Ehitusfoorum

Kuna siin on teine teema paneelide hinnast, siis minul tekkis küsimus, et mis koguses peaks tarbima KW et asi ära tasuks endale.
Meil on olemas moodne tunniga voolumõõtja - kahe poolne, mis sisse tulnud mis välja läinud.
Aastas ostan elektrit ca 10000kw või rohkem.
Keskmine kuuarve 100.-€ talvel võib 150.-ni küündida.
Öine tarbimine on väike, aga siiski ca 40%

Kas just täna oleks mõistlik, aga ütleme paari aastapärast endale nt 11kw paneelide komplekt soetada.
Seda võiks siis nt laenu toel teha. Minul pole vahet kellele ma selle raha ulatan kas EE-le või panka.
Mida küsib EE-liitumise eest?

Naabrivana kirjutas:Kuna siin on teine teema paneelide hinnast, siis minul tekkis küsimus, et mis koguses peaks tarbima KW et asi ära tasuks endale.

Alustame sellest et sa tarbid kWh-sid mitte kW-e (KW ? mis loom see on?)

Keskmine kuuarve 100.-€ talvel võib 150.-ni küündida.
Öine tarbimine on väike, aga siiski ca 40%

st et on olemas tunniarvestus - siis on lihtne- mine elektrilevi kodulehele ja vaata tarbimisajaloo alt oma tarbimist, see avaneb excelis, tõmba andmed tulpdiagrammi ja võta võrdluseks näiteks selle mehe tootlusgraafik
http://home.solarlog-web.ee/183.html
ning vaata mitme tunni tarbimine tema tootlusele alla jääb.

Kas just täna oleks mõistlik, aga ütleme paari aastapärast endale nt 11kw paneelide komplekt soetada.
Seda võiks siis nt laenu toel teha. Minul pole vahet kellele ma selle raha ulatan kas EE-le või panka.

Küsimus taandub sellele, kas makstakse taastuvenergia toetust ka uutele liitujatele edaspidi või mitte.
Kui ei maksta, siis müüd võrku börsihinnaga, ja see on 2-3-4 senti kWh
Sellisel juhul on raske suure süsteemi tasuvust savutada.
Minu tunniarvestus näitab, et tarbimine päeval eriti üle 2 kWh tunnis ei lähe...seega pole suurel süsteemil mõtet - võiks proovida nii 3-4 kWp-ga.
Aga kuna mikrotootjale on ülempiir ette pandud, siis on ahnuse tunnus rabada niipalju kui lubatakse ja kui saaks veel kuidagi rohkem nihverdada oleks lahe..

Pigem tee väiksem, aga katsu aretada pööratav vms, et saaks seda energiat pikemalt..

Kui toetustega võrku müümisel ei arvesta, siis pole mõtet rohkem paneele paigaldada kui on suvine päevane tarbimine. Kui just parajat villat ei jahuta, pole 11kW-ga suurt midagi peale hakata.

Ning hetkevõimsuse hindamiseks on kW piisavalt hea ühik.

Vaatasin oma elektrikulu tunnis - lagi on olnud 5-6kw, samas võib juhtuda, et sellest jääb mingil hetkel, aga väga-väga harva praegusel hetkel väheks. Keskmine kulu jääb sinna ehk 3-4kw tunnis, päevasel ajal. Öösel alla 1kw st kella 9 õhtul kuni 6-ni hommikul.
Seega mis oleks sellise tarbimise juures mõistlik lahendus - kui palju paneele siis?

Naabrivana kirjutas:Vaatasin oma elektrikulu tunnis - lagi on olnud 5-6kw

Jääb arusaamatuks, kas tarbimine on olnud 5-6 kWh või maksimaalne võimsus 5-6 kW?

Keegi teadja võiks kommenteerida, kas täna liitujatele makstakse toetust või mitte..?

Kui jah, siis tuleb punuda kähku liitumistingimusi võtma ja paneele tellima.
Paneelide võrkuühendamiseni läheb vähemalt 2 kuud.. selle ajaga ei jõua uus parlament veel seadust muuta.

Kui mitte, siis võib siin edasi jahuda - paneelid muudkui odavnevad...

Külaline kirjutas:Keegi teadja võiks kommenteerida, kas täna liitujatele makstakse toetust või mitte..?

Kui jah, siis tuleb punuda kähku liitumistingimusi võtma ja paneele tellima.
Paneelide võrkuühendamiseni läheb vähemalt 2 kuud.. selle ajaga ei jõua uus parlament veel seadust muuta.

