Energiamärgise vastavus tegelikkusele

[val]

Mis loom see A-märgise sundusega investor on - pole sellist. Võtsin suvalise uusarenduste lehe lahti ja enamus objekte B või C klassiga.
Asi käib sedasi, arendajad käivad üksteise võidu oma projekte investorile (pank või kes iganes) müümas. Käiakse A- D majade jutuga. Investorit ei huvita märgis vaid projekti tulukus ja realiseerimise potents. Kas A maja on lihtsam müüa kui C maja mõtlevad nii investor kui arendaja. Neil on kogemus ja turuuuringud. Märgile mõtleb ka ostja. See ongi turuloogika ja toimub. Turg teeb valiku ja see ei pruugi olla A maja kasuks. Ei viitsi uuringuid otsida, aga 75% kindlusega julgen väita, et märgis omab turu käitumisele mõju.
Lollit raha ära võtmine see pole, sest ei tekita ühiskonnas probleemi erinevalt kiirlaenudest. Kellele ja mis probleem tekib märgisega ?

[Külaline]

Tere. Vastus küsimusele sisaldub pealkirjas. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[val]

Ühiskonnas tekib probleem, et märgis ei vasta tegelikkusele ? Pole sellisest probleemist kuulnud ega ise näinud. Küll tean üht tarka inimest kes ostis maja (märgiseta). Olid reaalse tarbimise andmed (arved, kwh-d). Ostja arvestas talvel el arveks 150 raha, aga tegelikkus oli 300. Müüjal unus mainimata, et hoones elas püsivalt 1 in ja sedagi maks 3 päeva nädalas. Muul ajal oli küte min tasemel. Märgise olemasolul oleks saanud teha lihtsa (kWh/m²•a X hoone m2) arvutuse. Tulemus oleks olnud oluliselt adekvaatsem = tegelikkusele vastavam.

[Urmas]

Ühiskonnas tekib probleem, et märgis ei vasta tegelikkusele ? Pole sellisest probleemist kuulnud ega ise näinud. Küll tean üht tarka inimest kes ostis maja (märgiseta). Olid reaalse tarbimise andmed (arved, kwh-d). Ostja arvestas talvel el arveks 150 raha, aga tegelikkus oli 300. Müüjal unus mainimata, et hoones elas püsivalt 1 in ja sedagi maks 3 päeva nädalas. Muul ajal oli küte min tasemel. Märgise olemasolul oleks saanud teha lihtsa (kWh/m²•a X hoone m2) arvutuse. Tulemus oleks olnud oluliselt adekvaatsem = tegelikkusele vastavam.

Ei hakkagi vastama tegelikkusele seni kuni märgise arvutustes võetakse arvesse elanike mingid müstilised keskmised tarbimisharjumused. Võiks ikka lahku lüüa küttevajaduse(ilma elaniketa) ja tarbimisharjumused. Tuleb passiivmajja elama 7-liikmeline pere, siis nende kehasoojuse arvelt läheb küte plussi, aga pereema hobikokandus ja 5 lapse riiete pesemine, kus pesumasin huugab 24/7, viib selle passiivmaja C märgisega majade hulka. Seda juhul kui pere otsustab maja maha müüa ja hakkab ostjale elektriarveid näitama.

[val]

Ei hakkagi vastama tegelikkusele seni kuni märgise arvutustes võetakse arvesse elanike mingid müstilised keskmised tarbimisharjumused.

Õige, teema on vastavus tegelikkusele. Enne sisse kolimist tahan maja ise ehitada. Eelprojekt on olemas ja soovin küttesüsteemi pakkumist. Saadan oma projekti, sh märgise pakkujatele. Kas selle aluse saab teha pakkumise ja mis saab väga valesti minna ?

