Plaatvundament, põrandaküte - variandid

[mkubi]

Eks see nii ole jah, et ehitusvaldkond on ära ostetud materjalide tootjate poolt. Sama nagu meditsiin farmaatsiatehaste poolt. Kui mingi haritud arst ütleb, et inimesel on vaja omega3 ja c,b,a vitamiine ning tsinki ja magneesiumi apteegist osta, siis rumalad inimesed neid ostavadki. Kui projekteerija või arhitekt ütleb, et plaatvundament on ainuke tänapäevane ja toimiv lahendus, siis selline projekt tellitaksegi.

Mina ei usu, et taoline kerge materjal, nagu see finnfoam, suudab enda kuju ja omadusi säilitada ajas. Suuresti oleneb ka oodatavast amortisatsioonieast. Ei usu, et keegi ehitab maja mõttega, et lastele pärandada?
Enda kogemustest võin öelda, et mu vanemad elavad umbes 25a vanas kivimajas ning seal on küll seintes praod ja õõnespaneelid on vajunud. Kuna seal renoveeritud on minimaalselt ning asukoht pole ka harjumaa, siis mina ei näe küll mõtet maja tänapäevasemaks renoveerida.
Minu vanaema elab aga maakividest vundamendile ehitatud palkmajas, mis on umbes 100a vana. See on siiani täitsa heas korras. Maja keskel on suur köögist köetav ahi, mis teeb soojaks pea kogu maja. Lisaks on magamistubades kaks silindrikujulist ahju.
Lihtsalt tõin näiteks. Mina küll ei usu, et minu ehitatav aeroc seintega maja on elamiskõlblik 50a pärast.

[praanik]

Asi läheb huvitavaks, veidi põhiteemast kõrvale võibolla ka.

Mina olen ka seda meelt, et 50 aastaga juhtub tohutult palju, ilmselt keegi meist täpselt ei tea täpselt, missugused nõuded kehtivad poole sajandi pärast ehitistele ning vähemalt sama oluline on see, millised ootused on inimestel siis oma kodudele. Näiteks 25 aastat tagasi oli paljudel maal elavatel inimsetel jooksev kraanivesi ja WC luksus, mida soovidagi ei osanud. Kuivkäimla kuuri taga ja ämbriga kaevust tarbevee ammutamine oli täiesti tavaline. Samuti piisas siis paarist pistikupesast igas toas.

Isegi kui tänasel päeval ehitavatel eramajade konstruktsioonid oleks 50. aasta pärast kasutuskõlblikud, siis pigem amortiseerub maja moraalselt.

[Külaline]

Tere. Läks jah filosoofiasse ja erinevalt insenerteadusest saavad kõik kaasa rääkida. "miks siis Eestis lubatakse avaldada raamatuid ja ka projekteerida ning ehitada selliseid vundamente ja põrandaid, mis ei tööta". Töötavad küll, iseküsimus kui kaua! Ka Jaan Tatika lennumasin ju lendas. Me tahtsime nii väga liberaal-demokraatlikku ühiskonda, sealhulgas ka majanduskorda. See kord aga eeldab, et subjekt on oma valikutes vaba. Ehk siis olemegi nüüd vabad valima nt internetist meile sobivat infot, mis on vahemikus ühest seinast teise. Isegi riik ei ole suutnud iseendale lääneliku kvaliteediga hooneid püstitada ja alampakkumiste süsteemist läbi murda. Riik on loonud sellise süsteemi ning süsteemiväliselt ehitamine on suurt lisaenergiat nõudev tegevus , aga ka mitte võimatu juhul kus rahakotil pole piiranguid peal (vähempakkumise konkurss). Käis läbi mõte, et kas üldse on vaja hoone kestvust 50 aastat. See on 3-põrsakese valik. Vaadates mida suutsid meie esivanemad, siis neil oli suundumus naf-naf ideoloogiale, meie tänapäevane ideoloogia on nif-nifilik. Kas see on halb või hea - mine võta kinni. Kapitalismi oravaratas peabki järjest kiiremini, kiiremini, kiiremini pöörlema. Need, kes ei taha selles rattas joosta (naf-nafid) peavad tegema põhivoolust erinevaid otsuseid. Aga nii saavad mõned ka rikkaks. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Külaline]

Mina küll ei usu, et minu ehitatav aeroc seintega maja on elamiskõlblik 50a pärast.

Mis ta siis on suremiskõlblik?

