Tuulekoja vajalikkus

[urmask2]

Vast sobib akende-uste alateemasse ka tuulekoja teema.

Küsimus siis, et kui vajalik tuulekoda ikkagi tänapäeval on? Vanasti ei pidanud uksed hästi tuult ja siis oli kaks ust ikka kaks ust. Praeguste korralike tihenditega ustega seda probleemi enam pole.
Jääb see probleem, et uksest käimise hetkel toimub (eriti külma ilmaga) oluline õhuvahetus ja siis peab majja tulnud külma õhku üles soojendama.
Maja fassaadist välja ulatuvat tuulekoda ei taha. Kui tuulekoda teha, siis sissepoole. Aga kas on üldse vaja? Kuidas majaomanike kogemus on, kas uksest käimine jahutab talvel toas kõvasti õhku?

Uks ise hakkab paiknema põhja ja loode vahel, kust Lõuna-Eestis puhub tuul harva ja pole väga tugev.

[Külaline]

Ukse kaudu jahutamine ei ole probleem. Mulle meeldib tuulekoja juures hoopis see, et välisjalanõud, riided, kindad saab sinna jätta ja tuba jääb visuaalselt puhas.

[Külaline nr 2]

Lisaks jahedamate ilmadega täidab suht edukalt ka külmiku rolli.

[Külaline]

Lasin laia lengiga (350mm) topelt sooja välisukse tisleril teha. Aga kui vähegi võimalik, siis oleks tuulekoda parem lahendus.

[siimsusi]

Külm õhk ei ole tuulekoja puudumisel probleemiks. Nõus just sellega, et tuulekotta on hea üleriided ja välisjalanõud ära "peita". Me kasutame tuulekoda veel ka koera kuivatamiseks. St. vihmaste ilmadega paneme ta mõneks ajaks tuulekotta kinni, et käpad ja karv ära kuivaks. Samas on üsna tihti tuulekoja uks ka lahti.

[Külaline]

Võimaluse korral tasuks tuulekoda igaljuhul rajada. Tegu on omamoodi puhvriga eluruumide ja õue vahel kus on hea talvel jope selga panna, ilma et hakkaks liigselt palav, samas vihmase ja porise ilmaga väljast tulles ei kanna kogu soppa kohe tuppa jne. Plusse on rohkem, kui miinuseid. Võiks võrrelda üheraamilise pakettaknaga versus kaheraamiline klassikaline aken millel sisemine on paketiga

[xil]

Tuulekoja peamine eesmärk pole mitte omada mitut ust, vaid sarnane, mis kosmoselaevade, jõgede jne lüüsidel. Kui hoida korraga vaid 1 kahest tuulekoja uksest avatuna, läheb maksimaalselt kaotsi vaid see kogus sooja õhku, mis on suht väikeses tuulekojas. Kui teda kasutada välisriiete hoidlana, võiks tal olla põrandaküte, et märjad jalanõud ära kuivaksid ning jalga pannes mõnusalt soojad oleksid.
Vanasti, kui rahvas tihti sisse-välja vooris (suured pered, vaja loomi talitada jne), oli tuulekojast olulist abi. Endal plaanin ümberehituse käigus tuulekoja arvel esikut suurendada - mugavam, kui peab vaid üht ust avama ja suur esik on ka mugavam, kui väike esik + väike tuulekoda.

[Külaline]

Korralikult soojustatud majas ei ole põrand nii soe, et jalanõud jalga pannes soojemana tunduksid. Kuigipalju kuivatavat efekti ta võib ju anda. Kui tuulekojas üldse mingit venti pole ja uksed kinni hoida, siis rodu välisjalatseid tuulekoja põrandal tekitab varem-hiljem ka kerge juustuhaisu. Ma just mõtlen kuidas tekitada õhuvahetus külgneva ruumiga. A la 1 ava madalale, teine kõrgele ja väike niiskusanduriga ventikas alumisse avasse.

