vaheseinte vundamendi sügavus lintvundamendil

[High-Q]

hei,
Seni nähtud skeemide ja õpetuste ja piltide järgi olen ainult näinud eramuid, kus kogu maja lintvundamendi taldmik on samal sügavusel, sh ka kandvatele vaheseintele. ilusti sügaval, kuna ju põhitingimus on, et allpool külmumispiiri jne. peale siis kas betoon või fibo või columbia või misiganes. see pole antud kontekstis oluline.
jäi aga selline küsimus mulle kripeldama: milleks teha kogu maja taldmiku samale sügavusele? On selle's mingi oluline eelis tavalise 1-2 korruselise eramaja ehitusel? välismüüri oma muidugi, aga siseseina vundamenti ei ole ju mõtet nii sügavale teha, piisab vast et korralik taldmik ja ~0,5m müüri (paar kolm kivi rida), rohkem, et tagasitäite kiht piisav saaks. maja ju alt külmumist ei karda, kui välismüüri vundament korrektselt tehtud. säästaks otseselt vundamendimüüritise, hüdrode, ajakulu jms materjali arvelt või näiteks kasvõi saaks taaskasutada välismüüri taldmiku saalungilaudu siseseinte taldmiku ehituseks.
või olen mina midagi valesti aru saanud?

[armering]

kõik oleneb ikka sellest,mida sinna peale ehitada.Võib ju vabalt ühekordse puitkarkassi ja plekk-katusega maja ehitada ainult plaatvundamendi peale...Kui ikka kivikatus ja paksud kandvad seinad,siis võiks midagi all olla,hiljem magad rahulikumalt.Täpsed arvutused teeb ikka projekteerija,ei maksa ise hakata seal koitama

[rokikas]

hei,
Seni nähtud skeemide ja õpetuste ja piltide järgi olen ainult näinud eramuid, kus kogu maja lintvundamendi taldmik on samal sügavusel, sh ka kandvatele vaheseintele. ilusti sügaval, kuna ju põhitingimus on, et allpool külmumispiiri jne. peale siis kas betoon või fibo või columbia või misiganes. see pole antud kontekstis oluline.
jäi aga selline küsimus mulle kripeldama: milleks teha kogu maja taldmiku samale sügavusele? On selle's mingi oluline eelis tavalise 1-2 korruselise eramaja ehitusel? välismüüri oma muidugi, aga siseseina vundamenti ei ole ju mõtet nii sügavale teha, piisab vast et korralik taldmik ja ~0,5m müüri (paar kolm kivi rida), rohkem, et tagasitäite kiht piisav saaks. maja ju alt külmumist ei karda, kui välismüüri vundament korrektselt tehtud. säästaks otseselt vundamendimüüritise, hüdrode, ajakulu jms materjali arvelt või näiteks kasvõi saaks taaskasutada välismüüri taldmiku saalungilaudu siseseinte taldmiku ehituseks.
või olen mina midagi valesti aru saanud?

Täiesti normaalne ja tavapärane lahendus. Konsulteeri arhtektiga ja kui ei ole mingit eri olukorda ( väga suur koormus ühes punktis näiteks ) siis peaks toimima küll. Taldmiku soovitan siiski valada korraga. Peale kõige muu maksab betooniauto kohalesõit rohkem kui saalungile kuluv materjal.

[rax1106]

Vundamendi rajamine erinevale kõrgusele võib põhjustada ka erinevaid vajumisi. Jälgima peaks, mis sügavuselt hakkab kandev pinnas, ei saa ju rajada vundamenti mulla ja varasema täite peale.

[mäletaja]

Mulla peale nüüd küll ei saa valada vundamenti, aga varasema täite peale ei keela keski seda rajada. Vaheseinte vundament sõltub enamasti ikka sellest kas nad kannvad ainult ennast või kasutatakse neid ka kandeseintena. Siis võib ka raskus, millega neid koormatakse olla topelt suurem, mis kandval välisseinal. Kui seda taldmiku rajamisel arvesse ei võeta siis tekivad loomulikult erinevad vajumised ka ühesel pinnasekihil. Kus aga külmakerkeid karta poel ei keela keski vundamenti rajada erinevatele kõrgustele, peaasi, et tervik oleks stabiilne.

[rax1106]

to mäletaja:
Aga kust Sa võtad, mis olukorras varasem täide on, millest koosneb jne? Ehk on see sinna niisama visatud ja tihendamata? Koormust saades võib ära vajuda. Vundament tuleb rajada ikka korralikule aluspinnasele, soovitavalt rikkumata kandvale looduslikule pinnasele. Erinevale tasapinnale vundeerimine on tavaline, kuid peaks jälgima, kuidas ja kuhu.

[sass777]

Liiva peale võib üldse ilma kaevamata hakkama saada, kui erisurve jääb alla 1kg/cm2 ja põhjavesi on alla 1,5m. Pole vaja isegi välisperimeetrile süvavundamenti. See meil on saadetud Nõmmel asuvast majast, mille plaat asub maapinnal. Plaadi all on 10cm sinist "peno" ja kütteplaatide alla veel 10cm.
Plaadi "taldmik" on lindist tunduvalt suurem, nimetada plaatI vaid sobilikuks plekkuuti kandma, on loogika pahempidi pööramine. Kõik sõltub plaadi enda jäikusest.
Muideks, looduslik pinnas võib olla elastsem, kui masina ja veega tihendatud.