[Külaline]

Ei hakkagi vastama tegelikkusele seni kuni märgise arvutustes võetakse arvesse elanike mingid müstilised keskmised tarbimisharjumused. Võiks ikka lahku lüüa küttevajaduse(ilma elaniketa) ja tarbimisharjumused. Tuleb passiivmajja elama 7-liikmeline pere, siis nende kehasoojuse arvelt läheb küte plussi, aga pereema hobikokandus ja 5 lapse riiete pesemine, kus pesumasin huugab 24/7, viib selle passiivmaja C märgisega majade hulka. Seda juhul kui pere otsustab maja maha müüa ja hakkab ostjale elektriarveid näitama.

Energiamärgist ei arvestata nii nagu ülal kirjeldatud. Enne kui kaasa kobisete, tellige üks energiamärgis, või googeldage, niisama paska ei tasu puhuda.

[Külaline]

Tere. "Märgise olemasolul oleks saanud teha lihtsa (kWh/m²•a X hoone m2) arvutuse". Ma püüan vist juba kümnes kord seletada, et EI SAA. Veelkord EI SAA. Ja nüüd juba 13 kord , et EI SAA arvutada energiamärgise alusel hoone energiabilanssi. Ja kui sellest aru ei saa miks, siis on keskooli matemaatika ikka väga nõrk olnud.
" Kas selle aluse saab teha pakkumise ja mis saab väga valesti minna ?" jah muidugi saab mingi alfabeedi tähe kätte mingi raha eest. Aga sellega pole majandus-energeetilistes arvutustes mitte midagi teha.
Sellega võib ainult vastu rinda taguda, et olen kuulekas vabariigi kodanik.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Tere. See energiamärgise mull on selline jaburdus, et pole tegelikult mingi ime, et normaalmõistus tõrgub sellest aru saamast. Püüan tuua analoogi. Energia on samasugune füüsikasuurus kui kiirus. Kuna kiirus on tajutav füüsikasuurus, siis analoog oleks järgmine. Tallinnas, Tartus ja Pärnus on kiiruspiirang 50 km/h. Aga Tartus on kehtestatud liiklusmärgise koefitsient 2, mis tähendab, et liiklusmärk on 50 km/h, teie sõidate 50 km/h, radar mõõdab 50 km/h, aga kuna teie personaalne liiklusmärgis antud linnas on C (mis on 50 x 2 = 100 km/h) siis väänatakse teile trahv täie rauaga. Pärnus on kehtestatud koefitsient 0,5, mis tähendab, et teie kiirusmärgis samal kiirusel on A (50/2 = 25 km/h) ja politsei küsib kas midagi on viga et sõidate A kiirusmärgisega. Kiirusmärgiste suhe (km/h) on 4-kordne kuigi füüsikaliste suurustena (km/h) oleksid nad võrdsed. Nii jaburat füüsika-energeetika-majandusputru nagu selle energiamärgisega on keedetud annab ikka välja mõelda. Ei usu, et selle väljamõtlejad oleksid lollid, pigem on vaja selle pudru sisse midagi ära peita. Selle alfabeedi peitusmänguga öeldakse, et üks ja sama energia (ühe ja sama hinnaga) on ühes kohas hea energia ja teises kohas halb energia!!!! Majandust siin enam ei ole. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[meelis11]

See koefitsient on sisse toodud, et kasutatud kütteliigi mõju keskkonnale ka adekvaatsemalt arvestataks või midagi sellist. See aga mis kütteliike koefitsiendiga eelistatakse, on juba poliitiline otsus. Sellega annab mõjutada/soodustada teatud kütteliike ja teisi muuta ebasobivamaks. Umbes nagu aktsiisimaks alkoholil ja tubakal (puhas elektriküte).