[xil]

Korralikult soojustatud majas ei ole põrand nii soe, et jalanõud jalga pannes soojemana tunduksid. Kuigipalju kuivatavat efekti ta võib ju anda. Kui tuulekojas üldse mingit venti pole ja uksed kinni hoida, siis rodu välisjalatseid tuulekoja põrandal tekitab varem-hiljem ka kerge juustuhaisu. Ma just mõtlen kuidas tekitada õhuvahetus külgneva ruumiga. A la 1 ava madalale, teine kõrgele ja väike niiskusanduriga ventikas alumisse avasse.

Välisust ei õnnestu vist ülisoojapidavaks saada ja ta moodustab väikse tuulekoja pindalast suht suure protsendi. Pealegi tuleb tuulekotta iga kord külma õhku, kui välisukse avad, sõltumata sellest, kui hästi maja soojustatud on. Ma arvan, kahtlused, et tuulekoda saab nii soe, et ta kütteallikas püsib jahedana, ei ole põhjendatud. Kõige tipuks võib tuulekoja temperatuuri veits kõrgema seada, et ta põrand soe oleks - nii nagu vannitubade puhul kombeks on.

[papi]

Elu on näidanud, et korraliku tihendiga ustega mõneruutmeetrine tuulekoda ei toimi. Uste sulgemine ja avamine on tülikas, sest üle/alarõhk töötab vastu. Reaalsuses on toapoolne uks lahti ja välimisest uksest piisab. Välimine uks peab muidugi korralik ja soe olema. -25 juures mõnikord panen kinni.

[Külaline]

Kui tuulekojas üldse mingit venti pole ja uksed kinni hoida, siis rodu välisjalatseid tuulekoja põrandal tekitab varem-hiljem ka kerge juustuhaisu.

Ühel tellijal, kellel majas põrandaküte, soojatagastusega ventsüsteem ja puha, aga esikusse polnud millegipärast vendi väljatõmmet paigaldanud, oli õuest esikusse astudes juustuhaisu tunda ja kui juba on tunda, siis ma ei arva, et see oleks kerge juustuhais.

Urmas

[ping]

Tehkem kõigepealt sõnade tähendused selgeks.
TUULEKODA - hoone sissepääsu ees olev vaheruum (tavaliselt kütteta ja välistemperatuuris) mis kaitseb tuiskude/tuulte hoonesse tuleku eest ja majavälisust kinnituiskamast või jäätumast.
Tuulekoda oma niiskusrežiimiga ei saa olla riiete kuivatuskamber - toast tulev soe õhk kondenseerub jahedatele pindadele.
Kui keegi tahab läbi riiete kuivatamis ruumi maja sissekäiku teha siis seda peaks teisiti nimetama.
Tuulekojas hoitakse talvel suuski ja VILTE jahedas ja kuivas sest kui sooja vildiga lumme astuda siis vildid saavad märjaks.
Tuultele avatud kohas on tuulekoda hea asi. Siberis on neid tavaliselt majadel suisa kaks tükki. Tavaliselt maja vastaskülgedel, et kui üks kinni tuiskab siis saab teise külje pealt välja.

[Külaline]

Korralikult soojustatud majas ei ole põrand nii soe, et jalanõud jalga pannes soojemana tunduksid. Kuigipalju kuivatavat efekti ta võib ju anda. Kui tuulekojas üldse mingit venti pole ja uksed kinni hoida, siis rodu välisjalatseid tuulekoja põrandal tekitab varem-hiljem ka kerge juustuhaisu. Ma just mõtlen kuidas tekitada õhuvahetus külgneva ruumiga. A la 1 ava madalale, teine kõrgele ja väike niiskusanduriga ventikas alumisse avasse.

Välisust ei õnnestu vist ülisoojapidavaks saada ja ta moodustab väikse tuulekoja pindalast suht suure protsendi. Pealegi tuleb tuulekotta iga kord külma õhku, kui välisukse avad, sõltumata sellest, kui hästi maja soojustatud on. Ma arvan, kahtlused, et tuulekoda saab nii soe, et ta kütteallikas püsib jahedana, ei ole põhjendatud. Kõige tipuks võib tuulekoja temperatuuri veits kõrgema seada, et ta põrand soe oleks - nii nagu vannitubade puhul kombeks on.

