Betoonplaadi valamine

T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

Urmas kirjutas: 08 Aug 2019, 00:14 Vau! Äge! Vaat see on alles "inseneeria" tase! 6(kuus) lehekülge ühe kuiv-/välipeldiku ehitusest! ;) Kus T25 ja tema lähikondsed siiani kusel/sital käivad? Reostavad või väetavad loodust?
Kiire google leidis ka 9 minutilise video, kuidas näiteks indias sedasorti peldikud peale lähevad. Minu peldik tuleb nats teistsugune, mulle see kükitamise teema ja eraldi pissi kogumine eriti peale ei lähe, kuigi see kükitamise variant pidi tegelikult kõige parem olema tervisele.

https://www.youtube.com/watch?v=CYqi86SW0g4

Pane tähele, et ühe aastaga oli sealkandis fekaal täitsa palja käega välja võetav ja põllule puistatav. Muidugi sealkandis on kuumus ka kõva ning kuivatab kiiremini. Minu peldiku lampkasti voluum tuleb suht jõhker( ca2x 2.5 kanti), nii et madalamat temperatuuri kompenseerib pikem aeg. Võimalik , et pean esimest korda alles 20 aasta pärast tühjendama ja siis edasi 10 aastase intervalliga, kuna tegemist on rohkem suvilakohaga. Ja ma olen korra juba kirjutanud, et hetkel on tavaline kaevatud auk ja peller ise vaevu tugede najal veel püsib. Mina pole seadust uurinud, aga kõhutunne ütleb, et see variant on tänasel päeval ebaseaduslik.
Võrrelge nüüd sellist praktiliselt palja käega välja võetavat huumust ja kuhugi maa sisse rajatud lampkastis olevat veest läbi imbunud läga, mida villkopaga lõks ninaotsas tühjendada vaja oleks.

Peldikuehitusest ka veidike. Tänane päev oli suhteliselt sajune ja eriti midagi teha ei saanudki. Selgus veel selline tõsiasi, et pean plaadi paksust tollise liistu jagu kasvatama, kuna tuli välja, et 3kordselt üksteise otsas olev armatuur, maapinna ebatasasus ja saematerjali mõõdust väljasolek( 30 cm asemel 29cm) lõi kaitsekihtide paberi peal arvestusse väikese vimka sisse ja kõige ülemisele kihile jäi kaitseks ainult 2-2.5 cm. Kuhugi need sentimeetrid kadusid , kuigi lasin alumist kihti ka veel allapoole, et ruumi teha. 7.5cm kaitsekihti, mida ma algselt arvestasin, ei tule kuskilt otsast välja. Nii et selles võtmes hakkab klaasfiiber juba ära tasuma, et saab reegleid lõdvendada. Kahele küljele jõudsin liistu ära panna, siis hakkas niimoodi sadama, et panin päevale punkti. Selle nädala jooksul valamine muutub ka natuke kahtlaseks, kui samamoodi tilgutamist jätkab. Vähemalt üks päev kuivamist on küll vaja, et maapinna piisavalt tahedaks tõmbaks betooniauto jaoks.
võhik
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 404
Liitunud: 01 Jaan 2010, 11:54
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 10 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas võhik »