[Külaline]

Samas ma ei mõista miks ei võiks korralikult ehitatud maja kesta oluliselt kauem kui 50 aastat. loogiline, et remonte ja kõpitsemist on vaja teha, aga vähemalt põhikonstruktsioonid võiks küll kauem kesta. MIne tea, äkki pinnasel finnfoamile või epsile tehtud põrand kestab üle 50 aasta. tooted pole ju nii kaua turulgi olnud. pole netist muidugi otsinud, et kas kellelgi näiteks peale 15-20 aastast ekspluatatiooni on probleeme niiskusega vms.Eeldusel muidugi, et eeltööd ja tihendamised on korralikult tehtud Vajumised ja säärased asjad ikka halva tihendamise tulemus. Et kui filosoofiliseks minna, siis äkki ongi vägev lahendus mis nn optimaatorite ja tootjate poolt on välja mõeldud, meie lihtsalt ei tea seda veel, kuna ollakse harjunud, et ajas kestev lahendus on hoopis teistsugune. tehnoloogia areneb ja järjest paremad materjalid tulevad välja.

[fgh]

Istutada oma maja hõljuma õhku täispumbatud plasti otsa ei ole majanduslikult mõttekas. Erinevalt õhkpadjal vundamendist saate tavalise vundamendi või normaalse plaatvundamendi ehitada ümber ka 50 aasta pärast ilma maja õhku laskmata ehk äkki ~30% kulutustega võrreldes uuega.

Maja põhikonstruktsioonid võiksid olla ikka elamiseks mitte sanitaarremondist sanitaarremondini.

Omaette küsimus on veel plastide vananemine, keegi ei suuda kindlate tõenditega väita vahtplastide püsivust neis konstruktsioonides. Kuidas käitub EPS pinnases ja koormuse all ning näiteks ka fassaadil 50 aasta lõikes. Kui suureks jääb koormustaluvus, milline on deformatsioon ja palju plaadi mõõtmed vähenevad ajas.
On küll tehtud erinevaid uuringuid ja reaalsus turumajanduses võib olla vahest päris kole. Hea näide on tehasest otse tulnud eps plaadid mis vahetevahel kipuvad juba paigaldades mõõtmeid muutma või kõveraks minema.

[Külaline]

Täitsa nõus fgh´ga. Arvestades, seda kui palju praegu nö valesti tehakse, ehk siis peno peale ehitatakse, siis võib oodata 20-40 aasta pärast tohutut ehitusbuumi, kui kõik kes praegu plasti investeerivad, on sunnitud oma elamisi kapitaalremontima ja ega seda eps/xps`i sealt põranda alt muidu kätte ei saa, kui lammutamise teel. Päris karm tulevik ternendab ees ja ehitusmaterjalide tootjad pakuvad järjest rohkem ju vildakaid lahendusi

[Külaline]

Kui keegi viitsib otsida, siis Jutubis on videod, kuidas Ameerikamaal plaatvundamendiga maju üles tõstetakse. Lihtne see pole.
Alla kaevatakse käigud ja palju tungraudu kasutuses.
ping

[Külaline]

Täitsa nõus fgh´ga. Arvestades, seda kui palju praegu nö valesti tehakse, ehk siis peno peale ehitatakse, siis võib oodata 20-40 aasta pärast tohutut ehitusbuumi, kui kõik kes praegu plasti investeerivad, on sunnitud oma elamisi kapitaalremontima ja ega seda eps/xps`i sealt põranda alt muidu kätte ei saa, kui lammutamise teel. Päris karm tulevik ternendab ees ja ehitusmaterjalide tootjad pakuvad järjest rohkem ju vildakaid lahendusi

Kellegi märg unenägu.
Kuulsin sama hala 25 aastat tagasi, siiamaani seisavad majad, tahad viin ninapidi juurde.

[mkubi]

Mulle meenub, et mingil aastal keelati tootjatel kasutada toodete valmistamisel mingit kemikaali? ,mistõttu uue aja eps vahud pole niiskuskindlad.

Päris huvitav oleks näha 1992a ehitatud vahu peale plaatvundamendiga maja. Ehk saadad privaati maja aadressi ? Või jagad enda tel nr, et teised huvilised samuti saaks seda näha ?

