingit mõju.

Atmosfäär toimib jahutajana, jahutab maapinda ja jaotab soojust ringi . Tuuled, hoovused jne. CO2 kasutatakse külmaainena muidekse. Kuul pole ka vett, millel on suur soojusmahtuvus.
...
... atmosfääri koostisel pole mingit osa selles. Veelkord, atmosfäär jahutab maapinda ja tänu sellele ei lähe näiteks vesi ookeanides keema päise päeva ajal, kui ilma atmosfäärita oleks 120 kraadi sooja maapinnal.

Kuhu see atmosfäär selle energia paneb? Tuleb teist ja pidevalt päikeselt juurde.

[rokikas]

(Euroopa passiivmajade ehitajatel tekkis probleem, kus paks soojustuskiht ei kippunud enam seest kuivama tavalisi aurutõkkekilesid kasutades, vaid tekitas vajaduse kasutada sisemiseks aurutõkkeks diffuusseid kangaid.)

See pole niivõrd kliimamuutustega seotud kuivõrd väga paksu soojustuskihiga üldisemalt. Lihtsalt läbi piirde liigub niivõrd vähe energiat et sellest ei jagu vähegi suurema koguse kondensaadi välja kuivatamiseks. Teine probleem et nendes hoonetes hoitakse väga stabiilset sisekliimat ning seetõttu on suvel tihti olekord kus väljas soojem kui sees ja aur trügib ka väljast sisse.

Soomlased vaatavad ärevusega pigem oma vanu hooneid. See mis 100 aastat tagasi oli toimiv lahendus ei taha täna enam hästi seda olla.

[T25]

Maakera kiirgab kogu aeg soojuskiirgust. Ilma päikeseta jahtuks maakera lihtsalt maha mingi aja pärast. Google-st otsides, nädalaga oleks kõige soojem koht maakeral 0 kraadi celsiust ja aastaga oleks kogu planeedi pind -100C.

olles uurinud mitmeid foorumeid, siis olen jõudnud järeldusele, et mingit kliima soojenemist ei ole olemas. Päike on siiski see, mis soojendab meie planeeti, ei miski muu. Co2 vms gaas ei oma siin mingit mõju.

Atmosfäär toimib jahutajana, jahutab maapinda ja jaotab soojust ringi . Tuuled, hoovused jne. CO2 kasutatakse külmaainena muidekse. Kuul pole ka vett, millel on suur soojusmahtuvus.
...
... atmosfääri koostisel pole mingit osa selles. Veelkord, atmosfäär jahutab maapinda ja tänu sellele ei lähe näiteks vesi ookeanides keema päise päeva ajal, kui ilma atmosfäärita oleks 120 kraadi sooja maapinnal.

Kuhu see atmosfäär selle energia paneb? Tuleb teist ja pidevalt päikeselt juurde.

Soojuskiirgus. Maapind, atmosfäär, gaasid, kõik kehad kiirgavad soojuskiirgust. Kuidas muidu vaakumis asjad maha jahtuksid, kuna soojusülekannet ja konvektsiooni seal ju pole. Ometi filmides näidatakse, kuidas sekunditega jääpurikaks muututakse. See jällegi lihtsalt üks näide, kuidas hollywood peseb inimeste ajusid ja inemestele jääb vale ettekujutus tegelikkusest. Tegelikult sellist kiiret dramaatilist jääpurikaks muutumist loomulikult ei ole. Redditis üks mees arvutas kunagi välja, kaua läheks aega, et maha jahtuks, päris huvitav lugemine oli.

[-virks-]

Maakera kiirgab kogu aeg soojuskiirgust. Ilma päikeseta jahtuks maakera lihtsalt maha mingi aja pärast. Google-st otsides, nädalaga oleks kõige soojem koht maakeral 0 kraadi celsiust ja aastaga oleks kogu planeedi pind -100C.

olles uurinud mitmeid foorumeid, siis olen jõudnud järeldusele, et mingit kliima soojenemist ei ole olemas. Päike on siiski see, mis soojendab meie planeeti, ei miski muu. Co2 vms gaas ei oma siin mingit mõju.

Atmosfäär toimib jahutajana, jahutab maapinda ja jaotab soojust ringi . Tuuled, hoovused jne. CO2 kasutatakse külmaainena muidekse. Kuul pole ka vett, millel on suur soojusmahtuvus.
...
... atmosfääri koostisel pole mingit osa selles. Veelkord, atmosfäär jahutab maapinda ja tänu sellele ei lähe näiteks vesi ookeanides keema päise päeva ajal, kui ilma atmosfäärita oleks 120 kraadi sooja maapinnal.

Kuhu see atmosfäär selle energia paneb? Tuleb teist ja pidevalt päikeselt juurde.

Soojuskiirgus. Maapind, atmosfäär, gaasid, kõik kehad kiirgavad soojuskiirgust. Kuidas muidu vaakumis asjad maha jahtuksid, kuna soojusülekannet ja konvektsiooni seal ju pole. Ometi filmides näidatakse, kuidas sekunditega jääpurikaks muututakse. See jällegi lihtsalt üks näide, kuidas hollywood peseb inimeste ajusid ja inemestele jääb vale ettekujutus tegelikkusest. Tegelikult sellist kiiret dramaatilist jääpurikaks muutumist loomulikult ei ole. Redditis üks mees arvutas kunagi välja, kaua läheks aega, et maha jahtuks, päris huvitav lugemine oli.

