Ehitusfoorum

Tere härrad!
Loodan, et mõni võtab vaevaks lugeda ja vaevub ka midagi asjalikku lisada.



Väike ühekordne eramu:
küttepindala jämedalt 77m2
renoveerimisjärgus(seest tegemata) puitmaja/suvila
vundament soojustatud 100mm EPS
seinas 300mm paroc kivivill
katusele sai pandud 450mm kivi puistevilla(vb vajunud paari aastaga 350-400peale)
uus välisuks (tootja aken ja uks, sisu EPS)
3x paketiga selektiivse klaasiga aknad(akna pinda ca 14m2)
jäävad alles soojamüüriga kamin, soojamüüriga ahi ja köögis väike pliit

Tean, et ahi/puuküte on ja jääb kõige odavamaks, kuid ei tahaks enam edaspidi puuori olla. Tahaks tuld teha ikka siis kui saunaisu või õdusat kaminatuld nautida. Plaan hakata sel uvel seest ehitama ja põrandad uued valada+siis midagi sinna sisse betoneerida(torud või kaablid siis).
Olen mõelnud, et kui peaks nii öelda küttesüsteemi välja ehitama, siis oleks mõistlik valida midagi sellist, millega kõige vähem tegelema peaks. Ja kui juba ehitada, siis võiks ka püsikulu olla mõistlik.
Mõtlesin....et katlakütet kindlasti ei taha(on olnud varasemalt), sõbral on pelletküte-on rahul.Tuleb küll tegeleda vb nädalas korra-kaks selle käimas hoidmiseks, ehk mugavam kui puukatlaga kütmine, kuid siiski vaja mässata nende pelletite transpordi ja hoiustamisega, sisse tassimisega, hind ja kvaliteet kõigub. Kogu süsteemi hind annab juba õhk-vee pumba hinna välja vist. Teisel sõbral on õhksoojuspump üle 4a olnud. Muretum ja lihtsam küll kui katlasüsteem, kuid isiklikult ei meeldi see, et kuskil midagi puhub pidevalt, keerutab tolmu ja kardan, et kehva siseplaneeringuga ja vaheustega ei levi soojus piisavalt . Aastas 3-4 korda hooldab sise ja välisosa kuna tolm mis radika ribidevahelt läbi käib kitib nii kinni. See aga tõstab jälle koormust ja energiakulu seadmele. Õhk-vesi tundub eelnevatega meeldivam(lihtne, kiire, mugav paigaldus, põrandad ja tarbevesi soe). Muret tekitab muidugi see, et üks osa seadmest asub meie heitlikus väliskliimas ja ei tea kuidas pumbad jne vastu peavad 10-20a ilmastikuoludele. Olen mõelnud, kuid pole nagu väga kuulnud, et ehk on võimalik ka kuidagi hübriid küttelahendus paigaldada? Näiteks päikesepaneelid põrandaid kütma, vb ka tarbevett, või siis lisaks eraldi solar water heater-ehk vaakumtorudega. Mul 25m majast oja...uurisin seda teemat ka...sealt saaks vb 2-3kw kui tõsta veetaset....kuid kardan, et selle seaduse järgi toimima saada võtab nii mõnegi kopika ja halliks muutuva juuksekarva kuna elan looduskaitse alas ja naabrid pole ka just parimad sõbrad (peab ju ka naabrite nõusolekud saama).
Viimasena olen mõelnud ka maasoojuspumba peale. Siin tekivad jälle igasugu küsimused. Kas on-off või inverter, kas integr.boileriga või ilma, milline võiks sobiva pumba võimsus olla,(tean jah, et teatud asutused teevad ka maja energiavajaduse arvutusi kuid kardan seda juba palju see maksta võib, lihstalt selleks, et teada saada mingi x numbri), kui palju maakontuuri paigaldada ja kui sügavale, kuna aias kasvavad erinevad kultuurid ja taimed, põõsad, lillied, maasikad, siis kas pole ohtu nende säilimisele ja vastupidamisele kui altpoolt hakkab külma tulema(kontuurist siis, ehk oht igikeltsa tekkele)...ja üldse, millist pumpa võiks osta? Kindel on see, et eks iga müüa kiidab oma kaupa, kuid kus see erinevus leida ja millest lähtuda paremike ja uuemate mudelite seast?
Igal juhul tänan tähelepanu eest, eks sa viicisid oma arvuti energiat kulutada selle teksti lugemisele ja kaasa mõtlemisele

