Sobiv küttesüsteem 60m2 hoonele

[Meigo]

Tere,

Kevadel plaanis hakata ehitama pisikest elumaja. Olen siin päris pikalt asja vaaginud ja hetkel ei näe küll mõtet üle 60m2 hoone ehitamisel, lihtsalt ei ole vaja. Olen siin joonistanud ja mõelnud ja asi on hetkel hoone küttesüsteemi juures.

Ei suuda lihtsalt otsustada mis kütet hoonesse panna. Olen mõelnud õhkküttele, kuid pole kindel. Samuti ei suuda otsustada kuhu kamin paigutada. Elektriküte on välistatud. Maja on nii väike, et piisab vast ühest kaminast/ahjust. Küttepuud hektarite kaupa, seega ei ka sellepärast elektriküttel mõtet.

Maja üldplaan: http://www12.speedyshare.com/KWANw/download/IMG.jpg Ehk oskab keegi soovitada. Kui olen midagi unustanud mainida siis küsige.

Välissein - Aeroc EcoTerm Plus.

[rokikas]

Kuhu kamin ja korsten (ning millest) plaanitud on?
Päris sopiline ja suure välisperimeetriga (suhtes põrandapinda) maja.
Nii et küte kindlalt puidul põhineva lahendusena ning soojuspumbad jäävad mängust välja? Millest põrand tuleb ja kas põrandaküte/radikad on variant või vaid õhkküte?

[Külaline]

Uksed avanevad evakuatsiooni tee suunas!

[rokikas]

Too viide kust saaks sellist kehtivat nõuet lugeda!

[Meigo]

[quote="rokikas"]Kuhu kamin ja korsten (ning millest) plaanitud on?
Päris sopiline ja suure välisperimeetriga (suhtes põrandapinda) maja.
Nii et küte kindlalt puidul põhineva lahendusena ning soojuspumbad jäävad mängust välja? Millest põrand tuleb ja kas põrandaküte/radikad on variant või vaid õhkküte?[/quote]

Maja planeeritavad välisilmet saab uurida siit. http://www.tuupprojekt.ee/p/low-tide
Enamik mu ideest baseerub sellel projektil, kuid olen seda suht rängalt juba muutnud kuna esialgsel projektil on meeletult ruumi mida mul ei ole absoluutselt vaja. Tagasihoidliku inimesena ei soovi endale lossi ja kellatorni.

Variandid on kõik puiduga kütetav, mul konkreetselt ei ole mingisugust eelist. Küttesüsteemidega puuduvad mul igasugused kogemused ja ostan selle teenuse sisse. Kuid asja peaks ikka planeerima varem ja sellepärast ka see postitus. Koostan vaid eskiisiprojeti, vundamendi ja katuse kavandid teen oma enda töö lihtsustamiseks. Hoone hakkab asuma elamumaal. Ümber on teisi hooneid ja olemas on varasemast veepump, peaks 28m sügavuselt tõmbama.

Vundament - lintvundament. Põranda põhiplaani pole päris täpselt välja mõelnud, kuid põrandakate saab olema raudselt põrandalaud - tõenäoliselt mänd. Põrandakütet ei tule.

[Küülaline]

Tagasihoidliku inimesena ei soovi endale lossi ja kellatorni

Ei ole mõtteski solvata, aga ütlen otse välja, et see planeering on kohutav. Mida öelda näiteks 4m2 suuruse nurgaaknaga toa kohta? Välisesikust vannituppa jne?

[M metsast]

1 kamin oleks väga kehv lahendus, ka 1 ahi vist pole hea, ahi otseselt kõikidesse tubadesse ei ulata, saaks panna näit. elutoa ja magamistoa nr. 1 jaoks ühe ahju. Maja küll jah väike aga ega koguaeg kõiki uksi lahti ei hoia ja soe õhk ühest toast koridori kaudu teise tuppa hästi ei lähe. Vannituba/WC on välisseinaga, uks ikka tavaliselt kinni ju, kuidas soe sinna peaks minema? 2 ahju oleks muidu ok, aga tubade paigutuse tõttu ei saa kuidagi kahte ahju niimoodi paigutada, et vähemalt üks ahju külg igas toas oleks! Võibolla mingi väike käsitsi halupuudega köetav katel ja siis igasse ruumi radiaatorid, aga sul pole vist võimalik katlaruumi planeerida?

