Liigpingepiiriku soovitused eramusse

[orgaanik]

Sarnane teema on küll juba olemas, kuid ühelegi küsimusele sealt konkreetset 2015a vastust leidnud.
Käsil remont ja el kilbi sisu renoveerimine. eelkõige siis RVK lisamine ja küsimus liigpinge kaitse otstarbekusest.
Kas see on mõne eeskirjaga nõutud?
Kui sageli seda tegelikkus praktikas näeb?

Tegemist 1936 a kahe korruselise kahepere elamuga Nõmmel.
Sisend el.posti otsast 20m maakaabel. 2 korteril ühine 3x50A "torukaitse" või kuidas iganes neid 50 aasta taguseid torukujulisi kaitsmeid nimetati. Mõlemal majaosal erladi kilp 3x25 automaat kaitsmetega.
Ja nüüd on küsimus, kas ühes maja osa tasuks kilpi paigaldada ka liigpinge kaitse?

Leidsin Esvikast mingi NOARK 80 Eurose toote, 4 mooduli kohta C, ilmselt siis ka T1+T2.

Kilbis napib veidi ruumi ja kõike mis kätte satub sinna seeetõttu ei paigaldaks - uuriks enne mis targemad arvavad.

[projektimees]

Tellid projekti ja saad nõuetele vastava el. kilbi. Nii lihtne ongi!

[orgaanik]

ABB seadmetega kaaasegne kilp on olemas, kuid puudu oli RVK, ilmselt polnud see projekteerimise ajal nõutud.
Kilbist eemaldas EE aasta tagasi kella ja plommitud ala latile saaks 4 mooduli kohta vabaks, kui tõsta ümber seal olev kontakt, mis sinna ei kuulu.
Mõistliku hinnaga saaks ka NOARK või mõne teise tootja liigpinge kaitse ja kas selleks oleks vaja eraldi projekt tellida?
Piisab ehk pädevast elektrikust kolleegist, et vidin kilbis õieti paika saada.
RVK läheks grupikaitsmetega 3F kammiga ühele latile.
Nii oleks kindlasti vajalik tellida ainult plommi eemaldus.


Kuid ma ei leidnud netist kohalikku ülevaadet, kui palju kasutatakse liigpinge piirikuid ja millistel juhutdel, milliseid parameetreid jälgida.
Ja kas tahta seda või mitte tahta - seni liigpingega Nõmmel probleeme pole olnud (va arvatud koba elektrik, kes kunagi kilbis neutraali valesti ühendas)
Võõrkeelne materjal võib esmasel lugemisel olla aga eksitav, kuna riigiti on lahendused erinevad ja ei pruugi Eestisse sobida.

[trebla]

Madalpinge elektripaigaldised on jagatud liigpingekategooriatesse, vastavalt seal esineda võivate impulssliigpingete suuruse järgi. Ja vastavalt sellele tuleks igas paigaldise osas kasutada selliseid seadmeid ja materjale, mis neid liigpingeid taluvad. Ehk kehtib isolatsiooni koordinatsiooni nõue.

Hoonest väljas olevas madalpinge jaotusvõrgus tuleb kasutada IV liigpingekategooria seadmeid ja materjale, mis (230/400V võrgus ) taluvad vähemalt 6 kV liigpingeimpulsse. Sama suure liigpingetaluvusega peab olema ka hoonet võrgust lahutav kaitselahutuslüliti.

Sellest lülitist edasi hoones seespool kasutatavad kohtkindlalt paigaldatud (kindlalt seina külge fikseeritud) seadmed ja materjalid (kaablid, kilbid, kilbiseadmed, pistikupesad,jne) on III liigpingekategooria seadmed ja peavad taluma vähemalt 4 kV impulssliigpingeid.

Pistikupessa toitejuhtmega ühendatud teisaldatavad seadmed on II liigpingekategooria seadmed ja peavad taluma 2,5 kV.

Peale selle on olemas veel "tundlikud " elektriseadmed , mille liigpingetaluvus on väiksem.

Seadme liigpingetaluvust näitab tehnilistes andmetes suurus Uimp = ...