raimz kirjutas: küttepindala jämedalt 77m2

jutu järgi üsna hästi soojustatud maja , elektriradikad seina vast kõige mõttekam ja vesi elektriboileriga , kui kõige külmemal kuul kaminaga kaasa aitad saad ehk 100 eurose elektriarve sellisel pinnal , kui ei aita saad 150 -se. ja vaja on sul igasse tuppa üks õliradikas akna alla (~70 euri tükk) . Kui sul on paigaldatud põrandakütte torustik , siis vali õhk-vesi

2 aastat tagasi sai väljast kogu soojustus ja uus fassaad pandud. seina paksus kokku ca 450mm. Seinas 3x 100mm paroci plaat kivivill. Mõtlesin ka, et krt ehk on piisav ja hoiab küttekulusid kokku. Vill ise ei maksa ju palju.
Mõtled siis el.õliradikaid? avatüd küttekehaga radikaid küll ei tahaks. Suht keeruline hooldada(puhastada) ja hakkab seda va tolmu kärsahaisu ajama. El. radikad kuivatavad ka muidugi õhku.
Hetkel olen peale välise soojustuse valmimist elanud 2 aastat. Jah...mingit pikka ulme külma pole talvel olnud. Mõlemil aastal kütteperioodil(okt-aprill) on kulunud 50cm pikkusega küttepuid ca 3 ruumi ja 30cm pikkusega ca 5-7ruumi koos sauna kütmisega siis. Arvan, kui seest ka kõik ehitatud, peaks veidi tihedamaks saama.

raimz kirjutas:2 aastat tagasi sai väljast kogu soojustus ja uus fassaad pandud. seina paksus kokku ca 450mm. Seinas 3x 100mm paroci plaat kivivill. Mõtlesin ka, et krt ehk on piisav ja hoiab küttekulusid kokku. Vill ise ei maksa ju palju.
Mõtled siis el.õliradikaid? avatüd küttekehaga radikaid küll ei tahaks. Suht keeruline hooldada(puhastada) ja hakkab seda va tolmu kärsahaisu ajama. El. radikad kuivatavad ka muidugi õhku.
Hetkel olen peale välise soojustuse valmimist elanud 2 aastat. Jah...mingit pikka ulme külma pole talvel olnud. Mõlemil aastal kütteperioodil(okt-aprill) on kulunud 50cm pikkusega küttepuid ca 3m2 ja 30cm pikkusega ca 5-7m2 koos sauna kütmisega siis. Arvan, kui saan seest ka kõik ehitatud, peaks veidi tihedamaks saama.

ma ei ole muidugi kütteekspert, aga mul topelt pind ja veidi lahjemad kihid soojustust ja aasta ajaga kulus neli kuupmeetrit 35cm leppa kaminasse ja külmemal kuul jaanuaris oli elektriarve 200 , muudel kütteperioodi kuudel on elektriarve olnud 130 kandis (soe vesi sisse arvatud, 4 inimest) ja kütteta kuudel 50 - 60 soojale veele jne. Mul on põrandakütte valmidus välja ehitatud ja hetkel vaatan lihtsalt mis kulud hoonel on ja ootan head pakkumist õhk-vesi süsteemile kiiret ei ole, täna ei ole veel hinnad nendele eriti odavad.

seega kui sul on võimalik põrandaküte välja ehitada hetkel, siis tasuks seda teha alati on sii võimalik sellele mingi küttekeha järgi ühendada ja esmalt lihtsalt õliradikatega läbi ajada. Aga muidu 77m2 on liiga väike pind , et mingid suuremad süsteemid seal ennast kuidagi majanduslikult õigustaksid. Pelletikamin ajaks ka asja ära seal ma usun , aga maaküte vast ainult juhul, kui rahapaki paksus sama mis seinal.

