Põrand vannituppa+IR küte

[SirRichard]

Tere!

Nokitsen jõudsalt oma vannitoa kallal, vana palkmaja, vannituba on uus juurdeehitis.
Puitkarkassi vahel on 150mm villa siis tuleb aurutõkkekile nin plaanis on seina ja lakke paigaldada õhuvahega puitvooder.
Sundventilatsioon.

Hakkan jõudma sinnamaale kus vannituba vajab põrandat.
Hetkel on olukord kus alt üles värskelt ehitatud: kruus-liiv-2x50mm peno-kile-80mm betoon.

Põrandakütteks tuleb IR põrandaküttekile (olen 100% fänn).
Plaatide fänn ei ole niiet keraamilised põrandaplaadid olen vanitoas välistanud. (ja tahan tööd kõik ise teha, plaatimist ette võtta ei tahaks)
Tahan kasutada ka põrandal puitu kuid lugedes mööda netti ei suuda leida õiget varianti.
Lipp ja lapp parkett ka ei meeldi, kitsad põrandalauad ka mitte. 120-160mm laia laua effekti sooviks saada.

Netis kommenteerijad väidavad:
Põrandalaud ei sobivat põrandaküttele (et paks laud ei suuda piisavalt soojust pinnale juhtida) .
Laminaat ei sobivat niiskuse tõttu. (mõni jälle väidab, et niiskuskindel parkett ja voilaa)

Mis üldsus siin arvab kui ma paneks betooni peale kile (et niiskus betoonist üles ei saaks), kile peale siis küttekile peegeldava alusmati (et betooni kütma ei hakkaks), alusmatile küttekile, küttekilele niiskuskindla laminaadi ja laminaadi vahed siis mastiksiga üle ja äkki saab/tohib/oleks tark kanda laminaadile mingi õli vms kiht et vesi liiga ei teeks ja kuhugi vahele ei satuks?

Mida arvavad targemad?


Terv,
Richard

[Külaline]

Vannitoas saad kasutada teak-i, aga tundub,et sul ei jätku selleks raha. Betooni sisse oleks oleksid võinud paigaldada parem küttekaabli või küttemati mugavuskütteks ja oma küttekile lakke paigaldada kui see on plaanitud põhiküttena. Lahtine küttekile oma komponentidega põrandal kui sa just ekstreemi harrastaja pole nagu välistaks igatsugu hüdrotamised, mis vannitoas oleks teatud kohtades lausa kohustuslikud.

Urmas

[SirRichard]

Kui teak sinna sobib ja on ainukene lahendus siis tuleb teak muretseda. Küsimus pole mitte rahas vaid kas see on kõige õigem lahendus mulle. Ja kas tiik siis on õkei põrandaküttekile peale panna? Ongi mu mure lahendatud sellega?

Oleks võinud... Oleks tädil kerad oleks onku. Ei paigaldanud betooni sisse kuna tahan IR kütet.

Pigem olen ekstreemi harrastaja ja otsin endale sobivat lahendust. olen sellega harjunud et ei tasu väga kuulata üksikut vana vana ehitusmeest kes räägib oma paarikümne aasta taguses kogemuses ja on veendunud et materjalivalik pole selle ajaga muutunud ja et ainuõige oleks minu ideed aknast välja saata, mu maja maha lammutada ja alustada otsast nii nagu see härra ehitaja arvab. Mina nii ei arva.

Paar fakti paika.
*Betoonpõrand.
*Kasutusele tuleb põrandaküttekile põhiküttena.
*Tahan laia puitlaudpõranda effekti.
*Vana puidust sauna pesuruum on käinud aastakümneid iganädalases lausvees ilma eriliste kahjustusteta ja kusjuures ILMA HÜDROISOLATSIOONITA.


Küsimus on, kas on võimalik õhukest parketti/laminaatparketti või äkki miskit erilist põrandalauda kokku mökerdada mingi laki/õli/kaitsva kihiga, et vesi puitu/puidust läbi ei imbuks? Kui selliseid vahendeid ei ole olemas siis loobun ilmselgelt mõttest.

