Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Siia ei postita ostu-müügi kuulutusi!
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

Olukord on järgmine, 1981 aasta maja korteris oleks välja vaja vahetada originaaljuhtmestik. Maja enda koridori püstakus on elektrisüsteem vahetatud. Tekkinud on aga mõned küsimused, enne kui laseks elektrikul töödega alustada. Kuidas on foorumlaste kogemus, kas laelampide originaaljuhtmekanaleid saab hõlpsasti uuesti kasutada või on vaja leida ikkagi mingi muu lahendus? Loogika ütleb, et lakke julmalt freesida ju ei saa, kuna seal on armatuur ja selle nõutav kaitsekiht. Teine asi, kas kasutada elektrikilbis rikkevoolukaitset ja kaitseautomaati eraldi või kasutada kombirikkevoolukaitset. Kumb variant on parem. Elektrik soovitas esimest, kuna pidi nõksa odavam olema , kuid vahe on ca 7 eurot, nii et isegi , kui tuleb päris palju automaate, siis kokkuvõttes kokkuhoid ei ole väga suur selle pealt.
jan
-
Postitusi: 964
Liitunud: 08 Mai 2006, 22:27
On tänanud: 24 korda
On tänatud: 15 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas jan »

Kui panna eraldi RVK igale kaitseautomaadile, siis see 7 eurine vahe nullitakse nagunii ära suurema kilbi ostmise vajaduse tõttu. Küll aga annab säästa nii raha kui ka kilbi ruumi selles osas, et grupeerid mõned liinid (millel eraldi kaitseautomaadid) ühise RVK taha. Suvaline näide: valguse kaitselülitid ühise RVK taga, tavaliste pistikupesade kaitselülitid ühe RVK taga, vannitoa ning köögi pistikupesad ühise RVK taga. Sellisel juhul on ka ühe liini riknemisel, mille tõttu RVK rakendub, mõnes teises grupis toide olemas.
Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6096
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 65 korda
On tänatud: 133 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas Küülaline »

T25 kirjutas: 08 Apr 2019, 18:47korteris oleks välja vaja vahetada originaaljuhtmestik ... tuleb päris palju automaate
Kui palju neid siis tuleb? Millegipärast kiputakse viimasel ajal vaata et igale pistikupesale ja valgustile eraldi automaati panema. Varemalt oli korteri peale 3-4, kas tubade kaupa + pliit või siis pistikud, valgus, pliit ja vannituba.
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

Ei tule palju automaate, lihtsalt tahtsin rõhutada, et see 7 euri ei lööks maha, isegi kui tuleks automaate hulgim. Küll aga huvitab mind vastupidavus ja kvaliteet, seepärast küsisingi, et kas rikkekas+automaat või kombirikkekas. Mul justkui sisetunne ütleb, et see kombirikkekas ei pruugi äkki nii töökindel olla, kui rikkekas+automaat eraldi. Ja põhimure on hoopis laes olev juhtmekanal, loodetavasti saab seda ikka kasutada. Ühel tuttaval nägin, et lambini oli viidud juhe valge nelikant katte all. Väga hull ei olnudki , kuid eelistaks ikkagi peidetud juhet. Üks võimalus oleks veel topeltlagi teha, kuid üheainsa juhtme pärast see ettevõtmine tundub liiga suur.
Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6096
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 65 korda
On tänatud: 133 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas Küülaline »

T25 kirjutas: 09 Apr 2019, 12:39sisetunne ütleb, et see kombirikkekas ei pruugi äkki nii töökindel olla ... laes olev juhtmekanal, loodetavasti saab seda ikka kasutada
See sisetunne on petlik ... kui leiad selle juhtmekanali teise otsa, siis vana juhtmega tõmbad uue kaabli sisse.
Ints
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 452
Liitunud: 26 Veebr 2006, 19:43
On tänatud: 3 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas Ints »

See sisetunne on petlik ... kui leiad selle juhtmekanali teise otsa, siis vana juhtmega tõmbad uue kaabli sisse.
Ega ei tõmba küll eriti midagi.Ka need vanad juhtmed on kuidagi kinnitatud.
Prill
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1101
Liitunud: 27 Veebr 2017, 10:36
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 63 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas Prill »

