paneelmaja vannituba loodusvärviga ja niiskustõkketa?

[martz]

Vana paneelmaja vannitoas on paljad paneelid, st värv ja pahtel on maha võetud. Tahaksime saada n-ö naturaalsema moega pinna, kust paneelide tekstuur läbi kumab. Kuivades ruumides kasutasime selleks kaseiinkrunti + värvimulda (väga äge tulemus!), nüüd, niiskemas ruumis, soovitati munaõlitemperaga värvimist.

Soovitaja arvas, et veega mitte otseselt kokku puutuvatel pindadel võib värvi ka otse, st niiskustõkketa paneelile kanda - tundub see ohutu? Või vajavad paneelmaja vannitoa seinad siiski ilmtingimata niiskustõket?

Teiseks: kui kasutada munaõlitempera asemel nt marmor-lubikrohvi või marmor-lubivärvi, kas ka siis on niiskustõket vaja?

Aitäh!

[antonsi]

Vana paneelmaja vannitoas on paljad paneelid, st värv ja pahtel on maha võetud. Tahaksime saada n-ö naturaalsema moega pinna, kust paneelide tekstuur läbi kumab. Kuivades ruumides kasutasime selleks kaseiinkrunti + värvimulda (väga äge tulemus!), nüüd, niiskemas ruumis, soovitati munaõlitemperaga värvimist.

Soovitaja arvas, et veega mitte otseselt kokku puutuvatel pindadel võib värvi ka otse, st niiskustõkketa paneelile kanda - tundub see ohutu? Või vajavad paneelmaja vannitoa seinad siiski ilmtingimata niiskustõket?

Teiseks: kui kasutada munaõlitempera asemel nt marmor-lubikrohvi või marmor-lubivärvi, kas ka siis on niiskustõket vaja?

Aitäh!

Betoon issenesest on poorne materjal, imab endasse niiskust, kõik mustuse jne seega betoonpinand mis jäävad nähtavale ja katsutavaks tuleks ennem töödelda. Monolit on selline toode millega seda immutust teha saaks ja peale seda võib sobivalt viimistleda. Suurema niiskuskoormusega kohad nagu vannide ja duššinurkade tagused ja küljed tuleks ikkagi hüdroisoleerida ja plaatida ja muidugi võib kasutada ka klaasi kui aluspind lubab aluspind soobivalt viimistleda ja klaasi ning seina kontaktkohad äärtest silikoonida.

[martz]

Betoon issenesest on poorne materjal...

Aitäh soovituste ja selgituse eest! Dušinurka läheb kindlasti hüdroisolatsioon + plaadid. Säästva renoveerimise asjatundja arvas aga, et kuna munaõlitempera (koostis: linaõlivärnits + munad + vesi) on väga vastupidav värv, siis pole ehk selle alust ikkagi vaja ka vannitoas eelnevalt millegagi katta, kui pind veega otseselt kokku ei puutu. Teised jälle on soovitanud munaõlivärvi niiskemates ruumides katta veel mingi õliga, vahaga või lakiga.

Aga eks ma mõtlen nüüd, mida teen.

[vtl]

Ütlen kohe ette, et mul pole loodusvärvidega kogemusi, kuid kaine mõistus ütleb, et mina seda paneelmaja vannituppa ei paneks. Kiire googeldamine kinnitas mu arvamust:

"Niisketes ruumides kindlasti katta vaha, õli või lakiga. Hallituse oht!" (viide)

[martz]

Ütlen kohe ette, et mul pole loodusvärvidega kogemusi, kuid kaine mõistus ütleb, et mina seda paneelmaja vannituppa ei paneks. Kiire googeldamine kinnitas mu arvamust:

"Niisketes ruumides kindlasti katta vaha, õli või lakiga. Hallituse oht!" (viide)

Jah, lugesin ka seda, ja küsisin sellest ajendatuna ka kahelt asjatundjalt, kellel loodusvärvidega (sh just sellesama munaõlivärviga) igapäevaselt kogemusi. Nad arvasid, et kui vannitoa uks lahti hoida (mida me niikuinii teeme), siis ei tohiks probleemi tekkida.

