Klassik plekk või eterniit
-
- külaline
Re: Klassik plekk või eterniit
Lugemata postitus Postitas Külaline »
taastaja
-
- külaline
Re: Klassik plekk või eterniit
Lugemata postitus Postitas Külaline »
-
- külaline
Re: Klassik plekk või eterniit
Lugemata postitus Postitas Plekimees »
-
- külaline
Re: Klassik plekk või eterniit
Lugemata postitus Postitas Külaline »
taastaja
-
- Ehitusspets
- Postitusi: 405
- Liitunud: 09 Mai 2008, 16:34
- Asukoht: paikne
- On tänanud: 12 korda
- On tänatud: 20 korda
Re: Klassik plekk või eterniit
Lugemata postitus Postitas taastaja »
- Eesti plekitööd AD 2014 (1).JPG (69.6 KiB) Vaadatud 4632 korda
- Eesti plekitööd AD 2014 (2).JPG (58.74 KiB) Vaadatud 4632 korda
-
- külaline
Re: Klassik plekk või eterniit
Lugemata postitus Postitas Plekimees »
Taastaja, kas Sa norid jälle nende piltidega? Need pole ju Sinu tehtud...?
Soomes väga teisiti ei teha, "mõnes" kohas on topeltvalts ja süliti ka "pisut" teisiti valtsitud...
Teeme mängu huvilistele: mis on taastaja lisatud piltidel valesti?
-
- külaline
Re: Klassik plekk või eterniit
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Kas siis, minu tehtud töö ja vaev kohe mitte ei kõlba siis profi silmadele? Eesti keskmise annab ehk ikka välja?
taastaja
-
- Korralik postitaja
- Postitusi: 170
- Liitunud: 30 Okt 2010, 14:52
- On tänanud: 1 kord
- On tänatud: 3 korda
Re: Klassik plekk või eterniit
Lugemata postitus Postitas enrico- »
Samas otseselt veaks neid nimetada ei saa.
Kui eksin, siis parandage (pole professionaal)
-
- külaline
Re: Klassik plekk või eterniit
Lugemata postitus Postitas Plekimees »
Vahe jäätakse lamavaltsi alla selleks, et vesi pääseks sealt ka minema, tavaliselt lusika jagu.
RT 85-10862 kohaselt ja ilmselt ka EVS902, mis on pm eelneva koopia, peaks jalarenn olema ühendatud topeltvaltsiga, valtsid lüüakse maha nii, et valtsid jäävad peale, et vesi sinna jääva tasku kaudu sisse ei saaks pugeda.
Samuti valtsitakse süliti topelt. Süliti valtsimiseks tean kolme erinevat varianti.
Lisaks eelistan jalarenni puhul alati puitu, mitte konkse.
P.S. Ma ei tahtud kedagi solvata! Selle poolest on need pildid ok, et pole mõlki taotud.
Ikkagi ei usu, et taastaja on selle teinud, eriti arvestades seda, et oled teistes teemades väitnud, et käid samuti Soomes tegemas ning tunned Vaskiseppi...
-
- külaline
Re: Klassik plekk või eterniit
Lugemata postitus Postitas Plekimees »
Re: Klassik plekk või eterniit
Lugemata postitus Postitas Külahull »
- Manused
-
- IMG_0839 (300x225).jpg (17.93 KiB) Vaadatud 4548 korda
-
- CAM00666 (300x270).jpg (55.28 KiB) Vaadatud 4548 korda
-
- 2014 030 (273x300).jpg (38.82 KiB) Vaadatud 4548 korda
-
- Korralik postitaja
- Postitusi: 170
- Liitunud: 30 Okt 2010, 14:52
- On tänanud: 1 kord
- On tänatud: 3 korda
Re: Klassik plekk või eterniit
Lugemata postitus Postitas enrico- »
Homme saab harju taguma hakata...
Plekk on 0,6mm ja kõikjal on topeltvalts. Ning kuna klient on targem, siis renni ja paani ühendus valtsid tuleb lõpuni maha peksta. Renni materjal on kõige pehmem 0,6 plekk ja sellele jääb mõlke palju...
-
- külaline
Re: Klassik plekk või eterniit
Lugemata postitus Postitas Plekimees »
Miks see tahveldatud on? Tellija soov?
Kui norida tahaks siis nende väikeste piltide puhul jäid silma naljakad viiluplekid ja korstnale tõste tundub kuidagi madal.
Re: Klassik plekk või eterniit
Lugemata postitus Postitas Külahull »
Ehk kasutaja "Plekimees" paneb ise ka mõne pildi, et kuidas see õige katus peab välja nägema. Muidu kraakleme ja nägeleme ehk täiesti mõtetute ja valede küsimuste üle...
Re: Klassik plekk või eterniit
Lugemata postitus Postitas Külahull »
- Manused
-
- 2014 060 (550x370).jpg (45.38 KiB) Vaadatud 4522 korda
-
- külaline
Re: Klassik plekk või eterniit
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Kasuta kaitseplekki. Sul ilmselt plekk siis TSP 0,6mmenrico- kirjutas:Praegu endal siis selline katus pooleli:
Homme saab harju taguma hakata...
