Ehitusfoorum

Ostetud elamises on välisuks metallist, siis selline 2m2 esik, plaaditud. Kogu elamises põrandakütes, aga arendaja esikusse pole pannud. Null sooja sealt. Elamises 23 kraadi, esikus täna 12. Külmasild ja värki, sellest niiskus ja kondents. Kõrval katlaruum, kus mingi soe on, aga sellest vähe esikusse, et hoiaks kuivana. Edasi elamisse olevat ust ka ei saa lahti hoida, sest siis välisukse pealt palju külma jälle elamisse. Mis mõtteid esik soojaks saada? Puhur, radikas vedada? Plaadid lõhkuda ja elektri matt alla ja uus plaat?

A äkki paneks mingi soojustatud välisukse hoopis?

See paistab selline laiem, kus kitsas klaasiga riba laiend juures. Päris vastikud hinnad nendel, samas pole ka selle uue uksega kindel et kuivaks peaks jääma. Kui puidust välisuksel hakkab see niiskus, siis lõpuks mädaneb see ka.

Kondentsist tilkuvat puidust soojustatud välisust mul pole õnnestunud näha. No kui ust vahetada ei taha, siis oled oma esimeses postituses juba endale vastanud ka. See kuidas sa selle esiku soojaks kütad ei oma suures plaanis vahet.

Vaheta kindlasti uks välja, säästad küttelt. Pole mõtet seda maailma kütta.
Teine küsimus on kus see meeletu niiskus sinu elamisse tekib ja kas ventilatsioon seda välja ei ventileeri? Kas mehaaniline ventilatsioon on.
Kas sul õhuniiksuse mõõtja on? Kui pole siis osta! Liigniiskus võib sul elamise hallitama panna.

Pole seal elamises mingit ülemäärast niiskust. Lihtlabane füüsika, et külmale metallplaadile kondents tekib.

tee uksest pilti kahh

Eks seal metall uks ja soe tuba see parool ole jah. Samas, millegipärast arvan, et soojustusega nt jeldweni uks muudaks vaid osaliselt paremaks pilti. Laias laastus puuduv küte esikus jääks vast edasi ikka probleemiks. Kas mingeid selliseid elektrimatte ka
On, mida kannataks nt vanale põranda keraamilisele peale panna ja siis omakorda uus plaat otsa panna? Ei tahaks küll seda cm paksust lõhkuma hakata siit. Esik jääks küll kõrgem, ilu pärast võiks uste alla hiljem mõne lävepaku lisada näiteks, et pole kõrgusevahet palju.
Ma ei tea, miks pildid külili jooksid

Kui sa selle kütte vana põranda peale paned siis on juba odavam mingi esimene ettejuhtuv radikas sinna panna. Seal põranda alla tõenäoliselt pole mingit soojustust ja seega läheb umbes kolmandik energiat kuskile mujale kui sinna esikusse. Aga sellise küttematid on täitsa olemas.

No aga tee ajutiselt proovi, et jäta vaheuks ja katlaruumiuks lahti (või vii esikusse mingi radikas/puhur), et saad selle esiku toatemperatuurile või vähenalt mingi 17-18C peale - kas siis ka kondents tekib? Kui juba soe, siis võid rätikuga kuivaks tõmmata, näeb paremini, et kas uuesti kondenseerub. Muidu võib jahedama pinna pealt selle kuivamine kaua aega võtta ja jääb mulje, et asi ei paranenud. Kui see aitab, siis mõtle edasi esiku kütte peale. Kui soe esik ka kondensist ei päästa, siis tee selgeks mis õhuniiskus sul toas on - kas on tegu liigniiskusega ja/või lihtsalt kehva uksega, mis ei ole sobiv välisukseks

Meelis

See pole küll lahendus aga äkki on abiks.
Kui see on värskelt ostetud maja (2 aastat) ning müüja sind probleemist enne müüki ei informeerinud siis on tegemist peidetud puudusega ja selle kordategemise kulud võid küsida müüjalt.

macintosh kirjutas: 27 Nov 2019, 13:12 See pole küll lahendus aga äkki on abiks.
Kui see on värskelt ostetud maja (2 aastat) ning müüja sind probleemist enne müüki ei informeerinud siis on tegemist peidetud puudusega ja selle kordategemise kulud võid küsida müüjalt.

Kui müügilepingus polnud eraldi tingimusi märgitud siis pole vaielda midagi, sest tuulekoda iseenesest ei pea soe ruum olema.

remo22 kirjutas: 26 Nov 2019, 19:43 See paistab selline laiem, kus kitsas klaasiga riba laiend juures. Päris vastikud hinnad nendel, samas pole ka selle uue uksega kindel et kuivaks peaks jääma. Kui puidust välisuksel hakkab see niiskus, siis lõpuks mädaneb see ka.

