Maasoojuspumba võrdlus

küttesüsteemid, millega ja kuidas kütta
Külaline
külaline

Re: Maasoojuspumba võrdlus

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Mugavuse eest ei pea 10 000+ eur välja käima. No ok kui just raha on tõesti väga palju üle ja sellest lahti saamise soov ei lase öösel magadagi, aga üldiselt on olemas igasuguseid erineva disainiga el.radiaatoreid, infrapunakiirgureid, küttepaneele ja- kilesid, mille maksumus kordades väiksem, aga mugavus ja töökindlus suurem kui mistahes maasoojuspumbal. ;)
matu87
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 39
Liitunud: 18 Veebr 2014, 17:52

Re: Maasoojuspumba võrdlus

Lugemata postitus Postitas matu87 »

Külaline kirjutas: 16 Aug 2017, 21:28 Mugavuse eest ei pea 10 000+ eur välja käima. No ok kui just raha on tõesti väga palju üle ja sellest lahti saamise soov ei lase öösel magadagi, aga üldiselt on olemas igasuguseid erineva disainiga el.radiaatoreid, infrapunakiirgureid, küttepaneele ja- kilesid, mille maksumus kordades väiksem, aga mugavus ja töökindlus suurem kui mistahes maasoojuspumbal. ;)
Ei nõustu Sinuga üldse. Hinnaga pingutad ka veidi üle.

Eks lõplik otsus on igaühe enda teha...
spunk
külaline

Re: Maasoojuspumba võrdlus

Lugemata postitus Postitas spunk »

Mõni vastus eelpool küsitule.
Alfa Innotec :wave: Mul oli. Üldiselt Nibest pisut vaiksem ,sest heliisolatsioon on ka taga. Minul sattus praak kompressor, mis tekitas hüdrolöögi vahetult pärast käivitumist. Selle asemel ,et kompressor garantii korras ära vahetada, kamplesime kaks aastat. Lugu lõppes sellega ,et nad maksid kinni Terviseameti müramõõtmise 200€, ostsid oma pumba tagasi, maksid kinni Nibe paigalduse 250€ ja Nibe hinnavahe 500€. Aga muidu tundus hea masin olema. :lol:

Akupaak. Vee soojusmahtuvus on laias laastus kolm korda suurem kivist/betoonist. Seega akupaak näiteks 0,2m3 võrdub 0,6m3 betooni. Või 1m3 vett=3m3 betooni. Siit siis tekib küsimus, mitu protsenti me soojusmahtuvuse mõttes võidame lülitusarvude vähendamiseks? Väikese maja puhul tuleb protsent suurem, suurel majal väiksem. Siit ka subjektiivne otsus, mis on suur ja mis väike.

Tsirkulatsioonipump. Pumpade arv sõltub sellest, kas süsteem on jadamisi ehk järjest või paralleelselt. Kui on järjeast ,siis on üks seadmesisene pump, kui paralleelselt ,siis seadme pump kütab paaki ja teine pump paagist maja.
Fram
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 107
Liitunud: 09 Okt 2017, 19:41
On tänanud: 2 korda

Re: Maasoojuspumba võrdlus

Lugemata postitus Postitas Fram »

Tere!

Sai ka siis maasoojuspumba peale üle mindud ja ma arvan, et mitte keegi ei paku nii soodsat energiat, mida maapõuest saab! Jutustagu siin kõik mida tahavad, aga kui kõik head ja vead jutile panna, siis maasoojus lööb kõik pika latiga pikali või kui tahate auto näiteks tuua, siis võrdluseks võiks tuua Mercedes Benz S klass ja siis näiteks pellet kütte Suzuki Baleno, mõlemad sõidavad ja säästavad. See on minu isiklik seisukoht seega ärge kritiseerige mind.
Mina panin Nibe inverter 1155 12kw 300l soe vesi ja 200l akupaak, pinda kütta 130m2 maja ja saunamaja 80m2, 8 inimest majas.1 korrus 96m2 põrandaküte ja 2 korrus AL radiaatorid (tulevikus ka põrandaküttele)
Praegu alles seadistan, 3 päeva töötanud ja tarbib 10 kw ööpäevas, 8C välisõhk.
Valisin Nibe kuna 95% rootslastest kasutavad seda, seega usaldan. Valikus oli ka Daikan, mis oleks järgmine valik, ei ole sugugi kehva.
Aa, minul siis kaks puurauku 95m, aasta ringi 7-5 kraadi maa seest pole paha :cool: , ja ärge unustage, et ka siis kui väljas on -10 - -40 kraadi; kus nii mõnegi teise kütteseade efektiivsus kaob (- 10 kraadi on juba õliga odavam kütta kui õhk vesi pumbaga, tegin arvutuse oma majale).