Siin on ka nt öeldud:
"Looduslikest värvidest on munaõli üks kulumis- ja pesemiskindlamaid värvitüüpe, sobides ideaalselt ka niisketesse ruumidesse. Sobivateks aluspindadeks on puit ja krohvitud pinnad."

Aga jah, paneelmaja puhul tundub mulle endalegi, et tasub järele mõelda. Naturaalsed värvid on sellegipoolest "ahvatlevad", ja kui korra looduslikest materjalidest teed, siis nagu enam muud kasutada ei taha. Kogu töötsükkel jm on palju meeldivamad kui "keemia" puhul; hallitus vannitoas jällegi muidugi ei ole meeldiv.

[antonsi]

Ütlen kohe ette, et mul pole loodusvärvidega kogemusi, kuid kaine mõistus ütleb, et mina seda paneelmaja vannituppa ei paneks. Kiire googeldamine kinnitas mu arvamust:

"Niisketes ruumides kindlasti katta vaha, õli või lakiga. Hallituse oht!" (viide)

Jah, lugesin ka seda, ja küsisin sellest ajendatuna ka kahelt asjatundjalt, kellel loodusvärvidega (sh just sellesama munaõlivärviga) igapäevaselt kogemusi. Nad arvasid, et kui vannitoa uks lahti hoida (mida me niikuinii teeme), siis ei tohiks probleemi tekkida.

Siin on ka nt öeldud:
"Looduslikest värvidest on munaõli üks kulumis- ja pesemiskindlamaid värvitüüpe, sobides ideaalselt ka niisketesse ruumidesse. Sobivateks aluspindadeks on puit ja krohvitud pinnad."

Aga jah, paneelmaja puhul tundub mulle endalegi, et tasub järele mõelda. Naturaalsed värvid on sellegipoolest "ahvatlevad", ja kui korra looduslikest materjalidest teed, siis nagu enam muud kasutada ei taha. Kogu töötsükkel jm on palju meeldivamad kui "keemia" puhul; hallitus vannitoas jällegi muidugi ei ole meeldiv.

hallituse vastu aitab sundventilatsioon, vahatada üle on väga lihtne

[martz]

hallituse vastu aitab sundventilatsioon, vahatada üle on väga lihtne

Aitäh!

[vtl]

Küsimus ei ole tegelikult "keemia" vs "looduslik", vaid orgaaniline vs. anorgaaniline. Riknev vs. stabiilne. Hallitust toetav või tõrjuv.
Näiteks kivi (looduskivi) on samuti looduslik materjal, nagu puit, aga esimene ei mädane, teine mädaneb.

Seesama vihatud "keemia" on välja mõeldud ikkagi selleks, et muuta keskkonnamõjude suhtes stabiilseks materjale, mis muidu muudaksid oma omadusi.

hallituse vastu aitab sundventilatsioon

Täht-tähelt on Sul muidugi õigus. Samas tuleb kogu korteri õhuvahetust ja mikrokliimat käsitleda komplekselt. Kui paneelmajal on tihedad aknad ja Sa tahad vannitoast õhku välja pumbata, on küsimus ka selles, kustkohast uus (ja kuiv) õhk asemele tuleb.
Kui niiskusetase on ruumides üldiselt kõrge, siis ei aita ka sundventilatsioon. Näiteks mul keldris on praegu suvel 80...85% niiskust ja ma võin oma saunaruumi (saunatamise vahepeal) sundventileerida niipalju kui tahan, kuivemaks ta sellest ei lähe. Lihtsalt väljas on niiskus kõrge ja õhk soe, välisõhk tuleb jahedamasse keldriruumi ja niiskus kondenseerub jahedamatel põrandapindadel, torudel jms. Midagi pole teha.

[Külaline]

Ehk lühidalt seletas vtl loodusseadust: mida külmem on õhk seda väiksem on selle õhu niiskuse % ja vastupidi. Sundvent on mõeldud siiski teiseste probleemide minimiseerimiseks ja aitab meil siin vastavalt välisele olule ka sisekliimat korraldada.

