uus sein, vana karkass ja laudis

[ellukas]

Tere!
Pool minu majast on püstpalkhoone; sellega praegu ei tegele. Teine osa on karkasskonstruktsioon, mis pidas sooja väga halvasti. Võtsin seina lahti ja sain aru, miks. Nüüd tahaks selle kõik soojapidevaks teha. Praegu on mul karkass ja selle külge naelutatud välisvooder. Laudist praegu vahetada ei saa, nii et pean seestpoolt soojustama. Sellesse ossa planeerin duširuumi, sauna ja esikut.
Sein peaks (vist) tulema väljast sisse lugedes:
laudis, mis praegu on juba olemas
õhuvahe
tuuletõke
vill
aurutõke
mingi sisesein - duširuumi seina ei plaadi, saun vajab ilmselt veel täiendavat isolatsiooni jm
Varutud on Isover VKL, Superrock ja aurukile.

Edasi on mul hästi palju küsimusi, aga esialgu piirduks nendega, mis kõige enne päevakorda tulevad.
1. kui minu karkass jääb kitsamaks kui kujunev seina läbimõõt, siis ilmselt tuleb karkassigi laiemaks nõiduda? Kinnitan laiendavad prussid vanade külge?
2. kuhu kinnitan õhuvahe jaoks vajalikud distantsliistud? Laudise külge pole vist väga mõtteks, sest kui kunagi rikkaks saan või laudis oma aja ära elab ja vooder vahetusse läheb, siis peab ta ju kuidagi eemaldatav olema? Aga, kui sõrestik on otse vastu laudist, aga sõrestikus on prussid nii piki- kui põikisuunas, siis ülalt alla tuulutus ju ikkagi ei toimi? Või peaksin põikiprussid välja lõhkuma ja uuesti panema?
3. ma ei saa ju tervet plaati sõrestiku vahele panna, järelikult pean ta tükkhaaval seina panema. Kas plaadi ja prussi vahelt peaks millegagi tihendama? Millega?
Sorry, kui küsimused üle mõistuse rumalad tunduvad, aga mul on naisterahva aju - üks käär ja seegi kirvega löödud. Aga pimesi ma ühtki ehitusmeest ei usalda, ma tahan ise teada, mis, kuidas ja miks.

[sashaobrok]

Mina suhtuks asjasse nii, et planeeriks siiski välise laua millalgi maha võtta.
Praegu võiks lihtsalt seest teha õigesti ja arvestada, et pärast võtad väljast uuesti lahti ja teed sealtpoolt tuuletõkke ja vooderduse ka õigesti.

Seest tehes võiks siis praegu mingi tuuletõkkekanga sättida vastu laudist ja ka ümber nende prusside katta kinni kogu värk tuultpidavalt.

Rihtida seinad vajadusel sirgeks või lisada karkassile "paksust" prussidega. Et külmasildu vähendada siis vaheldumisi horisontaalis/vertikaalis (Võib ka hiljem väljastpoolt paksendada seina kui voodri väljapoole liikumine majale sobib)

Paigaldada vill karkassi vahele.

Paigaldada osb plaat, aurutõkkekile, kipsplaat, viimistlus.

Vannitoa jms märgade ruumide korral metallkarkass põranda ja lae vahele, topeltkips, hüdro, plaatimissegu, plaadid.
(dushiruumide mitteplaatimine on maru kukaltkratsima panev jutt..)

[keemik]

Mina paneks vahtplasti vahuga prusside vahele, horisontaalselt/diagonaalselt jooksvatele prussidele saab puurida paar auku sisse, et tuulutusvahe jääks. Vahtplast pane 2,5 cm välislaudisest sissepoole, selleks kasuta kas liiste, mille lased prusside külge, või kuve. Kui laudis on hõre (tuul puhub läbi), siis ma julgeks panna vahtplasti paariks aastaks ka laudise vastu välja. Kui tulevikus laudise väljast eemaldad, läheb 2,5 cm vill vahtplasti peale (su jäetud tuulutusvahe), paned lisaprussid, sinna vahele paegu olemasolev vill ja tuuletõke peale. Tuuletõkkeplaati sinna toppida on veidi kehv, kuhugi jääb mingi vahe, suur osa villa ei tööta soojutusena, Vahtplasti eelis on see, et kui ka jääb vahe, siis ülejäänud plaat ei ole läbipuhutav (vill on).