KALLID KAASMAALASED!!!!!
KUI VALITE KÜTTELIIKI, SIIS ÄRGE SEDA VALIGE 2 PÄEVAGA EGA 2 NÄDALAGA, VAID TEHKE OTSUS KAALUTLETULT JA VALIGE PARIM, MIS ON VÕIMALIK, SEST SEE KÜTE JÄÄB TEILE ELUAJAKS NAGU MINU NIBE JA MERCEDES BENZ 500SE :thumbsup: (Baleno max 10 aastat siis kopp ees ;) ).
Viimati muutis Fram, 09 Okt 2017, 22:54, muudetud 1 kord kokku.
Nibe 1155 12kw, 200l akupaak ja 300l sooja tarbevee boiler, 2 x 95 m energiakaevu, maja 130m2, 6 inimest.
anryo
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 282
Liitunud: 13 Mai 2016, 10:58
On tänanud: 16 korda
On tänatud: 8 korda

Re: Maasoojuspumba võrdlus

Lugemata postitus Postitas anryo »

Kas arvutasid ikka ka soetuskulud hinna sisse? Kui suur tasuvusaja vahe tuli maapump vs. õhk-vesi?
Ei nori, lihtsalt oleks huvitav teada, sest mul on õhk-vesi.
Fram
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 107
Liitunud: 09 Okt 2017, 19:41
On tänanud: 2 korda

Re: Maasoojuspumba võrdlus

Lugemata postitus Postitas Fram »

Arvutusi sai tehtud palju, aga need kõik on lennanud prügikasti ja peas ei ole kuna neid numbreid sai liiga palju. Otsus sai tehtud süsteemi mugavust, kestvust, stabiilsust ja säästlikust arvestades 25 + aastat.
Mina käisin läbi paljusi pelleti omanike, õhk-vesi omanike, maakütet on vähestel, seega Rootsi maakütte foorumi lugesin läbi. Otsusele sai kriips alla tõmmatud pumpade müügiga tegeleva müügimehega, erinevaid pumba liike, õhk- vesi ja maakütet arvutades ja võrreldes.
Õhk-vesi ja maaküte maakontuuriga olid samasse hinda. Aga mind ei rahuldanud soojus energia hind (ei taha ilma paluda et sooja talve lubaks. Välisseadmed ei ole stabiilsed ja on mõjutatavad ilmast jne.
Puurauk tuli mängu oma stabiilse keskonna ja vähese haljastuse rikkumisega. Ei ole väliseid tegureid mis saaks kahjustada jne. temperatuur, mis tuleb maa seest on ikka kõrgem talvel, millest soojust teha ja seega säästlikum.
Minu kogu kupatus kokku 16000.-. Õhk- vesi oleks minule olnud 9000.- Õli läks 12 kuud 2000l.
Nibe 1155 12kw, 200l akupaak ja 300l sooja tarbevee boiler, 2 x 95 m energiakaevu, maja 130m2, 6 inimest.
Külaline
külaline

Re: Maasoojuspumba võrdlus

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Fram kirjutas: 09 Okt 2017, 22:38 Minu kogu kupatus kokku 16000.-. Õhk- vesi oleks minule olnud 9000.- Õli läks 12 kuud 2000l.
130m2 maja ja panid 16000 eest kütte ja seda maja kütaks otseelektrilt ~20 aastat ilma pumpba ja puurauguta ja arvutsi prügikasti viskamata . hea kui raha jagub, teeb tuju kohe heaks, kui kellelgi on kulutada.
anryo
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 282
Liitunud: 13 Mai 2016, 10:58
On tänanud: 16 korda
On tänatud: 8 korda