Kui seadmed on õigesti valitud, siis järgmiseks tuleb toitevõrku paigaldada liigpingepiirikud, mis võimalikud tekkida võivad liigpinged vajaliku kõrguseni "maha lõikavad", ehk siis ei lase tekkida kõrgema pingega impulsse. Seda mahalõikamise pinge kõrgust näitab piirikul suurus - kaitsetase Up.

Ühesõnaga, tuleb jälgida, et Uimp > Up

Ohmi seaduse järgi I=U/R ja U=IxR

Kui tavatarbimise juures me tegeleme liigvoolukaitsega, st meil on olemas toitepinge ja peame jälgima, et vool liiga suureks ei lähe (hoiame R suure), siis liigpingekaitse puhul tuleb mõelda vastupidi - kuskil on olemas mingid meist sõltumatud impulssvoolud ja et pinge ei kasvaks liiga suureks, tuleb need voolud juhtida miski väikese takistuse kaudu minema. Piiriku voolutaluvust näitavad Iimp ja Imax ning In.

Suurused Imax ning In näitavad piiriku lühikeste impulsside (8/20 mikrosek) taluvust. Esimene neist on maksimalne vool, mida piirik ühe korra on võimeline taluma, teine nimitaluvus, mida piirik 15 korda on võimeline taluma.

NB! Kusjuures Up mõõdetakse In juures !!

Lühikeseks (8/20) impulsiks loetakse elektriseadme lülitamisel tekkivat kommutatsioonilist vooluimpulssi aga ka T1 sädemikpiiriku poolt lühikeseks lõigatud piksevoolu jääkimpulssi.

Suurus Iimp on eraldi sisse toodud näitamaks,kui palju on piirik võimeline läbi laskma välgu otsesisselöögi voolu (impulsi kujuga 10/350 mikrosek.)

Siin haakub nüüd liigpingekaitse piksekaitse teemaga - kui kaabel läheb tsoonist, kus välk võib otse sisse lüüa, üle tsooni, kus välgu otsesisselöögi oht puudub, tuleb kasutada piirikut, mis on võimeline välguvooluimpulsi (10/350) ära lahendama, ehk sellel piirikul peab olema peal näitaja Iimp ja nii suur, kui suured välgud sellele objektile on "tellitud".

Kuni pool piksevoolust võib sattuda toitejuhtidesse - minimaalne nõuetekohane piksekaitsesüsteem peab taluma vähemalt 100 kA lööke, seega 50 kA nelja juhi kohta (3 faasi) teeb 12,5 kA pooluse kohta.
ühefaasilise toite korral seega 25 kA.
Vängeim piksekaitsesüsteem peab taluma 300 kA lööke, seega piirikud 37,5/75 kA


T2 piirikute puhul on enamlevinud ja seega ka odavaim vist Imax/In = 40/20 kA. Kui piisav T1 on ettepoole paigaldatud, siis selliste näitajatega T2 ei tohiks vast kunagi ära väsida.

Välja arvatud pidevad ülepinged... siis ei aita ükski piirik.

[Küülaline]

Liigpingepiirikud kohustuslikud ei ole, kuid soovitavad kindlasti, rikkevoolukaitsed on nõutud kõigis pistikupesi sisaldavates liinides, samuti niiskete ruumide valgustuses jms.
Liigpingepiirikuid ei tasu plommitud alasse küll panna.

[trebla]

Liigpingepiirikud kohustuslikud ei ole,....

Kas isolatsiooni koordinatsiooni nõue on kohustuslik...?

Tegin kord ajutise valgustuse Cat 5 kaabliga, toimis küll

Ma ütleks, et ka piirikud on kohustuslikud ainult neid ei osata nõuda...

[Küülaline]

piirikud on kohustuslikud ainult neid ei osata nõuda...

Nii võib tõesti öelda.
Ma pidasin silmas, et nõuetekohasuse tunnistus väljastatakse ilma piirikuteta, aga ei väljastata ilma rikkevoolukaitseteta.

[trebla]

piirikud on kohustuslikud ainult neid ei osata nõuda...

Nii võib tõesti öelda.
Ma pidasin silmas, et nõuetekohasuse tunnistus väljastatakse ilma piirikuteta, aga ei väljastata ilma rikkevoolukaitseteta.

