Vannitoa ehitus puitmajja

saunad, santehnika, boilerid jne
Kasutaja avatar
anduke88
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 129
Liitunud: 27 Sept 2008, 14:16
Asukoht: TARTU
On tänatud: 2 korda
Kontakt:

Vannitoa ehitus puitmajja

Lugemata postitus Postitas anduke88 »

Tere

Seekordne teema veidi mahukam ning hõlmab mitut foorumi teemat, kuid arvan et lihtsam kogu info ühes teemas ehk vannitoa osas. Sest kogu remont hakkab olema ümber vannitoa.

Oleks abi / infot / nõu / ettepanekuid / soovitusi / kogemusi vaja uue projekti osas. Seekord tegu minu jaoks uue majaga, kus seinte-põranda sees ei ole käinud ning pärast maja ehitust pole seda keegi teine ka renoveerinud vahepeal. Täpsemalt siis tegu ikkagi 60tel ehitatud puithoonega mis ehitatud vundamendile.

Ühesõnaga linna vesi ja kanal tuuakse majja. Läbi vundamendi ja põranda alt otsad üles. Keldrit all ei ole. Seega tuleb põrand avada. Esmalt ehitada korralik, soe ja täisväärtuslik vannituba ning seejärel oleks vaja liikuda hoones vee ja kanaliga edasi kööki (u 12m).

Infoks:
Seinad (väljast sisse) – krohv > krohvivõrk > laudis > soojustus (kas saepuru või mõni sarnane purulaadne toode mis vene ajal seintesse pandi) > laudis > krohvivõrk > u 2 cm paksune krohvikiht > ning siseseintel olev krohv on lihtsalt värvitud. Sein toetub arvatavasti lintvundamendile.

Laed – arvatavasti sama teema (seest välja) värv>krohv>krohvivõrk>laudis>soojustus>laudis. Infoks, et vannitoa kohal on hoonel II korrus välja ehitamata, kuid siiski põrandalauad maha löödud vene ajal. Võimalik et saab läheneda nii laest kui ka II korruse põranda kaudu.

Põrand – keldrit all ei ole, seega peaks seal olema muld. Olles teinud samas piirkonnas ühte sarnase stiililiga ehitatud maja, siis näiteks seal oli vähemalt 10 CM slaki kiht mulla/liiva/täite peal > slaki peal omakorda prussid > prusside peal põrandalauad. Eeldan, et seal võib samamoodi olla, kui põrand avada.

Seega minu küsimused:

1. Ruumis sees olev krohvikiht. See on minu jaoks üllatus. Küsimus mida sellega teha? Maha lõhkuda? Sest muidu ei pääse ju seinte sisse soojustama. Või jätta seinte sisu nagu on ja läheneda uue soojustuse kihiga seest poolt otse krohvile? Või ei lõhu maha ehk ei lähe seina sisese soojustuse kallale üldse (vt küsimust 2.2).

Kas krohviga hoone hoiab siis paremini sooja? Nimelt 2 maja samas piirkonnas, antud variandil sisesein 2 cm paksuselt krohvitud ja eelmisel mis tehtud sai, seal puudus sisemine krohvikiht. Aga krohvikihiga hoones on soojem. Isegi kui hooned tühjalt seisid oli temperatuuri erinevus 2 kraadi neil omavahel.

2. Seinte soojustus – kui eelmine punkt on selge, siis küsimus üldse – millega soojustada ehk mida valida? Kas minna sama teed nagu tavaliselt, et lähened seest poolt, vastu välimist laudist tuuletõke ning seejärel 100 mm kivivill ning sisse laudis tagasi ning kips peale? Või võiks hoopsi miskit muud valida? PUR vaht? Välissein vs sisesein ruumis?
2.1. Soojustusega peab mõtlema asja, et kunagi tulevikus võiks sellega jätkata kogu maja ulatuses.
2.2.Või üldse ei kaku seinu lahti ja teeb ruumi väiksemaks ehk kasutaks neid uusi 70 mm SPU plaate (vist mingid olid koos kipsiga juba) või Kingspan Therma plaate hoopis? Need veel mingi alumiinium lehega ka. Või kui selline on 100 mm paks, võtta sein lahti ja panna selline hoopis kahe laudise vahele? Küsin seetõttu et ei oma taoliste plaatidega kokkupuudet. Või tüüpiline seina soojustus + taoline plaat lisaks veel siseseina? Või ainult taoline plaat siseseina krohvile ja seina ei hakkagi avama?