Re: Maasoojuspumba võrdlus

Lugemata postitus Postitas anryo »

+7000.- on tõene suurusjärk tõesti maasoojuspump vs. ÕV-pump ja see venitabki sul tasuvusaja nii pikaks. Aga õlikütte vahetamisel annab Kredex ju toetust ka veel? Ma läksin õliküte -> ÕV-pump ja tasuvusajaks küll üle 4-5 aasta ei saanud kuidagi, sõltuvalt millised talved täpselt tulevad. Enne läks samuti 2000+ l õli kütteperioodil.
Prill
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1101
Liitunud: 27 Veebr 2017, 10:36
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 63 korda

Re: Maasoojuspumba võrdlus

Lugemata postitus Postitas Prill »

anryo kirjutas: 10 Okt 2017, 09:33 +7000.- on tõene suurusjärk tõesti maasoojuspump vs. ÕV-pump ja see venitabki sul tasuvusaja nii pikaks. Aga õlikütte vahetamisel annab Kredex ju toetust ka veel? Ma läksin õliküte -> ÕV-pump ja tasuvusajaks küll üle 4-5 aasta ei saanud kuidagi, sõltuvalt millised talved täpselt tulevad. Enne läks samuti 2000+ l õli kütteperioodil.
just hiljaaegu oli postkastis reklaam, kus maasoojusküte vs õhk-vesikütte võrdlused koos hindadega - 150m² majal õhkvesi+paigaldus 9000€, maasoojuspump+paigaldus 8600€. See muidugi reklaamleht, aga vaevalt seal suurusjärkudega väga manipuleeritakse, ledisin lingi ka sellele tabelile http://priima.ee/toetus/

Foorumipostitaja Farm-i maasoojuse ehitusmaksumuse teeb kalliks horisontaaltorustiku asemel valitud puuraugud.
Fram
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 107
Liitunud: 09 Okt 2017, 19:41
On tänanud: 2 korda

Re: Maasoojuspumba võrdlus

Lugemata postitus Postitas Fram »

Kallid kaasmaalased!
Ma mõtlesin ka sellele, et kui mina pensionile lähen, ei peaks ma siin foorumis istuma ja välja mõtlema, mis on ikka hea kütteliik või ei, maaküte puurauguga jääb ka 40 aasta pärast odavaimaks soojus energiaks! Aga 40 aasta pärast 16000.- on sama mis 1600 eurot ja selle rahaga sa ei saa mitte kui midagi (mina mõtlen suurelt).
Mina seedisin seda kõike üle aasta aja ja nüüd olen väga rahul.
Ahjaa mina sain Kredex toetuse ka, ilma Kredexita oleks laenu võtnud, ikka tuleb soodsam kui miski muu kütteliik.
Nibe 1155 12kw, 200l akupaak ja 300l sooja tarbevee boiler, 2 x 95 m energiakaevu, maja 130m2, 6 inimest.
Külaline
külaline

Re: Maasoojuspumba võrdlus

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Fram kirjutas: 10 Okt 2017, 10:57 Aga 40 aasta pärast 16000.- on sama mis 1600 eurot ja selle rahaga sa ei saa mitte kui midagi (mina mõtlen suurelt).
see suurelt mõtlemine ei paista eriti välja, aga muidugi on mul hea meel, et saad seda kõike endale lubada ja muretult elada. Majanduslikult mõttekas ei paista see olevat , arvutused ka prügikastis muidu saaksid neid avaldada ja kõik saaks veenduda selle soodsuses.

Kalli kütteseade eeldatav eluiga ei ole sul 40 aastat vaid 10 ja ka selle aja jooksul on vaja teha kulutusi hooldusele ja 40 aasta jooksul kindlasti ka seadme vahetamisele jne jne ja siit tulebki sul otseelektriküttega tasuvuses võrdsustumine sisse, sest sellel seadmed, paigaldus olematu hinnaga , isegi, kui püsikulu kõrgem.

