Prognoosid aastaks 2010
Prognoosid aastaks 2010
Mida arvate,spetsialistid, milline kütteviis on suhteliselt soodsaim (kWh hind) aastal 2010? Gaas kallineb kindlasti juba lähiajal, kuid nn."maailmaturuhind" on kohe varsti käes ja isegi selle raha eest tundub mugavust ja ökonoomiat arvestadest mõistlik kütteviis. Graanulite hind on järsult tõusnud ning tõenäoliselt tõuseb veelgi koos defitsiidi kasvuga. Elekter teeb aga vist kõige järsema tõusu, ütleb sisetunne. Kui põlevkivi kasutamist vähendatakse, kompenseeritakse see vist gaasiga... Ka halupuude hind on juba nii kõrge, et läheneb mugavus-(gaas ja elekter) ja poolmugavusküttele (graanul). Mingil määral mõjutab elektri hinnatõus ka soojuspumpade tasuvust. Endale tundub miskipärast isegi praeguse poliitilise olukorra taustal, et gaas on kõige soodsam ka 2010... Mida arvate?
-
sundehitaja
- Korralik postitaja
- Postitusi: 112
- Liitunud: 29 Aug 2005, 15:49
Ma pole küll teab mis spetsialist aga tegin endale pealiskaudse kalkulatsiooni kuna kasutan õhksoojuspumpa ja on ka küttekamin. Elektripakett on küttepakett ja puidu hinna aluseks firma 'Halupuu' hinnad.
Vaatasin oma tarbimised üle ja:Selline küttepuude hind tasub minu paketi puhul vastu elektrit ära alles musta lepa kütteväärtusest alates ja sedagi päeval.Õhkpumba vastu peaks puude hind olema tugevalt madalam. Seega kui puitu nendest hindadest alla ei saa siis on müüt odavast puuküttest murtud.Samas mingi elektrist sõltumatu küttevõimaluse peaks majas igak juhuks säilitama.Ütlen et kalk-n oli pealiskaudne ega pretendeeri abs tõele.
Graanulit ,gaasi jne kommenteerida ei oska.
Kas keskonnasääslikkus tulevikus saastemakse fosiilsetele kütustele tekitab?
Kas riik kavatseb säästlikke(keskkonna sõbralikke) kütteviise stimulerida?
Poliitilisi ohte ei oska vist keegi ette näha.
Tegelikult oleks hea arvamusi ja arvestusi kuulda.
Vaatasin oma tarbimised üle ja:Selline küttepuude hind tasub minu paketi puhul vastu elektrit ära alles musta lepa kütteväärtusest alates ja sedagi päeval.Õhkpumba vastu peaks puude hind olema tugevalt madalam. Seega kui puitu nendest hindadest alla ei saa siis on müüt odavast puuküttest murtud.Samas mingi elektrist sõltumatu küttevõimaluse peaks majas igak juhuks säilitama.Ütlen et kalk-n oli pealiskaudne ega pretendeeri abs tõele.
Graanulit ,gaasi jne kommenteerida ei oska.
Kas keskonnasääslikkus tulevikus saastemakse fosiilsetele kütustele tekitab?
Kas riik kavatseb säästlikke(keskkonna sõbralikke) kütteviise stimulerida?
Poliitilisi ohte ei oska vist keegi ette näha.
Tegelikult oleks hea arvamusi ja arvestusi kuulda.
-
Külaline
- külaline
Nafta ja gaas kindlasti kallinevad, sest uusi suuri maardlaid juurde pole avastatud. Mõlemad on üsna lihtne kõikjal kasutada ja nõudlus on aina kasvanud.
Elekter kallineb enam vähem nafta hinnaga samas tempos, kuid jääb veidi maha. Teda saab lisaks toota tuumaenergiast, mis avaldab kindlalt hinnapidurdust. Kuid paljude riikide elanikud on tuumaenergia vastu ja ega sellest tootmine ka mingi odav lõbu pole.
Puidu hind tõuseb nafta või gaasihinna lähedale. tema ressurss on euroopas piiratud (meist lõunapoole pole ju palju metsi), lisaks moodustab puidu hinnast lõviosa transport ja ülestöötamiskulud. Kusjuures transpordi hind kasvab kauguse kasvades väga kiiresti, juba paarikümne kilomeetri järel on ühe ühiku hind kõrgem kui naftal. Ja milleks müüa puitu odavamalt, kui saab kätte sama hinna mis naftal.
Turvas on praegu odav ja jääb ka tulevikus odavaks. Eestis on väga suured turbavarud, mida praegu ei kasutata ja olemasolevaid lagastatakse. Tootjale on kütteturvas vähetasuv äri ja rohelisest mõtteviisi nad ei armasta. Turvas on õnneks "taastuv" loodusvaru
Kivisöe (pruunsüsi, põlevkivi) varud on kogu maailmas tohutud ja seega ei tõuse söe hind märkimisväärselt. Söe transportimine on laevadega odav, seega tema hind suurt ei tõuse, sest kogu maailmas valitseb söe müügil suur konkurents.
Seega kui tahad odavat kütet täna ja viikümne aasta pärast siis selleks on vaid turvas ja kivisüsi. Kahjuks on nad enamusele eestis põlu all, kuna määrivad ja tänase seisuga on samas hinnaklassis veel saada odavat küttepuitu. Nii sütt kui turvast saab ka automaatselt kütta, kahjuks individuaalelamutele puuduvad tänaseks valmis tööstuslikud täisautomaatsed katlad (ehitad kas ise või viskad käsitsi labidaga)
Elekter kallineb enam vähem nafta hinnaga samas tempos, kuid jääb veidi maha. Teda saab lisaks toota tuumaenergiast, mis avaldab kindlalt hinnapidurdust. Kuid paljude riikide elanikud on tuumaenergia vastu ja ega sellest tootmine ka mingi odav lõbu pole.
Puidu hind tõuseb nafta või gaasihinna lähedale. tema ressurss on euroopas piiratud (meist lõunapoole pole ju palju metsi), lisaks moodustab puidu hinnast lõviosa transport ja ülestöötamiskulud. Kusjuures transpordi hind kasvab kauguse kasvades väga kiiresti, juba paarikümne kilomeetri järel on ühe ühiku hind kõrgem kui naftal. Ja milleks müüa puitu odavamalt, kui saab kätte sama hinna mis naftal.
Turvas on praegu odav ja jääb ka tulevikus odavaks. Eestis on väga suured turbavarud, mida praegu ei kasutata ja olemasolevaid lagastatakse. Tootjale on kütteturvas vähetasuv äri ja rohelisest mõtteviisi nad ei armasta. Turvas on õnneks "taastuv" loodusvaru
Kivisöe (pruunsüsi, põlevkivi) varud on kogu maailmas tohutud ja seega ei tõuse söe hind märkimisväärselt. Söe transportimine on laevadega odav, seega tema hind suurt ei tõuse, sest kogu maailmas valitseb söe müügil suur konkurents.
Seega kui tahad odavat kütet täna ja viikümne aasta pärast siis selleks on vaid turvas ja kivisüsi. Kahjuks on nad enamusele eestis põlu all, kuna määrivad ja tänase seisuga on samas hinnaklassis veel saada odavat küttepuitu. Nii sütt kui turvast saab ka automaatselt kütta, kahjuks individuaalelamutele puuduvad tänaseks valmis tööstuslikud täisautomaatsed katlad (ehitad kas ise või viskad käsitsi labidaga)