no mul kulub talveperioodil ühes kuu ca 600-650kw koos 80l elektriliselt köetava boileriga. Maja väike jah. Üldpind keldri, sauna ja eesruumiga ca 100-120m2.
Kahel ruumil mis sai renoveeritud eelm. aasta on põrandasse valatud igaks juhuks nii elektri matid kui ka põrandakütte torud.
Ega ma saan aru jah, et kui mingi küttesüsteem paigaldada siis puuküttega võrreldes mul odavamaks ei lähe, pigem mõnikümmend eur kallimaks püsikulu, kuid saan vähemalt kodunt ära minna mitmeks päevaks ilma et maja külmaks jääks. Ega need õhkvesi pumbad nii ruttu odavamaks ka ei lähem...vb 5 a pärast on vahe märgatav tänase hindadega. Samas õhk-vee pumba hind on pea sama mis kaasaegsel maasoojuspumbal.
Isiklikult meeldib põrandaküte, kuna lapsed ka kodus kes põrandatel mängivad, naisel pidevalt jalad külmetavad ja põrandaküttega saab sellise ühtlase soojuse tuppa. Kui kodus toas mingi küttekolle, siis lähedal viibides hakkab palav ja eemale,kaugematesse kohtadesse hajub soojus ajapikku....siis on kolde juures veel kuumem.
Mõtlemise koht.

Mul läheb 80 m2 elektriküttega paneelmaja korteris elektrit kokku keskmiselt 99 eur/kuu (täpselt selline summa tuli viimase 12 kuu peale, soe vesi el.boileriga. Siiski lisaks kamin on ka, u. 1,5 m3 kasepuid aastas kütame. Kui oleks sama soojustus nagu sul, läheks arvatavasti veidi vähem.

raimz kirjutas: on põrandasse valatud igaks juhuks nii elektri matid kui ka põrandakütte torud.

mis seal siis mõelda, lükka elektriküte taha , kui valmidus juba olemas

Jäi täpsustamata, et 600-650kw energiat ühes kuus kulub siis valgusele, 80l boilerile, sauna pesuruumi põranda, esiku ja lapse toale(elektrikütte kasutus hetkel ca 11-12m2). Arvan et valgusele ja koduseadmetele kulub ca 250kw kuna enamus ledid ja säästupirnid. Kardan et see el kulu võib küündida ca 150eur-ni kuus kui kogu elamine el.küttele ehitada. Loodan ise vähemaga hakkama saada.
Kuna maa soojuspumba esmane investeering on nii suur ja ka püsikulu jääb ca 500-600kw kanti kuus, siis selle tasuvusaeg on päris pikk.
Mida arvatakse alternatiivenergiast? El.päikesepaneelid? Saan aru, et ka paneelide soetamine on kallis investeering kuid ometigi seda pimedat nii vähe, et on lootust kevadest sügiseni võrku müües raha tagasi saada. Naps solar pisavat häid asju müüma(ärge lööge )

Sa ei märkinud, mis soojustus põranda all on. Kui see on niru, lähevad Austraalias rahval keldris moosid käärima, aga Sinu küttekulu on suur.

raimz kirjutas:Mida arvatakse alternatiivenergiast? El.päikesepaneelid? Saan aru, et ka paneelide soetamine on kallis investeering kuid ometigi seda pimedat nii vähe, et on lootust kevadest sügiseni võrku müües raha tagasi saada. Naps solar pisavat häid asju müüma(ärge lööge )

Kui raha piisavalt ja tingimused sobivad, siis miks mitte PV elektrijaam katusele panna ja kogu küte samuti elektriga. PV-jaama tasuvusajaks pead arvestama 16-17 aastat.

Külaline kirjutas:Mul läheb 80 m2 elektriküttega paneelmaja korteris elektrit kokku keskmiselt 99 eur/kuu (täpselt selline summa tuli viimase 12 kuu peale, soe vesi el.boileriga.