Sa eeldad, et tuulekojal on oma isiklik küttekontuur ja termostaat. Vesiõrandakütte kontuurid joonistab insener minu teada enamvähem võrdse pikkusega. 3-4x pikemad kui keskmine tuulekoda vajab...

[urmask2]

Palju väga asjalikke vastuseid.

Tuulekoja peamine eesmärk pole mitte omada mitut ust, vaid sarnane, mis kosmoselaevade, jõgede jne lüüsidel. Kui hoida korraga vaid 1 kahest tuulekoja uksest avatuna, läheb maksimaalselt kaotsi vaid see kogus sooja õhku, mis on suht väikeses tuulekojas.

Jah, hakkasin ka mõtlema, et kui talvel -10 C juures välisust veidi lahti hoida ja toas toimub näiteks 100 m3 õhu vahetus, siis selle soojendamine toatemperatuurile võtab 1 kWh. 20 korda päevas uksest käimine tähendab juba arvestatavat energiakadu. Tuulekojas vahetuks ehk 10 korda vähem õhku.
Sellest küsimus tekkiski, et kui suur see õhuvahetus ikkagi tuulekoja puudumisel reaalselt on.

Ilmselt lähen seda teed, et algselt teen ca 4,5 m pika ja 2,5 m laia esiku ilma tuulekojata ja jätan võimaluse vajadusel sealt uksealune osa kas klaasseinaga või muul viisil eraldada.

Toatemperatuurist oluliselt jahedamat tuulekoda ei plaani, sest usun ka, et märjad jalanõud, märg koer ja suitsusink üheskoos panevad varem või hiljem tuulekoja korralikult haisema. Kuigi, singiprobleemi lahendaks vast koer ära.

[xil]

Korralikult soojustatud majas ei ole põrand nii soe, et jalanõud jalga pannes soojemana tunduksid. Kuigipalju kuivatavat efekti ta võib ju anda. Kui tuulekojas üldse mingit venti pole ja uksed kinni hoida, siis rodu välisjalatseid tuulekoja põrandal tekitab varem-hiljem ka kerge juustuhaisu. Ma just mõtlen kuidas tekitada õhuvahetus külgneva ruumiga. A la 1 ava madalale, teine kõrgele ja väike niiskusanduriga ventikas alumisse avasse.

Välisust ei õnnestu vist ülisoojapidavaks saada ja ta moodustab väikse tuulekoja pindalast suht suure protsendi. Pealegi tuleb tuulekotta iga kord külma õhku, kui välisukse avad, sõltumata sellest, kui hästi maja soojustatud on. Ma arvan, kahtlused, et tuulekoda saab nii soe, et ta kütteallikas püsib jahedana, ei ole põhjendatud. Kõige tipuks võib tuulekoja temperatuuri veits kõrgema seada, et ta põrand soe oleks - nii nagu vannitubade puhul kombeks on.

Sa eeldad, et tuulekojal on oma isiklik küttekontuur ja termostaat. Vesiõrandakütte kontuurid joonistab insener minu teada enamvähem võrdse pikkusega. 3-4x pikemad kui keskmine tuulekoda vajab...

Pole mingit vajadust omada võrdse pikkusega küttekontuure, kui igal kontuuril on oma regulaator. Ainult max pikkus on piiratud. Võib isegi põrandakütteid ja radikaid läbisegi kasutada - tubades vee-radikad, vannitoas ja esikus vesi-põrandakütted.