Jah... ja elektripaigaldis töötab ka ilma nõuetekohasuse tunnistuseta...

Tulles tagasi teemalgataja tegeliku küsimuse juurde, siis ta ei taha nõuetekohasuse tunnistust vaid head elektripaigaldist.

Minu soovitus talle oleks paigaldada hoone elektrisisendisse T1 piirikud mille Iimp vähemalt 12,5 kA (kui on kolm faasi ?) ja järgmisesse kilpi enamlevinud T2 piirikud In=20 kA, Imax=40 kA.

Ja kallimate elektroonikaseadmete ette veel liigpingekaitsega pikendusjuhtmed/pesad

Ideaalne oleks tugevad T1 piirikud paigaldada sinna "torukaitse" karpi või selle kõrvale....
Kas seda ei saa asendada plommitava kilbikesega kus kaitsmete asemel tuleks kaitselahutuslüliti/automaat (IV liigpingekategooria oma) ja ühtlasi T1 sädemikpiirikud?
Ja üldse... kus toimub PEN lahutus?

Kui oma remonditavas kilbis ruumi kangesti napib ja kilpi suurema vastu ei taha vahetada, või erinevate gruppide arvu vähendada, siis kõige vähem ruumi nõudev piirikulahendus in see nn T1+2 varistorpiirik, mille moodulid sama laiad kui automaadil. Täna vist on neid saadaval juba ka Iimp =12.5 kA

[orgaanik]

Kui lähtuda välgu tabamise ohust, siis antud juhul ilmselt peaks see tabama tänaval õhuliini, sest hoonesse tuleb maakaabel.
Umbes 10 aasta eest püstitas EE mingi alajaama 2x2 meetrit putka,mis on 200 meetri kaugusel elamust. Ilmselt võiks siis õhuliinil olemas olla ka korralik liigpinge kaitse.
Kas selliseljuhul on sügavat mõtet üldse oma liigpinge piirikuid paigaldada?

Elamul piksekaitse puudub, ümberringi on 2k majast kõrgemad männid ja pikselöögi tõenäosus vist väga väike.
Kui just 5m TV antenni katusel ei taba. Kuid TV antennidel vist reeglina piksekaitse puudub ja see on teine teema

Kuid Trebla soovitatud T1 asukohta hetkel praktiline ligipääs puudub.
Pääsen ligi ainult oma majaosa kilbile, kuhu jõuab vool maja sisendist 4x6mm 6 meetrise kaabli kaudu.

Seadustest ja pädevatest elektrikutest veel niipalju -
Hoone sisendile ehk liitumispunktile, kus toimub kahe korteri vaheline jagamine ligipääs puudub. Naabri tellitud uue kilbi paigaldas pädev elektrik vana peale .... st. kiviseinas oli mingi 30-40cm sügavune nišš milles vana kilp vahetati kaasaegse vastu ja selle uue kilbi alla jäid nõuka aegsed torukaitsmed - ilmselt vähemalt 50A.
Ilmselt seadus seda ei keela ja kohtuga selle mahavõtmist ma ka ei nõudnud, sest vajadusel tuleb see ilmselgelt pikema jututa maha võtta.

[A.S.]

Ilmselt võiks siis õhuliinil olemas olla ka korralik liigpinge kaitse.

Pole seal ilmselt mingit liigpinge kaitset.
 

[trebla]

Kui lähtuda välgu tabamise ohust, siis antud juhul ilmselt peaks see tabama tänaval õhuliini, sest hoonesse tuleb maakaabel.
......Kas selliseljuhul on sügavat mõtet üldse oma liigpinge piirikuid paigaldada?

Elamul piksekaitse puudub, ümberringi on 2k majast kõrgemad männid ja pikselöögi tõenäosus vist väga väike.
Kui just 5m TV antenni katusel ei taba. Kuid TV antennidel vist reeglina piksekaitse puudub ja see on teine teema

.....

Välk ei vali, kuhu ta lööb... võib lüüa puusse, maasse, majja.... kasvõi lagedale põllule.

Kõige suurema piksevoolu saad oma piirikusse juhul, kui välk lööb su maja piksevardasse või otse õhuliini su maja juures (pool piksevoolu läheb su maja maanduse kaudu kohapeal maasse, teine pool läheb toiteliini pidi alajaama poole.) sealt see 12,5 - 75 kA arvutus...

