Veevarustuse ehitamine kortermajas.

[Urmas]

Kellele kahjunõe teha, korterile A, korterile B või korteriühistule?

Nagu eelnevalt kirjutasin, ei kuulu see sinu kompetentsi.

Kindlustust on ka teavitatud ja juhtum avatud. Paraku ei paku nad mingisugust abi selles osas, kuidas vee tilkumisest lahti saada, vaid saadavad firma peale, kes sul lae uuesti ära värvivad ja seda ka eeldusel, et vesi enam ei tilgu.

Aga sa hakka neid idioodi järjekindlusega tüütama iga kuu ja las saadavad firma värvima. Lihtsalt iga kord erinev kindlustusjuhtum, küll nad reageerima hakkavad peale 10-20 korda ja lõpuks peaks ka kindlustust ennast see jama ära tüütama ning hakkavad uurima, kellelt kulutatud hüvitised tagasi nõuda.
Muidugi võiksid kindlustuselt veel uurida, et kas nad annavad suuremate lõhkumiste hüvitamiseks garantiikirja.

[Kalvis]

Kui korter on kindlustatud siis imelihtne - peaasi et kindlustus pleki välja köhib. Küsid kasvõi iga kuu uuesti.
Lõpuks viskab kindlustusele üle ja nad lendavad kas KÜ-le või ülemise korteri omanikule peale, nõudmaks (regressi korras) kahjutasu. Viimased kui see hakkab kulukaks muutuma, küll lõpuks tilkumise kõrvaldavad.
Kui nüüd kindlustatud pole siis on küll sul õigus kahjutasu nõuda kuid eelnevalt tuleb süüdlane välja selgitada. Reeglina esitatakse kahjunõue ühistu vastu, sest temale kuuluvad ühisveevärgi torud. Kahjuks kui on eriti kangekaelne ühistu siis ainus võimalus on kohtusse pöörduda.
Kordades odavam on asjaomastel ikkagi võtta kätte ja leida tilkumise allikas ülesse, sest seaduse järgi peab tilkumisest tingitud kahjud maksma kannatanule välja põhjustaja.
Ühistu poole võid juba kohe pöörduda kahjutasu küsimise osas, loodetavasti kui nad liigutada ei viitsi, paneb nad liikuma.

[Kortermaja]

Nüüd jõuame ringiga sinna, et mängu tuleb ühistu. Kindlustus nõuab ühistult ja mina peaks nõudma ühistult.

Tegemist on väga väikse kortermajaga, mille ühistu koosnebki selle elanikest. Ei ole mingisugust rikast korporatsiooni kellele saab lõpmatult kahjunõuded saata, kuna lõpuks maksaksin ringiga seda ka ise.

On vaja juriidiliselt jõuda lekke omanikuni nii, et ühistu sellest ei pankrotistu.

[Külaline]

Tuligi ära!
Vähe sellest, et Kalvise arvates kuuluvad majasisesed torud KÜ-le, kuuluvad väidetavalt ühisveevärgi torud ka KÜ-le!
Kas midagi kohalikule veevärgile ka jääb?
KÜ ülesanne on siiski majas korraldada tehnosüsteemide hooldust, nii nagu kaasomanikud on vastavalt seadusele üldkoosolekul kokku lepppinud ja majanduskavas rahalised vahendid ette näinud. Hooldamine ei ole omamine!

Kui midagi tilgub siis remondi ise ära ja nõua suvaliselt teiselt omanikult kulu sisse. KUI tuvastate KÜ tegematajätmise siis jah, võimalik ka mittetulundusühingu poole pöörduda, aga sellisel juhul pöördute ka enda vastu.

[Külaline]

KUI tuvastate KÜ tegematajätmise siis jah, võimalik ka mittetulundusühingu poole pöörduda, aga sellisel juhul pöördute ka enda vastu.

Solidaarselt on summa ühele väiksem kui ise kogu jama korda tegemise eest maksta. Selleks ongi normaalsetel ühistutel reeglina remondifond.

Urmas

[to Urmas]

Remondifondi kasutamine on reguleeritud üldkoosoleku otsusega (muideks, ei peagi olema enamusotsus)
See otsus ei tähenda automaatselt seda, et iga sossepa oma reaalomandis kokku keeratud käkki tullakse kõikide kaasomanike raha eest remontima.
Muideks ajaviiteks üks vastuolu: välisvõrk tarbevee osas peab olema PN10 surveklassiga. Samas müüakse meil kaubandusvõrgu CE märgisega kodumasinaid, mille kasutusjuhisest leiame aga PN6 maksimaalse võimaliku surve võrgust. Kunagi ammu viitasin normi kokkukirjutajale sellisest vastuolust, ainult noogutati, et jamasti jah tibakene.