[val]

Loomulikult ei kajasta märgis energiabianssi. Ma rääkisin maja ostaja näites hoone kasutamisel tekkiva reaalse(ma) rahalise kulu leidmisesest märgise alusel, mitte energiabilansist. Bilansi saab kätte märgise taga olevast energiatõhususe arvutusest. Mulle kui mittespetsile tundub see korralik asi eelprojekti tasandil: soojuskadu läbi piirdetarindi, soojuskadu läbi joon- ja punktsoojusläbivuste, õhulekkest tingitud soojuskadu jne. Kas tõesti ei ole need andmed füüsika, on valed, ei vasta tegelikkusele ? Turgu mõjutav (poliitiline) kaalumistegur tuleb mängu alles viimases etapis, energiaarvutuse tulemuste esitamisel, enne seda tundub tavaline füüsika.

[Külaline]

Loen seda seadust https://www.riigiteataja.ee/akt/128022017002?leiaKehtiv ja leian kaalumisteguri kohta:
§ 9. Energiakandjate kaalumistegurid

(1) Energiakandjate kaalumistegurid on järgmised:
1) taastuvtoormel põhinev kütus (puit ja puidupõhine kütus ning muu biokütus, välja arvatud turvas ja turbabrikett) − 0,75;
2) kaugküte − 0,9;
3) vedelkütus (kütteõli ja vedelgaas) − 1,0;
4) maagaas − 1,0;
5) tahke fossiilkütus (kivisüsi ja muu selline kütus) − 1,0;
6) turvas ja turbabrikett − 1,0;
7) elekter − 2,0.

(2) Kütuse energiasisaldus arvutatakse kütteväärtuse abil. Kütteväärtusena kasutatakse tarnija antud alumist kütteväärtust või ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel määrusega kehtestatud hoone energiatõhususe arvutamise metoodikas (edaspidi hoone energiatõhususe arvutamise metoodika) sätestatud andmeid.

Seega kui välistan elamises küttekolded siis jääb alles ainult:
7) elekter − 2,0.

Siit järeldan, et kui võrrelda maasoojuspumbaga, õhksoojuspumbaga või otseelektriküttega maju siis nende kaalumistegur on sama ja suurt segadust ei paista.

Kui nüüd võrrelda soojuspumbaga maja ja "tasuta metsast" saadud halgudega köetava maja energiaklasse siis läheb asi segaseks, aga võrdlema peaks ikka samaväärseid asju. Kuidas "tasuta halu" tõendatult täpne aastakogus üldse sinna arvutusvalemisse lisatakse on omaette teema.

Kui majahuviline halgudega jamada ei taha siis ta ka selliseid maju ei vaata.
ping

[Külaline]

Ei hakkagi vastama tegelikkusele seni kuni märgise arvutustes võetakse arvesse elanike mingid müstilised keskmised tarbimisharjumused. Võiks ikka lahku lüüa küttevajaduse(ilma elaniketa) ja tarbimisharjumused. Tuleb passiivmajja elama 7-liikmeline pere, siis nende kehasoojuse arvelt läheb küte plussi, aga pereema hobikokandus ja 5 lapse riiete pesemine, kus pesumasin huugab 24/7, viib selle passiivmaja C märgisega majade hulka. Seda juhul kui pere otsustab maja maha müüa ja hakkab ostjale elektriarveid näitama.

Tavaliselt on praeahi elamises ja kõik sellest eralduv soojus jääb tuppa. (otsene elektriküte)
Pesumasin vaevalt töötab 24/7 aga kui ta isegi 4 korda päevas töötab siis päevane energiatarve oleks 2,4-3,2 kWh (pesumasinate sildi andmete järgi). Aastane energiatarve oleks 876-1168kWh ja see moodustaks keskmise eramu energiatarbest ca 10% ja ka sellest osa läheb ruumi kütteks.
Kui 7 inimest, vähemalt 8 tundi majas iga päev viibivad, siis nad eraldavad aasta jooksul ca 2000kWh sooja elamisse.
ping

[kruvi keeraja]

Huvi pärast vaatasin just järgi oma viimase nädala tarbimise.
Laup . 19 Kwh
Pühap, 21 KWh
Nädala sees 11-15 KWh

Kui ikka kodus ei viibi tervet päeva, siis elektrit nii palju ei kulu

[Külaline]