[Külaline]

näit: Otepää, Väike-munamägi, Nuustaku puhkemajad, madal lintvundament columbia plokkist mis seisab 100mm Floormati peal, kahekorruseline palkmaja.
Kokku on neid seal vist 6-7 tk. esimene valmis al. 1997

[Urmas]

näit: Otepää, Väike-munamägi, Nuustaku puhkemajad, madal lintvundament columbia plokkist mis seisab 100mm Floormati peal, kahekorruseline palkmaja.
Kokku on neid seal vist 6-7 tk. esimene valmis al. 1997

Kas mittevajumiste näiteks palkmaja on ikka kõige õigem näide? Palkmajade puhul vist ei ole näha/ei paista välja vajumisest tingitud tagajärjed(praod jms).

[Külaline]

Columbia lint sinise plaadi peal, kui seal midagi vajuks, siis terav silm tuvastab kohe.

[Külaline]

Aga jällegi natuke filosoofiline ja ennustamise valdkonda minev käsimus mul. Nimelt kui 20 aastaga pole selle vundamendi ja põrandaplaadiga midagi juhtunud, ehk siis pole vajunud ja pole niiskusprobleeme jne. Siis kui tõenäoline on, et järgmise 20 aastaga midagi juhtub, millegipärast ma ei usu eriti, sest keskkonnatingimused seal maa all vaevalt drastiliselt muutuvad enam, ja koormused vundamendile ka enam ei suurene eriti. Või saan täiesti valesti aru.
Lauri

[Urmas]

Columbia lint sinise plaadi peal, kui seal midagi vajuks, siis terav silm tuvastab kohe.

Esiteks- kuidas sa seda vajumist kindlaks teed/tegid? Pole pragusid vundamendis? Kuidas on vundament viimistletud?
Teiseks- anonüümsed külalised võiks ikkagi ennast identifitseerida mingi varjunimega, et saaks vahet teha, kes mida on öelnud. Muidu ei saa mitte muhvigi aru ja jääb mulje mingist peost, kus seltskond on saavutanud staadiumi kui kõik räägivad, aga mitte keegi ei kuula või nagu järgnevas videos. https://www.youtube.com/watch?v=QcE5aDTszrY

[Külaline]

Tere. Just-just , nii tekibki see müstiline ehitustava!! Naabri Jüri tegi, Jaan tegi ka, Sass tegi juba Jaani järgi ja ongi EESTI NORM olemas. Mis sellest, et juba Mari maja vajus upakile, see on Mari probleem. Pole vaja mingeid koole, insnere, õpikuid ja käsiraamatuid. Elagu nifnifindus. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[mkubi]

Vanasti oskas inimene loogikat kasutada.

[Külaline]

Kui nüüd niipidi mõelda ehk siis nagu eelnev härra ütles nifnifilikult, siis Eesti ja tegelikult ka mingi osa Skandinaaviast ja venemaast, ehitab ju täiesti valesti, sest väga palju kasutatakse peno peale vunda ja põrandaplaadi ehitamist
Loogiline et on vaja nii koole, insenere, kui ka käsiraamatuid. Huvitav paradoks on see, et ka kõrgelt haritud ja diplomiga projekteerijad/insenerid projekteerivad selliseid nn. vildakaid lahendusi, mistõttu tekib küsimus, et kui meie ehitusega tegelevad kutsekoolid ja kõrgkool õpetavad juba valesti (olen näinud meie kõrgkooli õppematerjali kus on just selline lahendus kus peno pinnasel ja plaat peal)siis kelle käest peaks tavaline inimene projekti tellima. Ei saa ju kõik minna mingi lääne inseneri juurde projekti sooviga.
Sama on ka käsiraamatutega. Kui tavaline inimene astub raamaturiiuli juurde ja näeb seal raamtuid a`la maja ehituse abc, või ehitame sauna vms, või ka eelmainitud rootsi autorite oma, siis võib ju ka neid käsiraamatuks pidada, aga need ju ka kõik valesid lahendusi täis.
Järeldus on selline,et õigete lahenduste leidmine võib minna väga keeruliseks tavalisel inimesel.
Mis puudutab loogilist mõtlemist, mis esivanematel oli, siis sellega on nii, et ehitus ikkagi piisavalt keeruline teema, ja kui teadmisi pole, siis pole ka loogikaga midagi peale hakata, eriti kui nii raamatutes, internetis kui ka tootjate lehekülgedel on põhiliselt nö valed lahendused

[mkubi]

Tänapäeva loogika on teistsugune, kui meie esivanematel. Täna tuleb mõelda, miks kõik uudsete ehitusmaterjalide tootjad on huvitatud võimalikult lihtsate lahenduste soovitamisest. Miks materjalid on kerged ja õhukesed. Miks ei mainita nende puudusi. Miks sobib kasutada ainult sama tootja materjali lahendustel. Miks valmivad majad mõne kuuga.

