Uue põranda tegemine ?

[org22]

Tervist, hakkasin siis vanatalumaja korrastama ja sai võetud käsile köögi põrand.
Sai põrand üles kakutud oli juba osaliselt pehkinud ja ilmselt põhjus oli valesti ehitatud põrandas, nimelt oli muld põranda peale talad pandud ja sinna otsa kohe laudis.
Aga siis teema juurde tagasi hakkasin siis mulda välja tassima plaan tassida mulda kuskil 50-60 cm välja siis augud kaevata ja fibost postid ehitada ja nende peale laagid. Postide ja laagide vahele kindlasti ka tõrvapapp lisaks laagid tõrvaõliga immutada.
Siis vundamenti teha õhutusavad 11cm läbimõõduga toruavade ette raudrest.
Tuulutuseks plaan jääta 20cm õhuruum.
Et siis töökäik 15 cm keskmise fraktuuriga killustikku aluspinnale seejärel geotekstiil 10 cm geotekstiil siis peaks takistama vee kogunemist loikudena põranda alla ning kapillaarniiskuse tõusmist ning lõppu õhukekiht kergkruusa kuna see pidi eemale hoidma kõiksugu närilisi. Siis laagid soojustus ja põrandalaud.

Et siis esimene küsimus kas olen üldse õigel teel põranda ehitusega ?
Siis kui sügavad augud ma peaksin kaevama fibo postide joaks ?
Mis mõõdus peaksid laagid olema ?
Mis peaks olema laagide vahe ja kui tihedald peaks postid olema millele laagid toetuvad ?
Ja kui juhuslikult ei saa vundamenti õhutusauke teha mis moodi siis saada põrandale õhuruum ?
Äkki keegi oskab kommenteerida geotekstiili ?
Kui keegi on varem antud töö ettevõtnud siis kindlasti sooviks lugeda teie poolset lahendust ja kui miski on ikka minu plaanis väga viltu siis parandage mind.

Katsun ka homme pilte teha.

[vaaderman]

pöördu mõne inseneribüroo poole, nemad teevad sinule toimiva lahendi

[org22]

No vot ei ole sündinud hõbelusikas suus.
Aitäh kõigile asja kohaste vastuste eest.

[Külaline]

..Et siis esimene küsimus kas olen üldse õigel teel põranda ehitusega ?
Siis kui sügavad augud ma peaksin kaevama fibo postide joaks ?
Mis mõõdus peaksid laagid olema ?
Mis peaks olema laagide vahe ja kui tihedald peaks postid olema millele laagid toetuvad ?
Ja kui juhuslikult ei saa vundamenti õhutusauke teha mis moodi siis saada põrandale õhuruum ?
Äkki keegi oskab kommenteerida geotekstiili ?
Kui keegi on varem antud töö ettevõtnud siis kindlasti sooviks lugeda teie poolset lahendust ja kui miski on ikka minu plaanis väga viltu siis parandage mind....

Mõõtühik "köögi põrand" pole kirjas üheski mõõtühikute süsteemis, et saaks teisendada SI- mõõtühikute süsteemi ja tuletada vastuseid sinu mõningatele küsimustele. Seega ....

Urmas

[fgh]

200mm on tuulduva põranda jaoks vähe. Olete kindel, et mulda välja vedades hoopis vett asemele ei tule ?
Ehk oleks mõttekas kaaluda ujuvat põrandat ja betooni?

Et siis töökäik 15 cm keskmise fraktuuriga killustikku aluspinnale seejärel geotekstiil 10 cm geotekstiil siis peaks takistama vee kogunemist loikudena põranda alla ning kapillaarniiskuse tõusmist ning lõppu õhukekiht kergkruusa kuna see pidi eemale hoidma kõiksugu närilisi. Siis laagid soojustus ja põrandalaud.