[antonsi]

Ehk lühidalt seletas vtl loodusseadust: mida külmem on õhk seda väiksem on selle õhu niiskuse % ja vastupidi. Sundvent on mõeldud siiski teiseste probleemide minimiseerimiseks ja aitab meil siin vastavalt välisele olule ka sisekliimat korraldada.

korda üle oma loodusseadused http://agromet3.weebly.com/relatiivne-niiskus.html ja tore on lugeda ja võrrelda keldrit paneelmaja korteriga kütke mõlemat (või õhku millega ventileerite) ja ventileerige (kusjuures ventilatsioon ei tähenda ainult väljatõmmet ikka ka õhu pealevoolu) saate sarnased tingimused.

[vtl]

korda üle oma loodusseadused http://agromet3.weebly.com/relatiivne-niiskus.html ja tore on lugeda ja võrrelda keldrit paneelmaja korteriga kütke mõlemat (või õhku millega ventileerite) ja ventileerige (kusjuures ventilatsioon ei tähenda ainult väljatõmmet ikka ka õhu pealevoolu) saate sarnased tingimused.

Mida Sa nüüd tõestada tahad? Su jutust võib mulje jääde, et mul on miski jõle niiske ja külm kelder ning paneelmaja korter on kena kuiv koht?

Reaalsuses on keldris hüdroisolatsioon tehtud ning mingit lisaniiskust seintest-põrandatest saunaruumi sisse ei tule. Samuti on tänu põrandaküttele temperatuur 18 kraadi kandis. Temperatuurivahest välisõhuga piisab, et väljast tulev välisõhk näitab sees kõrgemat suhtelise niiskuse protsenti.

Paneelmajaga on jällegi teised probleemid - üksikus korteris on korralikku soojusvahetiga ventilatsiooni üsnagi tülikas paigaldada, sest seda pole lihtsalt kuhugi panna. Ja nagu öeldud, niipea kui aknad on tihedate vastu vahetatud, hakkab tsirkus pihta, eriti viimastel korrustel - seinaääred külmad, niiskus (sh. inimtekkeline) kondenseerub ja hallitab mõnusalt. Akende mikrotuulutusest ei pruugi piisata.

Tegelikult kogu jutu moraal - üheltpoolt soovitus kasutada paneelmaja vannitoas looduslikke värve, millel võib olla kalduvus hallitada ja siis teiselt poolt seda kütta ja sundventileerida, on muidugi vastuoluline. Aga noh, me olemegi vastuolulised. Ühelt poolt tahame kõiki mugavusi ja hooldusvabadust, teiselt poolt vaimustume jällegi kõigest looduslikust.

[antonsi]

Tegelikult kogu jutu moraal - üheltpoolt soovitus kasutada paneelmaja vannitoas looduslikke värve, millel võib olla kalduvus hallitada ja siis teiselt poolt seda kütta ja sundventileerida, on muidugi vastuoluline. Aga noh, me olemegi vastuolulised. Ühelt poolt tahame kõiki mugavusi ja hooldusvabadust, teiselt poolt vaimustume jällegi kõigest looduslikust.

Arvamusi on erinevaid ja vastuoluline oleks seda ruumi kortermajas kütmata ja ventileerimata hoida olenemata viimistlusest. Teemaalgataja neid probleeme ei märkinud. Tehniliselt poolelt saab ka looduslikku värvi seal kasutada, kui tööd õigesti planeerida kruntida ja vahatada. Minul endal ei ole erilist kihku munaplödi seinale määrida, mäletan oma vanaisa munaga kõike võimalikku viimistlemas (kukeharjast, soojamüürini jne) ja olen näinud selle uut ja ka vanat kuube ja eks see ole iga inimese enda eelistada. Lihtsalt tehniliselt on võimalik (aegade algusest saadik) nii, et ei lähe hallitama ja olulist vahet tööde teostamisel ei ole ikka immutad/krundid, katad pintsli või rulliga . Võimalus ka hiljem vahatada, oliiviõli seebiga (tadelakti lõppviimistlus sajandeid kasutatud) hõõruda jne. Kõik see vajab muidugi rohkem hooldamist, kui moodsamad viimistlusvahendid. Hea , et nüüd see kõik siin üksipulki läbi arutatud.