[Külaline]

Loogika vast on ikka sarnane. Aga võrreldes esivanematega, on väga palju kogu maailm muutunud ja arenenud. Täpselt samuti ka ehitusmaterjalid. Ma pole kindel kas peno on hea leiutis, aga materjalid on ju kõik muutunud tõhusamaks, kergemaks, tugevamaks jne. Kas tahame või mitte, aga arendus käib ju pidevalt edasi. Kui esivanemad soojustasid oma majasid sambla või saepuru vms, siis nüüd pannakse igasugu pir ja pur plaate, mis annavad sarnase soojustuse kordades õhemalt. Mine tea mida sinna põrandaplaadi alla veel näiteks 30 aasta pärast pannakse. Lauri

[Külaline]

Tere. Seda kas õigesti tegi Nif-Nif või Naf-Naf on filosoofilise seisukoha küsimus.
Seda, kas nif-nifilik lahendus on vale pole küll julgenud välja öelda, väljendanud olen ainult isiklikku naf-naf seisukohta. Vale/õige skaala peab keegi kehtestama. Kuni seda pole tehtud pole võimalik seda kvaliteedikategooriat mitte ühelegi lahendusele omistada.
Kui isik otsustas nif-nif lahenduse kasuks, siis ei ole mõtet otsida 5 aasta pärast "pädevat spetsialisti", kes aitaks ehitajale kotti pähe tõmmata selle eest et ta saigi nif-nif-lahenduse, niikuinii jääb kaotajaks. Aga pole hullu midagi, pigem vastupidi, tööd saavad eksperdid, "eksperdid", arhitektid, insenerid, "insenerid", materjalimüüjad, ehitajad, "ehitajad", advokaadid, kohtunikud, riik saab ka makse. Super ju! Peame tänama nif-niffe, kes aitavad majandusel areneda.

Igal materjalil on rohkem kui 1 parameeter. Nt EPS-l on terve rida ka muid näitajaid peale lambda. Insener peab oskama ka neid teisi lugeda, "insenerilt" on seda muidugi raske nõuda.

Nii nagu internetiinfo hankimisel peab oskama valikuid teha, kehtib sama ka raamatu valikul. Kui omal teadmised selleks puuduvad, siis tuleb pöörduda vastava ala spetsialisti poole, kes siis oskab hinnata mis tasemega mingi info on.

Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[MadalEnergia]

Mina ei usu, et taoline kerge materjal, nagu see finnfoam, suudab enda kuju ja omadusi säilitada ajas. Suuresti oleneb ka oodatavast amortisatsioonieast.

Harisin end Piirfeldi eeskujul väljamaa infoga, head lugemist:

http://thepathtosustainableliving.blogs ... er-in.html

http://www.civil.utah.edu/~bartlett/Geo ... -05-26.pdf

[Külaline]

Kas keegi targem võiks mõne lausega kokku võtta eelneva postituse,pole inglise keeles kõige tugevam.kas saan õigesti aru et pole sel plastil seal maa sees häda midagi ja kestab ilusti 40 aastat

[Külaline]

Täpselt nii!

[Külaline]

Tere. Internet on kõikide jaoks, igaüks leiab oma mõttele sealt kinnituse. Suurimad Euroopa EPS tootjaid, tooraine tootjaid ja seadmete tootjaid ühendav liit IVH koos oma sõsarliitudega (AIPE, BVF, EUMEPS, FWVS, GPH, STYBENEX, ZVDH) ei kirjuta sõnagi EPS lubatavusest majakoormuse alla. Kõige vingem EPS mark vastavalt EN järgi on EPS PW/ds ja ka selle kasutuskohaks ei kirjeldata maja alust. ISiklikult puuduvad kodused võimalused kontrollida seda, milleni mõnikümmend Euroopa instituuti pole jõudnud (ehk seda kas võib EPS maja alla panna). Vaikimisi eeldan, et kuna seda pole nad kirjeldanud, siis seda pole ka soovitav teha. Ja usaldan seda seltskonda seni kuni nad pole vastupidisele seisukohale jõudnud.
Inimkonna vähene osa õpib teiste vigadest, enamusel tuleb ikka ise vead teha. Edu eksperimenteerimisel EPS paigaldamisest majakoormuse alla. Lugupidamisega. Alar Piirfeld