Ioonküte

[küttevahetaja]

Kes siin valivad kütet. Mina ootaks hetkel suve teise pooleni ning vaataks mis käiku teevad õhk-vesi pumbad. Maakütet ei paigaldaks.
Ise lahendaks asja õhk-vesi pumba ning elektri katel lisaks. Arvan, et õhk-vesi pumbad kukuvad suvel u 50% (kuid see vaid minu sisetunne). Õhk-vesi pumbad on vast tulevik järgmiseks kümnendiks ning neid arendatakse aina kiiremini.

PS! Tegu puhtalt minu enda arvamusega.

[Imelik]

Vaatan et inimestel on komme vaadata detaile mis neile meeldivad aga ebameeldivad detailid unustatakse ära.
Üks eelkõneleja tundis rõõmu oma väikeste elektriarvete üle (võit võrreldes naabritega paar tuhat) aga seda et ta oli teinud sadadesse tuhandetesse investeeringu unustas ära.
Võin talle rahustuseks öelda et naabrid võivad rahumeeli vähemalt 10 aastat maksta oma
suuremaid elektriarveid ,enne kui tema nendega ühe pulga peale saab (kui ennem tehnoloogia ei vanane või hooldusremondiks suuremat summat ei tule lehvitada).
Nii et vaadake ikka asja tervikuna.

[linni]

Imelik, mis sadadest tuhandetest sa räägid?
Jätame majasisesed süsteemid (põrandakütted, radikad, jne jne) kõrvale ning võrdleme ainult seadmete hindu.
Odavaim ioonkatel umbes 10 000, odavaim maakütteagregaat (kuskilt silma jäänud) umbes70 000.

Aga üldiselt inimestel vaba valik, millega ja kuidas kütavad.

[B]

Tere
Meil õhk-vesi soojuspump (25kw) , 120K -koos paigaldusega.
Maasoojuspump (26kw) 116K,+ maakollektor (ei paigalda ise).
Raff

Tere Raff,

ehk võtad ühendust?
keit@bonusprojekt.ee

[Külaline]

Mitte ei saa aru, miks vett ja torusid ja pumpasid ja ioon-katlaid ja tenn-katlaid veel vahele pannakse, kui on valitud elektriküte. Igasugune energia muundamine on ju seotud kadudega. Kui ikka küttekaabel on põranda betooni sees või (salvestav) radikas on köetavas ruumis on kasutegur soojuslikus mõttes 100%, kuna kogu elekter kütab seda ruumi, isegi see, mis ühendusjuhtmes kaduma läheb on samas ruumis.

[Tupsik]

Mitte ei saa aru, miks vett ja torusid ja pumpasid ja ioon-katlaid ja tenn-katlaid veel vahele pannakse, kui on valitud elektriküte. Igasugune energia muundamine on ju seotud kadudega. Kui ikka küttekaabel on põranda betooni sees või (salvestav) radikas on köetavas ruumis on kasutegur soojuslikus mõttes 100%, kuna kogu elekter kütab seda ruumi, isegi see, mis ühendusjuhtmes kaduma läheb on samas ruumis.

Mis siin aru saada. Eks ikka süsteemi paidlikuse pärast. Vett saab ka muud moodi soojaks, sobiva "elektri" ise tegemine on palju raskem.

[Külaline]

Eks ikka süsteemi paidlikuse pärast.

Mismoodi veepõrandaküte "paindlikum", kui elektripõrandaküte on ? Ma räägin sellest, et teema pealkiri on ioonküte, mis minu meelest on mõttetus. Samuti ka muud elektrikatlad. Kui juba elekter, siis on kõige odavam ilma vahepeal vett soojendamata kütta elektriga.