Tere. On 2 eri asja: 1) kas energiamärgise vastavus tegelikkusele 2) energiatõhususe arvutuse vastavus tegelikkusele. Esimene on poliitiline jaburdus. "See koefitsient on sisse toodud, et kasutatud kütteliigi mõju keskkonnale ka adekvaatsemalt arvestataks ", jah , see võib nii näida. Selle mõjutamiseks on normaalmajanduses füüsikasuuruse hind + vajadusel aktsiis. Meil aga konverteeritakse füüsikasuurus mingiks muuks suuruseks (dimensioon jääb muutmata) ja siis korrutatakse läbi hinnaga.
Toon veel näite: Kui inimese füüsikaline kaal on 80 kg. Siis mida arvate kui teile antakse kaalumärgis vastavalt sellele mis Eesti punktis te asute või mis haridus teil on või mis värvi teie silmad on. Ehk siis teie kaalumärgis on kuskil vahemikus A=10-30kg...F=160-200 kg. Ja selle kaalumärgise alusel antakse teile mingeid hüvesid (nt puhkepäevi).
Energiatõhususe arvutuse vastavus on juba inseneri kompetentsi küsimus ja selle põhimõtted haakuvad füüsikaga ja majandusloogikaga(kuigi mõnede tehniliste koefitsentidega ei pruugi kõik insenerid nõusse jääda). Ka "tasuta halul" on energeetiliselt füüsikaline suurus olemas, mida siis energiabilanss korrektselt arvesse võtab. Aga enerigiabilansis on Eestis sisse toodud silmamoondamiseks just needsamad kaalumistegurid, mis muudavad kogu insener-tehnilise arvutuse poliitiliseks ringmänguks.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[val]

Kas räägime üksteisest mööda ? Märgis koosneb kolmest lehest. Esimese lehe KEK on loomulikult emotsioon (peab tekitama turusurve) ega pea võimaldama reaalset kulu leida, st ei vasta tegelikkusele. Kuigi toodud 120-480 majade näites on 4x kulude vahe (mitte €/a, seda KEK kaudu ei saa) juhtumisi õige. Arvasin, et rahasse saab arvutada märgise lehel 2 antud hoone energiakasutuse tabeli kaudu. Seal on energiakandjate lõikes tarbitud-eksporditud energia ...ja lõpus erikasutus kWh/(m²•a). Kusagil ei mainita, et tabelis antud erikasutus oleks kaalutud ?

[Prill]