Muidugi saaks küttekile peale panna põrandakipsi, sellele teha hüdroiolatsioon ja sinna peale panna põrandalaud+mastiks+õli aga see kiht mitte ei läheks liiga paksuks küttekile jaoks?

Kas on siin mõni lahtise peaga inimene kes suudaks innovaatiliselt mõelda?

Tänud ette,
ka järgmise kritiseeriva vastuse eest.

Richard

[pold]

Infrapunaküttel põranda all ei ole mingit superhead kasulikku efekti. Infrapuna töötab nii, et põhimõtteliset hakkab see kile "helendama" (küll mittenähtavas spektriosas, selle pärast jutumärgid) ning soojaks läheb järgmine asi, millest valgus enam läbi ei paista, antud juhul põrandalaud alt küljest. Sina vannitoas hakkad sooja põrandat tundma alles siis, kui soojus läbi põrandalaua selle ülemise pinnani jõuab. See võtab kütmise algusest alates omajagu aega (siiski oluliselt vähem kui terve betoonikihi soojaks kütmine). Nüüd sa tahad sinna peale panna veel tõsiselt laia lauda, need on enamasti ka paksemad, mis suurendab aega, millal soojus üles pinnani jõuab pärast kütmise alustamist. Kui aga küte kogu aeg järel hoida, siis milleks infrapunaküte?

Selle pärast on palju kasulikum, nagu Urmas juba mainis, panna soojust kiirgavad asjad lakke. Kui radiaator või muu asi hoiab su vannitoas 20 °C sooja ja laest kiirgab sooja juurde (nt lülitatakse koos valgusega), jääb tunne, et vannitoas on 25 °C sooja, mis on päris paras. Kui vannituba just kogu aeg käigus pole või põhiküte oluliselt odavam (a la puud oma metsast), siis võiks see energiakokkuhoiu anda.
Madalama õhutemperatuuriga on aga tõesti oluline, et vann või dušialus poleks malmist ja põranda pealmine kiht poleks betoonist vm (tehis)kivist - puitrest või mingi plastikvaip ajavad asja päris hästi ära, et jala all soe tunduks.

[Külaline]

... Pigem olen ekstreemi harrastaja ja otsin endale sobivat lahendust. olen sellega harjunud et ei tasu väga kuulata üksikut vana vana ehitusmeest kes räägib oma paarikümne aasta taguses kogemuses ja on veendunud et materjalivalik pole selle ajaga muutunud ja et ainuõige oleks minu ideed aknast välja saata, mu maja maha lammutada ja alustada otsast nii nagu see härra ehitaja arvab. Mina nii ei arva...
Tänud ette,
ka järgmise kritiseeriva vastuse eest.

Richard

Päris naljakas on lugeda vastukommentaari kui Sir Richardil endal noorusest tulenevalt mõistust veel napib.
Kas sa ikka oled lugenud, kuhu seda IR kilet võib paigaldada? Mina küll ei lugenud kusagilt välja, et seda võiks paigaldada niisketes ruumides põrandale. Aga vannituba on niiske ruum või käid seal ainult kuivalt mustust maha kraapimas ja tõmbad pärast tolmuimejaga kokku? Sellest ka minu vihje sinu ekstreemsuse harrastusele, kas saab särtsu või ei saa, kas tõmbab kohe pikali või paneb vere natuke kiiremini käima?

Tervitustega,

päss Urmas

[Külaline]

Kas on siin mõni lahtise peaga inimene kes suudaks innovaatiliselt mõelda?

Mõtelda oleks võinud hetkel, kui tädil veel kerasid taga ei olnud ja nüüd pead "innovatiivselt" juurde maksma. Seega praegu viska oma kile maha ja osta võimalikult õhuke klikiga täisparkett või klikiga ja osb3 põhjaga parkett. Küttekile peale sa põrandat liimida ei saa ja üldjuhul tuleks selline asi mis vannitoas vastu peaks põrandale liimida. Põrandaküte soojendab puitu ja puit mängib niiskusega, õige pea on servad lahti.