Kui laepaneelid on sarnased http://tinyurl.com/yxrm3n24 õõnespaneelid, jooksevad laevalgustite kaablid paneeli õõnsuses, ja seal õõnsuses ei tohiks küll kuidagi kinnitatud olla, täpsemalt ma ise ei kujutaks ette, kui keegi paluks kaabel laepaneeli õõnsuses kuidagi klammerdada, kuidas seda teha oleks võimalik.
Olen näinud ühte värsket korterit, kus elektrisüsteem oli just 100% uuendatud. Seintesse freesitud uued kaablisooned ja toosiavad ning laevalgusti jaoks oli seina-lae kohtumiskohas paneeli õõnsust avatud, et kaablit ajada.
Samamoodi oli kaablipundarde koridorist tubadesse viimine jõhkralt diagonaalis ühes tuumi nurgast teise avad puuritud, ikka piisavalt lõhutud, et kaablid saaks krohvimise-viimistlemise käigus seina sisse suruda-peita.
Koridori tehti ripplagi, sest trepikojast läbi koridori tuli tõepoolest selline tänapäevane punt ja rägastik kaableid, et selle kuskile peitmiseks freesimine oleks juba paras väljakutse olnud. Lisaks ripplae taha oli mahutatud harukarpe-hargnemisi, ilma et pidanuks selle tarbeks seina toose tegema.

See kõik oli mõni aasta tagasi ja omanik-tellija näitas lihtsalt ette kuhu tahab pistikuid, lüliteid, valgusteid ja ülejäänu oli elektrikute endi rida.
Ints
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 452
Liitunud: 26 Veebr 2006, 19:43
On tänatud: 3 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas Ints »

Ega juhe ainult paneeli õõnsuses kulge.Paneelist tuleb ta kuskilt välja,siis muudab suunda,siis läheb kuskile seina sisse jne.Vahepeal on juhe mingi seguga kinni pätsitud.Proovi siis sellist juhet välja tirida.
Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6096
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 65 korda
On tänatud: 133 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas Küülaline »

Ints kirjutas: 10 Apr 2019, 11:02Paneelist tuleb ta kuskilt välja ...
... selles kohas tulebki temast kinni võtta ja lambi juures samuti.
simpson
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 113
Liitunud: 03 Sept 2007, 15:00
Asukoht: Tallinn
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 3 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas simpson »

Kombirikkevool on sama töökindel, kui kaitse+rvk.
Lihtsalt läheb kauem aega tuvastamiseks, millise rikke korral ta rakendus.
Mul terve korterikilp nendega lahendatud.
Vana kaablisoone/toru võib võimalusel ära kasutada.
Panna nt õhem lapik kaabel, kui sest abi.
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

simpson kirjutas: 17 Apr 2019, 09:07 Kombirikkevool on sama töökindel, kui kaitse+rvk.
Lihtsalt läheb kauem aega tuvastamiseks, millise rikke korral ta rakendus.
Mul terve korterikilp nendega lahendatud.
Vana kaablisoone/toru võib võimalusel ära kasutada.
Panna nt õhem lapik kaabel, kui sest abi.
Selge. Lähevad kombirikkekad käiku. Eks kui tegemiseks läheb, siis on näha, mis sest laetulede soontest saab. Loodetavasti saab neid käike uuesti kasutada. Kui ei saa, siis ma ei teagi, mida edasi teha. Elektrik ütles, et hullu pole midagi, kui freesiga õrn soon sisse lasta, kuid minu jaoks omaenda pea kohal oleva betoonist vahelae nõrgestamine ei tundu eriti ahvatlev.
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10617
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Kas viitsisid olemasolevate juhtmete isolatsiooni ära mõõta? Kui see on normi piires siis pole mõtet juhtmeid vahetada vaid võid julgelt edasi kasutada! Klassika on, et toimivat ja töötavat asja pole mõtet näppida vaid vead lihtsalt uued pistikupesade liinid juurde koos pesadega, vajadusel muidugi vead ka mõne olemasoleva paremaks. väikseima töömahuga on need põrandaliistu taha jätta ja uksepaku juures lühikesed põrandalõiked teha (valdavalt on paneelikates see puitplaat põrandas). Või teed siis uksepiida ringi.
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