Kipub samamoodi vaidluseks, kas auto tehaseandmetes näidatud kütusekulu vastab tegelikkusele, ja võib ennast rihmaks vaielda, et ei vasta kuskilt otsast. Samas jäetakse tähelapanuta, kuidas ja mis tingimustel on tehasekulu mõõdetud-arvutatud.
Energiamärgised eiole ainult hoonetel, vaid on ka kodutehnikal, külmiku, pesumasinad, tolmuimejad kuni autorehvideni välja - kas need energiamärgise tähistused võrduvad energiakuluga - ei võrdu ju kuskilt otsast. Aga need annavad tarbijale üldise indikatsiooni, et vastav toode on disainitud-projekteeritud-toodetud arvestades teatud energaiakulukuse standardeid. Isegi kui igal üksikul juhul võib jääda konkreetse toote energiakulu ja märgise seos segaseks, siis suures pildis, kui me räägime miljonitest kodumasinatest, autodest Euroopa Liidus võib energia kokkuhoid olla märkimisväärne.
Sama loogika peaks kehtima ka hoonete energiamärgise kohta, kus konkreetne märgis ei näita konkreetse hoone-rajatise energiakulu, aga näitab mis energiakulu standardid antud hoone projekteerimisel suunaks võetud. Ja see annab ju siiski mingi indikatsiooni ka tarbijale, eriti kui võrrelda olukoda enne sellise märgise kasutuselevõttu, kus tarbijal või kellel tahes on isegi üldjoontes võimatu võrrelda, mis energiakuluga mistahes hoone ehitatud on.
Keegi ei keela ju iga hoone reaalset energiakulu mõõtmast või arvutamast - kõige kindlam on mõõta reaalseid kulusid, teine võimalus arvutada kõik piirded ja energiakaod igas piirdes, avatäites, küttes, ja ventilatsioonis piinliku täpsusega - aga kas see kulutus igal juhul on seda väärt. Eriti kui oled näiteks ostja rollis - kas hakkad tellima igale potentsiaalsele ostuobjektile ekspertiise või on hea teada, et mingi hoone on juba ehitatud või korra arvutatud üldsise energiakuluga ja omab vastavat märgist.
Minu meelest loob energiamärgis, olenemata reaalsest energiakulust tarbija jaoks siiski mingit väärtust. Usun, et paljud ka siinseid vaidlejaid poes uut külmikut või pesumasinat valides valib pigem selle märgise alusel parema märgisega toote, kui kehvema - seda ilma mõtlemata ja müüjaga vaidlusse laskumata, kuidas see märgis haakub "reaalsesse energiakulusse", võib ju lausa müüjalt nõuda energiamärgise valguses, et mitu eurot mu külmik mu rahakotist viima hakkab aga kas sellele on sellisel kujul vastust. Kui külmiku puhul vastus puudub, miks peaks hoone puhul see vastus olema.
Tunnistan, et ma ei tea ööd-mütsi neist märgistest, mulle piisabki sellest, et mida rohelisem ja rohkem plusse kleepekas, seda tõenäolisemalt energiasäästlikum

[Külaline]

Autode tootja poolt avaldatud kütusekulu mõõtmiseks on täpsed juhendid.
Tehakse seda laboris, rullikutel.
Ettenähtud aja jooksul ja ettenähtud käikudega lastakse masinal normiga määratud aeg stendis töötada.

Pesumasina kasutusjuhendis peaks kirjas olema, et milline programm vastab testi tegemise nõudmisele.

Külmiku energiatarve on nagu veekeedu kannul, kui sinna sooja õlut (külma vett) sisse ei pane on ka energiakulu väike.

Kui maija on paigaldatud Hansgrohe Rainduž soojaveekuluga 50 liitrit minutis (energiakuluga ca 125kwh tunnis) siis mina peaks seda rohkem elanike "omalaristamiseks" mitte ei süüdistaks selles maja.
ping

[Külaline]

Tere. Tänud kaasamõtlejale, kes sundis mind uuesti läbi lugema antud regulatsiooni. Leidsin, et minu info (mälu järgi) on vananenud ning riik on täiendanud energiamärgise korda.
Aga asi läks veelgi pudrumaks.Seadused:
§ 18 (3) Energiatõhususarvu arvutamiseks summeeritakse tarnitud energia ja energiakandjate kaalumistegurite korrutised [ETA]
§ 2 4) kaalutud energiaerikasutus – energiakandjate kaalumisteguritega korrutatud aastane energiakasutus kilovatt-tundides [KEK]
§ 2 11) energiatõhususarv [kWh/(m2 a)] – arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus [ETA]
Oleksin tänulik kui keegi suudab ETA ja KEK erinevused maakeeli panna.
Selles uuenenud pudrus on ka üks positiivne koht nendele, kes tahavad insenerlikult probleemile ligineda.
Viidatud tabelis on tõesti olemas koht (varem ei olnud), kus on tegemist füüsikaga: Hoone energiakasutuse tabeli näol on tegemist infoväljaga, mis annab teavet tegeliku energiatarbe kohta, st tähendab ei rakendata energiakandja kaalumistegurit
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[val]

Auto kütusekulu võrdlus on hea. Varem sisuliselt puudus hoonete energiakulu võrdlemise võimalus. Nüüd on etteantud metoodika ja võrreldavad andmed. Eelistan igal juhul viimast ja tänan EU'd kultuuri impordi eest, sest ise poleks me niipea suutnud selleni jõuda.
Reaalne kulu nagu kõik teavad sõltub sajast pisiasjast – ilm, alusandmete kvaliteet, kasutajate harjumused jne jne. Sama on auto reaalse küttekuluga, aga nagu Prill lõpus ütleb piisab enamus inimestele värvist - mida rohelisem mägise värv seda parem.