Lippmaa:
“Jah, mul on ka aeg natuke sõna võtta. Esiteks – pole olemas taastuvenergiat ja kaduvenergiat, on olemas energia jäävuse seadus, mida koolis õpetatakse ja mõni võib-olla isegi õpib, aga kõik ei õpi ilmselt. Järelikult selline terminoloogia ise on ebaõige. Meil on tõeliselt mittetaastuvad energiaallikad on päike, seda me ei saa uuendada, ja maakera pöördeimpulss. Nüüd, tuuled ja hoovused on maakeral olemas ainult tänu sellele, et maakera pöörleb. kui ta oleks paigal ja ainult tiirleks ümber päikese, siis ei oleks tuuli, sest puuduks Coriolise jõud mis neid põhjustab ja ei oleks hoovusi, mis on tuulte poolt tekitatud – need suured hoovused nagu Golfi hoovus ja teised niisugused.
Järelikult iga energia jagu, mis me võtame tuulelt, võtame me tegelikult maakera pöörlemisenergialt, ja see on absoluutselt mittetaastuv ressurss, täiesti mittetaastuv, meil ei ole mitte mingit võimalust seda taastada, mitte mingisugust, ja huvitav on see et praegu me oleme peaaegu igal teisel aastal, viimasel ajal peaaegu igal aastal lisanud aasta pikkusele ühe sekundi juurde aastavahetusel. seda on kerge järgi vaadata, seda on alati meie uudisteagentuurid teatanud et jällegi lisati üks sekund juurde, tähendab järgmine aasta oli ühe sekundi võrra pikem.
Mida see siis tähendab, kas seda et maakera kiiremini hakkab pöörlema või aeglasemalt. Ma tahan lihtsalt juhtida tähelepanu sellele, et tuult käsitleda kui midagi jumalast antud ja igavest on täiesti vale, ta puhub ainult niikaua, kui maakera sama tempoga pöörleb, ja muud mitte midagi, ja seetõttu temasse suhtuda niimoodi ei saa. Tuulikud ei ole kuidagi nagu perpetum mobile.”
Lippmaa ajab siin kägu ja autoriteedi sõnu mitte kahtluse alla seada julgevad tõmbavad sellest krampi...
Tuuled ja hoovused oleks olemas ka mittepöörleva Maa korral, nad puhuks/liiguks ainult sirgjooneliselt.... ikka Päikese pool olevas punktis tõuseks soe õhk üles ja asenduks varjus jahtumisel allalangenud õhuga, mille tooks kohale tuul. Nii nagu päikesepaiste ei paneks seisvat Maad pöörlema, nii see ka ei saa pöörlevat Maad pidurdada.... vahet pole , kas see tuul hõõrub mere -, maa - või metsapinda või tuulikuid, ta teeb seda mõlemas suunas.
Teine asi on Kuu tiirlemisega ümber Maa.. see veab kaasa vett ja magmat ning selle hõõrdumise tõttu tekib soojusenergia ja kuna suletud süsteemi energia ei muutu, siis järelikult kukub Kuu ükskord Maale....

Veidi enne seda oleks muidugi päris huvitav.... Kuu vuhiseks vist korra tunnis 8 km /sek üle peade.... :jooma
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

Nii nagu päikesepaiste ei paneks seisvat Maad pöörlema, nii see ka ei saa pöörlevat Maad pidurdada.... vahet pole , kas see tuul hõõrub mere -, maa - või metsapinda või tuulikuid, ta teeb seda mõlemas suunas.
Täpselt sedasama ütlesin ka mina, et ühtepidi lükkab ja teistpidi pidurdab ning kokkuvõttes ongi summa-summaarum null. Ahjaa, siiski teoreetiliselt, kui oletada lihtsustatult , et näiteks maa oleks sileda pinnaga kera ning maakera ühest küljest ajada välja labad, mis hõõrdekoefitsienti suurendaksid ja teine poole jääks sama sileda pinnaga keraks madalama koefitsiendiga, siis hakkaks seisev kera pöörlema. Labad peavad aga automaatselt sulguma maakera sisse, kui pool pööret on täis ja uuesti avanema järgmise poole pöörde jooksul. Sedamoodi saaks seisva kera pöörlema panna, kasutades välist energiat päikeselt, mis realiseerub tuulena maa atmosfääris.
võhik
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 404
Liitunud: 01 Jaan 2010, 11:54
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 10 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas võhik »

Ei saaks, sest ka tuul ise pole mitte põhjus vaid on tagajärg - erinevate rõhkude tagajärg.
Kui sa tekitad erineva takistusega tuulekanalid, siis tekivad seal lihtsalt erineva kiirusega tuuled...

Saaks, kui varjata näiteks pool Maad ekraaniga, sest ka valgusel on olemas rõhk...
Aga siis tekib küsimus, mille külge see ekraan kinnitada ?
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

võhik kirjutas: 08 Aug 2019, 14:59 Ei saaks, sest ka tuul ise pole mitte põhjus vaid on tagajärg - erinevate rõhkude tagajärg.
Kui sa tekitad erineva takistusega tuulekanalid, siis tekivad seal lihtsalt erineva kiirusega tuuled...