Kui sul kannatab põrandat veel 3 - 4 cm tõsta, siis paigalda õhema valu jaoks sobiv küttekaabel ja vala väike kiht lisaks peale ning sinna peale liimi teak vms niiskesse ruumi sobiv puu (paigaldus koos lihvimise ja õliga ~100 eur/m2 kanti, kui ise teha) . Küttekaabel betooni alumises kihis oleks olnud ainuõige lahendus põrandakütte puhul . Betoon seal ümber soojeneb ja käitub nagu termomass (nagu ahi sisuliselt) ja soojendab tuba.

Vannitoas paigaldatuna, eeldavad kõik küttega sobivad puitlahendused , et lauad on põranda külge liimitud, sest puit sooja ja niiskusega mängib päris palju (n: valesti liimitud, vale liimiga vms väga kiirelt köetav põrand, siis tõmbab laua ka liimi küljest lahti, praguneb jne). Sobivad puuliigid oleks teak , merbau, padauk, iroko, aformosia. Need on soojas ja niiskes kliimas kasvanud ning looduslikult suure õlisisaldusega. Keegi ei keela ka tamme vms lauaga katsetada, kui kenasti õlivahatada ja vesi kohe ära pühkida, männist ja tõrvata jne, probleem on sul eelkõige kuidas need lauad põranda külge kinnitada.

[Külaline]

Tänud tagasiside eest.

Hr päss

Ma saan aru, et pannes kile ja sinna peale parketi siis ongi asi ohtlik ja nii ei tohiks panna. Minu küsimus oli, kas annaks põrandat üle teha mingi mögaga, et vesi (ja ka mitte niiskus) põranda/parketi/laua alla ei saaks. Ei ole kusagilt välja lugenud, et niiskusest isoleeritud põrandas kilet kasutada ei tohiks.

Kui on toimiv ventilatsioon ja põrandaküte ise kuivatab ja kui leiame mingi aine millega põrand üle teha (vuugid jne), et niiskus allapoole ei pääse siis ma ei saa siiani aru miks see ei võiks toimida? Ei toi vaid juhul kui pole olemas sellist niiskust isoleerivat "hüdroisolatsiooni" vormi mida kantakse põrandakattematerjali peale. Ma siin küsingi, kas on sellist lahendust tänapäeval?


Lgp külaline

Kas ka "niiskuskindel" parkett mängib niiskusega?
Kas pealtpoolt ei anna kaitsta parketti niiskuse eest?
Servad lahti, 10 a pärast või järgmine nädal?

Põrandat kannataks tõsta. Küttekaabliga oleks asi lihtne kuid sellisel juhul ei näeks pointi sinna kallist teaki panna. Maha läheks lihtsalt laudis, puidu töötlemiseks on aineid küll ja küll et niiskus ligi ei saaks. See selleks, kahjuks ei soovi sellist lahendust, ja eesmärk pole põranda 100 aastane eluiga.

[SirRichard]

Aga ikkagi idee:

Betoonpõrandale puitraam (näiteks 20x40) betooni külge kinni 600se sammuga. Raami sisse peegeldusmatt ja küttekile, peale põrandakips kinnitatuna kruvidega raami külge. Kipsile hüdroisolatsioon ja õhuke niiskuskindel parkett/laminaat liimituna kipsi külge.

Peaks nagu toimima? Uurides ellelt lehelt nagu võiks??
http://caleo.ee.klient.veebimajutus.ee/ ... LAYERS.pdf

[Külaline]

Mis kiiks see sul on, et suhteliselt rohkem veega kokkupuutavat pinda katta vett eriti mittetaluva materjaliga? Raha ülearu?