[Imelik]

Põhimõtteliselt on teil mõlemal vist õigus. Otseelektriküte (põrandaküte ja salvestavad
radikad) on vaidlematult väiksemate kadudega kui elektrikatlasüsteem. Heaks küljeks ka veel soodne ehitusmaksumus. Puuduseks küttesüsteemi seotus ühe energiaallikaga (vähemalt praegu) ja ebapiisavad võimalused soojuse salvestamisel (öise el.energia osatähtsus).
Elektrikatlaga küttesüsteemi eeliseks oleks võimalus valida paralleelseid energiaallikaid
(mis tõstaks veelgi ehitusmaksumust) ja paremad võimalused soojuse salvestamisel (võimalik tõsta öise el.energia osatähtsust). Viimane väide küll tõstab veelgi ehitusmaksumust (akupaak ja kahtlustan et vajaks ka üleforseeritud võimsust).
Puuduseks niisiis elektrikütte kohta suur ehitusmaksumus ja suuremad kaod.
Igakuised elektriarved oleks väiksemad ilmselt hästi läbimõeldud katlasüsteemiga.
Samas kui kombineerida otseelektrikütet mingi muu toetava küttega siis ilmselt saaks
jälle eelise tema väiksemad kaod ja odavam ehitusmaksumus. Nii et nii ja naa oleneb olukorrast, mis aga toimub lähima 10aasta jooksul ei oska ilmselt keegi ennustada.

[Tupsik]

.. Nii et nii ja naa oleneb olukorrast, mis aga toimub lähima 10aasta jooksul ei oska ilmselt keegi ennustada.

Ennustamine on lihtne.
Kõik kütteliigid tõusevad kuni 2x.

Elekter tõuseb neist kindlasti kõige vähem ja gaas ning kütteõli kõige rohkem.

Seda postitust tohib kommenteerida alles 10 aasta pärast!

[tiit001]

eile just sõber soovitas, et pane 2tonni akupaak tenniga öösel elektriga kütma taimeriga, küttepaketiga ja päeval aind pumbad segatuna parajat vett põrandas ringi ajavad, ja edasi ei mingit muret..
maja mul 200m2

[Imelik]

eile just sõber soovitas, et pane 2tonni akupaak tenniga öösel elektriga kütma taimeriga, küttepaketiga ja päeval aind pumbad segatuna parajat vett põrandas ringi ajavad, ja edasi ei mingit muret..
maja mul 200m2

Ei saand küll täpselt aru mida sellega mõtlesid aga kui pidasid silmas sama süsteemi mis elektriboileril (sinu puhul siis a la 2000l) siis see vist päris hea mõte ei ole. Seda paaki hakkaksid vaevama samad probleemid mis vana tüüpi (sukelküttekehaga,korrosiooni altid)
boilereid. Vaata netist kaasaegsete boilerite ehitust siis näed mida silmas pidasin. Kui sain sust valesti aru siis vabandust.

[wimms]

eile just sõber soovitas, et pane 2tonni akupaak tenniga öösel elektriga kütma taimeriga, küttepaketiga ja päeval aind pumbad segatuna parajat vett põrandas ringi ajavad, ja edasi ei mingit muret..
maja mul 200m2

Oleks see nii lihtne. Et kasutada ära öist elektrit, on aega 8h tööpäevadel, et 2t akupaak täis laadida. Sinna mahub umbes 160KWh energiat. Jagame 8h-ga ja saame, et elektritenn peaks olema 20KW. Ja seda juhul kui akupaagi laadimise ajal maja üldse kütma ei peaks. Aga peab, ja tenn tuleb võtta selle võrra võimsam, et see jõuaks nii paaki laadida kui ka samal ajal maja kütta suurima koormuse ajal, ütleme, et 200m2 maja puhul 8KW. Seega peaks olema 28KW elektritenn. 3-faasiline kaitse 30A, maja kaitse veel suurem. Küttepaketi puhul maksad ampritasu, ka suvel. 2t akupaak, selle jaoks ruum ja 28KW tenn, selle jaoks pädev elektripaigaldus on kõik üsna tülikas ja maksab ka.

Või mõtles su sõber, et pistab 3KW tenni tünni ja ongi akumuleeriv elektriküte valmis?

Kui teha kompromiss ja osavõimsusega akuküte, pannes nt 10KW tennid, siis soojal ajal kui maja küttevajadus ei ole 160KWh päevas, saab ehk hakkama (kuigi siis pole mõtet ka 2t panna), aga pakasega peab siis tenn 24/7 huugama. Ehk maakeeli - siis kui kõige suurem sääst võiks tulla, paned sirgelt päevase elektriga ja öist elektrit üksinda tarbid vaid siis kui õieti säästagi pole midagi. Ning muidugi lihtne taimer enam siis ei päästa ka, vaid tuleb panna midagi nutikamat.