Kuhu see energia lõpuks läheb (soojuskiirgus)?

[macintosh]

Ekskiisprojekt olemas aga nüüd vaja otsustada millest ehitada väliseinte ring? Kas ehitada maja täiesti puitsõrestikule või näiteks välised seinad aeroc, ja soojustus jne.
Maja fassaad tuleb puitlaudis. Mis lahend oleks soodsam ja mõtekam?

Sul on tegelikult natuke rohkem valikuid, kui algselt toodud, järjestus kallimast odavamaks:
* Baurock Ecoterm 500 + vooder
* Baurock Classic/Universal 300 + 15 cm soojustust + tuuletõke + vooder
* puitsõrestik põhuplaadiga (ei vaja seespool niiskustõket ega väljspool tuuletõket)
* puitsõrestike villa, kipsi jam sarnase jamaga

Kui puitkarkass tehakse platsil valmis siis see on jätkuvalt soodsaim ehitusviis.
Kui valida karkassmaja siis ma vaataks põhuplaadist lahendust, sest see on kipsiga võrrreldes lihtsam ja väga hea helisummutusega. Plaadi häda on hind, maksumus letihinnas seinakonstruktsioonile tuleb ca 57€. Maja koguse ostuga saaks ehk 20-25% alla. Samas saab maja jagu plaati ilmselt Tsehhi tehasest ka otse mõistliku hinnaga kätte.

[T25]

Kuhu see energia lõpuks läheb (soojuskiirgus)?

Levib valguskiirusel vaakumis, absorbeerub külmemates kehades. Osa, mis ei absorbeeru( kehade absorbeerimisvõime on erinev), peegeldub edasi ja kui muid kehasid üldse ette ei satu, siis levib valguskiirusel igavesti edasi.

[T25]

Maakera kiirgab kogu aeg soojuskiirgust. Ilma päikeseta jahtuks maakera lihtsalt maha mingi aja pärast. Google-st otsides, nädalaga oleks kõige soojem koht maakeral 0 kraadi celsiust ja aastaga oleks kogu planeedi pind -100C.

Parandand jällegi iseennast, kuna asjast jäi vale mulje. Internet neh, liialt optimistlik hinnang oli see. Tegelikult on 24 tunniga ookeanidel juba jääkate ja 48 tunni pärast on ookeanid juba mitme meetri sügavuselt läbi külmunud. Ehk siis päris kiirelt on asjadega piiksus, kui päikest enam peale ei tule.

[Küülaline]

24 tunniga ookeanidel juba jääkate ... kui päikest enam peale ei tule

Kas see ikka nii kiirelt käib, pragu on ju ka poolel maakerast öö, aga kiiret jahtumist seal ei ole.

[T25]

24 tunniga ookeanidel juba jääkate ... kui päikest enam peale ei tule

Kas see ikka nii kiirelt käib, pragu on ju ka poolel maakerast öö, aga kiiret jahtumist seal ei ole.

Teisel pool päike paistab ja atmosfäär jaotab soojust ümber.

[Hiid]

seda juttu ma küll ei usu.
Tõesta

[T25]

seda juttu ma küll ei usu.
Tõesta

Näiteks Veenus. Seal on tihe atmosfäär ja päeva ja öö temperatuurid on peaagu samad, kuigi päevad ja ööd on seal meiega võrreldes väga pikad. Atmosfäär jaotab soojust ümber.

[Küülaline]

Teisel pool päike paistab ja atmosfäär jaotab soojust ümber

Ma ei saanud õigesti aru, kas jutt käib sellest, et kui atmosfäär äkki kaoks või mis?

[T25]

Teisel pool päike paistab ja atmosfäär jaotab soojust ümber

Ma ei saanud õigesti aru, kas jutt käib sellest, et kui atmosfäär äkki kaoks või mis?

Kui päike kaoks. Ma parandasin näidet( kuskilt netist võetud, mis tundus esialgu usutav) mis juhtuks, kui päike ükshetk enam ei paistaks. Mahajahtumine on kiirem, kui ma esialgu arvasin.

[Küülaline]

Mahajahtumine on kiirem, kui ma esialgu arvasin

Aga mitte nii kiire.

[T25]

Mahajahtumine on kiirem, kui ma esialgu arvasin

Aga mitte nii kiire.

Ilmselt siiki ikka on. Kui päike ära kaoks, siis õhk jahtuks üpris kiiresti maha. Pooluste juures on nagunii üpris külm juba raegu, ekvaatori juures olev jahtuks kiiresti. Kõrbetes läheb ju ka päris külmaks öösel. Üsna pea valitseks väljas nagu kuu tagumisel küljel -170 kraadi külma. Sellise külmaga tõmbaks jääkatte kiirelt peale.

[pikk88]

Paistab, et maja ehitamiseks sobiva materjali valik on ikka tõeline kosmosetehnoloogia ja lihtsam oleks vist vastust NASAst küsida.