Et sul piksevarrast pole, siis otse majja löögi korral pole piirikuid tarvis... maja põleb niikuinii maha ja piirikute mahapõlemine on sealjuures lisakulu ainult.

Kui lööb maja kõrval puusse, siis piksevool valgub pinnases laiali. Pinnase takistuse tõttu kogu selle ümbruse potentsiaal tõuseb ja samuti ka sinu maanduskontuuri oma sellega koos. Seetõttu lööb pinge elektripaigaldises sinu maandusjuhist faasijuhtmesse, sest juhet pidi majast kaugemale (alajaama poole) on voolul lihtsam minna kui pinnast pidi. Vooluimpulss jääb sel juhul küll väiksemaks kui otsesisselöögil, seega v-olla on abi ka ainult tugevamast T2 piirikust (Dehn&Söhne on oma 20/40 T2 piiriku puhul 10/350 impulsi taluvuseks andnud 3 kA).

Pikselööke on suvalise tugevusega. Neid tuleks ette kujutada mitte nooltena vaid taevast langevate laengupallidena. Mida suurem laeg, seda suurem kera. Ja löök läheb sinna, millist punkti kera esimesena puudutab. Seega tugevama vooluga löök läheb tõenäolisemalt maja kõrvale kõrgesse puusse, väikese laenguga löögi kinnipüüdmiseks on vaja aga tihedat võrku.

Youtubes on video, kuidas välk tabab puiesteel puude vahel kõndivat inimest. St väike välk lõi puude vahelt läbi (hiljem on see küll võltsinguks väidetud).
https://www.youtube.com/watch?v=mjI8AxZnrx8

Aegluubis video pikselöögi arenemisest õhus.... liidrid arenevad igas suunas, milline esimesena kohtub maast vastu areneva liidriga, seda mööda välgu kanal tekib

https://www.youtube.com/watch?v=dukkO7c2eUE
...........
https://www.weathervideohd.tv/detail/65 ... Downbursts
tolle Tom A Warneri kodulehel oli neid palju

Omaette hea on see:
https://vimeo.com/59585998

Siit tundub nagu taoks välk mitu korda samasse kohta. Kui vaadata ekraanil jooksvat kellaaega, siis kogu värk kestab tiba üle poole sekundi. Tegelikult on tegemist ühe löögiga milles mitu üksteisele järgnevat impulssi. Esimese impulsiga areneb välgukanal välja ja pärast enam neid kõrvalharusid ei ole.

See seletab, miks peab sädemikpiiriku järelvoolu lahutusvõime olema suurem paigalduskoha arvutuslikust lühisvoolust.
Muidu põletab järelvool esimese impulsi peale piiriku kaitsmed läbi ja järgmised impulsid lähevad juba kaitsmata paigaldisse rahulikult edasi...

[saatusetahe]

Alajaamas on sul liigpingekaitse olemas. Linnas ma ei näe üldse sellel piirikul mõtet. Kui tahad muidugi raha alla panna siis jah T1 ja T2 ja siis veel pesadele ka eraldi ette. Teine asi on siis, kui elad maal. Mina soovitan sul teha koguriski kodukindlustus ala 12 € kuus ja muretu. Tulge nüüd kõik kallale ja rääkige et on vaja ja nii hea on kui on jne jne.

[A.S.]

Kindlustus on tore asi küll, aga ikkagi on mugavam kodutehnika asemel vahetada liigpingekaitset.

Ja alajaamas 0.4kV poole peal pole mina näinud mingit liigpingepiirikut, see on "teisel pool" (6/10/15/jne. kV ahelas). Kuigi ega eriti palju ma neid alajaamu paraku näinud polegi, seega võin ka eksida.
 

[Küülaline]

Linnas ma ei näe üldse sellel piirikul mõtet ... Teine asi on siis, kui elad maal

Mis vahe on äikese suhtes linnal ja maal?

[orgaanik]

Kindlustus on tore asi küll, aga ikkagi on mugavam kodutehnika asemel vahetada liigpingekaitset.