Ma ütleks et on üsna küsitav, kas akumuleeriva elektriküttega üldse tasub jamada. See sääst mille võiks saada kipub alginvesteeringuga ja ampritasudega reipalt sulama, lisanduv peavalu aga kasvab.

Elektrikütet kasutatakse ikkagi selleks, et minimaalselt investeerida ja siis tuimalt maksta Energiale panga asemel. Igasugune kulukas kemiseerimine elektriküttega teeb selle selge valiku ju mõtetuks. Siis tasuks juba mingit tüüpi soojuspumpa vaadata.

[tiit001]

se sama sõber just suvel endale panigi õhksoojuspumba, võttis kõige kallima ja nö müügimehe sõnul õhksoojuspumpade mersu, vist oli mitsubishi ja 27k maksis.. käisin tal külas ja eriti rahul ta sellega küll pole, ehk lootis tast rohkem, ei aja ta seda soojust midagi ni väga mööda maja laiali ja vet tilgub kah nagu mahlakask.. ega ta mingi spets pole ka, kuid temaga neid värke niisama arutasime..
võibolla jah se akupaak ei peakski nii suur olema, ja aga kui suure võimsusega need nn el torukatlad on, sellega saaks ju suvel kütta ka ainult näiteks vannitoa põrandat vms.. akupaak suvel puhkaks.

[külaline44]

mis ioonküttesse puutub siis tuleks paigalduse suhtes konsulteerida firmadega,kellel on kogemused ja kes võivad kliendile anda julgelt kontakti inimesega kellel on ioonküte rohkem kui aasta ja sellega väga rahul.
minu teada on selliseid firmasid neli- kaks tallinnas üks tartus ja pärnus.
põlve otsas tegijaid ei maksaks tõsiselt võtta ja nende juttu kellel kogemus ioonküttega puudub samuti.

[Imelik]

Lp wimmsi argumendid igati õiged aga on ka teisi võimalusi. Tõepoolest oleks antud juhul vajaminevate amprite suurenemine probleem. Aga kui võtame näiteks et tegemist oleks kahe küttekehaga (10kW põhiküttekeha ja näiteks lisaküttekeha 7kW või natuke väiksem) ning teine oleks ühendatud läbi prioriteedirelee siis oleks õise energia osatähtsus juba märgatavalt suurem ilma amprite suurendamiseta( oletades et majal on 3x 25A). Kuna muu
öine tarbimine on väike ja lühiajaline ning vahel on prioriteedirelee siis ei põhjusta see ka probleeme. Kahjuks ei oska öelda kas selliseid valmislahendusi(mõtlen katelt) pakutakse. Elektriline lahendus on lihtne ja ei põhjusta erilisi lisakulutusi.
Aga üldiselt on muidugi valida kahe variandi vahel, kas teha kohe suuremad kulutused ja hakata igakuiselt vähem maksma või vastupidi.

[Imelik]

mis ioonküttesse puutub siis tuleks paigalduse suhtes konsulteerida firmadega,kellel on kogemused ja kes võivad kliendile anda julgelt kontakti inimesega kellel on ioonküte rohkem kui aasta ja sellega väga rahul.
minu teada on selliseid firmasid neli- kaks tallinnas üks tartus ja pärnus.
põlve otsas tegijaid ei maksaks tõsiselt võtta ja nende juttu kellel kogemus ioonküttega puudub samuti.

Äkki valgustate neid positiivseid kogemusi ja rahulolu põhjusi siis meilegi. Probleem ju selles peitubki et infot vähevõitu ja väited tõestamatta (kust tuleb kokkuhoid).

