Ehitusfoorum

Selline firma on teinud vidinad nimega flashtrab ja valvetrab. Ülepingest tekkivate jamade vältimise vidinad. Oskab keegi neile analoogi pakkuda ? Või teab mõnda eesti firmat kes nendega kaupleb ? Ise suutsin vaid mingi läti esinduse leida. Üldiselt on mul kopp ees igasugu nublakate tagaajamisest mööda ilma, sestap otsingi alternatiivi. Täitsa võimalik, et neid asju müüb ka siin kohapeal keegi aga mina neid leida ei oska.

Phoenixi asjadega kauples vàhemalt vanasti Viru Elektrikaubandus

tegemist on liigpingepiirikutega - Phoenix on arvatavalt suuruselt teine tootja Euroopas Dehn & Söhne järel.

Teeb häid asju.

Asendamiseks tee kindlaks esmalt projekteeritute tehnilised näitajad - Uc, Up, Iimp, In, Ifi j.n.e ja vaata , et pakutava näitajad nendele vastaksid...

st - ära lase endale kotti pähe tõmmata

No see Viru on ka ainuke, mis ma suutsin leida ja sealt on kah tarneaeg mingi 2 nädalat. Hind on ka muidugi "normaalne" ...

dumbuser kirjutas:No see Viru on ka ainuke, mis ma suutsin leida ja sealt on kah tarneaeg mingi 2 nädalat. Hind on ka muidugi "normaalne" ...

no eks ostja jaoks on iga hind kallis..

Istu maha ja viili ise valmis... kui odavamalt oskad teha..

Ja hakkab jälle peale mingi ving. Kui teise tootja sarnane vidin on umbes 4 korda odavam siis ma vahetan nad selle teise vastu välja. Aga enne tahan teada, et ehk saab ka sedasama vidinat mõnelt teiselt pakkujalt. Sest vahetus teise tooja vastu tähendab ka kapis oleva pesa vahetamist. Lisaks jääb mulle segaseks misasi on äikesekaitse. Hetkel on kapis on kõrvuti iga faasi ja nulli vahel valvetrab ja flashtrab. Üks olevat ülepinge jaoks ja teine äikese jaoks. Mis neil vahet on seda ma ei tea. Mõlema uba on liiga kõrge pinge puhul liinil selline koormus tekitada, et liini peetakse lühistunuks ja lülitatakse üleüldse välja.

dumbuser kirjutas:Ja hakkab jälle peale mingi ving. Kui teise tootja sarnane vidin on umbes 4 korda odavam siis ma vahetan nad selle teise vastu välja. Aga enne tahan teada, et ehk saab ka sedasama vidinat mõnelt teiselt pakkujalt...

Ega eriti ei saa. VE on Phoeniksi maaletooja Eestis ja müük siin on nii väike, et Phoenixil pole ilmselt huvi VE-le miskit soodsamat hinda pakkuda. Baltikumi kontor on/oli Phoenixil vististi Leedus? Mõned globaalselt olulised kunded saavad vististi Phoenixit siin ka odavamalt kätte, aga nemad ei tegele edasimüümisega.

....... Lisaks jääb mulle segaseks misasi on äikesekaitse. Hetkel on kapis on kõrvuti iga faasi ja nulli vahel valvetrab ja flashtrab. ..

nn 'äikesekaitse' on pikse otselöögi vooluimpulssi (tingliku lainekujuga 10/350 µs) lahendada suutev piirik.
Antud juhul on selleks siis Flashtrab mis ilmselt sisaldab miskit sädemikelementi, ehk lõikab välguvoolu pika impulsi eeskätt lühikeseks ehk lahendab enamuse pikselöögi energiast. Temaga paralleeli pandud Valvetrab sisaldab ilmselt varistori ja see lõikab järelejäänud impulsi (kujuga 8/20µs) madalaks.

Leedukate koduleheküljelt ei leidnud ma üldse piirikute infot, soomlastel on avalehelt kättesaadav vaid uudismudel Flashtrab Compact. Edasi nuhkides jõuab ilmselt ka vanade vahetuselementide jälile - kas vanu Valvetrabe saab uute Compactidega asendada.. äkki saab.. ei hakanud lähemalt uurima.

Teh. andmeid saab näiteks siit:
http://eshop.phoenixcontact.fi/phoenix/ ... Frame=true

Küllaltki ainulaadne on Phoenixi vidinate kõrge kestevpinge taluvus - Uc = 350 V. Kui see sinu juhu puhul oluline on, ega sa siis küll asendust ei leia.

Ü............. Mõlema uba on liiga kõrge pinge puhul liinil selline koormus tekitada, et liini peetakse lühistunuks ja lülitatakse üleüldse välja.

Need, kes sellist jama ajasid, võiks sel teemal sõna mitte võtta , enne kui asja enesele selgeks on teinud..

kahjuks on see väga levinud väärarusaam....

