Kaugkütte infopäring (eramajale)

küttesüsteemid, millega ja kuidas kütta
Külaline
külaline

Kaugkütte infopäring (eramajale)

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Oleks vaja infot. Pole antud teema valdkonnaga ise kursis, sest minu jaoks täiest uus maailm see kaugküte.
Seega ärge näkku lööge, kui küsimused veidrad. Kindlasti on siin midagi sellist, millele ma hetkel isegi ei oska mõelda või märgata.
Hetkel ongi, et mida tuleviku jaoks valida: kaugküte või maaküte.

Planeeritakse kaugkütte võrgu laiendust. Eramaja soovib liituda.
Hetkel eramajas ahjud, pliit. Suht tülikas on kütmine + talvisel ajal veevärgi (linna trass) soojas hoidmine, kui inimesi pikemal perioodil majas ei ole.
Ühel pool maja all kelder, teisel pool muldpõrand + laudadest põrandad. Eramajal ka teine korrus + lähinaabruses kõrvalhoone mis sama suur kui põhihoone.
Esimene korrus kokku 90 ruutu. Teine korrus 80 ruutu. Ehk maja kokku ~170 ruutu.

Mis esemete/detailidega ning kuludega võiks laias laastus arvestada selle projekti raames? Okei, trassi majani kaevamine + liitumine on üks teema rahaliselt, näiteks kulu "X".
Kuidas ning mida on vaja majja sisse?

1. Radikad (akna alla paigutusega?) + torustik (osal majal läbi põranda otse keldrisse, teisel osal mismoodi ? Pluss teisele korrusele? Kui radikad, millised need olema peavad? Asi selles et sooviks et see süsteem oleks automatiseeritud ning kaughallatav.
1.1. Või sobib kasutada ka nn põranda küttena ehk põrandakütte torustik.
2. Eeldan, et mingi punkt tuleb keldrisse majal. Mis see nüüd siis on? Soojasõlm? Trassist ju otse radikateni ei lähe süsteem? (ei ole kahjuks nn korrusmajadel keldris kunagi soojasõlme uurinud ning kuskilt teist eramaja lahendust ei ole võtta) Mis süsteeme sinna vaja üldse on? Mingi katel?
3. ? Midagi veel?
4. Vedamine teisele korrusele
5. Hiljem trassi vedamine kõrvalhoonesse.

Seega laias laastus ongi, et trassi toomine on X kulu. Palju tuleb majas sees kulu Y ning mis asju täpsemalt vaja on (no näiteks kasvõi seepärast, et mõnele firmale hinnapäring saata, et mida täpsemalt vaja on)
Ehk X+Y= €€€€
Alternatiivina olen mõelnud õhkkütet aga kuna ühes hoones see on, tean juba neid kulusid. Teisena mõelnud maakütet aga see ka maksab päris korraliku kopika. Nüüd ootamatult pakutakse hoopis kaugkütet. Seega minu mõte ongi antud teema abil kalkuleerida, kas kaugküte on mõistlik vs maaküte, et asi oleks tulevikukindel, madalate jooksvate kuludega ning autonoomne ehk kaughallatav (no olles eemal, talvel, jättes maja nn külmumispiirile, saaksin ennem saabumist "tare" soojaks kütta).
Külaline
külaline

Re: Kaugkütte infopäring (eramajale)

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Liitumise ja soojussõlme hinnad saad soojuse müüjalt, majasiseste torutööde hinna (sh. radiaatorite või põrandakütte paigaldus) torutöödega tegelevalt firmalt. Eelnevalt soovitatav lasta teha kütteprojekt, et torumehed ei hakkaks omast "tarkusest" midagi välja mõtlema.
usr1
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 499
Liitunud: 07 Jaan 2009, 12:59
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 2 korda

Re: Kaugkütte infopäring (eramajale)

Lugemata postitus Postitas usr1 »

"Eelnevalt soovitatav lasta teha kütteprojekt, et torumehed ei hakkaks omast "tarkusest" midagi välja mõtlema."