[Külaline]

pane õlivahatatud parkett maha ja ela edasi, 3 aasta pärast paned uue ja elad jälle edasi jne jne sõltuvalt sellest mis seal vannitoas tehakse ja kui palju vett maha aetakse. Kui plärtsimist vähe, siis võib ka igavene olla.

Nalajaga pooleks: Need raamitamised ja põrandakipsitamised ei anna seal sulle mingit edumaad va rikaste ja lollide võistlusel parem stardipauk. Põrand tõuseb sama palju, kui kaabliga valades ja oled natuke vaesem ja sama loll edasi, küttelahendus sitem ja parketi/laminaadi paned 3 - 5 aasta pärast uuesti.

Põrandakütte ja puidu juures on väga oluline , kui paks on materjal st teak lauad on 8mm - 12mm paksud jne ja pannakse kitsad ja väikestest lippidest just selle puidu liikumise pärast, sest väiksed ei kuiva nii kõveraks. Sa võid sinna ju pannagi ükskõik mis puitu ja selle ära õlitada/immutada, lihtsalt 120mm laiad ja õhukesed lauad (paksemad ei lase kütet läbi) on eriti kõverad ja mida õhem laud seda paremini tuleb kinnitada/liimida. Parketi puhul on sul väärispind reaalselt 3mm paks mida sa õliga kaitsed, ülejäänud on muu soga.

[SirRichard]

Kiiks pigem selline et olen lugenud nii vastakaid arvamusi, internetis tõde ei selgugi, peab ise proovima.

Põrandaküttekile tootjad ja edasimüüjad väidavad, et kile on säästlikum kui tavaline kaabel. Vannituba on koht kus põrandaküte on 24/7 365 päeva aastas järgi. Võiks olla säästlikum variant.

Kiletootjad pakuvad lahendust: kile, ja sinna peale plaat. Olen leidnud paar keraamilist plaati mis näevad suht puidulikud välja.

Miks ma peaksin panema vannituppa plaadi alla el kütte kaabli kile asemel kui küttekaabel võtab mult aastas rohkem raha?

[Küülaline]

Põrandaküttekile tootjad ja edasimüüjad väidavad, et kile on säästlikum kui tavaline kaabel

Millega nad seda säästlikkust põrandakütte korral põhjendavad, laekütte puhul on point muidugi olemas.

[SirRichard]

Mis vahet seal on kas ta on laes kipsi taga või põrandal plaadi all? Niivõinaa kasutaks 160-220w kilet.

[Küülaline]

kas ta on laes kipsi taga või põrandal plaadi all

Vahe on väga suur. Loe uuesti poldi postitust kell 15:23. Ja mida sa selle 160-220w all silmas pead?

[SirRichard]

Vot ei saa aru. kas ta siis soojendab seda kipslage esimese asjana või põrandaplaati. oleks kile lihtsalt laes, siis küll, hakkab soojendama esimesena mööblit vms, aga lakke paigaldatakse ta samamoodi laekatte alla (kips, puit vms). Niiet ei näe vahet.

siin reeglite maailmas ei või kanget kile põrandale panna, max temp 27 kraadi. Mingi WHO vms ei soovita. Ma paneks ikkagi selle kangema versiooni.

[Küülaline]

Laes pannakse kile vahetult vastu kipsplaati ja vill surub veel seda tihedalt. IR kiirgus tungib kipsist kergelt läbi. Ja soojendab kõiki esemeid ning inimesi st. neeldub neis. Tulemus on umbes sama, nagu õhutemperatuuri poolest jahedal kevadpäeval saab vabalt paljalt päikese käes olla. Kokkuhoid tuleb sellest et toa temperatuur võib olla madalam, aga mugavustunne on parem. Täiuslik tulemus on siis, kui osa küttevõimsusest on põrandas, muidugi kaabel ja osa laes - kile.
Mõtle nüüd ise edasi, kuidas see kile toimib põranda puhul?