Saaks, kui varjata näiteks pool Maad ekraaniga, sest ka valgusel on olemas rõhk...
Aga siis tekib küsimus, mille külge see ekraan kinnitada ?
Selge, ma vist saan aru, mida mõtled, et kiirem õhuvoolxmadalam koefitsient on täpselt sama , mis aeglasem õhuvoolxsuurem koefitsient. Olgu. Kas siis tõesti on nii, et ükskõik mis trikke päikeselt tuleva soojusenergiaga teha, pöörlema maad panna ei saa. Ma saan aru, kui räägitakse perpeetum mobilest, et see on võimatu, kuid antud juhul on tegu ju välise energiaga päikeselt.
võhik
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 404
Liitunud: 01 Jaan 2010, 11:54
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 10 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas võhik »

T25 kirjutas: 08 Aug 2019, 15:32
Selge, ma vist saan aru, mida mõtled, et kiirem õhuvoolxmadalam koefitsient on täpselt sama , mis aeglasem õhuvoolxsuurem koefitsient. Olgu. Kas siis tõesti on nii, et ükskõik mis trikke päikeselt tuleva soojusenergiaga teha, pöörlema maad panna ei saa. Ma saan aru, kui räägitakse perpeetum mobilest, et see on võimatu, kuid antud juhul on tegu ju välise energiaga päikeselt.
Jah, aga kumba pidi ta peaks pöörlema hakkama ?

Mäletan, et kunagi oli väljateoorias miski tõestus mis sisaldas sellist argumenti: .. et kui võtame lõpmatult suure metallplaadi siis selle välja vektor on selle plaadiga risti - ja tõestuseks oli lause - see on risti sellepärast, et kui see oleks ühele poole kaldu siis tekiks küsimus, et miks ta ei ole teisele poole kaldu..? ... järelikult on see vektor risti plaadiga.... !
:jooma
see Päikeselt tulev energiavoog lükkaks (ja ilmselt lükkabki) Maad lihtsalt eemale...
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

Minu poolt veel viimane katse muuta maakera pöörlemist. Fossiilkütused on teadupärast akumuleerunud päikese energia.Paigaldada 2 suurt reaktiivmootorit ekvaatorile ning need nüüd käivitada. Palun selgitage mulle, miks maakera nüüd pöörlema ei hakka.

Ok, sain juba ise pihta, tekkinud õhu liikumine atmosfääris tekitab vastasuunalise jõu hõõrdumisel maakeraga ja kogujõud on null. Aga ok, vähemalt on see tuulikute teema nüüd minu jaoks lõppenud ja selgitus oli lihtsam, kui Lippmaa poolt välja pakutud.
ping
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4376
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 85 korda
On tänatud: 217 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas ping »

T25 kirjutas: 08 Aug 2019, 16:51 .....Paigaldada 2 suurt reaktiivmootorit ekvaatorile ning need nüüd käivitada. Palun selgitage mulle, miks maakera nüüd pöörlema ei hakka.
Kui 10 õlut on sisse kallatud ja juga valla päästa, siis kipub mõnikord maakera sellise jõnksu tegema, et võtab jalust nõrgaks.
:jooma
Kõik ohutustehnika reeglid on kirjutatud kellegi verega!!!
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

Valeväide, reaktiivmootor ei "toetu" õhule. Tee selgeks mõiste: Impulss. Reaktiivmootor, millel on hapendaja kaasas, töötab ka keskkonnas, kus õhku pole, näiteks kosmoses.

Asja muudab koomiliseks see, et sul nagu füüsikahuvi oleks, kuid miks sul pole siis üldse vastavat hariduslikku põhja? Viimane aeg äkki see korralikult selgeks teha?
Ma ei väidagi , et ta toetuks õhule. Ma väidan, et maa atmosfääris ei saa panna maakera pöörlema rektiivmootoriga, kuna atmosfäär kannab vastumomendi maakerale üle ja kogu lugu. Analoogia pingi poolt toodud vedeliku poolt tekitatud reaktiivjõuga. Sel hetkel, mil juga väljub, tõepoolest tekkiv moment liigutaks maakera vastasuunas , kuid niipea kui juga maapinnale jõuab, siis moment tasakaalustub.
jan
-
Postitusi: 964
Liitunud: 08 Mai 2006, 22:27
On tänanud: 24 korda
On tänatud: 15 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas jan »

Kui juba hariduslike materjalide soovitamiseks läks, siis omalt poolt viskan siia ka selle (kuigi see on sisuliselt 500 lehte valemeid ja tabeleid, mida kasutavad insenerid reaalsete väljakutsete lahendamisel, mitte selline rahulik õhtune prill-ninal lugemine): https://www.ester.ee/record=b4463873*est