Kui mitte, siis võib siin edasi jahuda - paneelid muudkui odavnevad...

....ja eurod dollari suhtes.

Küülaline kirjutas:

Naabrivana kirjutas:Vaatasin oma elektrikulu tunnis - lagi on olnud 5-6kw

Jääb arusaamatuks, kas tarbimine on olnud 5-6 kWh või maksimaalne võimsus 5-6 kW?

Tarbimisajaloo sait näitab tunnitarbimist kWh-des

Loomulikult on tegemist tunni tarbimisega - alati ei tasu ülemõelda.
Nii siis kui nüüd ebaoluline välja jätta, kaasa arvatud üleliigse võrku müümine, siis mis oleks optimaalne päikesepaneelide kw ja kas oleks mõistlik juurde soetada akupank?

Naabrivana kirjutas:tegemist tunni tarbimisega - alati ei tasu ülemõelda ... päikesepaneelide kw

Natuke võiks ikka mõelda ka.
Tarbimine (energia) - ühik on kWh (kilovatt-tund), võimsus - ühik on kW (kilovatt). Maksame kilovatt-tundide, mitte kilovattide eest.

Eramajal ostetakse paneele kW, tihti W alusel, nimelt on maks võimsus võrku piiratud 16 A*230 V = 3680 W faasi kohta. 3 faasi korral korruta kolmega.

Meil küll peakaitse vähe võimsam 32A vist oli.

Aga kas keegi näitaks kätte lingi mingile inverterile, mis oleks lihtsasti 3F elektriühendusele vahele pandav ja mis võtaks alati võimalusel paneelist voolu ja kui sealt väheks jääb või midagi ei tule, siis võtaks kõik võrgust?

Mul juba üks paneel vedeleb niisama. Ehk siis ostaks neid natsa juurde, kui raha niisama käes vedelema satub - ja ühtlasi vähendaks sellega sujuvalt oma elektriarvet. Max võimsuse näen ma oma tunniarvesti graafikutelt suvel vast ära ja sellega poleks probleemi, et kuidas seda tasuvust kalkuleerida...

Aga milline agregaat siis ikkagi?
(Ütleme, et tal peaks ka siis üleliigse energia väljundauk olema, kuhu ma siis mingi elektritenni torkan, mis kuskil maasees asub lihtsalt)
Ühtlasi annaks selline jupstükk ka kergesti bensugeneraatori ühendusotsa mulle koheselt...

sashaobrok kirjutas:Aga kas keegi näitaks kätte lingi mingile inverterile,...

Sellise põhimõttega süsteem võiks täitsa omalgi olla.
Ostad algatuseks mis vaja ära ja hiljem lisad vajadusel ja raha olemasolul paneele juurde.

sashaobrok kirjutas:Aga kas keegi näitaks kätte lingi mingile inverterile, mis oleks lihtsasti 3F elektriühendusele vahele pandav ja mis võtaks alati võimalusel paneelist voolu ja kui sealt väheks jääb või midagi ei tule, siis võtaks kõik võrgust?

Mul juba üks paneel vedeleb niisama. Ehk siis ostaks neid natsa juurde, kui raha niisama käes vedelema satub - ja ühtlasi vähendaks sellega sujuvalt oma elektriarvet. Max võimsuse näen ma oma tunniarvesti graafikutelt suvel vast ära ja sellega poleks probleemi, et kuidas seda tasuvust kalkuleerida...

Aga milline agregaat siis ikkagi?
(Ütleme, et tal peaks ka siis üleliigse energia väljundauk olema, kuhu ma siis mingi elektritenni torkan, mis kuskil maasees asub lihtsalt)
Ühtlasi annaks selline jupstükk ka kergesti bensugeneraatori ühendusotsa mulle koheselt...

Andke andeks mu otsekohesus aga sellise küsimuse püstitamine näitab , et küsia pole suutnud arusaada et kuidas ja miks elekter liigub.
Ja kui eelolev maailmapilt on puudulik siis on väga raske selgitada kuidas asjad töötavad.

Proovin selgitada natuke.
Kui Küsija ja Vastaja räägivad samas keeles ja samade sõnadega aga nad mõistavad sõnade tähendust erinevalt siis ei saa Vastaja aru küsimusest ega Küsija vastusest.

Häda ongi selles, et tegelikult ei näe sa tarbimisajaloo saidilt tunnis tarbitud maksimumi vaid selle tunni keskmist tarbimist.

