Põrandaküte või radiaatorid

[officer]

Maja soojavajadust hinnatakse kWh/m2 kohta aastas.

...ja mis see number siis peaks olema?
Minu onnikese reaalne, mõõdetud number on ca 100 kWh/m2 aastas (siit on lahutatud igakuine sooja terbevee kulu 300kWh)

[pimeroolis]

Ühesõnaga sinu 220 m2 hingav palkmaja kulutab 30% vähem soojusenergiat kui minu 136 m2 ... nii madala küttetarbe puhul nagu sul (sisuliselt passiivmaja)

See ei saa ometi võimalik olla - miks siis passivmajadel pannakse ligi meeter villa seina, ainult palgist ilma soojustuseta aitab küll.

Ega ta väljast ikka soojustatud ja laudvooder peal. Kuna oli ka algselt laudvoodriga ja palgid on tahutud ja nurgad tehtud selle järgi. Siis ei saanud väljast jätta paljast seina. Algselt jah ei olnud soojustust. Ja kuna maja suht mnt ligidal, siis tuli uue voodri ja soojustuse paigaldusel ka võimalikult müra amortiseerimisega tegeleda. Mingit passiivmaja teemat ei ole. Need ju täiesti omaette asjad. Ja arvan et 1910 aasta ehitusmehed ei teadnud neist midagi Küll aga otsustasin ära kasutada seda maja hingamisomadusi. Mingit kilet ega aurutõket seintes ei ole. Noh välja arvatud ülemine nn katusealune korrus. Ja ventilatsioon toimib ise, noh võimalus muidugi väljatõmbe ventidega vilet juurde anda kui vaja. Aga sai hea. Vähemalt ise rahul asjaga.

[acute]

Selline m6ttekäik. Kuna inimese jalad/käd on k6ige kylmatundlikumad(ei leidnud paremat s6na) , kas siis mitte p6randakyttega ei saa madalama temp. veega hakkkama? Kui jalal on soe siis on ka kehal soe. Kui jalg kylmetab on ka kehal kylm. Huvitav oleks teaa, kas sama temperatuuriga toas, on p6randa ja radika kytte variandi puhul sama/erinev? V6id ju radikaga paugutada aga kui jalal ikka kylm on siis pead niipalju juurde keerama, et enam poeks. Sama efekti saab vast p6randakyttel madalama temperatuuriga...
Aga need ainult m6tted. Keegi v6iks kinnitada v6i ymber lykata.

Minul jalad kipuvad pidevalt külmetama. Oma kodu tegin põrandaküttega ja kodus seda muret enam ei ole. Tõesti, sama toatemperatuuri juures radiaatorküttega toas on jalad külmad, aga põrandaküttega toas parajalt soojad. Mul on ka parajalt võrdlusvõimalust. Mina olen oma põrandaküttega väga rahul.

Olen teinud ka selle sammu läbi, et läksin puukatlalt maaküttepumbale üle . Õigemini on nüüd üks teisele lisaks. Selle otsuse juures olid määravaks mugavus ja praktiline vajadus pikki perioode kodust eemal veeta. Rahaliselt kulub elektrile sama palju kui enne puudele kulus.

Inertsis pole probleemi tunnetanud. Võib-olla selle pärast, et ei ole sellist manuaalset timmimist, nagu üks eelpool kirjeldas. Pump mõõdab tagastuvat vett ja selle järgi reguleerib pealejooksva vee temperatuuri. Tagasituleva vee temperatuur sõltub sellest, milline küttekõver on seadmes valitud. Välistemperatuuri andurilt saab masin info, millisest välistemperatuurist alates põrandavett ringi jooksutada ja millise temperatuuriga peaks olema tagastuv vesi vastavalt küttekõverale.