Lugesin seda mammutlauset kaks korda, kolmandat enam ei viitsinud. No ei saa aru. Võiks küsimuse ja teksti viisakalt vormistada ehk saaks ka viisakaid vastuseid?
Kui soov ikkagi teha klassikaline puit+vill põrand, siis mõistlik oleks kaaluda selle killu ja muu sodi paneku asemel vahtplastiga maapinna katmist. Sellel kangal ja paaril sentimeetril killustikul pole niiskuse tõkestamiseks mingit mõju. Samuti kasutada võiks tänapäevasemaid immutusvahendeid, linaõli on suhteliselt mõttetu mant sellises kohas.

Et siis esimene küsimus kas olen üldse õigel teel põranda ehitusega ?

Tee on õige, sest ilma põrandata on köögis paha toimetada ja emand annab panniga pähe. Tehnilised lahendused seevastu vähe valed.

Siis kui sügavad augud ma peaksin kaevama fibo postide joaks ?

Piisavalt sügavad, et maapind kannaks ja külm neid ei tõstaks. Kas neid auke üldse vaja on? See on hoopis küsimus.

Mis mõõdus peaksid laagid olema ?

Vastavalt sildele. Arvestades, et alla 200mm pole mõtet soojustust panna, siis võiks ka laag olla 200mm näiteks.

Mis peaks olema laagide vahe ja kui tihedald peaks postid olema millele laagid toetuvad ?

Vastavalt põrandakattematerjalile ja sildele ning prussi läbilõikele. 600mm või 400mm reeglina.
Ehk pole neid poste üldse sinna vaja?

Ja kui juhuslikult ei saa vundamenti õhutusauke teha mis moodi siis saada põrandale õhuruum ?

Siis ei saa ka tuulduvat põrandat teha. Tuleks teised lahendused betooniga vms

Äkki keegi oskab kommenteerida geotekstiili ?

Geotekstiili mõte on takistada materjali segunemist. Põranda all sellel igasugune mõte puudub.

Katsun ka homme pilte teha.

Oleks mõistlik ja samas võiksite ja ruumi mõõtmed öelda. Laius, pikkus ja kõrgus põrandalaua pealt kuni maapinnani. Vundamendi materjali, seina materjali jne.

Nimi pole Nastja, et kohvipaksu pealt saaks vaadata.

[Külaline]

Geotekstiil vett ei pea. Seega kapilaarniiskust tagasi ei hoia. Betoonpõrand oleks ka minu soovitus. Ehk kaeva muld ära, tagasitäitena liiv, soojustusmaterjal (vahtpolüstürool või kergkruus), betoonplaat, viimistlus kihid.
Aga kui tahad puidust, siis laagide samm võiks olla min 400mm põranda puhul (jäikuse mõttes). Alt tuulutatava variandi korral oleks vaja tuuletõket, et konstruktsiooni läbipuhutavust vähendada. Kui tuulutusava vundamendist läbi teha ei saa, vii tuulutuskanal (tavaline kanalisatsioonitoru) vundamendi alt. Sel juhul jääb sulle õue niivõrd kuivõrd inetu toru, mis turritab vähemalt 30 cm maapinnast välja. Õhuliikumist tekitab sulle põranda alla rõhkude (tuul) ja temperatuuride erinevus. Muidugi see ei pruugi olla piisav. Aitab sel juhul mehaaniline vent, mis sul õhku liigutab. Aga kogu süsteemi ehitamine tundub kokkuvõttes sama keeruline ja kallis kui betoonpõranda valamine (põrand pinnasel). Lisaks võid üsna kindel olla, et see põrandaalune ruum oleks heaks kohaks närilistele.

[org22]

Homme teen pildid. Telefoni aku sai ennem otsa kui sain klõpsud tehtud.
Hmm esimene mõte oli samuti betoon valada, aga kas siis betooni alla niiskus ei hakka tekkima ?
Kardan just igasuguseid seeni mis võivad betooni all soodsa keskonna saada või on see hirm asjata.

Ja tõesti täna seal koha peal olles arutlesin et võib-olla pole neid poste sinna vaja kuna ruumi laius kuskil 4m ja ja pikkus 6m laagid saaks vundamendi peale kinnitada.