... Renni materjal on kõige pehmem 0,6 plekk ja sellele jääb mõlke palju...
taastaja
tänud lingi eest!
-
- Korralik postitaja
- Postitusi: 170
- Liitunud: 30 Okt 2010, 14:52
- On tänanud: 1 kord
- On tänatud: 3 korda
Re: Klassik plekk või eterniit
Lugemata postitus Postitas enrico- »
-
- külaline
Re: Klassik plekk või eterniit
Lugemata postitus Postitas Plekimees »
Aga põhiliselt norin tehniliste asjade üle ja seda eesmärgil, et asjad paremaks muutuksid.
Enrico, lisaks taastaja soovitatud kaitseplekkile, löö see neljakordseks, siis saad topeltvaltikatega rahulikult keerata ja haamriga pinnida- ei jää aluspinnale jälgegi.
Kas valtsimehed on nõus, kui teha eraldi teema nippide ja õpetuste jaoks? Küsin seda sp, et äkki keegi pole nõus ametisaladusi paljastama.
-
- Korralik postitaja
- Postitusi: 170
- Liitunud: 30 Okt 2010, 14:52
- On tänanud: 1 kord
- On tänatud: 3 korda
Re: Klassik plekk või eterniit
Lugemata postitus Postitas enrico- »
Kindlasti oleks see kasuks paljudele plekkseppadele, kuid lisaks tekitaks see liialt nossoveid, kes vaatleks antud teemat kui valtskatuse paigaldusjuhendit. See omakorda lööks ruuduhinda alla ja tekiks suur umbusaldus katusepaigaldajate vastu.
Usun, et iga valtskatustega tegelev isik omab tutvusringkonnas inimest, kas saab nõu anda, ning see teema oleks siiski vist üleliigne.
Tööl ka ükspäev mõtlesin, et peaks tüki 1mm plekki kaitseplekiks võtma. Praegu on selleks 0,6. Eks homme löön selle topelt siis...
- rokikas
- Ehituspenskar
- Postitusi: 6924
- Liitunud: 30 Jaan 2005, 15:38
- Asukoht: Saue
- On tänanud: 227 korda
- On tänatud: 231 korda
Re: Klassik plekk või eterniit
Lugemata postitus Postitas rokikas »
Külaline kirjutas: Kokkuvõttes: tänu kruviaukude läbilaskvusele on roov läbi 10-20 aastaga.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Nii et iga tormiga on oodata 2004 aastal või varem ehitatud katuste äralendu?Külaline kirjutas: Roovitis on suurema puntveekoormuse all (kruviavade ja valtsiühenduse all), mistõttu roovitis mädaneb paari aastakümnega kasutuskõlbmatuks.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld
Ja reaalselt seda ei toimu meil stabiilselt sest ...?
ehitusremont@gmail.com
-
- külaline
Re: Klassik plekk või eterniit
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Mõni kruvi katuseharjale võis tekkida ka sellest, et hiljem, pärast katuse valmimist saadi aru ventileerimise vajalikusest. Katuse harjal pole suurt veekoormust ja arvan, et alati on parem ventileerimine kas või „kruvidega”, kui selle mitte rajamine.
Viilud tundusid naljakana. Võta palun silmaklapid eest ja uuri kuidas õige valtskatuse tegumood meil ajalooliselt välja näeb. Just meil, mitte Soomes. Soomes näed muidugi ka veel sellist ehitusstiili enne sõjaaegsetel plekk-katustel.
Harja piirkonnas oleva korstna pleki ülestõsted tunduvad sulle madalad. Võtsid muidugi oma Soome plekipiibli lahti ja mis see ütles? Kas norm oleks 300 mm või üleni plekiga katta?
Vaata siis, kui need silmaklapid eest võtad ja katuse viilusi kaema suundud, siis näed ka kindlasti meie korstnapitse, mis pole sugugi kõrgete plekitõstetega....ja pole nad selle pärast lagunenud midagi. Ajaloolisel tehti muidugi plekitõsted korstnapitsi all, pitsikaelal ja need on tavaliselt ainult kuni 50 mm.
Saan muidugi aru, et võõramaalastele tunduvad kohalikud, teist moodi, lahendused alati küsimusi tekitavalt! Võiksid muidugi ka põhjendad, miks ülestõsted korstnale peaks kõrgemad olema, kui nad just kuskil oru põhjas ei paikne.
Minu piltidel viidatud katuse räästapealsed rennid ja nende ühendusviisi teostus katusepaanidega ei kannata muidugi kriitikat. Aga selline pilt jääb kindlasti meil kestma ... ja täpselt nii kauaks, kuni leidub veel selliste meistrite tellijaid.
taastaja
-
- külaline
Re: Klassik plekk või eterniit
Lugemata postitus Postitas Plekimees »
Sarvi pole mulle pähe kasvanud ja Sinu soovitusel lähen uurin hipodroomilt nende silmaklappide kohta, ise pole neid märganud. Moodi tuleb uurida Fokinilt. Soomes ma ka enam pole...