...

plb kirjutas:Sa ei märkinud, mis soojustus põranda all on. Kui see on niru, lähevad Austraalias rahval keldris moosid käärima, aga Sinu küttekulu on suur.

Seal, kuhu olen paigaldanud põrandatesse betoneerides küttematid ja torud on enne valamist soojustatud 100mm EPS-ga. Mujal, kus sisetööd algavad ja põrandavalamised, läheb samuti 100ne EPS(hetkel kunagi aastaid tagasi eelm.omaniku paigaldatud vene klaasvill(100mm).
Majal on ka 0-korrus keldri, puuruumidega, kaminaruum või sauna eesruum,pesu ja leiliruum. 0-korrusel minu teada põrandad soojustamata ja peale pesuruumi el.põrandakütte ja leiliruumi ahju muud kütet ei ole. 0-korrusel sauna/pesuruumides kui sauna ei köeta on õhu temp ca 120cm kõrgusel ca 12-14C stabiilselt(suvel 15-16C), keldri,abiruumis ca 9-10C.

tommy4 kirjutas:

raimz kirjutas:Mida arvatakse alternatiivenergiast? El.päikesepaneelid? Saan aru, et ka paneelide soetamine on kallis investeering kuid ometigi seda pimedat nii vähe, et on lootust kevadest sügiseni võrku müües raha tagasi saada. Naps solar pisavat häid asju müüma(ärge lööge )

Kui raha piisavalt ja tingimused sobivad, siis miks mitte PV elektrijaam katusele panna ja kogu küte samuti elektriga. PV-jaama tasuvusajaks pead arvestama 16-17 aastat.

Naps solar väitel tasuvus aeg kuni 10a.(aga vb müügimehe jutt)

Pika küsija jutu peale mõned soovitused:
1. Pelletiküte. Kõik väga hea, kuid ehitusmaksumus suhteliselt kallis. Ka on pelletid mitte soodsa hinnaga, kuid enam vähem samas hinnaklassis kui soojuspumpadel. Hooldama peab süsteemi, sealgi ühtteist kulub. Kui raha ehituseks olemas, miks mitte.
2. Õhk-vesi soojuspump. Neist variantidest kõige soodsam. Ekslikult ajad sassi õhk-õhk pumbaga mis puhub siseruumides - õhk vesi kütab põrandat või radiaatoreid ja toasees ei puhu midagi. Peamine miinus on külmad talved - tootlikus kukub ja kasutegur kah, et vajab reeglina mingit lisakütet. Elekter, kamin vaba valik.
3. Maasoojuspump. Ainus probleem on liiga kallid ehituskulud. Nutikas suudab neid alla ajada, kuid see ongi ainus miinus. Küsitud ON/OFF või invertertehnoloogia erinevused on vaid kosmeetilised.
4. Päikeseküte. Tänaste hindade juures mõttetult kallis. Isegi kallim kui puhas elekter. Ainus mõte on Kredexi toetus kätte saada siis on palju raha maast leitud ja midagi isegi saab teha.

Ei saanud valesti aru õhk-õhk ja õhk-vee erinevusest...lugesin eelnevalt kirjutatud ja kirjeldasin neid ilmselt segaselt üksteise otsa. Sõbral on siis õhk-õhk versioon ja see ei meeldinud väga. Õhk-vesi pumpa tutvusringkonnas pole, kuid täitsa kaalun seda soodsama paigalduskulu ja efektiivsuse tõttu. Kuna meie talved on nagu nad on...suht soojad ikka, peaks õhv-vesi suht hästi toimetama ja sobima meie kliimasse...ja kui viskabki nädal-paar -20-25C külma, siis abiks soojamüüriga ahjud(saabki vahelduseks meelde tuletada kütja ametit ).
Ootan hetkel PV paneelide pakkumist. Kui soetuskulud lähevad kallimaks kui maasp.oma siis vist väga ei taha.
Kas keegi teab mõnda saiti või lehekülge kus saaks maja energia ligikaudse vajaduse välja arvutada?