Betoon põrand teha oleks kindlasti lihtsam aga jh muret tekitab ikka niiskus.
Siis maja palkmaja, vundament vanast maakivist. Ja seda hirmu ei ole, et liiva välja viies sinna vesi tuleb. Maja künka otsas ja siis köögiga samas ruumis on kelder mille sügavus 2-3m.
Homme õhtul panen ka pildid kõikide lisadega.

[Benno]

Vastavalt sildele. Arvestades, et alla 200mm pole mõtet soojustust panna, siis võiks ka laag olla 200mm näiteks.

Ei ole kunagi sellest jutuviisist aru saanud. Ütle siis seltsimehele et kui võimalik siis parem oleks 200mm või rohkem soojustust. Praegu tuleb välja et kui 200 ei saa siis pole üldse mõtet soojustada või tööd ette võtta. Ega sa pole ainuke, see on siin foorumis üpris tavaline öeldis.

Endal mahtus ainult 150mm talad, seega ka 150mm soojustus. Mina keerasin vinklitega toeks lauajupid vahele, nende peale VKL tuuletõkkeplaat, selle peale kivivill, talade peale vineer. Jalatallaga mõõtes toimib, kindlasti oleks parem kui oleks 300mm aga sellegipoolest on põrand kordades soojem kui endine porno.

Olgu öeldud et tuulutusruum on ka circa 20-25cm, ja nii porno kui see eelmine lahenduse ka ei olnud, siis vanad talad lausa kõlisesid, kaminas süttisid nagu tikud

[mihkbab]

tervist.
abiks selline mõiste nagu ujuvpõrand, kasuta otsingut või google.

kild, liiv, beno laagid lahtiselt peale ja ss midaiganes peale, laud, osb, osb+laminaat... midaiganes...

Äkki on abiks

[mihkbab]

kui on õiges järjekorras tehtud siis ei tule mingisugust seent valuga jnejne mina tegin koos vanamehega nii : kild, liiv,ss oli äkki kile, beno, mingisugune tekstiil, (ehituspoes küsida) võrk ja liialdades 80mm valu, tasandus ja jällegi mida vaid soovid, glasuur,plaat,osb,laminaat midaiganes...

Ära mu juttu täiepähe võta, uuri ennem kindlalt üle...

[Külaline]

Homme teen pildid. Telefoni aku sai ennem otsa kui sain klõpsud tehtud.
Hmm esimene mõte oli samuti betoon valada, aga kas siis betooni alla niiskus ei hakka tekkima ?
Kardan just igasuguseid seeni mis võivad betooni all soodsa keskonna saada või on see hirm asjata.

Ja tõesti täna seal koha peal olles arutlesin et võib-olla pole neid poste sinna vaja kuna ruumi laius kuskil 4m ja ja pikkus 6m laagid saaks vundamendi peale kinnitada.

Betoon põrand teha oleks kindlasti lihtsam aga jh muret tekitab ikka niiskus.
Siis maja palkmaja, vundament vanast maakivist. Ja seda hirmu ei ole, et liiva välja viies sinna vesi tuleb. Maja künka otsas ja siis köögiga samas ruumis on kelder mille sügavus 2-3m.
Homme õhtul panen ka pildid kõikide lisadega.

Jah, küsimusi on omajagu millele vaja vastuseid saada. Üldjuhul rajatakse põrand pinnasel variandi korral ikka veetõkke kiht ka, et pinnasevee kõrge taseme korral põrand kuivaks jääks. Kapilaarniiskuse tõusu takistatakse jällegi killustikuga (vundamendi sõlmes muidugi hüdroisolatsiooniga).

Eesti Ehitusteabe kartoteek (2007 versioon) pakub järgmist lahendust põrand pinnase korral:
1) pinnakate
2) r/b plaat 80mm
3) ehituspaber
4) soojustus (EPS), paksus siis vastavalt vajadusele
5) killustik 200mm
6) hüdroisolatsioon
7) aluspinnas

Lisainfot põrandate ja sokli sõlme kohta saad ka sealt http://www.kredex.ee/public/Uuringud/TTY_maaelamu.pdf lk.100-104

[org22]

Nii sain siis pildi täna tehtud.
http://live.hot.ee/gallery/show_image?id=2569646
Seal ka kiired mõõdud pandud paintiga.