Teema on vastavus tegelikkusele. Mind ikka huvitab, kas saab märgise erikasutuse tabeli kWh/(m²•a) alusel hoone kasutamise energiakulu rahasse arvutada või mitte ? Hr Piirfeld kinnitas, et tabelis kaalumistegurit ei rakendata, seega peaks saama. See oleks muidugi kulu etteantud standardkasutuse korral. Kas Insener22 või keegi kes igapäevaselt neid arvutusi teeb saaks kinnitada või ümber lükata ?

[Külaline]

Kuidas reklaamitakse energiamärgist üldiselt - võtame justkui autoriteetse allika TJA ja tsiteerime kodulehte:
Energiamärgis annab infot projekteeritava või olemasoleva hoone projekteeritud energiavajaduse või tegeliku energiatarbimise kohta.
Ja kui panna otsingusse energiamärgis siis 99% vastetest annab sama tulemuse.
Ja täpselt selle nö tavakodanik siit välja loebki - kui on kui ühe hoone energiamärgis on parem kui teise siis järelikult on ühe hoone energiatarve väiksem kui teisel hoonel ning ühe hoone kulutused energiale väiksemad kui teise (täpsustuseks, et m2 kohta).
Kuid see on täiesti vale ja täielik tavakodaniku eksitamine (eesmärgid on ilmselt poliitilist laadi).
Nii lihtne see ongi...
Energiamärgist võib arvutada - kuid inimestele ei tohiks jätta muljet justkui energiamärgis näitaks midagi hoone reaalse energiatarbe kohta või selle maksumuse kohta...

[Külaline]

Kuidas reklaamitakse energiamärgist üldiselt - võtame justkui autoriteetse allika TJA ja tsiteerime kodulehte:
Energiamärgis annab infot projekteeritava või olemasoleva hoone projekteeritud energiavajaduse või tegeliku energiatarbimise kohta.
Ja kui panna otsingusse energiamärgis siis 99% vastetest annab sama tulemuse.
Ja täpselt selle nö tavakodanik siit välja loebki - kui on kui ühe hoone energiamärgis on parem kui teise siis järelikult on ühe hoone energiatarve väiksem kui teisel hoonel ning ühe hoone kulutused energiale väiksemad kui teise (täpsustuseks, et m2 kohta).
Kuid see on täiesti vale ja täielik tavakodaniku eksitamine (eesmärgid on ilmselt poliitilist laadi).
Nii lihtne see ongi...
Energiamärgist võib arvutada - kuid inimestele ei tohiks jätta muljet justkui energiamärgis näitaks midagi hoone reaalse energiatarbe kohta või selle maksumuse kohta...

Kas ise ka aru saad, et mis pudru kokku kirjutad?

Energiamärgis käib HOONE kohta. Ehk kui palju tarvitab HOONE energiat, et tagada selles teatud temperatuur.
Kui selle hoone elanik tahab magada külmas toas (avatud aknaga) aasta läbi aga kütteautomaatika püüab majas etteantud temperatuuri hoida siis hoone ei ole süüdi, et selle elanik energiat raiskab.
Mingisugune programm ei suuda ennustada ELANIKEGA HOONE energiatarvidust kui elanikud tahavad ise energiat raisata.
Väga paljud inimesed ei oska oma elamises olevaid seadmeid õieti kasutada.

(Näide elust: Peremees seadistas maakütte nii, et toas oleks +25C. Lapsed leidsid toad liiga soojad olema ja leides ventilatsiooni juhtpaneeli seadsid selle +15C. Maaküte küttis ja vent jahutas ja elektriarved hüppasid lakke.)