[Meigo]

Hinnavahe ei pruugi tulla katla puhul suur võrreldes ahjude ehitamist. Vaatasin, et 1000 EUR juurest hinnad algavad ja midagi suurt tõenäoliselt 60m2 kütmiseks pole vaja. Tõesti, tuleks mõelda kuhu see panna. Olen näinud varianti, kus katel on umbes 200m2 maja keskel 1. korrusel ja katlaruumist saab otse pesuruumidesse. Olin kunagi üürnik sellises majas ja etteheiteid ei ole. Olid toad soojad küll kui peremees tsüklis polnud.

[Kalvis]

See planeering on ahju jaoks piisavalt halb. Niipalju siiski kamin, soovitavalt soemüüriga, kütab toa ja köögi ära. Seega tasub veega soojuskandja süsteemi investeerida, klassikaline katel on OK. Kuhu aga paned, pead ise otsustama, kui majal kelder siis on tihti seal hea koht, muidu peale panipaiga keskkütte katlale kohta polnud (pluss on see, et garaazis saad hoida väikest puuvaru)
Puiduga on täisautomaatne vaid stookerkatel aga selle hind (ja juurde vaja veel osta oksapurustaja)? Odavama otsa omadest tasuks vaadata altpõlemisega puugaasikatlaid (Kalvis, Atmos jt.), saad piisavalt pikaks timmida põletamist (vähendab nõutavat akupaagi mahtu aga sul pole keldrit ega ruumi kuhu seda panna!). Aga kui pole automaatne siis vaja ka akupaak juurde lisada.
Põrandaküte 1 korrusel oleks tipp topp akumulaator + odav ja hea lahendus, kui tahad ikka puitpõrandat siis tuleb radiaatorid panna ja akupaaki suurendada.

[rokikas]

Või siis radikad + stropuva tüüpi katel. Eeliseks et ei vaja raha/ruumi akupaagi jaoks. Puud peavad ainult kuivad olem!

[küsiks]

Või siis radikad + stropuva tüüpi katel. Eeliseks et ei vaja raha/ruumi akupaagi jaoks. Puud peavad ainult kuivad olem!

Mis on selle tavalise stropuva ja U vahe,ei suuda avastada ja kas dakon dor pole korstna seisukohalt "sõbralikum",kuigi sellel põlemiseg ühe täitmisega on kindlasti lühem,samas pidada saama samuti ilma akupaagita hakkama? http://koikkatlad.com/

[küsiks]

Või siis radikad + stropuva tüüpi katel. Eeliseks et ei vaja raha/ruumi akupaagi jaoks. Puud peavad ainult kuivad olem!

Mis on selle tavalise stropuva ja U vahe,ei suuda avastada ja kas dakon dor pole korstna seisukohalt "sõbralikum",kuigi sellel põlemiseg ühe täitmisega on kindlasti lühem,samas pidada saama samuti ilma akupaagita hakkama? http://koikkatlad.com/

Ise küsin,ise vastan.Kuna vaatasin ja võrdlesin ainult stropuva 10,siis sellel s10 u l sõe koha peal - ,aga s20u l juba lausa 5 (päeva) huvitav,kas öösiti ei kõe või milleks selline kummaline umbluutamine või peaks ehk lausa 5 ööpäeva vastu pidama , ok see selleks,kuidas keegi oma müügistrateegia ja reklaami üles ehitab.
Kas on kellelgi kogemust stropuva puhul ka söega kütmisel ja mis tulemus saavutatud?
Oskab ehk keegi dakon dori ja stropuva + /- välja tuua,kuna hinnaklassilt küllalt sarnased ja tule pikkuse (ajaühikus) seisukohalt neist viadrus tüüpidest kindlasti etemad (ei pea iga tunni/pooleteise tagant puudega küttes katlamaja vahet käima)?

[Meigo]

rokikas - see stropuva tüüpi katel pani mõtlema, tundub naabrite poolt hea süsteem olevat.

Kalvis - puitpõrandale saab samuti paigaldada kütet, endal puudub kogemus ja ei tea ühtegi tuttavat ka kes oleks seda kasutanud puitpõranda all. Kindlasti on seal omad riskid ja mõistlikum oleks kindlasti selline lahendus lasta spetsialistil projekteerida, terve küttesüsteemi raames. Ise pole küttesüsteeme koolis õppinud, veel.