Ü............. Mõlema uba on liiga kõrge pinge puhul liinil selline koormus tekitada, et liini peetakse lühistunuks ja lülitatakse üleüldse välja.[/quote]

Need, kes sellist jama ajasid, võiks sel teemal sõna mitte võtta , enne kui asja enesele selgeks on teinud..

kahjuks on see väga levinud väärarusaam....[/quote]

Valearusaam ? Võibolla sa siis seletad mulle, mida see varistor täpsemini teeb, või kuida siis toimub see on vooluimpulsi lahendamine.

Kui pikse või mõne muu nähtuse poolt indutseeritud voolul pole kuhugi minna, siis jah - pinge hakkab tõusma.
Piksevoolu lahendada suutvad piirikud on enamasti sädemikpiirikud, nendel tekitab pinge tõus ülelöögi ja piksevooluimpulss juhitakse maha.
Võib öelda küll, et pärast ülelööki on sädemik lühises kuid tänapäevased sädemikpiirikud kustutavad pärast piksevoolu impulsi sädemikust läbiminekut võrgupinge poolt toidetava lühisvoolu (nn. järelvoolu) enne, kui piirikust toite pool olev kaitseaparaat jõuab rakenduda.
Seda muidugi sel juhul, kui piirik on õieti valitud - kui tema järelvoolu lahutusvõime Ifi on suurm kui arvutuslik lühisvool piiriku paigalduskohas. Sulle projekteeritud Phoenixi vidinal on Ifi ilmselt 50 kA (täpset tüüpi pole sa ju andnud)..

Varistor on pingest sõltuva takistusega takisti , mille takistus pinge kasvades hakkab kiiresti vähenema.
Nende eeliseks on see, et pärast liigpinget tekitada püüdva vooluimpulsi läbiminekut nende takistus uuesti kasvab, ehk neil puudub järelvoolunähtus.
Kuna läbi varistori lahenduse toimumise ajal on pinge tema klemmidel normaalsest faasipingest palju suurem, pole põhjust väita, et võrgu seisukohast just lühisega tegemist oleks, aga see on sisuliselt tähenärimine. Oluline on, et tänapäevaste piirikute korrektsel toimimisel ei kaasne sellega toite väljalülitamine.

Nõus aga kuni selle hetkeni, et kui see äikeselaks tõesti otse liini läheb siis pole mitte midagi teha. Liinis indutseeritud asjade tarbeks on see seletus täiesti ok. Ja mis siis saab kui seda energiat, mida see õnnetu varistor peab liinist maha juhtima, on liiga palju ?

dumbuser kirjutas:Nõus aga kuni selle hetkeni, et kui see äikeselaks tõesti otse liini läheb siis pole mitte midagi teha. Liinis indutseeritud asjade tarbeks on see seletus täiesti ok. Ja mis siis saab kui seda energiat, mida see õnnetu varistor peab liinist maha juhtima, on liiga palju ?

Nüüd räägid juba ainult varistorist e. Valvetrabist - kas see tähendab, et oled Flashtrabi, ehk siis sädemikpiiriku juba 'asjatundjate' nõuannete põhjal juba 'välja ratsinud' ?

Mis on 'liiga palju' ? Mitme kiloamprise voolutugevusega välgulöögid sa oled omale selleks suveks tellinud?
Mitme faasiline sinu juhistik on?
Mitmendale kategooriale vastab sinu hoone väline piksekaitsepaigaldis - e. siis see rauakola - püüdurid, allaviigudj.n.e...

Igasuguseks projekteerimiseks on ju vaja algandmeid


PS. suurem laks ei tule üldjuhul mitte võrgust majja, vaid läheb majast võrgu poole...

Ei ole midagi vahetanud veel. Lihtsalt üritan aru saada, et millise energia peale see trab end lõplikult lühisesse ajab. Jutt käib keset põldu olevast moblamastist. Kui otse masti lajatab (on olnud juhuseid) siis läheb enamasti kogu tehnika väljavahetamisele. Toide tuleb üle põllu (enamasti õhuliin, pikkusega umbes 200m kuni 1km) ja nüüd mind huvitabki, et kui seal on see varistoriga pingepiiramine, siis kas see flastrab on seal eluliselt vajalik. Ma pole nende töötamisega kunagi tutvust teinud. Ja VE'st korrasoleku kohta küsides sain vastuseks, et kui nad kutud on siis on nad lõplikult lühises ja tuleb välja vahetada. Selle info põhjal on nad kõik justkui terved ja polegi mingit uba neid näppida. Lisaks pole neil mitte mingit indikaatorit mis näitab kui elus või surnud konkreetne tükk hetkel on. Mölleri omadel näiteks on mingi indikaator peal, ka mingitel poola omadel(nimi on RELPOL) on indikaator. Aga see fööniks on ilma indikaatorita ja hind on ka mingi 4 korda kirvem. Ja lsiis hakkaski tekkima küsimus, et miks just siuke nublakas sinna valiti. Ja seepeale küsisingi, et ehk on mõni alternatiivne lahendus.

dumbuser kirjutas:..... Lihtsalt üritan aru saada, et millise energia peale see trab end lõplikult lühisesse ajab.