[kunn24]

Välisvõrk peab vastu pidama ka hüdraulistele löökidele, pinnasele jne. See PN10 teema pole koht, mida nokkida.

[Külaline]

Välisvõrk peab vastu pidama ka hüdraulistele löökidele, pinnasele jne. See PN10 teema pole koht, mida nokkida.

Teil jäi kahe silma vahele väljend "ajaviiteks".
Kui välisvõrk peab hüdraulilisele löögile vastu pidama siis ka ju hoonesisene võrk?

[kunn24]

Iseenesest õige, kuid välisvõrgu rikete likvideerimine on suurusjärk töömahukam ja paigaldusel prohmakad lihtsamad tulema. Sellest ka töökindluse suurendatud nõuded. Trassi ehitusmaksumuses PN6 vs PN10 ei oma praktilist vahet.

[Urmas]

Remondifondi kasutamine on reguleeritud üldkoosoleku otsusega (muideks, ei peagi olema enamusotsus)
See otsus ei tähenda automaatselt seda, et iga sossepa oma reaalomandis kokku keeratud käkki tullakse kõikide kaasomanike raha eest remontima.

Ehh, natuke kannatust ja panen koos pildimaterjalidega ühe enda probleemi(otseselt torudega seoses) ühistuga, millest on olnud juttu ka ühistu koosoleku(te)l ja mille pärast olen koosolekul pistnud käed tasku ning soovitanud ülalkorruse elanikel osta sussid. Kohe ei viitsi täna enam pildimaterjali otsida, sest kusagil arhiivikõvakettal, aga võimalus ka uued teha kui ei leia.

[Kalvis]

Nüüd jõuame ringiga sinna, et mängu tuleb ühistu. Kindlustus nõuab ühistult ja mina peaks nõudma ühistult.

Tegemist on väga väikse kortermajaga, mille ühistu koosnebki selle elanikest. Ei ole mingisugust rikast korporatsiooni kellele saab lõpmatult kahjunõuded saata, kuna lõpuks maksaksin ringiga seda ka ise.

On vaja juriidiliselt jõuda lekke omanikuni nii, et ühistu sellest ei pankrotistu.

Eelnevalt öeldud, kordamine ei tee paha - kuid leke tuleb ülesse leida ja kõrvaldada. Kui ise hakkama ei saa, tellige ekspert ja makske ühistu rahadest. Ainult et enne eksperdi tellimist kinnitage ühistus nõusolek ära (vormistage protokoll).

[Kortermaja]

Kui on avariiolukord, kas siis tõesti peab mingisuguse koosoleku laadse asja või protokolli tegema, et valdav enamus on nõus selle likvideerimisega?
Mul on dokumenteeritud kindlustusjuhtum, et vesi tilgub. On kaks potensiaalset korterit, milles ühes kindlasti peab lekkima. On korteriühistu, kes pole otseselt selles lekkes süüdi, aga peaks tegema kõikvõimaliku, et kahjusid ära hoida ja probleem lahendada. Ideaalis peaks asi nii välja kukkuma, et lõpuks maksab kogu kompoti kinni korteriomanik, kelle isetegevusel rajatud torustik lekib.
Kindlustus on käinud, mina näen järgmise sammuna seda, et ühistu kutsub firma, mis otsib maksu, mis maksab selle lekke üles. Mitte ei hakka paber käes korteritest allkirju kerjama, et kas üldse teha.

[Külaline]

Kui on avariiolukord, kas siis tõesti peab mingisuguse koosoleku laadse asja või protokolli tegema, et valdav enamus on nõus selle likvideerimisega?
Mul on dokumenteeritud kindlustusjuhtum, et vesi tilgub.

Sa võid ju nii arvata, aga Eestis on väga vähe inimesi kes teevad midagi "maksku mis maksab" põhimõttel kuna seda raha mida sellisel juhul küsitakse lihtsalt ei ole olemas. Ühistus on otsustamise kord ja sellest bürokraatiast tuleb asjade lahendamise kiirus. Seda kiirust saab tõsta, kui ühistu ka reaalselt oma tööd optimeerida suudab (valmis protokollide vormid, halduspartnerid jne), siis on see aja ja rahakulu ka ennustatav ja teada.

Leket korteri kaupa on väga lihtne tuvastada, keerake lihtsalt korterite kaupa vesi kinni ja laske torud tühjaks, pole vett pole leket. See ei maksa midagi ja ühistul on selleks täielik volitus olemas ilma igasuguste protokollideta. Kui sells kortermajas naaber naabrit ei tunne , siis aluseks võtkegi see kindlustuse dokument. Vesi tetavasti ülesse ei tilgu seega probleem on alati kõrgemal, ei pea muidugi otse üleval olema, aga kõrgemal kindlasti.