Küülaline: laadisingi selle pildi üles kuna soovisin saada erinevaid arvamusi. Seega ei võta isiklikult. Kindlasti see muutub mingil määral ja õhtul laen veel ühe versiooni üles. Ainuke osa mis tõenäoliselt ei muutu on terrass ja avatud köök. Ise teeksin peasissekäigu terrassi kaudu, eraldi esikut ei teekski. Pole küll ehk traditsiooniline variant, kuid seda lõunapoolset sissekäiku soovis mu elukaaslane enam kui mina. Ise teeksin just sinna garaaži ja katlaruumi.

Kui suudan kodus üksmeele leida, siis teen AutoCAD peal korralikud vaated. Seni ma lihtsalt kritseldan paberil ja üritan kõige mõistlikuma lahenduse leida.

[rokikas]

rokikas - see stropuva tüüpi katel pani mõtlema, tundub naabrite poolt hea süsteem olevat.

Mina igatahes eriti ei kurda. S10 täitsa keldris "tuksub". Katel, trassid, radikad, paisupaak, tsirk.pump ja ongi kogu "süsteem".
NB! Korsten peab happekindel olema! Telliskorsten ei sobi!

[Meigo]

Oskad sa mingisugust hinda öelda palju sul kogu küttesüsteem maksma läks ja kui suur maja sul on? Katel ise pole väga kallis.

Kuna mul esialgu pole plaanis keldrit ehitada katla tarbeks, ehkki tõenäoliselt on see parim koht kuhu see paigaldada, siis on veidikene mõtlemisainet selle askukoha osas. On selles osas mingisuguseid ettepanekuid?

[rokikas]

Kahjuks ei oska hinda pakkuda. Maja ostes oli juba seal olemas nii et ....
Asukoha suhtes vaata et jääks võimalusel ikka sooja ruumi (soojustuspiiri sisse) siis ei lähe lekked "varestele".

[rokikas]

Aga võimalus ka hoopis selline ahi (või paar) lasta ehitada http://heatkit.com/html/lopezs.htm ning sealt saadava sooja veega kõrvalisi ruume kütta.

[Meigo]

Huvitav idee, ei tea kas siin ka keegi midagi taolist on ehitanud? On sul pelletikaminatega kogemusi?

[rokikas]

"Kaminahi" (kes muu ) on sedagi võimalust tiba lähemalt torkinud. Eks ta ise räägib kui küsida!
Oma metsast sa ju vist ikka pelleteid ei saa? Või kui seegi variandina kaalumisel siis kaalu ka soojuspumpi.

[Kalvis]

Puitpõranda alla saab teha põrandakütet, olen ise ehitanud. Aga ta ei ole täitsa niisugune nagu tavalise kivipõranda oma. Tavaliselt tuleb sinna lasta kuumem vesi (umbes sama mis radaiaatoritele). Ja akumulatsioonivõime on väiksem. Seega on probleeme.

Rokikas - oma metsast saaks teha pelleteid küll aga kas see on tasuv? Palju mõtekam on toota kohe puiduhaket (pelletite lähteaine) ja seda otse katlas põletada. Pelletipressi (see pole odav asi siin foorrumis pani hind küll kukalt kratsima) pole siis vaja osta. Puiduhaket põletavad stookerkatlad (nad põletavad pelleteid kah) ja altpõlemisega katlad. Viimastele saab ka halge põletada. Seega võib algne küsija oma kamina asemel ka tuppa ahju julgelt ehitada ning halud lähevad sinna, metsas oksajäätmed ja sodi keskkütte katlale. Aga selline süsteem tuleb üle keskmise hinna.

[JyriPaike]

Tere,

Kevadel plaanis hakata ehitama pisikest elumaja. Olen siin päris pikalt asja vaaginud ja hetkel ei näe küll mõtet üle 60m2 hoone ehitamisel, lihtsalt ei ole vaja. Olen siin joonistanud ja mõelnud ja asi on hetkel hoone küttesüsteemi juures.

Ei suuda lihtsalt otsustada mis kütet hoonesse panna. Olen mõelnud õhkküttele, kuid pole kindel. Samuti ei suuda otsustada kuhu kamin paigutada. Elektriküte on välistatud. Maja on nii väike, et piisab vast ühest kaminast/ahjust. Küttepuud hektarite kaupa, seega ei ka sellepärast elektriküttel mõtet.