Ja alajaamas 0.4kV poole peal pole mina näinud mingit liigpingepiirikut, see on "teisel pool" (6/10/15/jne. kV ahelas). Kuigi ega eriti palju ma neid alajaamu paraku näinud polegi, seega võin ka eksida.
 

EE'l oleks ilmselt linnades mõtekas kasutada liigpinge piirikut igal võimalikul juhul.
Tasudest peaks sellest küllaga jätkuma.

Teisest küljest,ma ei ole kindel, kas see "kaasaegne" putka on üldse alajaam, kuid on võimalik et sinna siiski tuleb ka mingi maaalune kõrgepinge kaabel.
Kuid mis muud see olla võiks?

[trebla]

Kindlustus on tore asi küll, aga ikkagi on mugavam kodutehnika asemel vahetada liigpingekaitset.
....
Ja alajaamas 0.4kV poole peal pole mina näinud mingit liigpingepiirikut, see on "teisel pool" (6/10/15/jne. kV ahelas). Kuigi ega eriti palju ma neid alajaamu paraku näinud polegi, seega võin ka eksida.
 

EE'l oleks ilmselt linnades mõtekas kasutada liigpinge piirikut igal võimalikul juhul.
Tasudest peaks sellest küllaga jätkuma.
....?

Piisava lahendusvõimsusega piirikut ei ole vaja vahetada, sest see ei rikne.

Alajaama omatarbe ahelasse neid pandi küll. Aga piirik alajaamas kaitseb alajaama seadmeid, mitte sinu omi. Piirikud on ühendatud maanduse ja faasijuhtme vahele ning võimaldavad impulsvoolul ühest juhtmest teise minna ilma kõrget pinget tekitamata... Ei saa kaitsta piirikuga alajaamas kogu selle alajaama poolt toidetavat piirkonda.

[orgaanik]

Ei saa kaitsta piirikuga alajaamas kogu selle alajaama poolt toidetavat piirkonda.

Ja mis see tähendab lahtiseletatult?
Kaugus EE seadmetest on 200 meetrit.
Majal ( nii nagu 99% Nõmmel) puudub piksekaitse.

Linnades on õhuliini (eramu?) välgutabamuse šansid arvatavasti kordades väiksemad, kui maal.

Ehk ümbersõnastatult tagasi esimese küsimuse juurde.
Kas liigpingepiiriku paigaldamine antud tingimustel on arukas otsus?

[trebla]

Ikka on.
Iga piirik teeb asja ainult paremaks, halvemaks ei tee kohe kindlasti.

[Küülaline]

Ei saa kaitsta piirikuga alajaamas kogu selle alajaama poolt toidetavat piirkonda

Ei saa kaitsta isegi kogu hoonet peakilbis oleva piirikuga. Korrusekilpidesse tuleb ka panna piirikud, kuna magistraalkaablites tekkivad indutseeritud liigpingeimpulsid.

[saatusetahe]

Linnas ma ei näe üldse sellel piirikul mõtet ... Teine asi on siis, kui elad maal

Mis vahe on äikese suhtes linnal ja maal?

Mine ela maal ja siis saad aru. Palju on sul juhuseid, et linnas lööb äike isoleeritud liini või majja? Palju on selliseid juhtumeid maal, kui äike lööb liini või majja... Üleüldiselt on kindlustus muretum, kui see summa mille sa paned el.süsteemi alla piirikute näol! Kui sa elad Lõuna-Ameerikas, siis võibolla mõtleks piirikute paigaldusele. Kritiseerige, arutlege, vaielge!

[orgaanik]

Vahe kokkuvõtteks tundub, et liigpinge piirikud ei ole kuigi levinud ja enamikel juhtudel linnades puudub elamutes liigpinge piirikul rakendus. Selle lisamine ei muuda olukorda kehvemaks, kuid kindlasti peaks olema korralik kindlustus ja selles sisalduvad riskid üle kontrollitud.

Kui siiski kasutada elamus liigpinge piirikut,siis võiks selleks sobida
Liigpingepiirik tüüp 2, Ex9UE2 20, Noark Saaks kätte 30-40 Euroga
Liigpingepiirikud Ex9UE1+2, 12,5 kA Noark

http://www.noark-electric.ee/Tooted-5/U ... E1%2B2-125 kA-57/

(link päris õigele tootele eo toimi)

Noark hind tundub soodsam, kvaliteedi poole pealt ei oska aga midagi arvata.