Soovitan projekt lasta teha nimega kohas, et need n.n projekteerijad oma enese tarkusest midagi välja mõtlema ei hakkaks :D

Soojusõlme nimiväärtus vastavalt hoonetele ning radiaatorid vastavalt küttevajadusele :)

Edu ehitusel , kuid kas kaugküte hilisem ülevalpidamis kulu liialt suur pole =?
Kõik torudest ja kaevetööd
55 118 46
http://www.Torumehed.ee
Külaline
külaline

Re: Kaugkütte infopäring (eramajale)

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Natuke oleneb piirkonnast, aga üldiselt u. poole odavam kui elekter. Üsna muretu ka, soe tuleb mööda torusid ise kohale, ei pea poest pelletit vedama ega kuurist puid. Soojussõlm on ka üsnagi lihtne asi, kuluvaid asju vähe ja suht odavad. Kui mõistliku hinnaga kaugkütte võimalus olemas on, siis ei ole vaja kahte korda mõelda. :hello:
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10617
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: Kaugkütte infopäring (eramajale)

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Kui pakutakse mõistliku hinnaga kaugkütet siis miks mitte. Tallinna piirkonnas on aga kütte pakkujatel ahnusest taskud raha täis ja siis tõesti on muud lahendused odavamad.
Aga siiski kui teed vaata perspektiivitundega tulevikku. Juhul kui kaugkütte pakkuja peaks äkki hinda tõstma siis peaks praegune küttelahendus ikkagi nii olema, et lihtne lisada katelt või soojuspumpa Plaan B jaoks.
Külaline
külaline

Re: Kaugkütte infopäring (eramajale)

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tegu vähemalt Tallinnast väljaspool oleva objektiga. Võrreldes naabruskonna näiteks korrusmajade küttehindasid ja võrreldes samu asju nii Tartus kui Tallinnas siis antud piirkonnas on tõesti odavam kui Tartus ja Tallinnas.

See ongi mõtte koht, et kas teha investeering selliselt ehk kaugküte või minna maakütte peale. Ega muid lahendusi väga pole.
Asi selles et väga ei teagi neid eramajasid, kes/mis on kaugkütte peal. Eks antud piirkond ole siis suht vähe levinud Eesti mõttes. Tavaliselt ikka kaugküte firmadel, asutustel, tootmistel, koolidel, korrusmajadel jms suurtel üldkasutatavatel hoonetel. Ise ei ole kahjuks korrusmaja soojasõlmes viibinud, seega ei oskagi teada või oodata, mis tuleb eramajal.
Jah, üks eramaja on olnud Tartus, kus oli nii ahiküte kui ka linna gaasitrass ehk gaasiküte (seadmed keldris + torustik põrandas + põrandast torustik radikatesse mis akende all). Alguses, kui gaasi hind oli okei, oli see üpriski hea kütte viis. Siis kui hinnad kerkisid lakke, siis päris kulukas.

Kuna endal on osa seadmeid torustike tööks olemas + varasem vee torustiku ja veetrassi kogemus, siis on omaette küsimus, kas tellida kogu töö sisse (maja sisene siis) või teha see ise. Jah, kui on soojussõlm, siis seal võib mõningaid probleeme tekkida.
Muideks ei imesta, kui siia foorumisse tuleb veel sarnaseid teemasid või täiendatakse olemasolevat. Sest nagu projektist näha, siis eramajasid, mis kaugküttega liituvad, on väga palju. (suur eramajade piirkond).