Kas te tahate mulle öelda, et see korteri juhtmestiku remont on mõttetu või? Korter saab täielikult üle käidud, uus vannituba , lisaks veel terve maja renoveeritakse lähitulevikus, isegi võibolla juba sel sügisel, kus vahetatakse kõik torupüstakud ja aknad, nii et ma siis mõtlesin, et oleks mõistlik ka elekter lasta ära vahetada. Kuidas muidu vannitoad tehakse, kas eraldustrafodega? Kas need eraldustrafod paigaldatakse korteri kilpi või omaette vannitoa juurde kuhugi seina sisse. Eks elektriku käest küsin ka üle, aga üldharivas mõttes sooviks ka siit arvamusi. Kas pesumasinat üldse vannituppa tohib paigaldada, seda ju läbi eraldustrafo vast ei lase. Teine variant on pesumasin kööki panna.
dumbuser
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3777
Liitunud: 08 Jaan 2008, 23:08
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 79 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas dumbuser »

Ei ole mõttetud. Aga ilmselt pole sa pole sellest RVK töötamisest ikka veel aru saanud.
dumbuser
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3777
Liitunud: 08 Jaan 2008, 23:08
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 79 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas dumbuser »

Ära siis aja seda jahu.
dumbuser
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3777
Liitunud: 08 Jaan 2008, 23:08
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 79 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas dumbuser »

Kuskohast ma peaksin teadma kui palju ja misasju tal sinna vaja on ? Kui aega saad siis uuri välja miks see RVK on justnimelt 30mA ja mitte näiteks 25 või 40mA. Ja see on õige, et RVK'l on PE'st absoluutselt savi. Küll aga pole õige, et kui PE puudub siis on ka RVK mõttetu. Ta lihtslt töötab siis (kui ta muidugi korras on) kui inimene (või ükskõik kes selle ahela takistuse väikseks ajab) sealt "litri" saab ja piirab selle "litri" ajalist kestvust.
T25
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 913
Liitunud: 14 Mai 2007, 13:15
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas T25 »

Mille jaoks sul 1-le korterile tuleb päris palju automaate? Valgustus 1 automaat, boiler 2. pistikupesad 3. Kogu lugu. Ja tee selgeks, milline on sul koridori jaotuskilbi kaitse. Selles läheb kalkuleerimine lahti.
Ei tulegi mul palju automaate, ma juba ühes postituses selgitasin, et see oli mõeldud näitlikustamaks , et kui tuleks näiteks 10 automaati siis kokkuhoid oleks 70 eurot. Minu jaoks ei ole see summa , mille pärast võimelda.
Korteri kaitse on 16A ja 1 faas, küsisin ühistu mehelt, et kas saaks loa 3-faasilisele üle minna, kuid vastus oli selline, et ilmselt ma ei viitsi sellega jamama hakata. Lasen elektrikul igaks juhuks selle 1 -faasilise 16A asendada 20A peakaitsmega, kuna ma nägin, et ühel kõrvalkorteril juba oli pandud 20A. Mitte midagi ju sisuliselt ei muutu sellest. Ma ei hakka rohkem tarbima, kui kaitse on suuremaks tõstetud. Boilerit mul üldse pole vaja. Põhimõtteliselt suuremad tarbijad on elektripliit ja pesumasin. Kõik. Eraldustrafod tõin lauale selle pärast, et su jutust jäi mulje, et rikkevoolukaitse ei anna midagi. Kui ma teaks, et need asjad on töökindlad ja lihtsasti paigaldatavad, siis miks mitte neid panna. Kui aga nendega saab edaspidi rohkelt jamamist olema, siis eriti ei tahaks neid. Ohutus siiski eelkõige, olen saanud nooremana, poisikeseeas, mitmeid kordi elektrit oma lollusest. Läks õnneks, kui oleks võinud vabalt kavastupidiselt minna. Nimelt ükskord pesumasinamootoriga käi ei töötanud ja siis ma hakkasin uurima, et mis seal viga on , tõmbasin näppudega piki juhet, kuni jõudsin murdekohani, kust siis tuli 220V otse haljast otsast ja see raputas kätt korralikult ning kõrvetav tunne oli ka näpul. Siiani meeles. Koridoris oli betoonpõrand ja ma ei mäleta ainult seda, mis mul tol hetkel jalas oli. Võimalik, et isegi olin paljajalu, kuna suveaeg oli. Natuke õudusjuttu kah, lugesin just paar päeva tagasi delfist, et kui inimene ära sureb, näiteks südamerabanduse tagajärjel, siis aju jätkab tegevust veel mõnda aega. Palju on juhtumeid, kus inimene on ellu tagasi toodud ning pärast too on rääkinud, kuidas ta kuulis, kuidas arstid teda surnuks juba tunnistasid jne. Elektrilöök aga justnimelt viib südame rütmist välja värelusse ja ilmselt siis päris pikalt on aega järgi mõelda oma elu üle, kui löögi kätte oled saanud.
trebla
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2765
Liitunud: 04 Aug 2009, 00:27
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 61 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas trebla »