Arvutuses sa ei arvutanud ilmselt ka seda millist intressitulu võiks oodata 13000 eurolt 40 aasta jooksul (summa mis oleks säästnud kui oleksid paigaldanud otseelektrikütte) ja kuidas see võiks katta energiakulud tulevikus või võimaldada paremaid seadmeid mis tulevikus saadaval. MA ei väida nüüd seda, et sa oleks pidanud elektriradikad paigaldama, aga kui sa juba arvutustele viitad :)
Külaline
külaline

Re: Maasoojuspumba võrdlus

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Fram kirjutas: 09 Okt 2017, 22:38 ........Õhk-vesi ja maaküte maakontuuriga olid samasse hinda. Aga mind ei rahuldanud soojus energia hind (ei taha ilma paluda et sooja talve lubaks. Välisseadmed ei ole stabiilsed ja on mõjutatavad ilmast jne.
Puurauk tuli mängu oma stabiilse keskonna ja vähese haljastuse rikkumisega. Ei ole väliseid tegureid mis saaks kahjustada jne. temperatuur, mis tuleb maa seest on ikka kõrgem talvel, millest soojust teha ja seega säästlikum.
Minu kogu kupatus kokku 16000.-. Õhk- vesi oleks minule olnud 9000.- Õli läks 12 kuud 2000l.
Kas siit tuleb aru saada, et soojuspump ise maksis 7000.- kanti ja puurkaevud siis 9000.- ?
(kunagi pakuti, et maakontuur on 2000.- kandis).
Kahe puurauguga süsteem ei pidavat nii palju hooldust vajama, räägiti siin justkui hiljuti...???
Horisontaalkontuur peab ehk kah mitu pumbaagregaati üle???

Seega amortiseeruvaks seadmeks jab siis 7000 maksumusega maasoojuspumba agregaat??

Kas märjas kohas saab ka 30 m puurkaevudega hakkama ? ons need oluliselt odavamad ???


2000 l õli - > soojavajadus siis 20 000 kWh kandis... OK kasutegur maha... 16 000 kWh.
tarbeelekter pealeselle.
Fram
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 107
Liitunud: 09 Okt 2017, 19:41
On tänanud: 2 korda

Re: Maasoojuspumba võrdlus

Lugemata postitus Postitas Fram »

Mina tegin hullult tööd ja nägin vaeva, et selgusele saada selles teemas ja siis keegi keda ma ei tunne tahab saada minu töö vilju nii sama endale :?: . Ütlen ausalt, ajage oma tagumik diivanilt püsti ja minge uurima ja nähke vaeva, et need arvutused just sinu majale või elamisele vastaksid, aga ega ma kade ole, sest mina juba naudin oma töö vilju varbad laual ja kirjutan siia sedasi, pump 8000.- ja augud 8000.- pluss veel automaatikat ja lisad mis sai juurde pandud. Kuna ma ei tahtnud säästu varianti.
Minul ikka nats teised numbrid, kui teil!
MAJAENERGIAKULU 210m2 Soojusenergia vajadus kokku 30525 kWh/aasta - millest soe tarbevesi 6388 kWh/aasta. Küttevõimsuse vajadus 10,6 kW
PEALE SOOJUSPUMBA PAIGALDAMIST energiakulu kokku 7695 kWh/aastas!!!!!!!! Mul läheb tava elekter sama palju.