Ma ei tahtnud midagi tõestada kellegi pritsitud loodusseadus tundus kummaline. LProbleemide korral lahenduseks on ikkagi (ka sinu keldris ja ka hallitavas korteris) temperatuuride ühtlustamine kas läbipuhutava õhu (kütmine/jahutamine) või lisakütmise abil või mõnel kolmandal moel. See ei saagi olla lihtne kohas kus on konkreetsed probleemid (alaköetud ja soojustamata, ventilatsioonita kortermaja hallitav korter). Keldri puhul pole ilmselt mõtet punnitada vannitoas või elutoas paneb üsna kiirelt muretsema ja siis pole vahet kas seal seinas on muna või midagi muud. Läheb muidugi teemast välja , aga täna on muidugi võimalik ka soojustagastusega sundvent lahendus korterisse paigaldada mis mahub tavalise köögikubu asemele ja täidab samas ka kubu rolli, tasuta just kätte ei tule, aga olemas on paigaldamisel pole vahet kas lihtne või raske kui just ise ei paigalda.

[martz]

Betoon issenesest on poorne materjal, imab endasse niiskust, kõik mustuse jne seega betoonpinand mis jäävad nähtavale ja katsutavaks tuleks ennem töödelda. Monolit on selline toode millega seda immutust teha saaks ja peale seda võib sobivalt viimistleda.

Monoliti ei õnnestu mul Tartust kuidagi leida. Kas on mingi põhimõtteline põhjus, miks pakkusid selle siin teemas välja nt Aquastopi või Mira 4180 vmt asemel? Sobib see loodusvärvidega millegi poolest paremini? (Endale tundub, et kui Monoliti ei leiagi, võtaks ilmselt selle Mira krundi).

[antonsi]

Betoon issenesest on poorne materjal, imab endasse niiskust, kõik mustuse jne seega betoonpinand mis jäävad nähtavale ja katsutavaks tuleks ennem töödelda. Monolit on selline toode millega seda immutust teha saaks ja peale seda võib sobivalt viimistleda.

Monoliti ei õnnestu mul Tartust kuidagi leida. Kas on mingi põhimõtteline põhjus, miks pakkusid selle siin teemas välja nt Aquastopi või Mira 4180 vmt asemel? Sobib see loodusvärvidega millegi poolest paremini? (Endale tundub, et kui Monoliti ei leiagi, võtaks ilmselt selle Mira krundi).

pole vast vahet , monlit on värvitu sellepärast pakkusin . sobob vast iga teine asi mis betooni niiskuskindlust tõstab ja poorid kinni ajab

[vtl]

...Kas on mingi põhimõtteline põhjus, miks pakkusid selle siin teemas välja nt Aquastopi või Mira 4180 vmt asemel? Sobib see loodusvärvidega millegi poolest paremini? (Endale tundub, et kui Monoliti ei leiagi, võtaks ilmselt selle Mira krundi).

Monoliidist ei tea ma midagi, aga Aquastop, Mira 4180 jt. sarnased tooted on sisuliselt vana hea PVA liim erinevas variandis. Erinevatel tootjatel on muidugi oma nõksud ja lisaained selle imavuse parandamiseks ja stabiliseerimiseks, aga tööpõhimõte on laias laastus sama.

[martz]

Monoliidist ei tea ma midagi, aga Aquastop, Mira 4180 jt. sarnased tooted on sisuliselt vana hea PVA liim erinevas variandis. Erinevatel tootjatel on muidugi oma nõksud ja lisaained selle imavuse parandamiseks ja stabiliseerimiseks, aga tööpõhimõte on laias laastus sama.