Panin 10 mA RCCBO oma kilpi juba aastal 2004. Tõsi küll, see on ikka 2 moodulit lai.
Inimesel enesel on puhtalt N ja L vahele ronimine üksjagu keeruline ettevõtmine, litakas tuleb enamasti ikka pinge alla sattunud korpusest või mõnest muust detailist, seega on vaja leida veel teine detail, mis siis puhtalt teise juhiga on ühendatud.

RVK peab standardi järgi hakkama rakenduma juba 0,5 nimirakendusvoolu peale, seega rehkendage oma taluvust ka 5 ja 15 mA korral.

Loomulikult on 10 mA RVK turvalisem kui 30 mA, kuid omal ajal selle kasutamise nõuete jälgi ajades mul ei õnnestunudki neid leida. Ei meil siin Eestis ega ka tootjate juures Saksamaal. St. küllap sakslased ikka teadsid, mida nad toodavad, aga siin meiega suhtlevad tehaste inimesed( kes iseenesest olid ju ka elektriala inimesed) ei osanud konkreetselt öelda, millisel juhul neid nõutakse.

RVK kasutamisel " vanas", st TNC juhistikuga, paigaldises tekib "juriidiline" probleem' sest seal pole tegemist N vaid PEN juhiga ja seda viimast ei tohi mingil tingimusel katkestada, st läbi lahutava aparaadi ühendada. Sellest on foorumites üks jagu jahutud. Oma kunagises Õismäe korteris panin siiski samuti selle "katkestava" RVK vannitoa ette 20 aastat tagasi. Kuldavasti on siiani kõik seal elus.
Viimati muutis trebla, 22 Apr 2019, 08:06, muudetud 1 kord kokku.
juhtmepunt
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 33
Liitunud: 08 Veebr 2019, 16:17
On tänatud: 3 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas juhtmepunt »