KOKKUHOID Energiasääst 22830 kWh/aastas. :wave:

Aga need on numbrid! Aasta pärast ütlen täpselt kuidas läks. Panin eraldi voolumõõtja vahele!
Super asi on veel see, et kõike seda kremplit juhin, jälgin arvuti või telefoniga ja EESTI keeles!
Amortiseerub ainult kompressor ja selle hind ei ole 8000.- vaid umbes 2000.- mis kestab 15+ aastat.
Ärge rääkige 10 aastat eluiga, see on väliosa mis on ilmastiku käes ja reeglina kestab see ka kauem kui mõni jupp ära vahetada.
Kes arvab, et otse elekter on kasulikum, siis palun väga küta! Siin räägime maasoojusest! :yahoo:

Jõudu ja ilusat külma talve soovides !
Fram
Viimati muutis Fram, 10 Okt 2017, 21:53, muudetud 1 kord kokku.
Nibe 1155 12kw, 200l akupaak ja 300l sooja tarbevee boiler, 2 x 95 m energiakaevu, maja 130m2, 6 inimest.
Külaline
külaline

Re: Maasoojuspumba võrdlus

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Fram kirjutas: 10 Okt 2017, 14:09 MAJAENERGIAKULU 180m2 Soojusenergia vajadus kokku 30525 kWh/aasta - millest soe tarbevesi 6388 kWh/aasta.
selline soojusenergia vajadus , sellise pinna juures viitab halvale isolatsioonile või pidevalt lahtistele akendele ja soojusenergia vajaduse kukkumine 1307 kWh-ni/aastas ei ole usutav ka väga hea isolatsiooni korral
praktik
külaline

Re: Maasoojuspumba võrdlus

Lugemata postitus Postitas praktik »

Coolhouse kirjutas: 18 Juul 2017, 11:14 I....
Kuid ikkagi: on 2 levinumat küttesüsteemi ehitamise põhimõtet.
1. Odavam: toakontuuridel juhtimist ei ole ja soojuse andmist majja juhib soojuspump----ebatäpsem variant.
2. Parem: Tubade kontuuridel on juhtimine ehk osa veeringlust aeg-ajalt suletakse----täpsem variant.
Selle variandiga ongi nii et võib olla parem veidi suurem paak.
ei ole päris nii, et kõik ringid peavad olema ajamitega, punkt 1. võlusõna on tasakaalus ringid ning punkt 2. milleks kütta üle ja siis ringid kinni keerata?
onusnooker
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 554
Liitunud: 25 Apr 2005, 22:00
Asukoht: Tln lähiümbrus
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 6 korda

Re: Maasoojuspumba võrdlus

Lugemata postitus Postitas onusnooker »

laurit kirjutas: 17 Juul 2017, 21:35 Mul on Nibe 1245 ehk siis on/off tüüpi masin. Akumulatsioonipaaki ei ole. Siiani (6 aastat) olen hakkama saanud sisemise boileriga. Soojaveetarbijaid on 2 täiskasvanut ja 3 last. Köetavat pinda on küll ca 240m2. Ma ei saagi aru, miks seda lisapaaki veel vaja on? Saab vannis käidud, saunatatud ja dušši võetud.
Termostaadid on igas ruumis, mõistlik oleks jätta vähemalt üks kontuur, mis on kogu aeg lahti (näiteks vannituba).
Mitme kW pump on?
Külaline
külaline

Re: Maasoojuspumba võrdlus

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Fram kirjutas: 10 Okt 2017, 14:09 ....
Minul ikka nats teised numbrid, kui teil!
MAJAENERGIAKULU 180m2 Soojusenergia vajadus kokku 30525 kWh/aasta - millest soe tarbevesi 6388 kWh/aasta. Küttevõimsuse vajadus 10,6 kW
PEALE SOOJUSPUMBA PAIGALDAMIST energiakulu kokku 7695 kWh/aastas!!!!!!!! Mul läheb tava elekter sama palju.