Kuna antud hoonel on ehitus veel pooleli (nö pool maja on tänapäevane, pool veel nö vana tüübi 60te stamp puitmaja) siis on küttevajadust päris keeruline hetkel isegi ennustada. Jah, kui seinad-põrandad-aknad-uksed valmis, siis küttevajadus langeb, samas palju läheb läbi katuse välja. Kui katus vahetatud, siis jällegi küttevajadus langeb. Samas, kui mitme aasta pärast jõuan kõrvalhooneni, siis seal omakorda alles tekib küttevajadus.
Seega peab korraliku prognoositava "varuga" ikka arvestama.
Elektrikütte ehk õhksoojuspumba kogemus on ka olemas ahiküttega majas. Noh, temperatuuri hoidmise suhtes okei, üle -10 kraadi läheb elektrikulu ikka päris karmiks + lisaks häirib see pidev müra ja õhu liikumine toas.

Selles suhtes mõtlengi, et maja keldris peaks olema selline soojasõlm või ka võimalus sinna hiljem midagi lisada/muuta, vastavalt sellele, mis tulevikus hinnad teha võivad. Maaküte, mingi katel, päikesepaneelid vms.
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10617
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: Kaugkütte infopäring (eramajale)

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Pead tegema tavalise majandusarvutuse.
Kaugkütte liitumiskulu + eeldatav kwH hind mida pakkuja küsib versus maasoojuspumba ehitamise hind + eeldatava kWh hind (COP ja keskmine elektri hind). Vajadusel võid lisada mistahes muud küttevariandid võrdlusesse.
Külaline
külaline

Re: Kaugkütte infopäring (eramajale)

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Hetkel vaatasin hinnakirja, kaugküte tuleb seal ~45-46 €/MWh vahel midagi sentidega, koos käibega.

Tuleb tegutsema hakata ja võrdlema.
anryo
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 282
Liitunud: 13 Mai 2016, 10:58
On tänanud: 16 korda
On tänatud: 8 korda

Re: Kaugkütte infopäring (eramajale)

Lugemata postitus Postitas anryo »

Külaline kirjutas: 27 Veebr 2018, 13:12 Hetkel vaatasin hinnakirja, kaugküte tuleb seal ~45-46 €/MWh vahel midagi sentidega, koos käibega.
Tuleb tegutsema hakata ja võrdlema.
Noh, puhas elektrihind (otsene elektriküte) on natuke rohkem kui 2x kallim. Aga kui mingi COP ka veel juurde arvutada, siis ilmselt aasta keskmine tuleb kaugküttega samasse auku või isegi soodsam. Nii et siis peab arvestama soetusmaksumuste vahet. Kaugkütte puhul ehitatakse "soojasõlme" ilmselt soojusvaheti, 3T ventiil(id) ja mingi automaatika/juhtimine.
Minu hääl läheb kasutusmugavuse kohapealt kindlasti põrandakütte kasuks.
Muide, kuidas soe tarbevesi on plaanitud lahendada? Soojuspumpadel on suvekuudel mitmekordselt väiksem energiavajadus, kui tavalisel el. boileril ja aasta peale kokku see ei tulegi nii väike summa.
meelis11
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 410
Liitunud: 25 Apr 2016, 14:57
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 11 korda

Re: Kaugkütte infopäring (eramajale)

Lugemata postitus Postitas meelis11 »

Ma lisaks siia kaalumiseks veel pelleti ja õhk-vesi soojuspumba :)
Uuri välja mis see liitumine ja seadmed maksavad ja anna siia ka teada.

Kaldun siiski arvama, et mingist teenusepakkujast sõltumatu on parem olla ... :)
Prill
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1101
Liitunud: 27 Veebr 2017, 10:36
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 63 korda

Re: Kaugkütte infopäring (eramajale)

Lugemata postitus Postitas Prill »