Aga saab keegi mulle natuke ujuvpõranda tööprotsesi kirjeldada.
Nimelt siis
1 Kui mitu cm peab seda liiva sinna valama?
2 Kui mitu cm killustiku ja kui jäme see peaks olema?
3 Kui paks peno seal võiks olla?
4 Ja siis betooni paksus?
5 Mis silmaga armatuuri võiks betooni valamisel kasutada?
6 Ja kui lõpuks saab betoon valatud ja panen sinna laagid ja peale põrandalauad siis sinna vahele panna veel soojustus kas see ülearu või mõistlik?
7 Netist uurides sain aru et ujuvpõrand ja vundament ei tohi seotud olla, et kui nii kuidas seda vältida. Lugesin et pidi olema mingi lint mille vahele tõmbad sinna ehk keegi oskab selle nimetust öelda?

Tänud vastamast olen ikka tükk maad targemaks saanud.

[mihkbab]

Ujuv p]rand ei olegi seotud, ujuvp]rand on lahtine. laagid toetuvad penole ja laud peale.
Lint selleks arvatavasti, et laagid ära ei vajuks kui laudu peale tokisid, ise soovitaks kruva.
ise tegime nii, et laagid penole, laagide alla vineerist kettad, et peno läbi ei suruks, siis laagid panime mõõtu, suvaliste kaigastega ajutiselt kinni, et pikali ei lendaks ja ss hakkas hirmus kruvimine ja pressimine, nagu põrandalaua puhul ikka ehk olin abiks...

Eeltöödest niipalju, et peno alla jääv liivapadi peab olema siiski suhtkoht sirge. saunale panime 100mm, pold rohkem mõtet, aga kui laag nt 200 siis võib ju laagide vahele ka panna 100 ehk 100+100. ise üle 200 eluruumile ei paneks, ei näeks mõtet.

[Külaline]

Nii sain siis pildi täna tehtud.
http://live.hot.ee/gallery/show_image?id=2569646
Seal ka kiired mõõdud pandud paintiga.

Aga saab keegi mulle natuke ujuvpõranda tööprotsesi kirjeldada.
Nimelt siis
1 Kui mitu cm peab seda liiva sinna valama?
2 Kui mitu cm killustiku ja kui jäme see peaks olema?
3 Kui paks peno seal võiks olla?
4 Ja siis betooni paksus?
5 Mis silmaga armatuuri võiks betooni valamisel kasutada?
6 Ja kui lõpuks saab betoon valatud ja panen sinna laagid ja peale põrandalauad siis sinna vahele panna veel soojustus kas see ülearu või mõistlik?
7 Netist uurides sain aru et ujuvpõrand ja vundament ei tohi seotud olla, et kui nii kuidas seda vältida. Lugesin et pidi olema mingi lint mille vahele tõmbad sinna ehk keegi oskab selle nimetust öelda?

Tänud vastamast olen ikka tükk maad targemaks saanud.

Ujuvpõrand tähendab seda, et raudbetoonplaat on teda ümbritsevatest konstruktsioonidest deformatsioonivuugiga eraldatud. Vuugi laius võiks olla 20mm. Vuuk täidetakse mõne jäigema min.villast plaadi või puitkiudplaadiga (nt. tuuletõkkeplaat).

Vastused küsimustele:
1) Sõltub põranda paksusest alates lõppviimistlusest kuni killustiku alumise kõrgusmärgini.
2) Kokku 200mm kildu, #16-32 ja #4-16 tasandamiseks; kui pinnas on tõesti aasta vältel kuiv siis kild ei anna eriti juurde niiskuse seisukohast
3) http://www.estplast.ee/et/porandad kindlapeale minek on EPS 100 min 150mm
4) 80mm, betooniklassi võid küsida ka betoonitehasest kui kavatsed kaubabetooni tellida
5) 150x150
6) lisasoojustuse panek on rohkem rahakoti küsimus, kogu hoone soojakadusid arvestades ta midagi märkimisväärselt paremaks ei tee

[fgh]

Vaadates neid mõõte ja et seal on kelder, siis mis ujuvast põrandast me räägime?