PS. Samas ma ei saa mainimata jätta, et mulle, kui perfektsionist hobiehitajale meeldib pildimaterjali põhjal T25 pedantsus tööde teostamisel, isegi kui see on üle võlli.
Manused
IMG_20190808_204151.jpg
Viimati muutis jan, 08 Aug 2019, 21:15, muudetud 1 kord kokku.
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

jan kirjutas: 08 Aug 2019, 21:01 Kui juba hariduslike materjalide soovitamiseks läks, siis omalt poolt viskan siia ka selle (kuigi see on sisuliselt 500 lehte valemeid ja tabeleid, mida kasutavad insenerid reaalsete väljakutsete lahendamisel, mitte selline rahulik õhtune prill-ninal lugemine): https://www.ester.ee/record=b4463873*est
Kuna tundub, et oled selle raamatu läbi lugenud, siis äkki ütled, palju siis on tavaliselt tavalise raua puhul silla ehitamisel betooni kaitsekihi miinimumpaksuseks.
PS. Samas ma ei saa mainimata jätta, et mulle, kui perfektsionist hobiehitajale meeldib pildimaterjali põhjal T25 pedantsus tööde teostamisel, isegi kui see on üle võlli.
Tegelikult ma ei ole üldse pedant. Ma ei aja millimeetrit ja täielikku loodsust taga ning seetõttu ma näiteks ei saagi ise teha sisetöid, kus näiteks plaatimisel on see väga oluline. Ma ajan taga robustsust/vastupidavust. Midagi teha ei ole aga "size matters" selle koha pealt.

Näiteks seesama sild, mille Urmas näiteks tõi, et siiani vastu pidanud ja kõik on ok. Samas aga:
https://www.theguardian.com/cities/2019 ... ional-myth
Itaalias kukkus kokku sild, mis omal ajal oli maailma ime just oma õhulisuse ja materjali kokkuhoiu koha pealt. Kuid nagu tavaliselt juhtub olema, ühes asjas võidad, teises kaotad.
Eng-tips foorumist lugesin ka välja, et näiteks väga palju sildu on siiani käigus 1930-ndatest aastatest ja peavad vastu, ning ka seal jõuti arusaamisele, et oluline on betooni omadus vastu pidada, mitte selle tugevus, millele tänapäeval eriti palju rõhku pannakse kasutades paljusid lisandeid jms. Ehk siis betooni paigaldamisel korralik tihendamine ja betooni kaitsekiht on kaks asja, mis tavaarmatuurile elupäevi juurde annavad.
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

kunn24 kirjutas: 08 Aug 2019, 21:33 Kui sa ei väida, et ta ta toetuks õhule, siis su järgevad väited on jätkuvalt valed. Ära rohkem püüa mehaanikat ja füüsikat kõhutundega lahendada.
Ütle parem lihtsas keeles, mida sa väidad 2 reaktiivmootori kohta, kui need atmosfääris käima panna. Kas seda , et panevad maakera pöörlema või mitte. Üks mõte, mis peast läbi käis on selline, et panevad tõepoolest atmosfääri liikuma ringiratast ning samuti hakkab siis ka maakera pöörlema vastassuunas. Räägi asi lühidalt ära nagu on, ära keeruta.
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

Sa saad sama katse teha mikro-maakeraga (näiteks jalgpall). Pane sinna külge paar vesi-reaktiivmootorit (pole keeruline teha) ja vaata, kas ta hakkab "atmosfääris" pöörlema (vastan ette, et hakkab).
Kõige ehedam näide on, kui lased õhupalli läbi puhumisotsa tühjaks, see lendab, kuhu "jumal juhatab". See võib ka samamoodi lennata vaakumis. Ei oma mingit tähtsust reaktiivmootril, et sel veel mingi gaasiline tugi oleks. Reaktiivmootori veojõud avaldub otseselt impulsi jäävuse seadusest. Ft=mv. Loodan, et tead, mida need väärtused tähendavad. m-on düüsist paiskuva aine mass, v-selle kiirus mootori düüsi suhtes. See, et seisuhõõrde või gravitatsiooni ületamisel mootor ise kiirendavalt liikuma hakkab, ei oma mingit olulist tähtsust mootori enda veojõule.
Eksid. Kui heitgaasid jäävad atmosfääri, siis ei muutu midagi. Tegelikult on see ehe näide, et ei ole see füüsika nii lihtne midagi. Eksivad akadeemikud, rääkimata lihtinimesest.
Ma arvan, et sul puudub igasugune detailne info ja oma pädevus (ka mul pole) analüüsimaks, miks mingi sild kokku kukkus. Ajakirjanduslikku möga pole siin mõtet hakata pähe määrima.
Ajakirjandust nii väga maha teha ka mõtet ei ole. Aga antud silla puhul niipalju kui ma netis sobrades leidsin, siis silla enda insener juba 39 aastat enne kokkukukkumist hoiatas korrosiooni pärast kuid teda ei võetud vist eriti kuulda. Teine asi oli see, et ega seal midagi väga teha ka ei olnud tuginedes sellele artiklile.
"Eng tips " on muidu hea foorum , kus arutatakse ka sildade ja nende kokkukukkumiste põhjuste üle. Põhiprobleem on muidugi ikka ja jälle korrosioon.
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