Pelletiküte vs soojuspumbad või igaksjuhuks katlavalmiduse jätmisel tuleb arvestada, et tegemist on ikkagi täiesti erinevate tehnoloogiatega. Katla jaoks on vaja korstent, eraldi tulekindlusega ruumi, ja neid igaksjuhuks rajada.. :roll:
Soojuspumba võib vist külmiku asemel koridorinurka panna ja pole vaja eraldi tuletõkketsoone, korstent jm.
Kui kaugkütte võimalus on olemas, kaaluksin seda esimese variandina, ehk tuleks võtta kaugküttega liitumistingimused ja torustiku rajamise-ühenduse maksumuse kalkulatsioonid. Kaugkütte torustikku iga teine kopamees ei ehita ja arvatavalt oleneb maksumus vägagi, kui pikk kaugküttetorustik tuleb ehitada, kas 5 meetrit, 20 meetrit või 100 meetrit - neist meetritest võib tuleneda mitmete tuhandete, kui mitte kümnetes tuhandetes eurodes erinevus ehitusmaksumuses. Tuhandeid eurosid erinevust võib tuleneda juba lihtsast tõsiasjast, kuipalju tuleb kaevetööde järgselt tänavat-asfaltkatet taastada. Paar aastat tagasi tuttav trassiehitaja kurtis, et katete taastamise maksumus ületab torustiku enda ehitusmaksumust - sisuliselt toru mahapanek põllule on 2-3x odavam, kui sama liigutus teha linnatänaval.
Nii, et neid nüansse on omajagu, mis "odavust"-"kallidust" igal konkreetsel juhul võivad oluliselt mõjutada.
Külaline
külaline

Re: Kaugkütte infopäring (eramajale)

Lugemata postitus Postitas Külaline »

45-46 eur/Mwh on väga hea hind.
Külaline
külaline

Re: Kaugkütte infopäring (eramajale)

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Tänud, väga asjalikud vastused :thumbsup:

Õnneks kaevetöödel ei jää ette ühtegi asfalteeritud pinda. Vaid muru ja pinnas.
Ei oleks majal keldrit all poole maja ulatuses, peaks üles kaevama sisse sõidu tee....
Hetkel saab minna nö tee kõrvalt.
Hetkel liitumine ja majani toomine koos kaevamisega on laias laastus 5000 eur. Meetreid just palju ei ole.
Seega eelpoolmainitud X=5000€.

Ei maininud ennem, veetrass on sees olemas, kuid soe vesi tuleb hetkel boilerist ehk elektriga küte. Eks sellega võib ka midagi mõelda.

Kuna põrandad on eramus tegemata, siis kusjuures kaalungi, et kas radikad seinale või torustik põrandale ja uus põrand peale.
Kasutaja avatar
pikk88
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2049
Liitunud: 15 Juun 2009, 21:11
On tänanud: 40 korda
On tänatud: 38 korda

Re: Kaugkütte infopäring (eramajale)

Lugemata postitus Postitas pikk88 »

Kalvis kirjutas: 27 Veebr 2018, 13:03 Pead tegema tavalise majandusarvutuse.
Kaugkütte liitumiskulu + eeldatav kwH hind mida pakkuja küsib versus maasoojuspumba ehitamise hind + eeldatava kWh hind (COP ja keskmine elektri hind). Vajadusel võid lisada mistahes muud küttevariandid võrdlusesse.
Kui pika aja peale sellises arvutuses seadmete hind ja/või liitumiskulu jagatakse?
Torutööd Tartus 56 932 898
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10617
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: Kaugkütte infopäring (eramajale)

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Mõistlik oleks seadmete keskmise elueaga arvestada.
kÜlaline2
külaline

Re: Kaugkütte infopäring (eramajale)

Lugemata postitus Postitas kÜlaline2 »

Kui on nullist põrandakütte võimalus, tasuks valida see. Väiksem kütteenergia kulu sama mugavuse juures (mitte väga palju väiksem, aga väiksem - soojusmõõtja tuleb nagunii), ruumi võtvate radiaatorite puudumine, ühtlasem sisekliima, tolm ei ringle. Põrandaküttetorustiku pikk iga ja võimalus hiljem ka mingi muu kütteallikaga ühendada, kui vajadus peaks tekkima. Radiaatorid maksavad võibolla vähem, aga see vahe tuleb energia kokkuhoiu eest tagasi ekspluatatsioonis.
Külaline
külaline