[2korda2]

Lp wimmsi argumendid igati õiged aga on ka teisi võimalusi. Tõepoolest oleks antud juhul vajaminevate amprite suurenemine probleem. Aga kui võtame näiteks et tegemist oleks kahe küttekehaga (10kW põhiküttekeha ja näiteks lisaküttekeha 7kW või natuke väiksem) ning teine oleks ühendatud läbi prioriteedirelee siis oleks õise energia osatähtsus juba märgatavalt suurem ilma amprite suurendamiseta( oletades et majal on 3x 25A). Kuna muu
öine tarbimine on väike ja lühiajaline ning vahel on prioriteedirelee siis ei põhjusta see ka probleeme. Kahjuks ei oska öelda kas selliseid valmislahendusi(mõtlen katelt) pakutakse. Elektriline lahendus on lihtne ja ei põhjusta erilisi lisakulutusi.
Aga üldiselt on muidugi valida kahe variandi vahel, kas teha kohe suuremad kulutused ja hakata igakuiselt vähem maksma või vastupidi.

Kas võiks natuke lahti seletada mida tähendab "lisaküttekeha 7kW". Vedelküttekatel? Gaasikatel? Pelletikatel? Ma pole küll päris kindel, aga ehk oleks sellisel juhul juba odavam ainult "lisaküttekeha" ehitada ja seda kasutada?

[Tupsik]

Lp wimmsi argumendid igati õiged aga on ka teisi võimalusi. Tõepoolest oleks antud juhul vajaminevate amprite suurenemine probleem. Aga kui võtame näiteks et tegemist oleks kahe küttekehaga (10kW põhiküttekeha ja näiteks lisaküttekeha 7kW või natuke väiksem) ning teine oleks ühendatud läbi prioriteedirelee siis oleks õise energia osatähtsus juba märgatavalt suurem ilma amprite suurendamiseta( oletades et majal on 3x 25A). Kuna muu
öine tarbimine on väike ja lühiajaline ning vahel on prioriteedirelee siis ei põhjusta see ka probleeme. Kahjuks ei oska öelda kas selliseid valmislahendusi(mõtlen katelt) pakutakse. Elektriline lahendus on lihtne ja ei põhjusta erilisi lisakulutusi.
Aga üldiselt on muidugi valida kahe variandi vahel, kas teha kohe suuremad kulutused ja hakata igakuiselt vähem maksma või vastupidi.

Kas võiks natuke lahti seletada mida tähendab "lisaküttekeha 7kW". Vedelküttekatel? Gaasikatel? Pelletikatel? Ma pole küll päris kindel, aga ehk oleks sellisel juhul juba odavam ainult "lisaküttekeha" ehitada ja seda kasutada?

Mõeldud oli ilmselgelt lisaküttekeha 7 kw, mis lülitub sisse siis, kui maja muud tarbijad parasjagu vakka. Naine on triikraua kõrvale tukkuma jäänud ja nutikas aegrelee selle välja lülitanud, ööseks pesu ega nõusid pesema pole pandud, räästast jääpurikaid elektriliselt ei sulatata ning kõik 3x25A saab kasutada öiseks kütmiseks.

Samas on see pagana küttepakett väga peenelt arvestatud. Kokku hakkad hoidma alles siis, kui tarbimine ikka tõesti juba suur on.
Ehk siis algse idee on EE suutnud enda kasuks täiesti ära nudida. Olid ajad, kus igal kodutarbijal oli kasulikum kasutada kahetariifset elektrit.

[Imelik]

Kas võiks natuke lahti seletada mida tähendab "lisaküttekeha 7kW". Vedelküttekatel? Gaasikatel? Pelletikatel? Ma pole küll päris kindel, aga ehk oleks sellisel juhul juba odavam ainult "lisaküttekeha" ehitada ja seda kasutada?[/quote]
Ei pidasin silmas siiski kahe küttekehaga elektrikatelt. Mõte peaks olema selles et maksimaalselt kasutada ära öist odavat energiat ilma suurenevate kulutusteta ampritasule. Oletatavalt ei tohiks ka sellise katla hind olla kordades suurem kui 10kW katlal.
Tupsikule.
Minu poolt mainitud prioriteedirelee annaks eelistuse siiski esmatähtsatele tegevustele.
Usun et räästasulatus mahuks sinna sisse ära. Seda kas kasutada öist energiat pesupesemiseks (a la 2 kW tunnis) või kütmiseks (vastavalt siis 7 kW tunnis) peaks iga inimene muidugi ise otsustama. Paketi kohapealt sul muidugi õigus (väidetavalt kompenseeriti öise arvelt kahjumit tootvatele tarbjatele tehtud kulutusi). Väidetavalt see praktika lõpetatakse. Kuigi kui tegin arvutusi uue hinnapaketiga tuleb oletatav võit aastas kuskil 3000 ja 4000EEK vahele (tarbimisel 30MW aastas, oletatavalt et ühel juhul oleks öine 50%,teisel juhul 75%). Sellega muidugi erilisi investeeringuid ei tee aga head arvutamist teilegi.