3. Põrand – millega põrand soojustada? Slakk välja kakkuda ja panna EPS? Sest hetkel ei kannata ka teha vundamendi lahtikaevamist ja vundamendi soojustamist. Võibolla tulevikus mõeldav.
3.1. Siit omakorda küsimus muu hoone osas, vaja vesi + kanal viia kööki ehk umbes 15m liikumist max. Kuid murekohaks on läbi külma koridori liikumine. Ehk kindlasti tuleb rõhku panna väga korralikule torude soojustamisele. Siis mõistlik oleks jätta torud ikkagi põranda alla, sest kui seina pealt vedada, siis läbi koridori on väga keeruline minna nendega. Kuid seega tuleb soojustuse jaoks nö „tunnel“ ehitada põranda alla. Mis sinna kasutada ehk võiks olla ju sama nagu vannitoa alune põrand.

4. Torustik – eks kanali osa püüab lahendada põrandas ära (liited, kolmikud jne). Veetorud võiksid olla ka põrandas kui jaotur / kollektor võiks olla seinal (et iga liini saaks vajadusel sulgeda) + edasi minna boilerisse (soe vesi). Torustiku osas valida siis plastik? Ehk siis alupex torud pressliitmikutega?
4.1. Kraanikausi segistil – kanal otse alla põrandasse, veetorud vast põrandast välja, kuid mööda seina üles. Seina peal küll kole, aga juhul kui tekib külmumine vms, on seinapealsega lihtsam toime tulla kui see mis on seina sees.
4.2. Dussinurk – plaatida nurk. Vesi põrandale. Äravool põrandal. Veetoru mööda seina üles (st mitte seina seest siis).
4.3. Köök – kõik viia läbi põranda. Nii veetorud kui kanal. Küsimus kanalitoru osas. Kas sellist vahemaad võiks teha hoopis jämeda, 110 mm toruga? Ehk suunata sinna kraanikauss + nõudeka vesi + võibolla ka pesumasina vesi.

5. Soe vesi – mis lahendus siin võiks olla. Tüüpiline oleks mõni 80 eurone 80 liitrine boiler (ala kuskilt ehituspoest, vee- ja kanalipoest), aga taolised võtavad siiski omajagu elektrit. Või siis 80L ja 250 eurine boiler? On mõni muu lahendus? Ehk hea hinna-kvaliteedi-elektrikulu suhtega. Hetkel 2,5 inimese jaoks igapäevaselt. Eks hiljem 3. Vahepeal kuni 6 inimest (aga eks kannatab oodata kui vesi soojeneb, see pole prioriteet).

6. Seinad – välisseintes on laskeava meenutavad vanad puitaknad. Need vahetaks vast 3 kordsete stamp plastakende vastu. Vaevalt sinna miskit paremat on asemele panna.
6.1. Siseseinad – mis sinna üldse jätta? Kipsplaat – veega mittekokkupuutuvad osad värvida, veega kokkupuutuvad osad korralik hüdro + plaat?. Või mingi muu kate võiks olla seinas (ehk puitlaudise peal).

7. Ventilatsioon. Kui seina läheb misiganes soojustus, plastaken ka ruumi ette, siis peaks paigaldama ka ventilatsiooni otse läbi välisseina õue. Keda-mida seal kasutada? Soojustagastusega ventilatsioon?
Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6094
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 65 korda
On tänatud: 133 korda

Re: Vannitoa ehitus puitmajja

Lugemata postitus Postitas Küülaline »

anduke88 kirjutas: 07 Okt 2019, 09:1980 eurone 80 liitrine boiler (ala kuskilt ehituspoest, vee- ja kanalipoest), aga taolised võtavad siiski omajagu elektrit ... hea hinna-kvaliteedi-elektrikulu suhtega
Omajagu elektrit võtavad nad kõik, kuna 1 kg vee soojendamiseks 1 kraadi võrra kulub neil kõigil 4,2 kJ energiat.
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10616
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: Vannitoa ehitus puitmajja

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Kõik küsimused on projekteerija küsimused, et pöördu pädeva projekteerija poole.
aero
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1925
Liitunud: 27 Mai 2010, 10:40
On tänanud: 77 korda
On tänatud: 77 korda

Re: Vannitoa ehitus puitmajja

Lugemata postitus Postitas aero »