Kui suur see maja on ja mitu korterit selle korteri peal asub? Probleemi lahendamise saamatusest jääb mulje , et elate 11 kordse maja esimesel korrusel ja suhelda on vaja vähemalt 43 korteriga mis võib tõesti väga problemaatiline olla.

[Kalvis]

Kui on remondiraha avariitöödeks ette nähtud siis selle allesjäänud summa ulatuses ei pea. Aga kui ei ole siis takkajärgi on tark olla kui selgub, et teised ühistu liikmed ütlevad, et näe meie ei maksa (võõras mure..)

[Urmas]

Kui on avariiolukord, kas siis tõesti peab mingisuguse koosoleku laadse asja või protokolli tegema, et valdav enamus on nõus selle likvideerimisega?
Mul on dokumenteeritud kindlustusjuhtum, et vesi tilgub. ...
... Kindlustus on käinud, mina näen järgmise sammuna seda, et ühistu kutsub firma, mis otsib maksu, mis maksab selle lekke üles. Mitte ei hakka paber käes korteritest allkirju kerjama, et kas üldse teha.

Ei ole vaja mingit koosolekut, piisab sinu kindlustuse dokumentidest, piisab kui oled ühistut informeerinud, soovitavalt kirjalikult ja koos pildimaterjalidega. Kui ühistu ei tegutse, pead ise tegutsema, aga, et kõik tööd oleks tehtud ametlike firmade poolt ametlikult alates hinnapakkumistest kuni tööde vastuvõtuaktini ja rahade liikumine läbi ülekannete, soovitavalt ei mingit sularaha.

On üks koht, milles olen kahevahel. Kas ajada asju läbi kindlustuse(käia neile pinda) või läbi ühistu, kus võivad tekkida tööde eest sinu taskust makstud raha tagasisaamisega, sest võivad nahaalselt ignoreerida sinu nõuet ja siis tuleks pikk kohtutee ette võtta. Ei tea sina, ei tea ka foorumlased, kas lekib ühisomand või on konkreetse korteriomaniku loomingulise tegevuse tagajärg? Ise eelistaks läbi kindlustuse, sest kui nemad tahavad enda raha tagasi saada, siis jääb see nende mureks.
Sellest ühest korrast, et kindlustus on käinud, on vähe, nõua oma õigusi. Miks sa kindlustusele maksad, las teevad tööd selle raha eest.
On küll tunne, et minuga ei juhtu midagi ja maksaks nagu surnud hobuse eest, aga meil on olnud "üllatuste" puhul jälle rõõmu kui palju. Üks uus külmkapp, uus pesumasin, vannitoa lae remont, nutitelefoni ekraani vahetus, kindlasti on veel midagi, aga ei tule kohe kõik meelde.

[Külaline]

Püsivalt kindlustusele ühe ja sama teemaga kahjunõude avaldusi esitades võib juhtuda, et kindlustus lõpetab lepingu ja oledki üksi. Minuga nii juhtus tervise osas: väga harva esinev haigus ja keelduti elukindlustust sõlmimast.
Ühistule nõuete esitamine on omamoodi kahtlane tegevus: kas ikka on tegu ühistu eesmärkide täitmatajätmisega? Kuidas perioodiline hooldus saab näha naabri isetegevuse tõttu naabri korteris valatud põranda sisse?
Endal kogemus keldist avatud püstakušahtiga kortermajas ja keldris oluline veeloik. "Uuriti puuriti", lahti lõhuti kolmanda ja kuuenda korruse korterite vannitoasein. Põhjus püstakuühenduses ehk siis kõikide kaasomand. Loomulikult remondifondist tasuti ka korterite vannitoa seina taastamine. Hilisemalt maksis kindlustus ühistule summa tagasi. Kindlustusfirma tahtis seetõttu hinda tõsta, aga valisime uue kindlustusfirma.

[Külaline]

Püsivalt kindlustusele ühe ja sama teemaga kahjunõude avaldusi esitades võib juhtuda, et kindlustus lõpetab lepingu ja oledki üksi. Minuga nii juhtus tervise osas: väga harva esinev haigus ja keelduti elukindlustust sõlmimast.

Kui haigus ei allu ravile, siis muidugi jama, aga toru leket annab vist parandada. Praegusel juhul ei piisa "perearsti"(teemaalgataja) diagnoosist, vaid on vaja pöörduda "eriarsti"(selliste jamadega tegelevate firmade) poole.