KOKKUHOID Energiasääst 22830 kWh/aastas. :wave:
....
Jõudu ja ilusat külma talve soovides !
Fram
Kust see 180 m2 nüüd välja kargas, alul oli juttu maja 130 +80 saunamaja ?
Et siis pump võtab 7695 kWh ja tavaelekter teine 7700, ehk kokku 15 400 kWh aastas ?
Eks 8 inimest muidugi kulutavad vett palju. Mul läheb elektriboilerile 1800 - 2000 kWh aastas
See muu elektrikulu jääb lõpuks ju kah maja küttekuluks, kui suvine kokkamine elektripliidil välja arvata...

foorum selleks ongi, et teistele inimestele asjast aimu anda... õnneks enam ei käida väga tihti küsimas, et paigaldasin ioonkütte mis pidi väga soodne olema aga elektriarved ikka suured, millist lahust peaks kasutama... ?? :banghead: :P
Fram
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 107
Liitunud: 09 Okt 2017, 19:41
On tänanud: 2 korda

Re: Maasoojuspumba võrdlus

Lugemata postitus Postitas Fram »

Külaline kirjutas: 10 Okt 2017, 19:00
Fram kirjutas: 10 Okt 2017, 14:09 ....
Minul ikka nats teised numbrid, kui teil!
MAJAENERGIAKULU 180m2 Soojusenergia vajadus kokku 30525 kWh/aasta - millest soe tarbevesi 6388 kWh/aasta. Küttevõimsuse vajadus 10,6 kW
PEALE SOOJUSPUMBA PAIGALDAMIST energiakulu kokku 7695 kWh/aastas!!!!!!!! Mul läheb tava elekter sama palju.

KOKKUHOID Energiasääst 22830 kWh/aastas. :wave:
....
Jõudu ja ilusat külma talve soovides !
Fram
Kust see 180 m2 nüüd välja kargas, alul oli juttu maja 130 +80 saunamaja ?
Et siis pump võtab 7695 kWh ja tavaelekter teine 7700, ehk kokku 15 400 kWh aastas ?
Eks 8 inimest muidugi kulutavad vett palju. Mul läheb elektriboilerile 1800 - 2000 kWh aastas
See muu elektrikulu jääb lõpuks ju kah maja küttekuluks, kui suvine kokkamine elektripliidil välja arvata...

foorum selleks ongi, et teistele inimestele asjast aimu anda... õnneks enam ei käida väga tihti küsimas, et paigaldasin ioonkütte mis pidi väga soodne olema aga elektriarved ikka suured, millist lahust peaks kasutama... ?? :banghead: :P
1. Parandasin vea ära!
2. 7695kw + tavaelekter - elektriboiler
3 ise plaanin 13 000 aastas elektrit püüda.
4. 7000 kw aastas on ioonküte? võtan arvesse(ei ole kuulnud)
5. ikka tahad võõraste sulgedega ennast ehtida!!!
Nibe 1155 12kw, 200l akupaak ja 300l sooja tarbevee boiler, 2 x 95 m energiakaevu, maja 130m2, 6 inimest.
onusnooker
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 554
Liitunud: 25 Apr 2005, 22:00
Asukoht: Tln lähiümbrus
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 6 korda

Re: Maasoojuspumba võrdlus

Lugemata postitus Postitas onusnooker »

210m2 küttepinda ja sellele 95jm puurauke? Niipalju kui ma seda oma jaoks uurinud olen siis sellest on vähe... Vaata siia foorumi meili ka, kirjutasin sulle!
Kasutaja avatar
laurit
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 360
Liitunud: 13 Jaan 2010, 23:15
Asukoht: Harjumaa
On tänanud: 3 korda
On tänatud: 9 korda

Re: Maasoojuspumba võrdlus

Lugemata postitus Postitas laurit »

onusnooker kirjutas: 10 Okt 2017, 18:13
laurit kirjutas: 17 Juul 2017, 21:35 Mul on Nibe 1245 ehk siis on/off tüüpi masin. Akumulatsioonipaaki ei ole. Siiani (6 aastat) olen hakkama saanud sisemise boileriga. Soojaveetarbijaid on 2 täiskasvanut ja 3 last. Köetavat pinda on küll ca 240m2. Ma ei saagi aru, miks seda lisapaaki veel vaja on? Saab vannis käidud, saunatatud ja dušši võetud.
Termostaadid on igas ruumis, mõistlik oleks jätta vähemalt üks kontuur, mis on kogu aeg lahti (näiteks vannituba).
Mitme kW pump on?
Endiselt 10kW. Tagantjärgi tarkusena ütlen, et võiks olla 8. Arvutuste järgi pakuti üldse 12kW.
psekukkundprktk
külaline

Re: Maasoojuspumba võrdlus

Lugemata postitus Postitas psekukkundprktk »

ei ole päris nii, et kõik ringid peavad olema ajamitega, punkt 1. võlusõna on tasakaalus ringid ning punkt 2. milleks kütta üle ja siis ringid kinni keerata?