[trebla]

Mulle hakkab vahekokkuvõtteks tunduma, et tegemist on uue toote turuletulekuga ja müüja ise ka ei saa aru, milleks need asjad täpselt on mõeldud. Tublil filoloogil on lastud tootejuhis ära tõlkida, komad ja punktid on kenasti õige koha peal, aga elektrik peab murdma pead, mida seal siis õieti öelda tahetakse....

.... pikselöögist tuleneva 100 kA koguvoolu ja 210 või 280 kA tippvoolu ...

?
See tagab ka ülepinge puudumisel väga hea suutlikkuse....

?

Ex9UE2 sarja moodustavad I kategooria liigpingepiirikud.....
samas veidi edasi....
Tüüp 2 (II kategooria, T2, B)

Otsustatagu ikka ära, mis need siis on? Ja kui on otsustatud, siis tõlgitud tekstis esinevad vead peaks ikka ära parandama. See käib tõlke tellimise hinna sisse...

Vaatasin teema tekkimisel kohe Esvika netihinnakirja, aga selle firma piirikuid silma ei hakanud...
Praegu ka ei hakka. ?

Miski Tshehhi firma käis kuskil 10 aastat tagasi Eestis oma piirikuid pakkumas... tollal käis tootetutvustus nii, et kui teil on projekteeritud OBO see vidin, siis seda asendab meie too vidin ja see on odavam. Erilist müüki tookord ilmselt ei tekkinud.

Minu tagasihoidliku arusamise järgi on E1 toote puhul tegemist kena väikese 1 mooduli laiuse T1 sädemikpiirikuga, mis sobibki sellise väikemaja paigaldisse arvesti ette, kui elektrivõrk peaks lubama seda sinna panna. Nõrga - ainult 3 kA järelvoolu lahutusvõime tõttu - pole temaga võimsates paigaldistes midagi peale hakata.
Samas on mulle justkui kuskilt standardist meelde jäänud, et juba pikemat aega nõutakse T1 piirikutelt Up väärtust mitte üle 2,5 kV? Siin on tegemist küll elektroonilise süütega sädemikuga, kuid miks siiski kõrge impulsi front jääb alles? Up = 4 kV.

E1+2 25 piiriku sädemiku ja varistori järjestikühenduse toimimist võiks müüjad näiteks siin või elektrifoorumis selgitada... Oleks nagu kunagi mingeid slaide sellel teemal näinud, ......
Saadav Up jääb sel juhul suht kõrgeks - 1,8 kV.
Mina ise eelistaks siiski paralleelühendust mille puhul saadakse madalam Up
(aga tuleb tegeleda järelvoolu lahutamise probleemiga).

E1+2 12,5 puhul on tegemist tavalise võimsama varistoriga ja

E2 puhul standard 20/40 varistoriga, nagu neid on paljudel tootjatel.

NB! üks kasulik märkus on neid paberites küll, mida ma ei hakanud eespool seletama.

Kõrge impulssvoolu (Iimp) taluvus teeb need liigpingepiirikud sobivaks ka piksekaitsetsooni LPZ 0-1 ühendatud ühefaasilistele pistikupesadele ja taluvad ka otsest piksetabamust. Ühefaasilisele kaabli puhul jagatakse kogu piksevool vaid kolmele juhile ja seetõttu on koormus juhi kohta suurem, kui sissetuleva kolmefaasilise kaabli puhul.

Nimelt tuleb T1 piirikud panna kõikidele kaablitele, mis sisenevad piksekaitsetsoonist 0 tsooni 1.
Ehk kui maja teisest otsast läheb mingi kaabel kas eraldiseisvasse kuuri või aiavalgustisse ja see koht ei jää piksevarda kaitsetsooni, siis tuleb selle kaabli ette panna ka T1 piirik. Kuna sellises kaablis on suht väike lühisvool, siis antud piiriku väike järelvoolu lahutusvõime ei sega.
Suht kallite T1 piirikute arvu vähendamiseks on sellised toited seega mõistlik vedada maja peakilbist kus T1 piirikud niikuinii olemas on.