Alumisel korrusel on küttetorud betoonpõrandas, üleval Uponor plaatidega puitroovide vahel ning selle peal 10mm puitlaastplaat ja laminaat. Vahe oli selgemalt tunda siis, kui puiduga kütsin ja kütmisel tekkis paus - betoon salvestas sooja ja küttis ka pärast tsirkulatsiooni välja lülitamist. Üleval toimis sama, mis oleks radiaatorite väljalülitamise puhul - pärast tsirkulatsiooni peatumist algas jahtumine. Maaküttega on tsirkulatsioon pidev (nagu enne ütlesin, et alates minu etteantud välistemperatuurist). Üleval ja all on ka väike temperatuurivahe, sest ilmselt ei anna üleval torustik sooja sama tugevalt ära kui all.

Puidukatlal on ka akupaak vahel, aga see ei andnud toona sellist efekti nagu mulle "üks tegelane" lubas. Kui jätsin vee pärast kütmise lõpetamist tsirkuleerima, oli hommikuks akupaak jahtunud. Ühest küljest tundus paak liiga väike, et oma akumulatsioonifunktsiooni piisavalt täita, ja teisalt liiga suur, sest enne tsirkulatsiooni alustamist tuli paaki küllalt pikalt soojaks kütta. Nõnda lõpuks lõpetasin kütmise ja seiskasin tsirkulatsiooni samal ajal, et järgmise kütmise alguseks ei tuleks paaki nii palju üles kütta.

[Kalvis]

Puidukatlal on ka akupaak vahel, aga see ei andnud toona sellist efekti nagu mulle "üks tegelane" lubas. Kui jätsin vee pärast kütmise lõpetamist tsirkuleerima, oli hommikuks akupaak jahtunud. Ühest küljest tundus paak liiga väike, et oma akumulatsioonifunktsiooni piisavalt täita, ja teisalt liiga suur, sest enne tsirkulatsiooni alustamist tuli paaki küllalt pikalt soojaks kütta. Nõnda lõpuks lõpetasin kütmise ja seiskasin tsirkulatsiooni samal ajal, et järgmise kütmise alguseks ei tuleks paaki nii palju üles kütta.

Akupaagi mõte ongi kogu sinna salvesttud soojus pärast kütmist majas laiali jagada, mitte et järgmine kord oleks vähem üles kütta vaja. Kui nii teed siis pole mingit mõtet akupaaki omada.
Kui aga jahtub maha nii, et soe majja ei jää, vaata küttesüsteem üle.

[sashaobrok]

Ta on lihtsalt oma kütmistsykliga maas jahtumistempost. Katel tuleks juba siis kütte panna kui pool paagist jahtunud.

[acute]

sashaobrok võttis väga hästi minu akupaagiteema kokku.

Maja oli soe.
Ma ei mõõtnud küll kunagi kui kiiresti täpselt paak maha jahtus, aga kütmisaeg enne tsirkulatsiooni taasavamist kasvas küll mõttetult pikaks. See oli kolm aastat tagasi ja ma konkreetseid numbreid enam ei mäleta, aga igaljuhul tundus mõttekam jätta paaki ca 60-70 kraadi sisse ja mitte enam öösel lasta tsirkulatsioonil edasi töötada, kui kulutada järgmisel päeval topelt (või rohkem) aega paagi üleskütmiseks. Tuba oli ju soe ka.

Ahjaa, meelde tuli. Mul oli ka see, et soojaveesiug käis läbi akupaagi - juba seepärast tahtsin, et paak ei jahtuks. (Elektriboiler tarbeveele oli ka vahel, aga seda ma muul ajal kui suvel sisse ei lülitanudki.)

[Külaline]

Müstika! Kui akupaak oligi väike, siis mis katel see selline oli, et sedagi ei jõudnud üles kütta. Tundub, et mõlemad olid siis liiga lahjad antud oludele.

taastaja

[Maikvil///]

216 p6randapinnaga maja *teine korrus kaldseintega*

2013 a kogu elektrikulu oli 9000 kw ca, ee ee teeb 41,6 kw ruudule ?
Maja t'itsa tavalielt ehitatud, peno, fibo ,katusesoojustus jne enda tehtud.
naine ja laps pidevalt kodus ka seejuures.

2011a oli vist 10000 voi 11000,kuna oli palju kylmem aasta kah,kui eelmine aasta.

maakyte,m6lemad korrused p6randakyte.

Olen rahul ja 3a pole lillegi liigutama pidanud kytmise teemal .