Ää aja jama. Esiteks erinevates ruumides tihti soovitakse erinevaid temperatuure hoida (ja soovid muutuvad, mitte ei ole koguaeg ühesugused). Teiseks erinevate ruumide soojuskaod võivad päikese ja tuule tõttu olla väga erinevad. :thumbsup:
Fram
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 107
Liitunud: 09 Okt 2017, 19:41
On tänanud: 2 korda

Re: Maasoojuspumba võrdlus

Lugemata postitus Postitas Fram »

onusnooker kirjutas: 10 Okt 2017, 22:14 210m2 küttepinda ja sellele 95jm puurauke? Niipalju kui ma seda oma jaoks uurinud olen siis sellest on vähe... Vaata siia foorumi meili ka, kirjutasin sulle!
Need augud mõtleb välja projekteerija ja mitte mina.rusika reegel, et 1m2 =1m ja pinnas mille peal oled
!
Nibe 1155 12kw, 200l akupaak ja 300l sooja tarbevee boiler, 2 x 95 m energiakaevu, maja 130m2, 6 inimest.
Külaline
külaline

Re: Maasoojuspumba võrdlus

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Endiselt 10kW. Tagantjärgi tarkusena ütlen, et võiks olla 8. Arvutuste järgi pakuti üldse 12kW.

Räägi sellest siis kui ühel "heal" talvel pikalt järjest -20...-25... on olnud. :thumbsup:
onusnooker
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 554
Liitunud: 25 Apr 2005, 22:00
Asukoht: Tln lähiümbrus
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 6 korda

Re: Maasoojuspumba võrdlus

Lugemata postitus Postitas onusnooker »

Külaline kirjutas: 10 Okt 2017, 23:06
Endiselt 10kW. Tagantjärgi tarkusena ütlen, et võiks olla 8. Arvutuste järgi pakuti üldse 12kW.

Räägi sellest siis kui ühel "heal" talvel pikalt järjest -20...-25... on olnud. :thumbsup:
Et siis mida ta peab rääkima v olema mures, et läheb jamaks? Viitad, et oleks võinud valida ikkagi 12kw?
Mulle maja muidugi väiksem, küttepind 165m2 pakuti lahenduseks õhk-vesi pumpa 12kw, maasoojuspumpa 8kw
Külaline
külaline

Re: Maasoojuspumba võrdlus

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Kodanik Fram-il on arvutused, tasuvuse unistused ja ootused tulevikuks, kui odavast küttelahendusest segamini kui pudru ja kapsad. Ja Kredex annab illusioonile veel hoogu juurde.

Aga las olla, tuleb õppida oma vigadest, nagu mina :)
Omanuna Mercedes-Benz S (W126, W140) võivad tõesti jääda elulõpuni ja oma hinnas isegi tõusta, erinevat täna täiesti ülehinnatud maaküttest.
Tänane S (W222) on väga luks, kuid 15 aasta pärast ainult tükk rauda iganenud elektroonikaga.

16 aastat tagasi paigaldatud tolles ajas parimad maakütte lahendused on täna paras peavalu nii igas mõttes. Räägin oma ja sõprade kogemust, kelle maakütte omamisest juba 18 aastat.
Arvestage, et täna paigaldatuid maaküte on 20 aasta pärast täielik uunikum.

Täna tuleb planeerida ja ehitada-soojustada nii, et hetke ilmaga pole kütet vaja, selleks on meil siin kohapeal juba näpuotsaga teadmisi ja ka valmis lahendusi ja et aprilli on piltlikult öeldes juba jahutust vaja.

Edu raha maasse tampimisel :jooma
Vasta