Mis see heitgaas asjasse puutub? Teema oli selles, et mootor andis kerale pöörlemiseks energiat juurde (lisas impulsi). Ise asi, et Maa puhul me ei fikseeri seda. Sellel jahul pole rohkem mõtet.
Eksid. Heitgaas puutub vägagi asjasse. Heitgaas tekitab vastumomendi ja maakera ei hakka pöörlema. Analoogia purjedesse puhumisega paadis.
Ja sa võrdled oma peldikut sillaga- no piira erutust. Ma pean nüüd sellest naljast küll veidi pausi.
Ei võrdle sillaga. Mind huvitas füüsikaliselt betoonehitiste vastupidavus ja enamus materjali, mida leidsin , on sildade kohta. Kogu lugu.
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

kunn24 kirjutas: 09 Aug 2019, 01:56
Eksid. Heitgaas puutub vägagi asjasse. Heitgaas tekitab vastumomendi ja maakera ei hakka pöörlema.
Erineva tasemega energiad. Heitgaas, kui jääbki, läheb soojusena kuskile mustade aukude poole minema.
Muideks, vastu tuult saab tuule jõul edukalt liikuda. Tee katse, võta vähese niidijäägiga niidirull, pane lauale ja tõmba niidist. Vaata, et ta ei libiseks. Asja konks peitub töö seoses, selles ei ole ainult jõud, vaid on ka teepikkus.
Ei ole veenev. Kas sa tahad väita, et suletud süsteemis, näiteks kui kosmoselaeva sees panna reaktiivmootor käima, siis laev hakkab mingis suunas liikuma, kuna läbi kere hakkab soojuskiirgust kosmosesse kiirgama. Otsene soojuse ülekanne on võimatu, kuna kosmos on isolaator.
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

Kosmos ei ole kiirguse jaoks isolaator, kuna vastasel korral Päike meid ei soojendaks.
Sedasama ma ütlesingi, et kiirguse kaudu. Otsene ülekanne on siis puute kaude, mille kohta ma ütlesin, et kosmos on isolaator.
Kuid kuni hetkeni, kui su rakett pole veel nii kuumaks läinud, ta hakkb liikuma.
Täitsa huvitav. Kas ma saan siis niimoodi aru, et laev kiirgab soojust välja kuidagimoodi ebasümmeetriliselt, et tekis liikumapanev jõud. Päike põleb samamoodi pidevalt ja kiirgab energiat, kuid kuna on sümmeetriline kera, siis ma eeldan, et ta seisab paigal, kuna kiired lahkuvad sümmeetriliselt päikeselt.
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

https://opik.fyysika.ee/index.php/book/ ... ction/1347
Kuidas lendavad aga kosmoseraketid õhutühjas maailmaruumis, kus pole midagi, millest end eemale tõugata? Kui läheduses sobiv keha puudub, tuleb see endaga kaasa võtta. Just niiviisi toimitakse rakettide lennutamisel. Rakett hakkab liikuma tänu sellele, et selle ühest otsast paisatakse läbi spetsiaalse ava (düüsi) suure kiirusega välja kütuse põlemisel tekkivad gaasid. Enne starti on paigalseisva raketi ja selles sisalduva kütuse impulss null. Kui nüüd kütuse põlemisel tekkivad gaasid ühes suunas välja lendavad, hakkab rakett ise vastassuunas liikuma. Muidu ei jääks raketist ja gaasidest koosneva süsteemi koguimpulss ju nulliks.
Sina väitsid , et rakett hakkab liikuma, isegi kui gaasid minema ei pääse. Et senikaua rakett liigub, kuni mootor töötab, aga mingi hetk mootori kasutegur muutub temperatuuri tõttu nulliks ja mootor jääb seisma. Ma ei ütle, et see vale on, kuid mingitmoodi tundub see paadis oma purjedesse puhumise analoogina.
trebla
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2765
Liitunud: 04 Aug 2009, 00:27
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 61 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas trebla »

põnev....