[külaline44]

mis ioonküttesse puutub siis tuleks paigalduse suhtes konsulteerida firmadega,kellel on kogemused ja kes võivad kliendile anda julgelt kontakti inimesega kellel on ioonküte rohkem kui aasta ja sellega väga rahul.
minu teada on selliseid firmasid neli- kaks tallinnas üks tartus ja pärnus.
põlve otsas tegijaid ei maksaks tõsiselt võtta ja nende juttu kellel kogemus ioonküttega puudub samuti.

Äkki valgustate neid positiivseid kogemusi ja rahulolu põhjusi siis meilegi. Probleem ju selles peitubki et infot vähevõitu ja väited tõestamatta (kust tuleb kokkuhoid).

Kõigepealt natuke teooriat,et oleks selge elektroodkatla,ehk nüüd moodsa nimetusega ioonkatla,mis pole põhimõtteliselt ka päris mööda pandud lihtsalt ilus nimi,tööpõhimõte:
Soojuskandja soojenemine elektroodkatlas toimub soojuskandja ioniseerimise arvelt.
See tähendab,et soojuskandja molekuli lõhestamisel positiivselt ja negatiivselt laetud ioonid liiguvad vastavatele katla elektroodidele vahelduvvoolu mõjul,mille tulemusena toimub soojusenergia ereldumine.See protsess ei oma midagi ühist vee elektrolüüsiga, mille puhul alalisvoolu mõjul tekivad hapnik ja vesinik.
Niisiis võib öelda,et soojuskandja soojendamine toimub ilma “vahendajata”,kuna elektrijuhiks elektroodide vahel on soojuskandja,sellest tingituna ka elektroodkatla kõrge kasutegur.
Sellest johtuvalt võib teha järelduse,et soojuskandja soojenemine sõltub tema takistusest,ja katla võimsus sõltub soojuskandja elektrijuhtivusest (takistusest).
Soojuskandja elektrijuhtivuse (takistuse) muutmisega saame muuta katla võimsust.
Kogu selle teooria järeldusena on elektroodkatla töö ja kokkuhoidliku elektri tarbimise juures KÕIGE TÄHTSAM SOOJUSKANDJ ÕIGE ELEKTRIJUHTIVUS JATAKISTUS (milleks ei ole paraku tavaline kraanivesi).
Ja see ei ole kusagilt laest võetud argument vaid laboratoorsete katsetetega saavutatud tulemus.
Muidugi annab lisakokkuhoiu ka automaatika mis võimaldab tarbijal valida kõige säästlikum küttereziim talle sobival ajahetkel.
Näit.õige soojuskandja elektrijuhtivuse ja takistuse ning vastava automaatika korral kulutab 9kW süsteem(mis sobib kuni 145m2 elamu kütmiseks) elektroodkatel ühes tunnis 2,25kw(automaatika juhib töö- ja puhketsükleid,vastavalt keskmiselt 30 sek.töötsükkel ja 120sek.puhketsükkel).See teeb ööpäevas 2,25x24=54kW,ües kuus 30x54=1620kw,mis sisaldab ka sooja tarbevee tootmist 200L 2-süsteemse boileriga.Need tulemused on saadud keskmise
-10 kraadise välistemperatuuri juures ja +22 kraadise toatemperatuuri juures eelmise aasta jaanuari ja veebruari kuu jooksul(I korrus põrandaküte,II korrus radiaatorküte,mis polegi nii paha tulemus.
Muidugi ei ole ioonkatel mingi perpentum mobile nagu vist keegi on välja relaaminud,sest 1KW elektrienergiast ei saa me ka parima tahtmise juures toota rohkem soojust.