See on elementaarne füüsika, et kui ukse sisepind langeb alla +12C hakkab sinna kondents kogunema.
Lihtsalt ruumi temperatuuri tõstmine on vähetõhus sest tõsta tuleb ukse sisepinna temperatuuri üle kondenseerumise piiri. Lihtsam vahend on panna õhk liikuma ukse juures, kasvõi tavalise lauaventilaatori abil.
Mul juba mõni aasta selline uks ees ja ka -25C ei olnud uks märg. (Sisepinna temp oli üle +20C.)
https://www.hormann.ee/eramute-ehitajad ... -thermo46/
Kui siin foorumis otsingut kasutada leiab mitmeid teemasid, kus on käsitletud sooja välisust.
search.php?keywords=soe+v%C3%A4lisuks

Pole selle seadusandlusega nii sina peal. Olen teine omanik, aga elamisele kehtib veel arendaja ehitaja 2a garantii. Kas siin ei annaks midagi mõelda nende kraesse? Eelmise omaniku käest küsisin, ütles et tal oli savi, naine igaõhtu tegi mopiga kuivaks talvisel ajal

Viskasin 3kilose puhuri, tegi oma tund ja uks kuiv, põrand kuiv. Panin kinni ja ca uue tunniga olid samad piisad tagasi. Pikas plaanis peaks ikka ukse vahetama. Notaris oma arendaja garantii punkt 2a olemas, kas sellise asja võiks nõuda vahetada uue korraliku ukse vastu?

kunn24 kirjutas: 01 Dets 2019, 23:30 Ventileeri oma ruume veidike ja ära auruta seal nii palju.

Valem kastepunkti leidmiseks: Tk=t- (100-RH)/5
Tk-kastepunkt
t- temperatuur
RH- suhteline õhuniiskus...

Ping kirjutas:

See on elementaarne füüsika, et kui ukse sisepind langeb alla +12C hakkab sinna kondents kogunema.

Jätsid olulise märkimata- milliselt ruumisisesel niiskusel? Nagu valem näitab, su jutt võib olla õige, kuid ei pruugi.

Ei pruugi jah igaljuhul õige olla.
Lähtusin uue maja soojast toast +25C ja keskmisest õhuniiskusest ca 50%. Ehk kui toa õhu niiskus sellise temperatuuri juures on suurem, siis tekkib kindlasti +12C piirdel kondents.
Ei hakkanud valemitega kiusama.

kunn24 kirjutas: 02 Dets 2019, 22:54igale lambale saab kiirelt selgeks teha, et toppige see pagana aurutõke korralikult paika

Vaevalt küll, et saab selgeks teha - maja peab ju hingama.

kunn24 kirjutas: 02 Dets 2019, 22:54 Valem annab su info alusel piirtingimuseks +15 C ning su lähteandmete puhul on sul õigus. Samas on see valem nii lihtne, et patt olnuks jätta temale viitamata ja täpseid andmeid eelduses esitamata. Seosel on veel suur väärtus, et ...

Jah, numbrid ja valemid on täpsed aga "tavaline elumaja" sisekliima pole seda.
Mul on 4 ühesugust niiskusemõõtjat, mis näitavad suht ühtemoodi ja olen nendega jälginud niiskuse jaotumist erinevates eluruumi osades üheaegselt.
Erinevus on nii põranda- kui lae juures, ka esimesel ja teisel korrusel on erinevus isegi kui uksed on lahti. Erinevus on nii 2 torulise sundvendiga kui ka siis kui see on välja lülitatud.
Ehk tavakasutuseks piisab ühe kriitilise numbri teadmiseks, mis on mõistlik oma elamise jaoks välja arvutada.

Mul ka mitteköetav esik, soojust võib sinna minna vaid kui köögi uksest käia ja saunapäeval kui saunast tulla, siis niiskus suur. Uks on plekiga kaetud mõlemalt poolt ja küllap soojustatud puitraami seest. Uks ise pole kunagi nii niiske, katsusin oli kuiv, ainult koridori piklik plastikaken oli praegu märg ja all otsas lahtiselt väike jääkooriku tükk. See niiskus võib olla ka veel saunapäevast, tavaliselt pole märg. Ainult talvel suure pakasega on olnud ukselink ja selle lähedalt härmas. Seega, sul vaja äkki ust, mille sise metallpind pole välismetalli pinnaga ühenduses, kui praegu on ja uks oleks soojustusega.

ping kirjutas: 02 Dets 2019, 22:13 Lähtusin uue maja soojast toast +25C ja keskmisest õhuniiskusest ca 50%. Ehk kui toa õhu niiskus sellise temperatuuri juures on suurem, siis tekkib kindlasti +12C piirdel kondents.

50% õhuniiskust oleks tore küll aga näiteks plaatsoojusvahetiga vendi puhul tundub pigem ebareaalne. Peale ehitusjärgse niiskuse väljatuuldumist näen mina nov-dets (viimased paar nädalat) numbreid 25-37% (temp 22-24°)

No neid valemeid ja aurutõkke jutte võib ehitajale soovikorral rääkida. Ei selle tõkke ega teibiga pole mul kuhugi siin joosta ja teha. Ega maja maha lammuta. Tagant järgi tarkus alati hea tarkus jah. Hetkel siiski probleem, mis vaja lahendada. Isiklikult arvan, et tegemist varjatud veaga ja katsun ehitaja arendajaga jutule saada nädala pärast, kui mees eesti pinnal peaks tagasi saabuma.

Eelpool on juba kirjutatud need kaks varianti, mis aitavad: paremini soojustatud uks või esiku kütmine. Kui esimese osas on hea juhul võimaliik garantiile tuginedes ehitajaga läbi rääkida, siis teine jääb puhtalt sinu õlule. Nii lihtne ongi.
Teemast pole läbi jooksnud, et millised on sul ukse sispinna temperaturid erinevate välistempide puhul?
Minul on välisuks otse esikusse (~6m2), mis on omakorda otse elutuppa - ja ei ole kordagi olnud sarnaseid probleeme. Kui kusagilt külma "puhub", siis vaid lukuaugust. Uks ise käega katsudes külm ei ole.

Sisemine uks aurupidavamaks, kui välisuks.