Mida sa pad silmas 'lõplikult lühisesse' all.
Igal sädemikpiirikul on üks tehniline näitaja Ifi -/follow current interrupturing capacity/ - järelvoolu lahutusvõime. (Phoenix millegipärast kasutab tähist If . See suurus pole üldse seotud välgulöögi tugevusega vaid arvutusliku lühisvooluga piiriku paigalduskohas. Nimelt kui sädemikpiirikus tekib ülepinge tõttu ülelöök ja piksevooluimpulss ühelt elektroodilt teisele hüppab, kaasneb sellega elektrikaar elektroodide vahel. Pärast piksevoolu lõppemist aga jääb seda elektrikaart toitma võrgupinge - on ju piirik ühendatud faasi ja PE vahele. Järelvoolu lahutusvõime näitab, mitme kiloamprise järelvoolu (võrgupinge poolt toidetava lühisvoolu) on piirik võimeline ise enne ära kustutama kui piirikuahela muud kaitseaparaadidselle lühise peale rakenduvad.

Ilmselt sa aga küsisid energia suurust, mille peale piirik ise täiega maha põleb? Ehk siis rikneb.
Sädemikpiirik on vähemalt ühe korra võimeline lahendama välguvoolu kiloamprites, mis vastab tema näitajale Iimp.
Vaata oma Flashtrabi pealt, kui suur see number on.
Väiksemaid impulsse rohkem kordi, kuid see pole standardis reglementeeritud, milliseid ja mitu korda.
Ja mis sa selle teadmisega peale hakkad? - kas sul on võtta kõrvale numbrid, mitme kiloamprised välgud sinu masti lõivad ja mitu korda? Ja mitu tükki sul juuniks neid on planeeritud ja mitu augustisse?

Ja peale selle peab piirik üleüldse olema ehitatud nii, et riknemisel ta avab ahela, mitte ei jäta seda suletuks. Seega ma arvan, Flashtrabi korrasoleku kontrollimiseks ei piisa mitte tema takistuse mõõtmisest vaid on vaja miskit spets mõõteriista, millist mimelt -- peaks oskama öelda piirikumüüja. - kui ei oska - las küsib tootjalt järgi. See VE meeste jutt lühises olekust kõlab ausalt öeldes pisult kentsakalt.

Millise Flashtrabi mudeliga on sul tegemist ? - kas need DIN-latile kinnitatavad kuid mõõtmetelt automaadist palju suuremad mustad kobakad? Anna lõpuks oma vidinate tüübid - siis saab konkreetselt rääkida.
Äkki on piirikute omavaheline koordinatsioon paigast ära?

dumbuser kirjutas: Jutt käib keset põldu olevast moblamastist. Kui otse masti lajatab (on olnud juhuseid) siis läheb enamasti kogu tehnika väljavahetamisele. Toide tuleb üle põllu (enamasti õhuliin, pikkusega umbes 200m kuni 1km) ja nüüd mind huvitabki, et kui seal on see varistoriga pingepiiramine, siis kas see flastrab on seal eluliselt vajalik. ........

Kirjelda täpsemalt, milliste seadmete ees ja mismoodi need kaks piirikukompleti on paigaldatud, ja millised on need seadmed, mis alati tuksi lähevad? Kas läbi lähevad alati ka Valvetrabid ? - neil on ju indikaator peal.
Kus see liigpingekaitse skeem üldse kokku on pandud - kas tuleb koos seadmetega väljamaalt või on keegi siin selle valmis projekteerinud?

Moblamast on iseenesest huvitav juhtum ...

Lugu lihtne, lähevad needsamad trab'id, mis hetkelgi.

dumbuser kirjutas:Lugu lihtne, lähevad needsamad trab'id, mis hetkelgi.

?
ei saa aru..

paned siis asenduseks samad tagasi

või oli see vasttus minu küsimusele, et mis alati läbi läheb?

Ee.... Kogu asi hakkas sellest peale, et ei olnud mul neid asju kuskilt võtta. Samas nad pole ka otseselt katki. Ja mul tekkis siuke mõte, et kui nad nüüd katki lähevad mis siis teha. Siinse jutu käigus jõudsin järeldusele, et kõige targem on olemasolevat asja mitte muuta. Kuniks ma siin piiksusin, muutus ka hind ülemustele söödavaks. Seega probleem on lahendet. Aga trebla võiks ka oma privateated uurida.