Kui paned tuuletõkke, siis mina kasutasin endal tihendamiseks kas Kiilto Fix Masa (kitsad vuugid) või siis bituumenteipi. Aga et see nakkuks korralikult, siis lasin selle fööniga kuumaks ja silusin puupulgaga üle.Sellega on hea teha liitumisi konstruktsiooniga. Kasutasin siis Skano tuuletõket. Ehk sobib teistega ka.

Kui kasutav vahtplasti, siis vahuks võtta Soudal Flexifoma. Jääb väga elastne.

[ellukas]

No nii, nüüd on mul kolm tegevusplaani ja selle võrra rohkem küsimusi.
Plasti ja vahud ma siiski jätaks esialgu kõrvale.
Kangamõte meeldib. Aga millist valida? Ja kuidas seda kinnitatakse? Plaati ei soovitata päris all- ja ülaservani panna, kuidas kangaga? Kas tuuletõkke materjali erinevus mõjutab ka villakihi paksust?
Kui kangas on otse vastu laudist ja seal mingit õhuvahet ei ole, kas laudis ei satu siis kahe niiskuse vahele - üks õuest ja teine seinast? Muidugi ma loodan ta võimalikult kiiresti välja vahetada, aga igaks juhuks pean olema valmis ka havimaks st, et aega läheb tunduvalt enam kui paar aastat.
Kas osb, aurutõkkekile ja kipsplaat lähevadki niimoodi järjestikku üksteise peale? Mingeid liiste-karkasse millegi vahele ei tule?

[sashaobrok]

Kangast kinnitad klammerdajaga. Hiljem väljast lisad nagunii villa ja uue tuuletõkke. Praegu on lihtsalt võimalik saada sellega sein ajutiselt tuult pidama. Ilma tuulutusvaheta on see muidugi pikas plaanis vale, aga mõnda aega käib küll. Kangas kõlbab vast suvaline odavam küll antud lahendusse.
osb-aurutõke-kips on minu personaalse arvamuse kohaselt väga hea lahendus.

[Busta]

osb-kips on niigi aurutõke, milleks sinna vahele veel eraldi aurutõket? Riputad ühe pildi seina- puurid selleks augu ja teooria kohaselt 1 m raadiuses aurutõke ongi mõttetu..

[ellukas]

Puhastasin ühe ruumi jagu vana seina puhtaks. Karkass, mis välja tuli, oli rohkem redeli moodi, põikiprusside vahe maksimaalselt 32 cm, kohati tihedamaltki. Kas ma võin vähemalt mõne neist ära võtta? Mu meelest ei ole ühelgi neist kandvat rolli...

[sashaobrok]

Majakarkassi lammutama asudes võiks ikka täpselt enne teada, miks need seal on.

[RentMarket]

Tere!
Algas päris huvitavalt see vestlus siin, aga lõpupoole kisub juba veits kohvipaksu pealt ennustamiseks. Ennustan, et kui nüüd vähe konstruktiivsemalt teemat ette ei võta keegi, siis vajub ära ja oled ikka üksi
Viimane küsimus peletab kõik eemale, kes vabal ajal viitsivad teisi inimesi nõustada omast ajast.

Ole hea lisa paar fotot, mõni eskiis jms.

Igaljuhul paar mõtet võiks küll lisada:
1) Ei soovita ühtegi aurutõket seal konstruktsioonis kasutada peale hüdroisolatsiooni, mis seinaplaatide alla jääb. Seal, kus plaate pole, muidugi võiks olla aurutõke, aga see peaks liituma. Seda kõike seepärast, et kavatsed vist 2-3 aastat välisvoodrit mitte puutuda.
2) Kui EPS ei tule mitte mingil juhul kõne alla (miks? - ta pole ju hullem kui kips või osb või mõni muu praktiliselt tehismaterjal!), siis kangas ja vill tundub hea mõte. Isiklikult mulle meeldis "keemiku" lähenemine.
3) See karkass, mille avastasid, lõhnab küll veits selle järgi, et eelmine ehitusmeister on maja lipp-lipi peale ehitanud, seega peaks ikka väga ettevaatlik olema konstruktsiooni lõhkumisel.

Jõudu