Kalvis kirjutas: 08 Okt 2019, 09:03 Kõik küsimused on projekteerija küsimused, et pöördu pädeva projekteerija poole.
Sama soovitus. Aga siiski küsin - miks sa, anduke, just seestpoolt tahad lammutada ja soojustust lisada. Väljast oleks nagu loogilisem.
Kasutaja avatar
anduke88
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 129
Liitunud: 27 Sept 2008, 14:16
Asukoht: TARTU
On tänatud: 2 korda
Kontakt:

Re: Vannitoa ehitus puitmajja

Lugemata postitus Postitas anduke88 »

Väljast lähenedes on juba vaja valda minna ehk projekte hakata tegema ning koostama jne jutud...Seest poolt lähedes annab need välja jätta. Ning seest poolt lähenedes saab keskenduda vaid ruumile või ruumidele. Väljast poolt lähenemine tähendaks KOGU maja piires tööde tegemist.

Küsimus on puhtalt vahendites.
Seal elavatel inimestel on vaja toimivat vannituba seoses tervise ja liikumisega.

Inimestel pole vahendeid, et kogu maja kaasajastada. Kõik ei ela kahjuks pudrumägede otsas või ei ole näiteks pool maja väärtusest vabasid vahendeid elu jooksul kõrvale pandud, mida lükata kui muuseas maja täieliku renoveerimise alla. Ja neile inimestele vanuse tõttu ei anta enam mitte mingisugust laenu....ehk ollakse pankade orjuse jaoks elu "magusast punktist" ammu möödas...Muidugi, lihtne soovitada et mine, tee, maksa ja lase teha....kuid "mille eest?" küsin mina...

Mina olen seal vaid ÜKSI abiks või vajadusel aitan neid töid teha või võtan nende tööde teostamise/tegemise oma peale. Seetõttu küsingi NÕU Teilt. Mille jaoks see foorum siis üldse on kui esimene asi on mine projekteerija jutule.

Sest ütleme nii, et ideaalis laias laastus oleks vaja kuskil vast 30 000 eurot et maja kaasajastada. Liitumised, vee ja kanali kaevamine, ahjude kütmise asemel liikuda automaatika peale ehk katel-maaküte vms ja küttesüsteemid täielikult välja ehitada, kogu maja sisu soojustada (sh vaheseinad) põrandad üles teine korrus lõpuni välja ehitada, vundament lahti ja soojustada, maja väljast soojustada + mingi X kate,kiht vms majale peale, veneaegsed aknad vahetada tänapäevaste vastu, katus minema ning tänapäevase vastu vahetada uued sarikad, soojustada jne. Vaat et odavam oleks kuut kokku lükata ja uus ehitada nullist....

Sellepärast ongi küsimus ka selles, et võiks olla miski selline millega annaks tulevikus edasi liikuda....Juhul kui seal on üldse kunagi kedagi, kes üldse edasi liigub....

Ühesõnaga tegu on väga raske olukorraga mida ma ei soovi rääkida ega kommenteerida avalikult internetti. See ei ole absoluutselt 3ndate inimeste asi!

Millega projekteerija jutule minna? Mul on vannituba vaja, mis ma teen?
Mind ega sealseid elanikke ei huvita ega pole isegi ühtegi plaani, milline võiks maja välja näha või mis sellest kunagi saab...Sest vaja on hetkel kiiret lahendust, sest inimeste tervis on prioriteet.
Ja seda lähima 2 kuu jooksul.
Minu meelest vannituba ja vannitoa "teenuste" kasutamine on iga inimese prioriteet nr 1 tänapäeval peale selle et mingigi katus oleks pea kohal.
ping
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4376
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 85 korda
On tänatud: 217 korda

Re: Vannitoa ehitus puitmajja

Lugemata postitus Postitas ping »

Tegelik elu pole "Kodutunde" saade kus onnist poole tunniga "EuroLux" elamine tekkib.
Vanasõnagi ütleb projekti kohta: "Parem kasvõi vilets plaan, kui üldse plaani puudumine".
Kui ise teha ei taha, siis peab kellegi palkama.
:hello:
Kõik ohutustehnika reeglid on kirjutatud kellegi verega!!!
Kasutaja avatar
anduke88
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 129
Liitunud: 27 Sept 2008, 14:16
Asukoht: TARTU
On tänatud: 2 korda
Kontakt:

Re: Vannitoa ehitus puitmajja

Lugemata postitus Postitas anduke88 »

ping kirjutas: 10 Okt 2019, 13:50 Tegelik elu pole "Kodutunde" saade kus onnist poole tunniga "EuroLux" elamine tekkib.
Vanasõnagi ütleb projekti kohta: "Parem kasvõi vilets plaan, kui üldse plaani puudumine".
Kui ise teha ei taha, siis peab kellegi palkama.
:hello:
Eem, ja see viimane lause sobib siia sellepärast et... ? ? ? Postitusi ikka on loetud?
ping
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4376
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 85 korda
On tänatud: 217 korda

Re: Vannitoa ehitus puitmajja

Lugemata postitus Postitas ping »

anduke88 kirjutas: 10 Okt 2019, 10:24 .... aitan neid töid teha või võtan nende tööde teostamise/tegemise oma peale.
...Millega projekteerija jutule minna? Mul on vannituba vaja, mis ma teen?
Mind ega sealseid elanikke ei huvita ega pole isegi ühtegi plaani, milline võiks maja välja näha või mis sellest kunagi saab...
...Sest vaja on hetkel kiiret lahendust, ....
Ja seda lähima 2 kuu jooksul.
On ikka loetud, et tahtmine nagu on, aga ei tea mida teha.

Oma soovide, ise endale selgitamine, on esimene ja üks tähtsamaid etappe projekteerimises, sest algsete soovide hilisem muutmine võib hiljem väga kalliks maksma minna.
:hello:
Kõik ohutustehnika reeglid on kirjutatud kellegi verega!!!
Urmas
autodidakt
Postitusi: 10774
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 308 korda
On tänatud: 383 korda

Re: Vannitoa ehitus puitmajja

Lugemata postitus Postitas Urmas »

anduke88 kirjutas: 10 Okt 2019, 10:24
Ja neile inimestele vanuse tõttu ei anta enam mitte mingisugust laenu....ehk ollakse pankade orjuse jaoks elu "magusast punktist" ammu möödas...
Sa meenutad tsiteeritud jutuga mu kauaaegset potentsiaalset ämma. ;) Olid ka meil ühe lükke(maa ja metsa mõtteline osa oli tookord veel ämma nimel) tegemiseks vaja raha, moment oli õige, aga potentsiaalne ämm, kurat, hakkas rääkima, et kes talle enam laenu annab, ta nii vana, oma korter juba poja korteri laenu garandiks jnejne bla-bla-blaa. Tegin ka ettepaneku, et riskin tema tütre nimel ja olen nõus olema oma paari pisikese korteri panti panemisega garandiks, aga kus sa sellega, pikalt saadeti. Läks mõned aastad mööda ja oligi käes moment, kus tuli välja, et minu ettepaneku ajastus ja võimalus tol hetkel oli vist ainuõige, aga see õige aeg magati maha. Kahjuks. :cry: Nüüd läks ülejäänud mõtteliste osade omandamine tunduvalt kallimaks.

Milles on minu jutu mõte? Asi on selles, et laenu saavad ka vanad inimesed kui laenu tagatis(renoveeritav maja) katab laenu ja lisagarant on mõni noorem. Miks sa seal üleüldse möllad? On mõni materiaalne huvi? Pärandatakse sulle? Kui jah, siis hakka uurima pankadest laenu võimalusi. Muuseas, Swedi ja SEB poole pole mõtet pöörduda, liiga konservatiivsed, kuid võid uurida LHV või COOP pangast, nemad tahavad hetkel laenuturul kanna tugevamalt maase suruda ja on paindlikumad.
Nõudke kvaliteeti, aga olge valmis selle eest ka maksma! Siseviimistlustööd, 55 676 252
Urmas
autodidakt
Postitusi: 10774
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 308 korda
On tänatud: 383 korda

Re: Vannitoa ehitus puitmajja

Lugemata postitus Postitas Urmas »

Suuremale dušikabiinile pole mõelnud? Vähem jamamist igatsugu põrandate jne kapitaalse ümberehitusega.
Nõudke kvaliteeti, aga olge valmis selle eest ka maksma! Siseviimistlustööd, 55 676 252
tabarabarap
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1004
Liitunud: 27 Mai 2019, 23:02
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 42 korda

Re: Vannitoa ehitus puitmajja

Lugemata postitus Postitas tabarabarap »

Võib teha seestpoolt , kui sõrestiksein, pole vahet millisest küljest sõrestikku soojustada, avada.