[SirRichard]

Ma saan aru kuidas kaabel töötab ja kuidas kile töötab. Kiletootjad väidavad et kile põrandaküttena on säästlikum kui kaabel.




http://heatplus.ee/tehnoloogia/heat-plus-eelised/
SOOJA PÕRANDA HEAT PLUS TÖÖPÕHIMÕTE

1. Ekspluateerimise kasumlikkus.
Ühe ruutmeetri põrandakatte all asub üks ruutmeeter karboonset lauskatet, energiatarve ühe ruutmeetri kohta on võrdne kaabelsüsteemidega 0,16-0,21 kWt/ tunnis (kaabelsüsteemides paigaldatakse 1 ruutmeetri põrandakatte alla maksimaalselt 10 meetrit kaablit vahekaugusega 10-15 cm üksteisest). Tulemusena, kogu pinna soojendamine toimub kiiremini, seetõttu lülitab termoregulaator kogu süsteemi elektritarbimise kiiremini välja.

4. Maksimaalne tõhusus
-Soojusallikana kasutatav karboon, sisselülitatuna 220В vooluvõrku, eraldab rohkem soojusenergiat, kui ükski teine kaabelsüsteemides kasutatav materjal sama elektritarbimise juures.
-Pole vajadust soojendada betoonist tasanduskihti (selle puudumise tõttu). Soe infrapuna põrand soojendab otse põrandakatet (laminaadi, linoleumi, vaipkatete korral) või siis 1-1,5 cm liimikihti (graniidist või kivist põrandaplaadi korral).

[Külaline]

Ma saan aru kuidas kaabel töötab ja kuidas kile töötab. Kiletootjad väidavad et kile põrandaküttena on säästlikum kui kaabel.

no lugeda oskad ju "energiatarve ühe ruutmeetri kohta on võrdne kaabelsüsteemidega" kokkuhoid seega puudub. eeliseks võiks olla inertsuse puudumine mis tagab paindlikuma reguleerimisvõimaluse kuna soe peaks jõudma sinuni kiiremini (sesdt ei soojendata üles termomassi kuna seda ei ole), samas ei pruugi aga alati eeliseks olla. Sama mis radiaator vs põrandaküte temaatika.

ennem paigaldamist vannituppa suvalise laminaadi alla peaksid veenduma , et toote kasutamine niisketes ruumides on lubatud, sest laminaati ja parketti sa ei saa seal niiskuskindlaks .

[SirRichard]

Oskan lugeda: "Soojusallikana kasutatav karboon, sisselülitatuna 220В vooluvõrku, eraldab rohkem soojusenergiat, kui ükski teine kaabelsüsteemides kasutatav materjal sama elektritarbimise juures"

Ehk siis sama elektritarbimise juures saan rohkem sooja. Mistähendab et kui küttekaabel tarbib toa 22 kraadise temperatuuri hoidmiseks näiteks 100%, siis küttekile puhul sama tulemuse saavutamiseks läheb vähem energiat.

Kas ma saan valesti aru?

Ja küsiks korra veel, kas niiskuskindlat laminaatparketti on olemas?

[Külaline]

Kas ma saan valesti aru?

Jah sa saad valesti aru ja oleks pidanud põhikoolis kõrvu kikitama, kui energia jäävuse seadusest räägiti , siis ei saaks täna petta http://et.wikipedia.org/wiki/Energia_j% ... use_seadus . Reklaam seal on eksitav.

Ja küsiks korra veel, kas niiskuskindlat laminaatparketti on olemas?

kindlasti on, küsi poest http://www.koduporand.ee/?id=1638&produ ... ory_id=289

lihtsalt põrandaküte sellisel kujul ja elekter võivad olla eluohtlikud, kui sul näiteks juhtub suurem veeuputus? Lisaks laminaadile endale peaks olema niiskuskindlad ka kõik laminaadi ühendused põrandaga või kohtadega kust vesi võiks pääseda plaadi ja küttelahenduse vahele. Kõik see tihendamise tants seal ei erine enam valatud lahendusest kus need riskid on eos maandatud ja tulemus on ju sama. Sellepärast tulekski veenduda kas seda kilet võib niisketes ruumides kasutada, kui võib siis anna peale mingit eelist ta seal teiste põrandaküttelahenduste juures ei anna. Jahtub ju sama kiiresti, kui soojeneb, valupõranda termomass soojeneb ja jahtub aeglasemalt ja siitmaalt ongi kes milles kasu või kahju näeb.