kunn24 kirjutas: 21 Apr 2019, 10:53 N- ja L vahelt kuivas viimistletud eluruumis vaid "särtsu" saabki. Seal on reeglina puitpõrand, seintel tapeet või värvikiht jne. Tarbijad eluruumis on reeglina topeltisolatsiooniga. Samas kui su 2 rikkis isolatsiooniga ja puuteulatuses paikneva halja metallkorpusega (värvi- või lakikiht on ka isolaator) seadme teooriat arendada, siis RVK ka selliseid rikkeid ei lahuta, kui inimene sinna vahele jääb. Selline hüpoteetiline võimalus võib tekkida vaid seadmetel, millel ei ole lõpuni veetud PE-d. Kui on lõpuni veetud ja 1-s on metalliline lühis L> korpus, lahutatakse see ka RCB-ga. Nii, et sellise äärmusliku rikkekogumi jaoks võib olla lisatud RVK, kuid ei pruugi ja samas ei pruugi temast ka midagi kasu olla kui mõnel sellisel seadmel PE on lõpuni vedamata.
Issand sa näed ja ei mürista :shock:
Õues kasutusel olevatele pistikupesadeliinidele tuli RVK kasutamise nõue juba palju varem, kui siseruumide PP liinidele. Kunn24 loogikale tuginedes on need õueliinide RVK-d täiesti mõttetud, kuna PE-d ju käsitööriistad ei oma ja on topeltisolatsooniga, lisaks veel 30mA RVK ei kaitse kah inimest :shock: Mingi uus usulahk on sündinud.
Köögis (on teatavasti eluruum), kui (nõksu rumalavõitu või lihtsalt kiirustav) perenaine kasutab märja käega (topeltisolatsiooniga) puuviljapurustit ja teise käega toetab metallist valamule, on 30mA RVK mõttetu? Tõsiselt? Seadmel PE-d ju ei ole ja samas on topeltisolatsioon.
Magamistoas (on vist ka eluruum) higist läbi imbunud nööpkõrvaklappidega sülearvutist muusikat kuulav ja samal ajal sülearvutit Hiinast / nurgapealsest arvutikledripoest ostetud topeltisolatsiooniga asenduslaadijaga toitev koolipoiss tuneb kõrvus aina tugevnevat kõdi, kui puudutab samal ajal kuival laual või põrandal asetseva PE-ga PP-ga toitevõrku ühendatud (aga PC ei ei pruugi isegi sisse lülitatud olla) PC haljaid osi. Uue usulahu andmetel on antud olukorras 30mA RVK samuti mõttetu, kuna polegi ette nähtud inimese kaitseks!? :banghead:
juhtmepunt
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 33
Liitunud: 08 Veebr 2019, 16:17
On tänatud: 3 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas juhtmepunt »

kunn24 kirjutas: 22 Apr 2019, 14:53 Miks sa jutustad korteri paigaldise, eriti tema toa puhul õuest?
Tõin õuenäite välja, et kuna sinu usu põhjal pole 30mA RVK inimese kaitseks, siis juba varasemast hallist ajast alates on selle kasutamine inimese kaitseks mõttetu olukorras kus PE pole niiehknaa kasutusel (käsitööriistad). Ehk saad ise ka aru, mis usujura sa siia foorumisse postitad. 30mA RVK ON ja toimib inimese kaitseks sõltumata PE olemasolust. See ongi tema eelis ja hea külg, RVK toimib inimese kaitseks igast asendist ja sõltumatuna PE olemasolust ja tarvitite kasutuskeskkonnast.
kunn24 kirjutas: 22 Apr 2019, 14:53 Mu jura osas ei viitsi rohkem jutustada, proovi ise olla 30 mA RVK järel katsejäneseks. Mul on see kord juhtunud, suurt ei soovita. Kuid elus olen jah.
RVK täitis oma eesmärki, inimest ellu jätta. Keegi pole kuasgil üritanudki väita, et see ellujäämine peaks täiesti valutu olema, ehkki unistada ju võb. 30mA on kompromissvalik inimese elule piisava ohutuse ja seadmetel niiehknaa loomulikult esineva mõningase lekkevoolu ja sealt tuleneva töökindluse/toimimise vahel. Tahad reaalse ohuolukorra sündides valutumat puudet, paned 10mA RVK, aga reaaselt saad seda kasutada olukorras, kus selle RVK taha on ühendatud vaid mõni üksik seade.

kunn24 kirjutas: 22 Apr 2019, 14:53 Sujuvalt unustasid selle ära, et RVK puhul ka eelistatakse ahel katkestada mitte inimest läbides
Tore, et sul eelistused on. Mul on ka. Aga vool läheb läbi inimese meie eelistustest küsimata. Tõin 2 praktilist näidet, mille halbade tagajärgede vältimiseks justnimelt ongi RVK uutesse paigaldiste nõuetesse sisse kirjutatud. Kus on siin emotsioon? Kuidas sinu eelistused aitavad neis olukordades, ei kuidagi. Aga 30mA RVK toimib ja hoiab ära hullema.
juhtmepunt
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 33
Liitunud: 08 Veebr 2019, 16:17
On tänatud: 3 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas juhtmepunt »