Nii, Tartu Espakis siiski oli Monoliti, kandsin juba peale, katab väga hästi, näis, kuidas värviga sobib. Betooni puhul tundub see väga hea leid, kuna imbub betooni sisse, tugevdades selle struktuuri (tootekirjeldus). Aquastop jmt, nagu aru saan, moodustavad kaitsekihi betooni pinnale, sisse niivõrd ei imbu.

[antonsi]

Nii, Tartu Espakis siiski oli Monoliti, kandsin juba peale, katab väga hästi, näis, kuidas värviga sobib. Betooni puhul tundub see väga hea leid, kuna imbub betooni sisse, tugevdades selle struktuuri (tootekirjeldus). Aquastop jmt, nagu aru saan, moodustavad kaitsekihi betooni pinnale, sisse niivõrd ei imbu.

tundub põnev, pane pärast lõppviimistlusest pilte

[martz]

Vana teema update: vannituba on nüüd 4-5a kasutusel olnud, pole täheldanud mingeid hädasid. Uks on kogu aeg lahti, kõrval asuvas WCs elektriventilaator, see tõmbab ka vast niiskust ära. Ei tea, kas teist korda läheks sama teed, aga kusagilt ei hallita ja nähtavasti toimib.

[Urmas]

Vana teema update: vannituba on nüüd 4-5a kasutusel olnud, pole täheldanud mingeid hädasid. Uks on kogu aeg lahti, kõrval asuvas WCs elektriventilaator, see tõmbab ka vast niiskust ära. Ei tea, kas teist korda läheks sama teed, aga kusagilt ei hallita ja nähtavasti toimib.

Tore, et sul asi toimib, aga ikkagi ... ma ei saa aru põhimõttest, et milleks on vaja eelnevalt asi üle võõbata keemiaga selleks, et loodusvärvid toimiks ja püsiks seinas????

[martz]

Vana teema update: vannituba on nüüd 4-5a kasutusel olnud, pole täheldanud mingeid hädasid. Uks on kogu aeg lahti, kõrval asuvas WCs elektriventilaator, see tõmbab ka vast niiskust ära. Ei tea, kas teist korda läheks sama teed, aga kusagilt ei hallita ja nähtavasti toimib.

Tore, et sul asi toimib, aga ikkagi ... ma ei saa aru põhimõttest, et milleks on vaja eelnevalt asi üle võõbata keemiaga selleks, et loodusvärvid toimiks ja püsiks seinas????

Eks see oli selles mõttes potjomkinlus muidugi, mida ma ei poolda (ja Sina ka mitte, nagu ühest teistest teemast lugesin, hee). Täpseid motiive enam ei mäleta, aga ilmselt oli soov teha looduslähedaselt "nii palju kui võimalik" nendes oludes, kus me elame. Ja ka oma oskuste juures -- ehitaja ma ei ole, aga katsetada meeldib, ja vannitoas on asjatundmatul inimesel rohkem ohte, mis pekki võivad minna. Lihtsalt kartsin, et ei tea niiskuse talletumisest piisavalt palju, ja ajasingi keemia seina. Diletant, noh.

[Urmas]

Eks see oli selles mõttes potjomkinlus muidugi, mida ma ei poolda (ja Sina ka mitte, nagu ühest teistest teemast lugesin, hee). ... Diletant, noh.

Tänu oli aususe eest.

[ping]

Vana teema update: vannituba on nüüd 4-5a kasutusel olnud, pole täheldanud mingeid hädasid. Uks on kogu aeg lahti, kõrval asuvas WCs elektriventilaator, see tõmbab ka vast niiskust ära. Ei tea, kas teist korda läheks sama teed, aga kusagilt ei hallita ja nähtavasti toimib.

Tore, et sul asi toimib, aga ikkagi ... ma ei saa aru põhimõttest, et milleks on vaja eelnevalt asi üle võõbata keemiaga selleks, et loodusvärvid toimiks ja püsiks seinas????

Kas Te oma keemiaõpetaja käest ei karda ata-ata saada?
Nii suhkur, muna, betoon, tsement, liiv jne on kõik keemia.
Teoreetiliselt eraldub lenduvaid ühendeid seinale loobitud märjast liivast vähem, kui seinale määritud munast.