[Külaline]

Laminaadi asemel tuleks kasutada puiduimitatsiooniga karbooni, see materjalina ju täielikult veekindel.
Ohutuse pärast peaks kasutama 12V adapterit.
Kui kohalikus poes karbooni juhuslikult saada pole siis korstnapühkijad peaks teadma kust saab, nad oma töö juures puutuvad sellega tihedalt kokku.
(Mitte, et ma halvustaks infrapunakiirgust kiirgavaid küttekehasid.)

[pold]

Tänu külalisele tuli välja, et Richard otsib ikkagi elektrisäästu. Sõnastan külalise väite uuesti: kõik otseelektrikütte lahendused, mis põrandat pidevalt sama soojana hoiavad, kulutavad sama palju voolu (elektrienergiat). (soojustamata vahelae jmt külmasildade kohta ei tea hetkel midagi, elektrikaablite vahekaugusest tingitud väike t° ebaühtlus on väheoluline, põrandakütet plaanitakse pidevalt järel hoida)

Kui nüüd on teada, et põranda all pole infrapunakiirgur suurem asi energiasäästja (lisaks teadmata probleemid veega), siis tasuks plaan uuesti üle vaadata, äkki on midagi paremat olemas. Mis ülejäänud maja/korterit soojana hoiab?

[Külaline]

Tänu külalisele tuli välja, et Richard otsib ikkagi elektrisäästu. Sõnastan külalise väite uuesti..

Ära sõnasta valesti, olulise säästu annab teile ainult väiksem energiakulu ja väiksema energiakulu saavutad eelkõige piirete (seinad, laed, põrandad, aknad , uksed) parema isoleerimisega , et oleks väiksem energia kadu ruumist mida kütteallikas kompenseerima peab ja üldjuhtudel sellest väiksem sääst tuleb energiakandja enda hinnalt (elekter, halupuu jne) . Sääst on ka suhtleine mõiste, sest ka piirete isoleerimisel on oma hind ja võrrelda tuleks kogukulu.

[Küülaline]

energiatarve ühe ruutmeetri kohta on võrdne kaabelsüsteemidega 0,16-0,21 kWt/ tunnis

Kui juba selliseid energia ühikuid kasutatakse, siis ei ole mõtet eriti edasi lugeda.

[SirRichard]

Kuum teema

Ülejäänud maja kütab põhiküttena IR põrandaküttekile. Kui soov ja viitsimine siis saab teha ka tule ahju või pliidi alla.

Sai aastakene tagasi mööda netti kolatud ja jõudsin arusaamale, et IR kile on säästlikum kui elektriküttekaabel betoonpõrandas sama soojustulemuse juures (vahet pole mis ühikuid ja teooriaid me siin kasutame, säästlikum tähendam minu jaoks et aastane elektriarve on väiksem).

Muidugi leidsin ka veel säästlikemaid lahendusi kuid minu jaoks jäid sõelale el kaabel betooni või IR kile. Valisin IR kile. Juba siis panin tähele, et internetiavaruse spetsialistid IR kile kasutamisest midagi ei teadnud ega kirjutanud. St et "mida ei tea ega tunne pole meie jaoks lahendusena olemas". See selleks.

Kui teil on õigus siis muidugi on kurb kui kilemüüjad (mitte ainult eesti omad) lihtsalt valetavad kui väidavad et IR kile lahendus on vooluarvel säästlikum kui el kaabli oma. Samas oleks siis ju ka vastuväited netis olemas???

Kas me nüüd põhineme ikkagi faktidel, või enda arvamusel, et kile pole säästlikum kui kaabel?