Seega on võimalused omatarbeks erinevate tarbijate puhul erinevad.

Mul enesel vurab kaks soojuspumpa, ventagregaat jms - need on suht sujuva tarbimisega.
Külmik näiteks töötab juba jupiti, ka elektriahi pliidil kuumutab end algul õige temperatuurini ja siis hakkab sisse välja lülitudes temperatuuri hoidma.

Paneelid aga annavad pidevat toidet.

Seega paneel näit toodab 300 W võimsusega, panen suure poti vett pliidiplaadile, mille võimsus on 900 W, seega 300 saab paneelist, aga 600 võtab ikka võrgust.
Lihtsuse mõttes eeldame, et 15 minutiga läheb vesi keema - selleks on siis paneel andnud 75 Wh, võrgust aga on võetud 150 Wh. Kokku 225 Wh.

Tarbimisajalugu näitab mulle tarbitud energiat selles tunnis kokku 225 Wh kuid ei maksa arvata, et see õnnestus paneeli toodanguga kattta - nägime ju eespool, et ehkki paneel töötas kogu aeg 300-ga, tarbisime võrgust ikkagi 150 Wh ja paneeli poolt toodetud 300 Wh-st müüdi võrku tagasi 300-75=225 Wh mitte 75 nagu esiesel hetkel tundub.

Kui paneelid on pandud ja tahaks kangesti palju ise ära tarbida, siis tuleb ka usinasti tarbida...
St. peaks öisesse vahetusse tööle minema siis oleks aega päeval (lindistatud) saateid telekast vaadata ja süüa teha ja triikida jne...

Mõistlik oleks salvestada päikesepaneelide ülejääk akudesse ja siis hiljem seda tarbida. Tasub oodata Tesla "akupakki", et mis parameetrid ja hind tuleb. Pidi ca poole aasta pärast info tulema.

sashaobrok kirjutas:Aga kas keegi näitaks kätte lingi mingile inverterile, mis oleks lihtsasti 3F elektriühendusele vahele pandav ja mis võtaks alati võimalusel paneelist voolu ja kui sealt väheks jääb või midagi ei tule, siis võtaks kõik võrgust?

Mul juba üks paneel vedeleb niisama. Ehk siis ostaks neid natsa juurde, kui raha niisama käes vedelema satub - ja ühtlasi vähendaks sellega sujuvalt oma elektriarvet. Max võimsuse näen ma oma tunniarvesti graafikutelt suvel vast ära ja sellega poleks probleemi, et kuidas seda tasuvust kalkuleerida...

Aga milline agregaat siis ikkagi?
(Ütleme, et tal peaks ka siis üleliigse energia väljundauk olema, kuhu ma siis mingi elektritenni torkan, mis kuskil maasees asub lihtsalt)
Ühtlasi annaks selline jupstükk ka kergesti bensugeneraatori ühendusotsa mulle koheselt...

Soovitaks vaadata:
http://www.akromex.com/eshop/et/inverte ... -char.html
mis võib töötada nii ühe kui kolme faasi reziimis, on programmeeritav arvuti abil ja võimaldab ka akude laadimist ning omab UPS-i funktsiooni. Lisaks on testitud, et talub ka külmkapi on-off kompressori sisselülitusi mida ei talu odavad trafota Hiina inverterid. JP

Artikkel PV paneelide globaalsetest arenguperspektiividest lähema paari aasta jooksu.
http://www.solarserver.com/solar-magazi ... -2019.html

JyriPaike kirjutas:

sashaobrok kirjutas:Aga kas keegi näitaks kätte lingi mingile inverterile, mis oleks lihtsasti 3F elektriühendusele vahele pandav ja mis võtaks alati võimalusel paneelist voolu ja kui sealt väheks jääb või midagi ei tule, siis võtaks kõik võrgust?

Mul juba üks paneel vedeleb niisama. Ehk siis ostaks neid natsa juurde, kui raha niisama käes vedelema satub - ja ühtlasi vähendaks sellega sujuvalt oma elektriarvet. Max võimsuse näen ma oma tunniarvesti graafikutelt suvel vast ära ja sellega poleks probleemi, et kuidas seda tasuvust kalkuleerida...

Aga milline agregaat siis ikkagi?
(Ütleme, et tal peaks ka siis üleliigse energia väljundauk olema, kuhu ma siis mingi elektritenni torkan, mis kuskil maasees asub lihtsalt)
Ühtlasi annaks selline jupstükk ka kergesti bensugeneraatori ühendusotsa mulle koheselt...