kunn24 kirjutas: 22 Apr 2019, 17:14 Jopen Puhh, inimene ei saa nii rumal olla veendumaks, et kuivas ruumis on praktiliselt ainukene el löögi saamise võimalus asudes tarbija asemele ehk seal RVK ei aita.
Seal, kus ta rakendus, olin jalgupidi märjal maa õues. Pikk segane jutt ja ikka unustasid ära, et ma kirjutasin vaid kuivast paneelmaja korterist. Ei ole mõtet mingis kiunuvas usuvenna stiilis hakata ajama mu jutu kohta mingit jama.
Minu poolt möla lõpp.
Minu poolt toodud 2 RVK omal kohal olemise näidet ongi paneelmaja (või misiganes) korteri kohta. Ilmselt on kellegil lugemise või loetust arusaamisega tõsiseid raskusi. Kuidas muidu saab antud ohtlike olukordade kohta kirjutada asudes tarbija asemele. Nii köögis puuviljapurustiga askeldav ning seda mittenõuetekohaselt kasutav perenaine kui magamistoas ohtlikult lekkiva sülearvutiga (õigemini lekib sülearvuti toiteplokk) toimetavad kodanikud ei astu tarbija asemele L ja N vahele. Esimesel juhul on perenaise üks märg käsi läbi puuviljapurusti õhutusavade vms kaudu L-ga ühenduses ja teine PE (suuremal või vähemal määral kraanikausi ühendus läbi veevärgi) vahel, teisel juhul on kõrvad/kõrvaklapid läbi sülearvuti toiteploki kaudu L-ga ühenduses ning käsi läbi PC korpuse PE-ga ühenduses. No ei saa rohkem puust ja punaseks kirjeldada, isegi põhikooli füüsikat nuusutanu võiks olukorrast ja RVK kasulikkusest antud situatsioonides aru saada.
Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6096
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 65 korda
On tänatud: 133 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas Küülaline »

kunn24 kirjutas: 22 Apr 2019, 20:48Kust saab sülearvuti toiteploki trafo sekundaarpoolse tulla L
Tegelikult saab väga lihtsalt - odavate trafode mähiste viletsa isolatsiooni läbilöögi tõttu.
Ints
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 452
Liitunud: 26 Veebr 2006, 19:43
On tänatud: 3 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas Ints »

Juhin tähelepanu,et sülearvutite toiteplokid on üldjuhul impulss-toited.Tavalise trafoga seal eriti pistmist ei ole.
Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6096
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 65 korda
On tänatud: 133 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas Küülaline »

Ints kirjutas: 23 Apr 2019, 10:55sülearvutite toiteplokid on üldjuhul impulss-toited
Seda küll, aga igasugu laadija-klotsid on ka trafoga.
juhtmepunt
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 33
Liitunud: 08 Veebr 2019, 16:17
On tänatud: 3 korda

Re: Paneelmaja korteri juhtmestiku vahetamine

Lugemata postitus Postitas juhtmepunt »

kunn24 kirjutas: 22 Apr 2019, 20:48 Kust saab sülearvuti toiteploki trafo sekundaarpoolse tulla L, kui toitepistikust on väljundis - ja +, alalispinge ca 20 V ja - võib olla ühendatud PE-ga, aga ei pruugi? Kuid lähtume sellest, et selles toitekas on trafo.
Kuidas siis nii kunn24, et selles teemas enda poolt väidetu alusel peaksid sa olema LEDe toitvate impulsstoiteplokkide ja -ahelate projekteerimise äss, teed kõigile suurtootjaile oma geniaalsete skeemilahendustega ära, sest nende skeemilahendused ja insenerid on kõik pooletoobised ja nüüd sa ei teagi, kuidas saab impulsstoiteploki madalpingepoolele L sattuda!?