Ühistule nõuete esitamine on omamoodi kahtlane tegevus: kas ikka on tegu ühistu eesmärkide täitmatajätmisega? Kuidas perioodiline hooldus saab näha naabri isetegevuse tõttu naabri korteris valatud põranda sisse?

Enne kui pole kindlaks tehtud lekke põhjustajat, ei saa kellegile rahalist nõuet esitada, seega oleks õigem kindlustuse pinda käia ja kellele või kui esitavad regressinõude, pole enam muretsejate mure.
Muide, kindlustused ka ei ole seaduseülesed firmad.

Urmas

[Kortermaja]

Kas kindlustus saadaks siis oma kuludega firma kohale, kes leket otsima hakkab?
Ma millegipärast kahtlen selles - leke on siiski ühistu probleem ja kindlustus tegeleb sellega, mis jääb minu korteri piiridesse. Kui neil asi lõpuks üle hakkab viskama võibolla saadavad ühistule mingisuguse tähitud kirja nõudega, aga kõik see võtab aega.

Praegu jäi mul kindlustusega seis selline, et asi dokumenteeriti ning ootan pakkumist kompensatsiooni osas. Kui vahepeal kahjustused suurenevad, paluti sellest teada anda - tullakse uuesti kohale ja kalkuleeritaks uus kompensatsioon.
Paraku probleem nr 1, ehk leke on siiski aktuaalne.

[Külaline]

Kas kindlustus saadaks siis oma kuludega firma kohale, kes leket otsima hakkab?

Ei, vaid kindlustusvõtjal tuleb võtta hinnapakkumised, mida aktsepteeriks ka kindlustus, kes omakorda annab garantiikirja hinnapakkumise võitnud firmale.

Urmas

[Külaline]

Kas kindlustus saadaks siis oma kuludega firma kohale, kes leket otsima hakkab?

Ei, vaid kindlustusvõtjal tuleb võtta hinnapakkumised, mida aktsepteeriks ka kindlustus, kes omakorda annab garantiikirja hinnapakkumise võitnud firmale.

Urmas

Vale vastus Urmas,
ka omanik võib hinnapakumisi võtta. Kindlustusfirma võib sobivusel neid aktsepteerida, aga ei pea.

[Külaline]

Vale vastus Urmas,
ka omanik võib hinnapakumisi võtta. Kindlustusfirma võib sobivusel neid aktsepteerida, aga ei pea.

Ei ole vale vastus, vaid nii ja naa. Kindlustusfirma võib ka oma koostööpartneri peale saata. Taastada tuleb kindlustusjuhtumi eelne olukord.

Urmas

[Kortermaja]

Tulles, teema juurde tagasi, siis kindlustust tuleb küll teavitada, aga mingit muud operatiivset abi sealt küll loota pole. Kui sa loodad, et kindlustus aitab probleemiga tegeleda, tähendab see tõenäoliselt kolm nädalat ilma veeta istumist või siis uputuse talumist.
Asi taandub 100% ühistule ja kui ühistut pole või on see passiivne, siis oled omadega pehmelt öeldes selles samuses.

[kunn24]

Kindlustusele tuleb öelda, et uputus ja kahjustus muudkui suurenevad. See on argument, mis toimib ja pole ka otsene valetamine. Üldiselt kui vähedegi pealehakkmist, siis sellist teemat liiga tsiviliseeritult lahendada ei saa, vaid tuleb (psühho)terrorit teha igal rindel, k. a uputava naabriga. Vägivalda õigustab alati hädaseisund ja -kaitse. Kui uputamine suur ja sisse ei lasta, lüüaks uks labaselt maha ka.

[Kortermaja]

Kindlustusele tuleb öelda, et uputus ja kahjustus muudkui suurenevad. See on argument, mis toimib ja pole ka otsene valetamine.

Ma ei tea kuidas mujal on, aga minu kindlustusele ütlemine tähendab seda, et "saada meil". Kui paberimajandus on läbi hekseldatud tuleb heal juhul paari päeva pärast kohale mingi tüüp fotoaparaadiga, kes on siis kindlustusandja koostööpartner, vaatab lage. pildistab, koostab mingi akti ja kaob nelja tuule poole. Mõne päeva pärast saabub kalkulatsioon, kui palju sulle hüvitatakse.
Kui sa teavitad kindlustuseandjat, et ikka lagi tilgub, siis kõik kordub ja läheb veel nädalake otsa.
Võibolla kolmandal, neljandal või seitsmendal korral viskab kindlustusel närv üle, ei oska öelda - küll aga on selle aja peale korter juba hävinenud või korteriomanikul närvid seal samuses.

[kunn24]

Vali edaspidi teine kindlustus. Miks peab kestvalt 1 jobu reha peal talluma? Kindlustusseltse on 10 kandis.