[trebla]

Linnas ma ei näe üldse sellel piirikul mõtet ... Teine asi on siis, kui elad maal

Mis vahe on äikese suhtes linnal ja maal?

....Palju on sul juhuseid, et linnas lööb äike isoleeritud liini või majja? Palju on selliseid juhtumeid maal, kui äike lööb liini või majja... Üleüldiselt on kindlustus muretum, kui see summa mille sa paned el.süsteemi alla piirikute näol! ...!

Inimloomus on ikka kummaline. Põhimõtteliselt on kõiki kaitseaparaate vaja vaid sellel hetkel, kui vastav rike toimub. Kaitseautomaati siis kui pistikupesa üle koormad, rikkevoolukaitset siis kui kahvli pistikupessa pistad ja liigpinge piirikut siis kui välk sisse lööb. Muul ajal võiks nad olemata olla, sest nad ei tee midagi... ainult raha on nende alla kinni pandud.

Hoolimata sellest, et ülekoormuste ja elektrilöökide esinemise vastu saab inimene hulga asju ära teha... paigaldab korralikud kaablid, ei koorma liine üle, jätab kahvli pistikupessa torkamata ja ei keera kruvi seina selle koha peal mille all on kaabel, kasutab korralikke elektriseadmeid ja kontrollib neid, koolitab pereliikmeid sama tegema, siis sellest hoolimata ei jäeta automaate ja RVK-sid panemata vaid paisutatakse kilpe üha suuremaks (nõukaaegses kolmetoalises korteris oli vaid 3 automaadipoolust ja kõik jäid ellu).

Ja sealsamas kaitset liigpingete vastu, ka seda kõige minimaalsemat - ühte ja ainumast kasvõi T2 piirikut peakilpi - tõrjutakse kõigi nelja jalaga, ehkki miskeid muid meetmeid liigpingeimpulsside esinemise vältimiseks inimesel pole ... välk lööb millal tahab... kui ei taha, ei löö... aga teha selleks, et ei lööks, ei ole midagi.....

[orgaanik]

Vaatasin teema tekkimisel kohe Esvika netihinnakirja, aga selle firma piirikuid silma ei hakanud...
Praegu ka ei hakka. ?

Esvika letis on T1-T2 C ja C+B Noark liigpinge piirikud olemas, kuid Esvika netist neid tõesti ei leia.

Praktikas ka T2 paigaldamine nõuab spetsifikatsiooni "süvauuringut" või kogenud spetsialisti, sest suvalisel teoreetikul nagu ma ise võib mõni oluline detail märkamata jääda või vähe tähtis tunduda ...
Seega olen kahevahel ... tõsi see on, turvalisust ei saa kunagi olla liiga palju. Kuid infi napib ja lähenedes asjale statistilise poole pealt, elab 99.99% kaaskodanikest seni ilma liigpinge piirajata. Võiobolla ei ole aeg selleks veel küps? Jõuludeks tahetakse, et oleks kõik tehtud ja saaks hane ahju lükata.

Tellid projekti ja saad nõuetele vastava el. kilbi. Nii lihtne ongi!

Selleks, et sinusuguseid libategelasi vahele võtta ongi see foorum.
Mõtlev insener hangib siit foorumist vajalikud eelteadmised, et seejärel koos eriala spetsialistiga leida kõiki rahuldav lahendus.
Ilma ennast eelnevalt harimata, tuleb leppida suvalise keskeakriisis vennikesega, kelle ainuke mure on tööajal pruutidega Feissbukis tsättida. Kliendi soovid teda ei huvita ja parima lahenduse leidmine ei ole kindlasti mitte tema mure.
Põhineb hiljuti kogetud tõsielulisel veidi äärmuslikul juhtumil.

[dumbuser]

Kuid infi napib ja lähenedes asjale statistilise poole pealt, elab 99.99% kaaskodanikest seni ilma liigpinge piirajata. Võiobolla ei ole aeg selleks veel küps?

Kõlab nagu plaanina hakata ülepinge litakaid tekitama, et siis oma äri käima lükata ja neid müüma hakata.