[SSD]

Eeskoda/ osa trepikojast/ tuulekoda mis iganes selle väikse ruumi nimetus võiks olla. Mul on selline asi olemas korteris ca 2x 2,5m2, välisuks avaneb kohe õue. Ausalt öeldes ei oska öelda, kui praktiline ta on arvutuste kohaselt aga tean miks ta mulle istub.
-jalatsid saab jätta nii-öelda silme alt ära, samuti üleriided.
-Lapsel puudub võimalus kohe poriste välisjalatsitega tuppa joosta
- Talvel on seal põrandaküte, sügisel kevadel ca 10 soojakraadiga aga on vaheuks kinni ja seda eeskoda veel ei küta-ruum on ca 2-3 kraadi jahedam toast aga ei näe veel põhjust selle kütmiseks põrandaküttega. Vaheuks hoiab sooja kinni, sutsu säästan elektrit. Talvel on samuti vaheuks kinni, sest temperatuuri vahe samuti olemas- välisuks on küll soojustatud ja tihendatud aga nii-öelda turvauks ehk metalluks. "Külm "uks siis. Ja talvel ei näe ma põhjust samuti eeskoda toaga ühtsesse temperatuuri ajada, milleks? Õigupoolest toaga/ esikuga külgnev vaheuks lahti on meil ainult suvel .
- Kuna ülemist turvalukku kodus olles kinni ei pane tavaliselt, siis, kui vaheuks on kinni, ei saa väike laps kogemata liblikast ukse lukku lahti keerata. St. saab aga selleks peab ta enne vaheukse avama, seda märkab suht ruttu.
- Eeskotta saab talvel suusad kuivama panna, suvel saab sinna märja porise ratta kuivama jätta ( minu eeskoja suurust arvestades on see küll väikse raskusega, lükandustega kapp on samuti seal ruumis)
-Lapse jalgratas on seal ruumis, samuti tõukekas.
- See eesruum ei lase helisid ei tuppa ega toast välja nii kergelt kosta, lisa helisummutusena töötab suletud ustega ruum.
- Eesruumis on hea harja, luuda, lumelabidat hoida talvel- kus neid muidu hoida, esikus teiste silme all või toas? Või marsid alati läbi toa rõdule neid tooma?
Ju neid häid põhjusi on veel aga hetkel ei tule kohe meelde.
Miinuseid eeskojal minu jaoks ei ole. Kui väike elamine või nii-öelda tuba-esik koos, siis ainus miinus võib olla, et killustab esiku-toa ära ja esik on koja arvelt väiksem

[Küülaline]

harja, luuda, lumelabidat hoida talvel- kus neid muidu hoida, esikus teiste silme all või toas? Või marsid alati läbi toa rõdule neid tooma

Kas sa räägid majast või korterist, et pead lumelabidat rõdul hoidma? Kui on ikka maja (mitte maapinnale tõstetud korter, nagu päris tihti viimasel ajal), siis peaks ikka mingi kuur või garaaž olema, kus selliseid asju hoida. Mitte tuulekojas.

[SSD]

harja, luuda, lumelabidat hoida talvel- kus neid muidu hoida, esikus teiste silme all või toas? Või marsid alati läbi toa rõdule neid tooma

Kas sa räägid majast või korterist, et pead lumelabidat rõdul hoidma? Kui on ikka maja (mitte maapinnale tõstetud korter, nagu päris tihti viimasel ajal), siis peaks ikka mingi kuur või garaaž olema, kus selliseid asju hoida. Mitte tuulekojas.

No mul ei ole kumbki. Ridaelamus korter. Ehk siis õu on, autode parkimiskohad on , II korruselt alla tulevalt trepilt vaja ka lund lükata aga kuuri ega välist varjualust ( v.a. ukse varikatus) ole. Välja ei taha ka lumelabidat jätta, plast võib rabedaks minna.
Minu loogika kohaselt, peale lumesadu, maja puhul peaks ju kuurini lumest läbi sumpama ja sealt labida tooma. Hoopis mugavam oleks eeskojast labidas võta ja kohe rookima asuda...

[xil]

Ei oskagi öelda, läheb plastik kiiremini rabedaks, kui teda stabiilselt välistemperatuuri juures hoida või kümneid kordi toa temperatuurile soojendada ja välistemperatuurile jahutada.. Enamuse ehitusmaterjalide puhul on külmumistsüklite arv määravam, kui külmumistsüklite pikkus.