raimz kirjutas:

tommy4 kirjutas:

raimz kirjutas:Mida arvatakse alternatiivenergiast? El.päikesepaneelid? Saan aru, et ka paneelide soetamine on kallis investeering kuid ometigi seda pimedat nii vähe, et on lootust kevadest sügiseni võrku müües raha tagasi saada. Naps solar pisavat häid asju müüma(ärge lööge )

Kui raha piisavalt ja tingimused sobivad, siis miks mitte PV elektrijaam katusele panna ja kogu küte samuti elektriga. PV-jaama tasuvusajaks pead arvestama 16-17 aastat.

Naps solar väitel tasuvus aeg kuni 10a.(aga vb müügimehe jutt)

Süsteemi peaks täna ise toimetades üles saama hinnaga 1 €/Wp.
Mullu üks tuttav ehitas ja väitis lootvat 75 senti/Wp saada, aga ma kardan, et tema peaks muretsema maksuameti pärast... ilmselt läksid osad asjad firma kulusse.

Ja siin on öeldud, et võrku müügist saab 9,2-9,3 (?) senti/kWh.

Kui oled lageda peal, siis on lootust parematel aastatel 1 kWh/Wp kohta saada.
Seega kulutad euro ja saad aastas 9,2-9,3 senti...

Kalvis - see Kredex'i toetus oli ühekordne meeltesegadus mida jätkus vaid kaheks tunniks...
või on pärast veel midagi olnud?

Ja kas pole mitte nii, et kui oled süsteemi ehitamiseks toetust saanud, siis sulle taastuvenergia toetust enam ei maksta.. ?

Aga Naps jah, miks mitte... eelistage eestimaist!
ABB hetkel vist väikseid PV invertereid Jüris kokku ei kruvi.... vahepeal nad tegid

PS
Kui elektrimatt põrandasse juba valatud, siis pane see täie rauaga järele öösel kõige odavamatel tundidel kell 3-4/2-5/2-6 või kuidas parasjagu välja tuleb...
öise elektri muutuvkulu võib jääda 7 sendi kanti kWh kohta. ja keskmine võib minna alla10 sendi.
Ehk siis 65 euri talvekuul.

See Kredexi toetus oli kord aastas, mis siis jah mõnetunniga otsa sai.
Millal uus Kredexi toetus tuleb ja mis tingimused on peab Kredexi kodulehelt vaatama. Võibolla enam ei tulegi.

Kas sain õigesti aru, et 1eur 1w kohta paneelil?

officer kirjutas:

Külaline kirjutas:Mul läheb 80 m2 elektriküttega paneelmaja korteris elektrit kokku keskmiselt 99 eur/kuu (täpselt selline summa tuli viimase 12 kuu peale, soe vesi el.boileriga.

...

?

Võiks kaaluda järgmist kombineeritud varianti:
1. Õhk-õhk-vesi soojuspump, mis on siis lisasoojusvahetiga tavaline õhksoojuspump -
http://www.akromex.com/eshop/et/soojusv ... mbale.html
2. kahe või kolmesüsteemne boiler koos päikese soojavee paneeliga -
http://www.akromex.com/eshop/et/tasapin ... -alc-.html
3. kamina soojusvaheti veele kasutades roostevaba gofreeritud toru -
http://www.akromex.com/eshop/et/9-lisatarvikud
Selliseid süsteeme on Eestis tehtud ja toimivad edukalt.
JP

raimz kirjutas:Kas sain õigesti aru, et 1eur 1w kohta paneelil?

Odavaim paneelihind mida mina olen näinud, oli 61 senti vatt.
Inverterite hinnad on olnud ka 20 senti vatt.
kokku 81 senti vatt, ehk 10 kWp 8000 euri.

Siis läheb raha veel siinide, kaablite , kinnituste jne peale + paberimäärimine .
2000 euriga saab need ehk tehtud... ja ongi 10 kWp saadud 10 000 € ehk 1€/Wp.

Mida väiksem, seda suurem ühikuhind ilmselt tuleb.

veel...