Maja üldplaan: http://www12.speedyshare.com/KWANw/download/IMG.jpg Ehk oskab keegi soovitada. Kui olen midagi unustanud mainida siis küsige.

Välissein - Aeroc EcoTerm Plus.

----------------------------------------------------------------------------------------------
Lisaks puuküttele sobiks eriti sooja tarbevee saamiseks alates kevadest kuni sügiseni päikeseküte, pole tarvis suvel katelt kütta, lisainfot ka ka www.akromex.com

[Jyrile]

Lisaks puuküttele sobiks eriti sooja tarbevee saamiseks alates kevadest kuni sügiseni päikeseküte, pole tarvis suvel katelt kütta, lisainfot ka ka http://www.akromex.com

Kui kasutan 3500-4000 ltr. vett kuus,millest oletame pool on soe vesi,siis millal mul see investeering sellesse päikesekütte süsteemi 0 jõuab (võrreldes elektriga vee soojendamisel),eeldusel et 1 suvekuudest on tarbimine veel väiksem,kuna siis elame maakodus (sinna seda kuuks kaasa võtta on arvatavasti mõttetus)?

[JyriPaike]

Lisaks puuküttele sobiks eriti sooja tarbevee saamiseks alates kevadest kuni sügiseni päikeseküte, pole tarvis suvel katelt kütta, lisainfot ka ka http://www.akromex.com

Kui kasutan 3500-4000 ltr. vett kuus,millest oletame pool on soe vesi,siis millal mul see investeering sellesse päikesekütte süsteemi 0 jõuab (võrreldes elektriga vee soojendamisel),eeldusel et 1 suvekuudest on tarbimine veel väiksem,kuna siis elame maakodus (sinna seda kuuks kaasa võtta on arvatavasti mõttetus)?

-----------------------
Tasuvus on üsna laialivalguv mõiste ja keegi ei küsi meilt kui maksumaksjatelt kas Estlink 1 või 2 ennast ära tasuvad:
http://elering.ee/estlink-1/
EstLink 1
Investeeringu algus 2005-05-01

Investeeringu lõpp 2006-11-01

Kogumaksumus 40 400 023 EUR

EstLink 1 on Eesti ja Soome vaheline alalisvoolukaabel võimsusega 350 MW. EstLink 1 kogupikkus on 105 km, mis koosneb 74 km merekaablist ja 31 km maakaablist. EstLink 1 merekaabli omanikud on Eesti Energia, Latvenergo, Lietuvos Energija, Pohjolan Voima ja Helsingin Energia. Vastavalt investeeringute kavale on EstLink 1 kavas Eleringi ja Soome põhivõrguettevõtte omandisse osta 2013. aastal.

Kuid kui teid sooja vee tootmine päikese abil huvitab võib suhelda ja leida parima
võimaliku lahenduse, sest paneele saab ka ise valmistada ja neid on paljud ka juba ise teinud. Meie nn. lamepaneelid on vähem kui 100 eur/m2 maksumusega ja mikroprotesssoriga kontroller nn tööstuslikust pea kas korda odavam. JP.
http://www.akromex.com

[ProM]

rokikas - see stropuva tüüpi katel pani mõtlema, tundub naabrite poolt hea süsteem olevat.

Mina igatahes eriti ei kurda. S10 täitsa keldris "tuksub". Katel, trassid, radikad, paisupaak, tsirk.pump ja ongi kogu "süsteem".
NB! Korsten peab happekindel olema! Telliskorsten ei sobi!

Tere. Olen foorumis siin mõnda aega lugenud ja kavas kütet maja korrigeerima (uuendama) hakkata.

Küsin, et miks see korsten happekindel peab olema? Kuidas happekindlaks teha? Muidu uus korsten värskelt laotud (~aasta tagasi)

[Veikko]

[/quote]Küsin, et miks see korsten happekindel peab olema? Kuidas happekindlaks teha? Muidu uus korsten värskelt laotud (~aasta tagasi)[/quote]

Mis küttesüsteemi jaoks siis korsten laoti või lihtsalt sportlikust huvist ja naabrist parem. Mis küttesüsteem praegu ja mida planeerid. Happekindel peab korsten olema selleks, et madalatel suitsugaasitemperatuuridel tekkivad happed söövad kivikorstna ära. Happekindlaks saad nii, et lased kivikorstnasse roostevaba hülsi paigaldaa.