Re: Kaugkütte infopäring (eramajale)

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Et põrandaküttega tolm ei ringle, pole küll õige, põrandaküte tekitab üsna tugevad vertikaalsed õhuvoolud.
kÜlaline2
külaline

Re: Kaugkütte infopäring (eramajale)

Lugemata postitus Postitas kÜlaline2 »

Tõusvaid õhuvoole tekitab temperatuuride suur erinevus. Põrandakütte puhul on vahe põrandalähedase õhukihi ja lae temperatuuri vahel ainult mõni kraad - kui maja on korralikult soojustatud. Kui maja korralikult soojustatud ei ole, hakkab põrand üha rohkem meenutama suurt radiaatorit - tolm ringleb, sest temperatuuride vahe on suurem (jahedam põrand ei küta ära) - õhk soojeneb soojal põrandal, kimab mõõda külmi seinu külma lae alla et siis kähku jälle põrandalt oma ringkäiku korrata. Tavaliselt levib põrandakütte puhul suur osa soojusest kiirgusena ja ainult väike osa tänu õhu ringlusele - sealt tuleneb ka põraandakütte säästlik efekt - ruum võib olla veidi jahedam sama tunde juures ja kuna lae all on jahedam õhk, lahkub sealt ka vähem soojust - mida suurem on teperatuuride vahe, seda suurem soojakadu. Silmade kõrgusel võib olla toa temperatuur sama, mis radiaatorite puhul.
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10617
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: Kaugkütte infopäring (eramajale)

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Põrandaküte versus radiaatorkütte vaidluse võiks siit välja jätta, sest see on omaniku vaba valik. Saab mõlemat kasutada nii kaugkütte kui soojuspumba kui pelletikatlaga. Ainsana soojuspumpadele istub põrandaküte paremini (nende kasutegur on parem)
Külaline
külaline

Re: Kaugkütte infopäring (eramajale)

Lugemata postitus Postitas Külaline »

kÜlaline2 kirjutas:Tavaliselt levib põrandakütte puhul suur osa soojusest kiirgusena ja ainult väike osa tänu õhu ringlusele - sealt tuleneb ka põraandakütte säästlik efekt - ruum võib olla veidi jahedam sama tunde juures ja kuna lae all on jahedam õhk, lahkub sealt ka vähem soojust...
See lae all veidi madalam temperatuur ei anna reaalselt midagi, sest:
1. lae peale üldiselt pannakse paksem soojustus, seinte kaudu on soojuskadu palju suurem (kõige suurem on akende kaudu)
2. lae pindala vs. seinade pindala...
:hello:
Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6096
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 65 korda
On tänatud: 133 korda

Re: Kaugkütte infopäring (eramajale)

Lugemata postitus Postitas Küülaline »

kÜlaline2 kirjutas: 01 Mär 2018, 09:15kuna lae all on jahedam õhk, lahkub sealt ka vähem soojust
Lae all ei saa kunagi olla jahedam õhk, kuna soe õhk on kergem ja tõuseb ikka ülesse olenemata sellest, kas on põrandaküte või mitte.
KülAline2
külaline

Re: Kaugkütte infopäring (eramajale)

Lugemata postitus Postitas KülAline2 »

Saab küll lae all olla jahedam õhk - võrreldes radiaatoriküttega. Sellest oli juttu selles prostitutes. Kõik muu samuti ikka võrdluses.
Külaline
külaline

Re: Kaugkütte infopäring (eramajale)

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Selle teoretiseerimise asemel on ehk mõislikum mõõta.
Termomeetri saab vahel poest euriga, kui endal ei juhtu olema...
Vasta