Soovitaks vaadata:
http://www.akromex.com/eshop/et/inverte ... -char.html
mis võib töötada nii ühe kui kolme faasi reziimis, on programmeeritav arvuti abil ja võimaldab ka akude laadimist ning omab UPS-i funktsiooni. Lisaks on testitud, et talub ka külmkapi on-off kompressori sisselülitusi mida ei talu odavad trafota Hiina inverterid. JP

MultiPlus Inv.jpg

3 faasilise lülituse jaoks on selliseid invertereid 3 tükki vaja ehk igale faasile üks. Küsimus muidugi, et milleks tänapäeval üldse on majapidamises 3 faasi pidev olemasolu vajalik?
2000W inverter kannatab tõesti külmkappi tööle panna. Aga kui suvel on inverterit ümbritsev õhk 40C (inverter ise ka soojeneb töötades) siis tema võimsus langeb 1400Wni. Teistel inverteritel langeb samamoodi temperatuuri tõusuga võimsus. Ja seega suvel jääb tema võimsusest väheks hüdrofoori ja soojavee boileri toiteks kuigi tehniliste andmete järgi süsteem seda võimaldaks. Seega mõistlik oleks kohe 5000W inverter panna.
5000W Victron Kvatro kannatab lühiajaliselt 10KW koormust ja võimaldab kasutada nii hüdrofori kui ka pesumasinat või soojavee boilerit. Samas oskab ta juhtida generaatorit ja saab ka ühendada elektrivõrguga (näiteks tood pikendusjuhtmega naabrimehe käest voolu ja määrad ära, et juhtmest võtab ainult 1kW). Kui kasutada koostöös generaatoriga siis oskab see generaatori võimsusele enda väljastatava võimsuse juurde liita ehk koostöös 3kW generaatoriga saab koormata seda 8kW koormusega.
Olen neid pannud ja julgen öelda et kui inimesi on üle kahe siis perekonna õnne huvides 2000W pole mõtet panna.

Ping kirjutas:................... Aga kui suvel on inverterit ümbritsev õhk 40C (inverter ise ka soojeneb töötades) siis tema võimsus langeb 1400Wni. Teistel inverteritel langeb samamoodi temperatuuri tõusuga võimsus. Ja seega suvel jääb tema võimsusest väheks hüdrofoori ja soojavee boileri toiteks kuigi tehniliste andmete järgi süsteem seda võimaldaks.....

Mitu volti on 11 kW korral inverteri sisendisse jõudev alalispinge?
Kas inverterit pole sel juhul mõtekas jahedase keldrisse panna, kui et osta number suurem inverter?

Ping kirjutas:kui suvel on inverterit ümbritsev õhk 40C ... siis tema võimsus langeb 1400Wni

Mida tähendab täpselt "võimsus langeb"? Kui nn. 2000W inverteriga on ühendatud näiteks 1600W nimivõimsusega boiler, siis saab selline võimsuse langus tähendada ainult inverteri väljundpinge langust 214V-ni.

Külaline kirjutas:

Ping kirjutas:................... Aga kui suvel on inverterit ümbritsev õhk 40C (inverter ise ka soojeneb töötades) siis tema võimsus langeb 1400Wni. Teistel inverteritel langeb samamoodi temperatuuri tõusuga võimsus. Ja seega suvel jääb tema võimsusest väheks hüdrofoori ja soojavee boileri toiteks kuigi tehniliste andmete järgi süsteem seda võimaldaks.....

Mitu volti on 11 kW korral inverteri sisendisse jõudev alalispinge?
Kas inverterit pole sel juhul mõtekas jahedase keldrisse panna, kui et osta number suurem inverter?

Inverteri sisendpinge sõltub kasutatava inverteri tehnilistest andmetest ja kasutatavast skeemilahendusest. (Pingete valik varieerub 12V, 24V, 36V, 48V, 96V, 240V või 180-1000V.)
Idee kuumenevaid elektroonikaseadmeid töö ajal jahutada on õige ja laialt kasutusel vaata kasvõi oma enda arvuti jahutusventilaatorit. Aga iga insenerlahenduse juures tuleb lähtuda otstarbekusest ja lähteülesandest.

Ping kirjutas:Pingete valik varieerub 12V, 24V, 36V, 48V, 96V, 240V või 180-1000V

See on muidugi absoluutselt täpne vastus küsimusele. Aga kuidas väljundpingega ikka lugu on? Ja võimsusega.