tuleme nüüd selle vana praktilise küsimuse juurde tagasi, et kas troopikas, kus päeval õhutemperatuur pidevalt üle +30 °C ja ka öösel ei lange kunagi alla +20 °C saab 6 m sügavuselt keldrist külma õlut või mitte.... ?
:jooma
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

Väike areng on nüüd vahepeal jälle toimunud. Ilm pikka aega ei võimaldanud rasketehnika liikumist, kuid väikese riskiga sai ükspäev asi siiski tehtud ja alusplaat valatud.
IMG_0636.JPG
IMG_0638.JPG
Tegin vahekokkuvõtte ka , palju siiani raha kulunud on:
betoon 250
armatuur 320( 60 m jäi tegelikult üle, kuid selle saab ülemises osas ära kasutada)
sidumistraadi kulu ca 15
armatuuri kandurid ca 10
kopp 80
vibra rent 20
kinnitusevahendid ( kruvid, klabmrid klambripüssi jaoks jms) ca 15
kulutused kütusele( põka T25 , trimmer) ca 20
Kokku: 730 euri.
Lauamaterjali hinda hetkel ei arvestanud, kuna see mul vanast ajast jäänud materjal, mis staablis kahjuks suures osas hukka läks. Ilmselt sai liiga väike tuulutusliist ja liiga suur hunnik laudu korraga staablisse pandud ja õhk ei käinud korralikult enam läbi. Tõmbas seene sisse pluss igasugu muud mutukad, kes käike ajavad ning osa laudu läks seetõttu otse lõkkesse ja paremad staabeldasin ümber ja saan nüüd saalungi materjaliks ära kasutada.
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

Nädal on nüüd siis juba valamisest möödunud ja rohkem pole vahepeal jõudnud midagi teha, kui betooni kasta iga päev aiavoolikuga. Hommikul ja õhtul. Põhjus selles , et veranda katus ca 22 ruutu vajab lõpuks hädasti vahetust . Oma 15 aastat olen seda edasi lükanud, kuid nüüd on viimane piir kätte jõudnud ja nagu selgus, siis tegelikult on see piir ka juba ületatud. Sarikad on ikka natuke liig pehmeks läinud kohati. Keeruliseks tegi asja veel see, et vundament , mis on ühtlasi ka keldri eeskojaks, on ära vajunud, kuna esivanemad kaevasid eest kunagi lahti ja panid toru alt läbi, lootes keldris olevast veest lahti saada. Niisiis kõigepealt tungisin üles enam vähem õigeks loodi järgi ja siis toestasin alt ära. Sel aastal jääbki nii , eks järgmisel aastal vaatab, mis sest vundamendist saab. Peaasi on katus peale kiirelt saada. Klõpsasin mõned pildid ka olukorrast. See kollane, mis paistab, ei ole majavamm, vaid makroflex, mida sai kunagi lastud, et tuul vähem sisse puhuks.
IMG_0640.JPG
IMG_0641.JPG
IMG_0642.JPG
IMG_0644.JPG
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

kunn24 kirjutas: 23 Aug 2019, 13:31 Ekskavaatoriga, millel haarats, saaks tõenäoliselt kiiremini probleemi lahendatud. Anna andeks, aga sellist paska, mis piltidelt vastu vaatab, veel lappida? Kas panid need pildid näitamaks, kui tubli :grin: sa oled või mis eesmärgil? Teemaga, st betoonplaadi valamisega need ka kuidagi pole seotud...
Ma panin sellepärast, et teema oleks vähe huvitavam. Seal veranda vundamendis tuleb ka päris korralikult betooni valada ja läheb selles mõttes teemasse. Armatuuri ja värki jääb peldikust üle ja saab seal ära kasutada. Väheke vabandab see kõrvalepõige välja ka liiga aeglast peldiku ehitamise edenemist. Vana taastamine on jube tülikas, pühapäevast saati nikerdan seal juba, kuid ikka veel valmis pole. 2 päeva ainuüksi tungisin. Seejärel mõtlesin, et kuidas siis uut katust kõige parem teha oleks ja kuna vöölatt igatepidi kõver ja vanad sarikad sinna sisse uputatud ja kuskilt mingit õiget pinda polnud, siis otsustasin vanadele sarikatele 5x10 prussi lappi peale lüüa ja selle kaudu enam vähem õige tasapinna kätte saada. Seejärel sobitasin 5x15 prussi külje peale , saagisin ja sobitasin hammast sarikas ja mõnes kohas sai ka müürilatt saagi, et sarikas liiga õhukeseks ei läheks hamba kohas. Nii see aeg kulub. Täna jõudsin aga enam vähem sarikatega ühele poole. Homme hakkan roovi panema . Klõpsasin paar pilti kah. Huvitav oli kalasaba tapp , mis siis müütilatti koos hoidis. See tapp läheb pärast 100 aastast teenimist nüüd mõneks ajaks teenitud puhkusele. Peaks vist naabrimehe katusest ka pilti tegema, ma usun ,kunn24, et sa kukud pikali, kui näeb, mis lahendused seal juba viimased 20 aastat toimivad ja kuigi ma olen ääri veeri temaga seda teemat arutanud, et ükskord tuleb katus ikkagi välja vahetada, siis mees ei taha sellest midagi kuulda.
IMG_0645.JPG
IMG_0650.JPG
Urmas
autodidakt
Postitusi: 10774
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 308 korda
On tänatud: 383 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas Urmas »