[Imelik]

Tänud. Vot see on juba asjalik info. Ei tea kas sain nüüd õieti aru aga asja põhimõte olekski siis nagu nendes lühikestes töötsüklites ja "õiges" rakendatavas võimsuses(võimaldab hoida täpset temperatuuri). Teiste sõnadega ei toodeta süsteemis üleliigset sooja mida hetkel ei vajata. Kuid samas toimib see ju hästi alles õige soojuskandja ja ruumide temperatuuri juures. Oletame näiteks et maja on külm ja me alles lülitasime katla tööle (siis on ju soojuskandja madala temperatuuriga järelikult katel töötab väikse võimsusega) ,kas meie ooteaeg ei kujune pikaks. Ühesõnaga selle hea hävitaks järsud ja suured temperatuurimuutused.
Teiseks kuidas on kogemused katla sisemise ehitusega (kas ei vaeva korrosiooniprobleemid
ning elektroodide vastupidavus probleemid selle tiheda lülimisega).

[Ints]

Minu arvates ei ole vahet,kas need töötsüklid on pikad või lühikesed.Kui hoone vajab mingis ajaühikus näiteks 10KW soojusenergiat,siis selle saamiseks tarbib ioonkatel ka elektrit vähemalt 10KW (eeldusel,et katla kasutegur on 100%).Kas see tarbimine toimub lühema või pikema aja vältel,see ei oma minu arust tähtsust,samuti ei mõju see mitte kuidagi elektri kokkuhoiule.Kui see elektrienergia kulu jagada pikema perioodi peale,siis tuleb sooja vett ja sooja tuba oodata pikemat aega.Kogu asi taandub ikkagi sellele,et 1KW elektrienergiast,mida ioonkatel tarbib,saab ideaaljuhul 1KW soojusenergiat (tegelikult ilmselt pisut vähem).Parandage,kui eksin.

[Imelik]

Tunnistan et laksin praegu täitsa umbes (kuna külaline44 pole vastanud kas asja mõte üldse
selles on).
10 kW jutt on muidugi õige aga asja iva ilmselt soojusinertsis. Nimelt pole tennküttekeha
võimalik nii täpselt juhtida siis tegelikkuses tekitame tootmisprotsessis rohkem soojust kui
vajaminevad 10kW. Iooni puhul küttekeha puudub (selleks on soojuskandja ise), järelikult
jääb soojuse tekitaja vahelt ära ja protsess on täpsemalt juhitav. Kui palju sellega kokkuhoidu saavutab ei oska öelda.

[Ints]

Kui arvestada seda,et kogu süsteemi juures on ilmselt kõige suurema inertsiga seesama küttevesi,siis minu arust ei oma mitte mingit tähtsust,kas el.tenn on natuke rohkem või vähem inertne võrreldes ioonkatlaga.Kogu selle iooni "täpsemalt" juhitavuse nullib ära nii küttevee inertsus,põrandakütte puhul on veelgi suurema inertsusega põrandaküte iseenesest,samuti on inertsed ka veekütteradikad.Kokkuvõttes ei näe ma mitte ühtegi argumenti,miks peaks soetama ioonkütte tavalise elektrikütte asemel.Tegelikult ootaks ma argumenteeritud mõttevahetust sellel teemal.Eriti oodatud on ioonkütte müüjate/paigaldajate kommentaarid,kes tõenäoliselt loevad ka seda teemat.

[Imelik]

Tundub et asi ei ole nii lihtne. Näited boilerite kohta (tarbitav võimsus on saadud küttekeha
võimsus korda ajakulu mis läheb vee soojendamiseks 15C/65C le)
Vertikaalne
100L 3000W 7000W 150L 3000W 10500W
100L 1200W 6800W 150L 1800W 9300W
Horisontaalne
100L 1200W 5800W 150L 1800W 8700W
Jalgadel
150L 1800W 8400W
Ei tundu küll loogiline aga nii ta tuleb selle tabeli järgi http://209.85.129.104/search?q=cache:T- ... lr=lang_et
Muidugi kui soojenemisajad pole täpsed on umbkaudsed siis ei maksa need arvutused midagi.