3m on olematu sille, kasutage oma algset lahendust, oluliselt lihtsam ja odavam.
Tehke vundamenti tuulutusavad, võrk ette neile.
Ise teeks 150mm karkassiga kandvad talad. Peale 100mm risti talad, fikseerid riputusnurga või 8x180 kruviga.
Või lihtsalt 250mm talad üheskihis.
Kogu lahenduse tooks nii üles palkide vahele kui võimalik. Alt vii pinnast vähemaks, et tekiks korralik tuulutusvahe.
Prussid võiks olla töödeldud antiseptikuga. Maapinnale võiks niiskuse kartuses epsi paigaldada ja karkassivahele tuuletõkke all terasvõrgu näriliste vastu. Tuuletõkke ja võrgu kinnitamiseks pannakse prussile lappi alla laud, moodustub T kujuline tala. Lauad viska enne põranda alla kui prussid paigaldad. Näriliste võrk on mõtekas paigaldada kahes osas. Esimesena paned vundamendi äärde poole meetri laiuse riba, seejärel kingadega prussid sellele peale. Keerate võrgu prusside alla, klambrilööjaga kinni ning tõmbate kruvidega laua prussi alla. Seejärel lõikate prusside vahele võrgu.

Edasi vill, aurutõke, roov/vineeririba aurutõkke säästmiseks, põrandalaud.

[org22]

Saan aru et killustiku ei kasutanud vaid liiva ?
Kas põrand alt kumisema ei jäänud
Ja samas kui mul seal põranda all on selline kruus kas on mõtet üldse sinna liiva peale tuua ?

[KõikOnRahul]

Liiv annab hea sileda kandva pinna. Vanakooli raamatute järgi, peaks ülemine kiht kuivaks jääma. Selle tõepärasust kinnitab ka mõningate Eestiaegsete põrandate demonteerimisel nähtu.
Arvestus tee puhta lae pinnast (soovitud kõrgus), puhta põranda pinnani ja sealt edasi kuni olemasoleva pinnaseni. Kontrolli, et puhta põranda kõrgusmärk klapiks ja oleks sobilik uste-akendega. Üldiselt: ol.olev pinnas(vajadusel tihendada kui ei ole looduslik pinnas)- 200mm tihendatud liiva- 100mm x2 vahtpolüstürool, ehituskile, kandurid+armatuur, 80mm betoon C20/25. Soovitan ka paigaldada armatuurile ka 20mm põrandakütte torustiku- tulevikus saab ühendada mistahes kütteallikaga.

[Külaline]

Liiv annab hea sileda kandva pinna. Vanakooli raamatute järgi, peaks ülemine kiht kuivaks jääma. Selle tõepärasust kinnitab ka mõningate Eestiaegsete põrandate demonteerimisel nähtu.
Arvestus tee puhta lae pinnast (soovitud kõrgus), puhta põranda pinnani ja sealt edasi kuni olemasoleva pinnaseni. Kontrolli, et puhta põranda kõrgusmärk klapiks ja oleks sobilik uste-akendega. Üldiselt: ol.olev pinnas(vajadusel tihendada kui ei ole looduslik pinnas)- 200mm tihendatud liiva- 100mm x2 vahtpolüstürool, ehituskile, kandurid+armatuur, 80mm betoon C20/25. Soovitan ka paigaldada armatuurile ka 20mm põrandakütte torustiku- tulevikus saab ühendada mistahes kütteallikaga.

Kas killustiku ei peaks siin kasutama, takistamaks kapillaarniiskuse tõusu?
Mis see õige järjekord oleks? Liiv, kild ja siis vahtpolustürool?
Kui liiv panna killustiku peale, siis päris palju liivast läheb killustiku vahele ja kui tõhusalt see killustik oma eesmärki täitab?