T25 kirjutas: 22 Aug 2019, 22:04 Nädal on nüüd siis juba valamisest möödunud ja rohkem pole vahepeal jõudnud midagi teha, kui betooni kasta iga päev aiavoolikuga. Hommikul ja õhtul.
Mida sa seal peldiku vundamendi juures kastsid? Kogu aeg ju vihma sadanud. Või ostsid odava peotelgi vundamendi kaitseks vihma eest ja siis kastsid? :scratch:
Kuna sul läks ka teemas veidi nihu ;) , siis esmaspäeval võin paar pilti panna kahe nädalavahetusega ehitatud suitsuahjust. Kiika ahjufoorumisse. Aga noh, ega mingi suitsuahi pole ka mingi maailma hoogsalt mullakihi vähemist pidurdav betoonist kogumiskastiga välikemps.
Sai eile jälle üle nädala Kernu liiklusõlme ehitusest läbi sõidetud ja oi kurja, nad on juba jõudnud praktiliselt kogu viadukti ära jõudnud betoneerida, kusjuures jätsidki roostetavad armatuurrauad betooni sisse. :shock: Kas tõesti meie insenerid on nii harimatud ja ei loe ameerikamaa foorumeid?
Nõudke kvaliteeti, aga olge valmis selle eest ka maksma! Siseviimistlustööd, 55 676 252
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

Mida sa seal peldiku vundamendi juures kastsid? Kogu aeg ju vihma sadanud. Või ostsid odava peotelgi vundamendi kaitseks vihma eest ja siis kastsid? :scratch:
Tegelikult oli just nagu Murphy seaduse järgi, et enne valamist tilgutas iga päev korralikult ja siis peale valamist tuli 3-4 päevane periood, kus mitte tilkagi taevast enam ei tulnud. Õnneks mul järv lähedal ja kastmisvoolikul pikkust jagub, nii et uputasin korraliku basseini sinna.
Kuna sul läks ka teemas veidi nihu ;) , siis esmaspäeval võin paar pilti panna kahe nädalavahetusega ehitatud suitsuahjust. Kiika ahjufoorumisse.
Kiikasin, aga pane mõni pilt kah, muidu ma ei kujuta ette, mis asja sa seal nikerdad. Mul ruumiline kujutlus on suhteliselt nullilähedane ja kui keegi räägib lõõristiku kivivalemitest, siis minu jaoks on see nagu kõrgem matemaatika.
Sai eile jälle üle nädala Kernu liiklusõlme ehitusest läbi sõidetud ja oi kurja, nad on juba jõudnud praktiliselt kogu viadukti ära jõudnud betoneerida, kusjuures jätsidki roostetavad armatuurrauad betooni sisse. :shock: Kas tõesti meie insenerid on nii harimatud ja ei loe ameerikamaa foorumeid?
Eks need viaduktid jms on massiivsed ehitised, kus on ka suured kaitsekihid jms. Aga hea, et oled vähemalt massiivbetooni plusse märkama hakanud. Pööra aga parem tähelepanu kodustes tingimustes valatud betoonist rajatistele, kus raud sees ja näed , et 30-40 aastat on selle eluiga.
Mis puudutab teedeehitust, siis kunagi sattusin lugema üht Eestist pärit teedeinseneri artiklit, kes ütles kohe ära, et Eesti teed on p..k ja tema teeks üldse teistmoodi.
Leidsin netis sobrades selle mehe üles :
https://www.youtube.com/watch?v=Ru9ozlZOwTE