(Sama on ka autol, kütusekulu erineb suuresti kui võrrelda sõitu asfaldil või mudas või lumes. Sõites küll asfaldil aga tiksude ummikutes võib kütusekulu ületada 25L/100km.)
ping

[Kalvis]

Keda kommenteerisid, mõtles õigesti. Energimärgise arvutamisel on sees ulmelised koefitsendid, mis muudavad tegeliku hoone küttekulu valeks.
N: kui auto tarbib 10 l sajale siis ulmelise koefitsendiga energiamärgise stiilis väidetakse, et võtab 5 l 100 km kohta! Ullike usub seda, sõidab kõige säästlikumal moel ja avastab, et võtab ikka 10 l 100.

[Külaline]

Keda kommenteerisid, mõtles õigesti. Energimärgise arvutamisel on sees ulmelised koefitsendid, mis muudavad tegeliku hoone küttekulu valeks.
N: kui auto tarbib 10 l sajale siis ulmelise koefitsendiga energiamärgise stiilis väidetakse, et võtab 5 l 100 km kohta! Ullike usub seda, sõidab kõige säästlikumal moel ja avastab, et võtab ikka 10 l 100.

Kui näiteks diisel autol on koefitsent 8, auruautol 0,6, elektriautol 0,9 ja bensukal 1 siis on neid tõesti raske võrrelda aga kui võrrelda kahte diiselautot omavahel siis pole vahet, et milline see koefitsent on.

Kui võrdled kahte analoogse küttesüsteemiga maja siis on ka nende koefitsendid samasugused, (nii ühel kui teisel soojuspumbaga hoonel on sama koefitsent) ja võrdlustulemused on võrreldavad.
Asi läheb segaseks siis kui tahta võrrelda suitsusauna soojuspumbaga majaga.

Aga vaevalt, et inimene kes tahab omale kaasaegset elamut koduks osta, mingi märgise pärast suitsusauna elama läheks ja üldse neid võrdlema hakkaks.

Kui inimene alla Teslat ei sõida siis teda absoluutselt ei huvita Datsia saastenäitajad ja ökonoomia.
ping

[Külaline]

Energiamärgis ei näita mingil viisil kui palju tarvitab hoone energiat.
Energiamärgis on üks täht ja selle tähe taga on teatav arvutuslik suurus-vahemik - kuid see ei näita palju tarvitab energiat hoone.
Jah - energiamärgise taga olevast arvutusest on võimalik leida ka hoone tarvitatav reaalne energiakogus - kuid energiamärgis ise seda ei näita.
Ja see, et energiamärgist reklaamitakse selliselt (isegi TJA) nagu eelpool mainitud on vale ja selle taga on poliitilised küsimused.
Kui energiamärgist reklaamitaks nt selliselt, et see näitab kui "roheline" (lähtudes hetke poliitilisest suundumusest) on hoone - siis see oleks õige.
Küll aga pole korrektne teha energiamärgise järgi otsuseid hoone energikulu ega selle maksumuse kohta.
Nimetame asju õigete nimedega...

[Külaline]

Anna ema padruneid....
Inimene kes väidab, et energiamärgis on vaid täht pole ise oma ihusilmaga energiamärgist näinud ega ole viitsinud ka eelnevalt antud linke läbi lugeda.

Energiamärgis sisaldab küll TÄHTE, aga see sisaldab ka muid NUMBREID.

(Täpselt samamoodi nagu pesumasina energiamärgis sisaldab küll tähte aga seal on kirjas ka testprogrammi vee- ja elektrikulu. Aastane elektrikulu pesumasinal sõltub sellest, et mitu korda aastas pesumasinat kasutad.
Samamoodi nagu autol antakse kulu 100km kohta, mitte aastane kütusekulu.)

Mina lõin, nõuetekohaselt väljastatud, suure A tähega energiamärgise sildi naelaga seinale ja seal on ka numbrid peale kantud.

ping