[Urmas]

Kas Te oma keemiaõpetaja käest ei karda ata-ata saada?
Nii suhkur, muna, betoon, tsement, liiv jne on kõik keemia.
Teoreetiliselt eraldub lenduvaid ühendeid seinale loobitud märjast liivast vähem, kui seinale määritud munast.

Kas sa ikka lugesid kogu teemat või kommenteerisid ainult minu postitust? Teemas mainitud tolmupiduri Monolit jäätmekäitlust lugedes ei tundu see toode just kõikse loodussõbralikum. http://eskaro.ee/products/catalog1/krundid/monolit_ee/
Kas sinu poolt mainitud suhkur ja muna sisaldavad samuti ränihapet ja naatriumsooli ning põhjustavad rasket nahalöövet ja silmakahjustusi? Pole nagu sattunud lugema nimetatud toiduainete kohta taolist ohutusteavet. Loomulikult möönan, et on oht munakoore terava servaga ei vigastada silma sarvkesta.
Selles on sul õigus, et ka loodussõbralikud viimistlusmaterjalid on üldises mõttes koosnevad Mendelejevi tabeli keemilistest elementidest.
Kui tahetakse teha midagi roheliselt, siis tuleks seda olla 0-st lõpuni, mitte butafooriat ja pärast uhkustada kui roheline ma olen. Lihtsalt üks arvamus. Sõna on vaba!

[ping]

Kas Te oma keemiaõpetaja käest ei karda ata-ata saada?
Nii suhkur, muna, betoon, tsement, liiv jne on kõik keemia.
Teoreetiliselt eraldub lenduvaid ühendeid seinale loobitud märjast liivast vähem, kui seinale määritud munast

Kas sa ikka lugesid kogu teemat või kommenteerisid ainult minu postitust? Teemas mainitud tolmupiduri Monolit jäätmekäitlust lugedes ei tundu see toode just kõikse loodussõbralikum. http://eskaro.ee/products/catalog1/krundid/monolit_ee/
Kas sinu poolt mainitud suhkur ja muna sisaldavad samuti ränihapet ja naatriumsooli ning põhjustavad rasket nahalöövet ja silmakahjustusi? Pole nagu sattunud lugema nimetatud toiduainete kohta taolist ohutusteavet. Loomulikult möönan, et on oht munakoore terava servaga ei vigastada silma sarvkesta.
Selles on sul õigus, et ka loodussõbralikud viimistlusmaterjalid on üldises mõttes koosnevad Mendelejevi tabeli keemilistest elementidest.
Kui tahetakse teha midagi roheliselt, siis tuleks seda olla 0-st lõpuni, mitte butafooriat ja pärast uhkustada kui roheline ma olen. Lihtsalt üks arvamus. Sõna on vaba!

Räni (Silicium) - LIIV - klaasi, ehitussegude, elektroonikadetailide, tee muldkehade ja päevitusrandade põhimaterjal.
Nõukaaegne aspirini tablett sisaldas ka ränihapet ja sellega sai peenikesi mähisejuhtmeid joodetud.

Üks naatriumi sool , naatriumkloriid on tavaline lauasool.

Paistavad samad komponendid olema nagu nõukaaegses läbipaistvas kontoriliimis, mida ehitajad ka vesiklaasiks nimetasid ja millega tol ajal basseinide hüdroisolatsiooni tehti.
See võeti kah tootmisest maha, sest rikkus kirjutuslaual olevat klaasplaati.
See vedelik tungib betooni pooridesse kus keemilisel koosmõjul tsemendis sisalduva kaltsiumiga (inimese kontide ja munakoore materjal) moodustab tiheda ränikivi (liiv) sarnase kristalse struktuuri.
Vast Keemik võtab vaevaks täpsemalt seletada.

Arsti juurde on ka siis mõistlik pöörduda, kui klaasitäie aspiriini või söögisoola alla neelad või silma topid. Ega nad sellest ohtlikumaks ei muutu.