PV paneelidega ei maksa kiirustada... järjest lähevad paremaks.

Äsja oli uudis, et kahe klaasi vahele tehtuna ennustatakse neile eluiga 30-40 aastat. Kuskil keegi kilkas juba ka 50 aastast...
http://www.solarserver.com/solar-magazi ... dules.html

Sellised muidugi on ilmselt ka kallimad.

Teisalt... madalate intresside ajastul on see ikka investeering, mis kahjumlikuks jääb vaid juhul, kui energia hind tulevikus tänasega võrreldes rämedalt langeb.... Kas langeb?

Esimesed GSM-d maksid kaks kuupalka ja nutifunktsioone neil polnud.. täna ostad selliseid lihtsaid moblasid vist 100 €-ga?

Tundub, et pv paneelidega tuleb veel oodata tõesti. Sain ma majale 10kw süsteemi pakkumise maasoojuspumbast ca 1.5x kallima.
Kuna majas abiks karmi külma perioodiks erineva funktsiooniga küttekolded sees, siis võiks vist õhk-vesi pumpa tõsisemalt kaaluda. Vaataks kuidas aasta keskmine püsikulu tuleb, vb aasta või kahe pärast on juba välja mõeldud parema tootlusega pv paneelid. Kui ise 2-3kw süsteem paigaldada, saab ka vajadusel pumba el.kulu allapoole viia.

Kas keegi oskab nimetada põhjust mis sunnib mingi kauba (paneelid) tootjat oma toodangu hinda alandama?
Ainukesed reaalsed põhjused oleks kas konkurents või dumping, sest mingi kauba tootmiskulude vähendamine ei pruugi mitte vähendada müügihinda vaid suurendab hoopis tootja kasumit.
Hiinal on juba paneeli tootmise monopol käes.
Vahepealne paneelide odav hind oli põhjustatud just hiina damping hindadest, et tappa teised tootjad.
Paneelide hind on viimase aastaga 10% tõusnud sest lõuna pool on tõusnud huvi ja võimalus paneelide kasutamiseks. Lõuna pool on paneelide tasuvusaeg hulga lühem kui põgjas.
Neid lolle kes elavad põhjas (meie) on nii vähe võrreldes enamuse inimeste elukohaga et meie turg ei saa maailma paneelide hinda mõjutada. Meie sõltume lõunamaade paneelide hindadest.
Kui Indialased hakkavad oma majadele paneele panema siis meil siin hind tõuseb ja meie ohkimine siin ei aita.
See, et mingid kogused suurte partiide lõpupaneele müüakse reklaamiks odava hinnaga ei tähenda, et paneelide keskmine hind langeb.
ping

raimz kirjutas:Tundub, et pv paneelidega tuleb veel oodata tõesti. Sain ma majale 10kw süsteemi pakkumise maasoojuspumbast ca 1.5x kallima.
Kuna majas abiks karmi külma perioodiks erineva funktsiooniga küttekolded sees, siis võiks vist õhk-vesi pumpa tõsisemalt kaaluda. Vaataks kuidas aasta keskmine püsikulu tuleb, vb aasta või kahe pärast on juba välja mõeldud parema tootlusega pv paneelid. Kui ise 2-3kw süsteem paigaldada, saab ka vajadusel pumba el.kulu allapoole viia.

no ära ole kade ja ütle palun see pakkumise number ka välja... teistelgi hea teada.
Kui andsid allkirja, et ei avalda, siis muidugi iseasi.

Hea odav ja mugav variant on õhk/õhk pump, annab suvel võimaluse ka jahutada, tagab talvel plussi hoidmise enda äraolekul ja tulevikus lihtne kasvõi ühe/kahe PV paneeliga katuseharjal seda faasi toetada kus see töötab.
Eriti jahutuse saaks siis suvel soodsamaks - jahutusvajadusel päike ju tavaliselt paistab.
Kui ikka külm on, siis kannatad ka selle puhumise ära, vähemalt niikaua, kuni ahju köetud saad....