RT pole mulle Piibel, seal on lihtsalt kirja pandud normid, täpselt nagu seadustes. Vaata, meil pole ka lubatud promilliga sõita, ometi leidub riike, kus on ja võib-olla ei juhtugi midagi, aga võib-olla juhtub ka... Sama lugu on nende katustega, normatiive pole koostanud mina ega tõenäoliselt ka Sina, need on koostatud grupi inimeste poolt, kes teavad, millest räägivad ja miks üks või teine asi nii või naa tuleb teha, nad toetuvad kogemustele ja teadmistele, nad on insenerid.
Jah, ma tean, et asju saab teha ka teisiti ja nad toimivad. Tõste 50mm pole mingi probleem, kui see korralikult tihendada, aga ometi on see 50:50 mäng ja ei ole mõistlik sellist asja teha.
Katusekruvid. Need on isiklikult minu jaoks asjad, mis ei tohiks valtsplekiga koos käia. Ok, pane viiluplekid ja vb ka muud liistud nendega kinni, AGA ära lase neid läbi katusekatte. Tuulutid ja ka muid lisasi saab hiljem valtsimise teel lisada. Selles osas on Sul muidugi õigus, et parem, kui mitte midagi.
Nagu Sa ka ise lõpuks mainisid, siis seni kuni jätkub "selliste meistrite" tellimine, jääb kestma sama pilt. Aga kust läheb piir sellise ja sellise meistri vahelt? Kust selgub, milline mees on õige ja milline vale? Äkki oli Sinu viidatud piltidel alusplekk 2000mm valtsist kõrgemale viidud, siis ka ju ei juhtu midagi...? Minu jaoks ongi siin piiri tõmbamiseks see plekipiibel, mis on muideks juba eesti keelde tõlgitud 2006. aastal.
Taastaja, ma tean, et Sa oled hea plekksepp ja teed asja südamega, nii peabki! Ma olen ka selle asja fanaatik, sp siin sõna võtangi, teine eesmärk on teadvustada eesti inimest, et nad oskaksid eraldada terad sõkaldest ja tellida endale korralik töömees, näiteks Sind.
P.S. Ma ei tööta Eestis selle ala peal.
Nii et rahu, ainult rahu!
-
- külaline
Re: Klassik plekk või eterniit
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Siin ka näited: vana puitarhitektuur on saanud fassaadile uued detailid .... plekist ripp-plaadi viilule ja ilusad katusekruvid. Seda ilu on meil juba palju...
taastaja
-
- külaline
Re: Klassik plekk või eterniit
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Plekimees kirjutas:Taastaja, võta asja hästi rahulikult!
................. Minu jaoks ongi siin piiri tõmbamiseks see plekipiibel, mis on muideks juba eesti keelde tõlgitud 2006. aastal.
Nii et rahu, ainult rahu!
Parandaks väheke:
2006 tõlkis Eesti Ehitusteabe Fond juhendteatmiku RT 85-10862-et eesti keelde.
1997 tõlkis OÜ VIPLALA vanema juhendteatmiku RT 85-10562-et eesti keelde. See oli siis kaks aastat hiljem, peale juhendi ilmumist.
Eelmisest veel varem sai RT juhendi eelkäija RT- 85-10381 samuti osaliselt tõlgitud eesti keelde, aga see jäi ainult siseringi kasutusse.
Samuti tõlgiti Rootsi Muinsusameti materjale, mis hõlmasid just pleki restaureerimist.(küllap uuriti siis ka "rahu, ainult rahu" fraasi kuulsaks teinud tegelast )
Nende ettevõtmiste eesotsas olid siis üks fanaatiline arhitektuuri ajaloolane
taastaja
- Ehitusfoorum
- ↳ Üldfoorum
- ↳ Ahjud, kaminad, korstnad
- ↳ Aiad, väravad
- ↳ Aknad, uksed
- ↳ Betoon ja betoonitooted
- ↳ Ehitustööriistad
- ↳ Ehitusmaterjalid
- ↳ Elekter, elektriseadmed
- ↳ Energiamärgis ja energiaaudit
- ↳ Fassaadide arutelu
- ↳ Katused, laed
- ↳ Hüdroisolatsioon
- ↳ Kaevud
- ↳ Konstruktsioonid, seinad
- ↳ Küttesüsteemid
- ↳ Palkmajad
- ↳ Projekteerimine, projektid
- ↳ Põrandad
- ↳ Puit ja puidutooted
- ↳ Restaureerimine
- ↳ Seadusandlus
- ↳ Soojustus, isolatsioon
- ↳ Saunad, dussiruumid, vannitoad, sanitaartehnika
- ↳ Siseviimistlus, värvid, plaatimistööd
- ↳ Ventilatsioon
- ↳ Veevarustus, kanalisatsioon, käimlad
- ↳ Vundamendid
- ↳ Naljanurk
- ↳ Arhiiv
- Ärifoorumid
- ↳ Otsin tööd
- ↳ Pakun tööd
- ↳ Ostu-müügifoorum
- ↳ Annan/võtan rendile
- ↳ Hinnapäring