Ma käin siin kiiresti põhiinfo üle, ehk on foorumi lugejaile, kes elektroonikapoolega niivõrd sina peal ei ole, miskit kasulikku. Kõigepealt vanakooli 50Hz toitetrafot sisaldavad toiteplokid ja seadmed. Need on isolatsioonirikke ja sealt tuleneda võiva ohtliku lekkevoolu seisukoha pealt võrreldes kaasaegsete impulsstoiteplokkidega tõesti pommikindlad asjad. 50Hz trafo oli mõõtudelt niiehknaa suur ja 0,5mm või enam isolatsiooni sekundaar- ja primaarmähise vahele lajatada ei olnud trafo üldist suurust arvestades mingi probleem. Aga tänapäeval ei ole majapidamises leiduvate seadmete hulgas neid vanakooli trafosid toiteahelas kasutavaid seadmeid enam praktiliselt üldse, seega pole nad ka hetketeemaks.
Jah, ka uutes impulsstoiteplokkides on kasutusel trafo, kuid nüüd juba kõrgetel sagedustel töötavana ning väikesegabariidilisena. Ja aina väiksemaks neid aetakse, mobiiltelefonilaadijates on nad suisa küüneotsasuurused. Iga kümnendik mahumillimeetrist on arvel. See puudutab ka trafo mähiste vahelist isolatsiooni. CE märgise ja tüübikatsetused läbinud toiteseadmed peaksid selle koha pealt siiski ok olema, ideaalis. Meil on piirid lahti ning ehkki kaupmehed ei tohiks meil CE märgistuseta kahtlaseid asju müüa, on reaalne elu paraku teine. Kasutusele tulevad tooted võivad olla "optimeeritud" tootmise faasi jõudnuna (asendades nt projektikohase trafo odavama tootja pakutavaga) või on juba projekteerimisel ohutuse arvelt julmalt säästmise teed mindud.Trafode puhul võib see tähendada, et primaar- ja sekundaarmähise vahele polegi eraldi isolatsiooni pandud vaid on lootma jäädud vaid mähisetraatide lakikihile. Sellised seadmed on reaalselt ohtlikud, aga väljastpoot vaadates, ilma trafot lahkamata ei saa seda kuidagi tuvastada. NB! Impulsstoiteploki isolatsioonibarjääri moodustavas ahelas on kõrgsagedusliku impulsstrafo võimalik puudulik isolatsioon vaid üks mitmest teistest võimalikest lekkevoolude teekondadest. Impulsstoiteplokis on ka tagasisideahelad madalpingepoolelt L-ga ühenduses olevale toiteahela primaarpoolele. On see tagasiside teostatud mingi optroni või muu galvaanilist lahtisidestust pakkuva komponendiga on juba tehnika küsimus. Aga ka see komponent peab olema valitud sama kindla isolatsioonibarjääriga nagu trafo mähistevaheline isolatsioon. Jällegi, pahatihti minnakse odavama valiku teed ja pannakse väiksema läbilöögipingega komponent, eeldades, et kui midagi juhtub küll see kasutaja on kuivas kohas, istub puidust taburetil, midagi muud ei näpi ja nii ongi.
Kolmas suurem jamade koht impulsstoiteplokis on roome- ja õhkvahemike nõuete ignoreerimine. Nt impulsstoiteploki primaarpoole ja madalpingepoole rajad trükkplaadil on teineteisest vaid poole millimeetri kaugusel. Pikema kasutuse käigus see vähene isolatsioonibarjäär võib tolmu ja muude ladestuste käigus muutuda vähem või rohkem voolu juhtivaks või siis väikene, muidu täiesti mõistlikku piiri jääv transientliigpinge vupsab sealt üle.
Seega kasutaja ohutust (eraldatus L-st) tagama pidavaid komponente on imulsstoiteplokis võrreldes vanakooli 50Hz trafoga 3-4 korda rohkem. NB! Paralleelis, mitte jadamisi, ehk siis juba üheainsa rike neist toob kaasa jama. Isegi kui kõik on projekteeritud ja valmistatud nõuetekohaselt, suureneb võimaliku rikke tõenäosus seetõttu kordades.
Tänapäeval on kõik need impulsstoiteplokid masskasutuses ja kodudes on neid pakun et alates paarikümnest ja enam. Kõik telekad, muusikakseskused, läpaka- ja mobiililaadijad, madalpingelised LED toiteplokid jne. Siit suureneb veel omakorda tõenäosus, et mingi seadme toiteplokk sellest toiteplokkide massist annab lõpuks kuskilt otsast järele. Ja kuigi me oleme harjunud mõttega, et mobiiltelefonilaadija või läpaka laadija näpitavas halja metalliga madalpingelises pistikus on vaid alalispine 5V või nt. 20V, siis võibolla me neid või nendega ühendatud seadmeid nii suure südamerahuga ei näpiks, kui me nt teaks, et nt keldripoest ostetud mobiiltelefonilaadija puhul meid eraldab nt L-st vaid poole millimeetrine roomevahemik trükkplaadi radade vahel "tänu" kellegi säästuprojekteerimisele ja/või komponentide valikule. Ignorance is bliss.
Panen siia ühe näitlikustava video odava ja ohtliku mobiiltelefonilaadija lahkamisest. Andku foorumikülastajad mulle andeks, et peate kuulama tugevat India aktsenti. Sisu sellest halvemaks ei muutu. Tegu on maksimaalselt halva näitega, kuidas asju ei tohiks teha, õigemini kuidas asjad ohtlikud on. Aga ega lõppkasutaja ju karbi sisse ei näe või kui ka näeks, ei oskaks nähtut ikkagi hinnata.
Video olulisemad kohad:
3:20 on skeemilahenduse tutvustus
3:40 on näidatud skeemis primaar ja madalpingelise sekundaarpoole vahele jääv kondensaator, mis on valitud liiga väikese pingetaluvusega. Sama kondensaator füüsilisel kujul 5:14.
4:20 on näidatud teineteisele liiga lähedal olevad primaar- ja sekundaarpoole trükkplaadirajad