Välissein väljast sisse:
krohv, laudis, tuuletõke neutraalsilikooniga või tuuletõkke kangas teibiga, kivivill, aurutõke , vill, osb, niiskuskindel kips. Soojustus aalates 200mm (alla selle pole mõtet vaeva näha, lükka siledaks, hüdro peale ja viimistlus), kui sein 100 nagu kirjutasid, siis laudis seest ära , saepuru minema ja kasvatad 50 või 100 prussid olemasolevatele prussidele peale , et 150mm või 200mm kivivilla vahele mahuks ning seejärel aurutõke peale ja 50mm villa veel aurutõkkele peale kipsikarkassi vahele, osb, kips, hüdro ja viimistlus. Sedasi jääb aurutõke terveks ja piisavalt ruumi ka juhtmete, torude paigalduseks.

Aurutõkkest sissepoole ei tohi väga palju isolatsiooni jääda, aga 50 on ok.

Põrand:
pinnas siledaks, kui vaja liivaga tõsta ja tihendada ja vastavalt palju mahub võiks panna 250 peno (või palju mahub), ja plaat peale valada, hüdro ja plaadid . peno ribadega äärtest üles ka tulla seinasoojustusega kokku . Torud 110 viid peno vahelt sobiva kaldega , äravooludeni või kööki vms kohtadesse vaja . Kraani äravoolud ja veetorud saad tuua osb tagant karkassi vahelt läbi . Kõik torud saab isoleerida , kui äravool põranda all, siis ei pea eriti muretsema.

Lagi:
Kui saad teiselt korruselt ligi , siis lauad lahti, slakk välja ja villa 350 peale , tuuletõke peale . Seest aurutõkkega üle (võiks välisseina omaga olla ühenduses viisakalt) , kipsikarkass , niiskuskindel kips või ripplagi. karkassi vahelt juhtmed, lambid, vent-avad jne

Ventilatsioon:
Sõltub ülejäänud hoone omast . Aga otse väljatõmme kas seinast või parem läbi lae ja katuse katuseventilaatoriga. Ventilaatori juhtimine võib ka lihtsalt lülitist käia. Kuskilt peab olema ka värskema õhu pealevõtt majas kas värskeõhu klapp vms

Sobib suvaline elektriboiler ja see ei pea olema ka vannitoas, kui ruumi vähe võid ka paigaldada teisele korrusele (kui villaga ära isoleerida) või koridori, kööki vms kohta
Kasutaja avatar
anduke88
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 129
Liitunud: 27 Sept 2008, 14:16
Asukoht: TARTU
On tänatud: 2 korda
Kontakt:

Re: Vannitoa ehitus puitmajja

Lugemata postitus Postitas anduke88 »

Tõsiselt nagu. Palun jääda teemasse...mul ei ole siia mingit umbluud vaja või mingeid teooriad.

Minu poolt on Teile andmed antud ja palusin nõu, kuidas, mismoodi ehitada või mis materjale kasutada.

Mul ei ole vaja mingeid projekteerija juurde minemise juttu,
mul ei ole vaja siia mingit jauramist või lollitamist või vingumist või mõnitamist...

Lugege palun infot mis esimeses postituses antud ja ülejäänud "teooriad" ämmadest, laenudest, pankadest...palun jätke need enda teada või tõesti minge elage kuskil teises foorumis välja või midagi.

Infoks - minul mingit personaalset huvi ei ole. Tegu on heateoga. Jah, mõni eestlane on täiesti nõus näete heategusid ka tegema ja millegisse oma aega panustama...
Seetõttu ongi tegu nö vannitoa lahendusega, mitte terve maja renoveerimisega.

-----

Urmas - ei saa kahjuks kabiini. See on inimese tervisliku seisundi tõttu välistatud. Kõige lihtsam inimesel kui seinad ei piira ning ühtegi astet/kõrgendust ei ole ees > siis saab ta ruumi kasutada.

tabarabarap - suurimad tänud Teile. Lõpuks ometi asjalikku infot siin teemas. Kusjuures vent läbi lae ja ülevalt - see on päris hea mõte. Lisaks ka see et kui ehitusega jääb ruumi väheks, visata boiler II korrusele villa sisse.
Vasta