Vaatasin videot ja 9.25min on lõik betooni seest välja võetud armatuurist. Nagu näete, siis kohati on kolmandik läinud. Aga kõik see kehtib Austraalias, kus on soe ja soola teedele ei visata.
Viimati muutis T25, 24 Aug 2019, 09:55, muudetud 1 kord kokku.
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

kunn24 kirjutas: 24 Aug 2019, 09:51
Mis puudutab teedeehitust, siis kunagi sattusin lugema üht Eestist pärit teedeinseneri artiklit, kes ütles kohe ära, et Eesti teed on p..k ja tema teeks üldse teistmoodi.
Ta sai selle artikli eest tõenäoliselt ka tasu ja kiitvat artiklit see formaat ei eeldanud. Nii, et vastavalt vajadusele sellist jama treitakse. Loomulikult saab alati teha paremini.

T25, su piltide lisaväärtus on selles, et neilt on näha su kuuri või veranda all massiiivse vundamendi mittevajalikkust. Piisab vaid paarist postist. Nüüd võrdle oma peldikuga, kuhu alla on pandud jupp lennukite maandumisrada.
Kunn24, vaata mu eelmises postis olev video ära. Mees on tõsine tegija Austraalias.

Piltide lisaväärtuseks on veel see, et tihti loen katuse alajaotusest, kuidas vanal majal või aidal on katuse hari ära vajunud ja siis küsitakse nõu , kuidas edasi teha jms. Põhiprobleem on selles, et ei saada aru, et sarikad vajutavad seinu laiali ja arvatakse, et penn hoiab sarikaid koos, mis tegelikult on mõeldud üldse survele töötama. Lisatakse küll lisasarikaid jms, kuid alumine side unustatakse ära ja kokkuvõttes läheb katuse mass veelgi suuremaks ja vana laetala tapp peab need jõud vastu võtma. Kusjuures tihti pannakse lisasarikas lihtsalt mingi 90 kraadise metallnurgaga müürilatile. Kel natukenegi füüsikalist ettekujutust on, siis sellise nurga kasutamisel tekib moment, mis üritab nurka pöörlema panna, ehk siis kruve puidu seest välja kiskuda.
Ja veel, tegemist on ühtlasi ka keldri eeskojaga ning vundament peab vastu võtma pinnase survet. Tiit Masso soovitab 40-50 cm paksust vundamenti pinnase surve korral.
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Betoonplaadi valamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

Sa oled omale järsku füüsika ja teormehhi selgeks teinud??!
Kõik on lihtne talupoja loogika, ei muud. Aastatepikkune netis sobramine vastavates teemades aitab järje peale.

Samas ma ei taba, mis nad dubleeivad laetatasid?
Vaata seda õnnetut kalasaba tappi pildi peal ja ütle, kas tõesti usaldaksid sellele katusele laduda tonnide viisi massi( lumi+omakaal)? Vanasti olid katused õblukesed laastukatused ja siis selline tapp oli omal kohal. Võimalik , et ma alahindan siinkohal puittapi tugevust, kuid nähtud küll laiali vajuvaid vanande majade katuseid. Puittapp oli kõva küll, kui kastutati laastukatust, mis ei kaalu midagi, aga eterniit on juba päris raske. Puittapi pluss on muidugi eluiga, kuna naelad rossitavad mingi aja pärast läbi ja siis on naelühendusega kõik.
Muideks, su alumises talas töötavad lõikele/paindele paar naela, tuleks ikka panna poldid, mis on talaga adekvaatsed või kasutada liim- või kombineeritud liidet.
Praegu fikseerisin ainult kruvidega. Põhjus selles, et nagu piltidelt näha, siis lasin laetala otsa niipalju kui võimalik sarikast üle. See paar kolm sentimeetrit võitu annab võimaluse rohkem naelu ühendusse lüüa, kuna naelutusreegli järgi tala otsast 7,5 cm sisse ei tohi 5mm naela lüüa. Mul on küll 4,2 mm naelad, aga vahet eriti pole. Põhiprobleem on selles, et kasulikku pinda jääks vähem , kuhu kinnitada, kui laetala ots sarikaga tasa maha lõigata. Probleem on aga selles, et ma veel täpselt ei tea praegu, kuhu tuleb roov ja see üleulatuv laetala osa tuleb võibolla kuskilt saega maha natuke süvistada sarikaga tasaseks. Mul on 5x15 materjal ja kasutlikku pinda kokkupuutpunktis on küll, aga varemalt ma mainisin, et ei kujuta ette, kuidas 5x10 prusside kattekohta 12 naela sisse taguda, ilma et ei rikuks naelutusreegleid.
Vasta