Siin Hinnavaatluse foorumis oli paari kuu vms. eest üks teema mida ma ei suuda praegu üles leida. Inimene ostsis/otsis aina uusi nööpkõrvaklappe, kuna nädal või paar peale äsjaostetud klappide kasutamist hakkasid kõrvad "sügelema". Ostis teised kõrvaklapid, sama lugu, mõningane kasutusaeg ja kõrvad taas "sügelevad". Kasutas neid läpaka taga. Mis tuli välja, et läpaka toiteplokk lekkis L-i, st madalpingelise toiteploki sekundaarpoolelt liikus L (õnneks piiratud kujul vooluga) läbi läpka lõpuks kõrvaklappidesse. Kohe ei hakanud kõrvad seepärast sügelema, et kasutuse alguses on nööbid puhtad ja neile pole veel kogunenud kõrvaeritisi, mis nööpi ladestudes lõpuks loovad elektrilise ühenduse nööbi sisemuses paikneva kuulari elektrikontakti ja kõrva vahel.

Ja kõiksuguste selliste jamade laviin on meil alles ees, ühes suureneva impulstoitelahenduste arvu kasvuga meie kodudes ja nende samaaegse üldise keskmise kvaliteedilangusega :( Seetõttu ongi halvima ärahoidmiseks täiesti õigustatud RVK masskasutuse nõue kõigis tavatarbija PP ahelais, sõltumata sellest, on seal ahelais kasutatavatel seadmetel PE-d või mitte.
kunn24 kirjutas: 22 Apr 2019, 20:48Kas oled seal midagi mõõtnud, KONTROLLINUD või puusalt tulistad? Jutt hakkab võtma koomilised mõõtmed.
Iga mees jäägu siiski oma liistude juurde. Minu igapäevatöö on meditsiiniseadmete korraline KONTROLL ja nende seadmete toiteahelate elektriohutusMÕÕTMISED. Samuti tegelen prototüüpseadmete esmase disaini ja el. ohutuse riskianalüüsiga, et neid prototüüpe saaks ja ka üldse võiks Euroopa kliinikutes katsetamiseks kasutusele võtta.
(Tragi)koomiku rolli oled võtnud foorumis kohatise jama levitamisega ja puusalt tulistamisega paraku ise.

PS. Täiendan posti veel ühe näitlikustava videoga, kus kõva India aktsendiga tüüp hakkab lahkama Hiina võltslaadija impulsstrafot ajal 10.46. 12:30 on selge, et primaar- ja sekundaarpool ongi eristatud vaid mähisetraatide lakikihiga :shock: Tasub vaadata veel metallkorpusega IPhone ühendamist mainitud laadijaga ajal 20:00. Valus.
Viimati muutis juhtmepunt, 23 Apr 2019, 17:43, muudetud 9 korda kokku.
Vasta