Küttesüsteemi väljavahetus .... vastu?

[Silver]

Tere kõigepealt kõigile,olen siis kah värske majaomanik ja värske foorumi kasutaja,ning nagu ikka ei lõpe vanas majas kunagi tööd otsa!
Uuest aastast tahaks alustada remondiga ja esmalt oligi plaanis küttesüsteemi vahetus,hetkeline "Leedu katel-Neris-vist" kütab rohkem harakaid korstnal!Pole suutnud veel otsustada millist küttesüsteemi valida;Kuigi hetkel nagu mõte Graanulkütte peale,kuna ei viitsi tõesti enam katlakütjat ja tahmanägu koguaeg mängida.See kivisöe ja puudega jamamine on nii tülikas,ning ega seegi enam odav lõbu ei ole+oma töö ja tuhavedu!
Ühesõnaga oleks vaja tervet katlaruumi süsteemi koos graanulihoidla,spets.graanulile mõeldud katelt,ning põletit ja loomulikult kogu automaatikat!
Oskavad siis targad mehed mulle hakata rääkima hindadest ja soovitada mis firma tooteid valida

Maja Kivimaja ehitatud 60-ndate lõpus täiskeldriga ja 2 korrusega!Hetkel kogu majas radiaatorküte,kuid tulevikus plaanis 1-le korrusele rajada põrandaküte ja teisele jätta radiaatorküte.
Pinda ~260m2

Oskab keegi äkki õelda ka metallist moodulkorstna hinda?(kuna plaanis keskkütteruum keldrist välja kolida)

[Kalvis]

Põhiliselt on viis lahendust. Kõigi hinnad ja tasuvusecd on piiripeal, st. sinu konkreetsest võimalusest ja konkreetsetest seadmetest sõltub ülipalju, mis on odavaim hind.

Elektriküte. Täisautomaatne, odav ehitada, mugav. On väga hea võtta baasvõrdluseks

Kütteõli. Keskmiselt tuleb sama hind mis öise elektriga kütmisel just küttepaketiga. Kuid kütteõli on tutvuste ja muude alternatiivsete võimaluste puhul võimalik saada odavamalt. Saab kasutada põlevkiviõli (4 krooni liiter), kuid viimasel tuleb küttehoidla kas maaalla või õue ehitada, sest õli ise haiseb räigelt. Samuti peab süsteem olema väga lekkevabana ehitatud.

Pelletid. Minu arust tasub seda panna, kui on kindlalt teada, et saad toorainet soodsalt. Igatahes on mitmel pool nende müügihind sama, mis kütteõli puhul

Õhksoojuspump. Nende seadmete hinnad on lõpuks jõudmas normaalsele tasemele. Õhksoojuspump nõuab lisaküttevõimalust, sest temperatuuri langemisel alla -15 kraadi on õigem kütta millegi muuga. Tavaliselt on selleks kamin, kuid nende erandpäevadeks võib ka elektrit kasutada. Üks probleeme on tulevane müra kulumisest.

Maasoojuspump. Minu üks eelistusi, kui vaid nende hind oleks mõistlik. Sama konstruktsioon, mis õhksoojuspumbal, kahjuks hind ei ole sama. Seetõttu iseehitajad ostavad õhksoojuspumba ning pistavad soojusvahetid vettte ja etüleenglükooli. Selle nipiga saab maaasoojuspumba sama hinnaga kätte, mis õhksoojuspumba. Juurde lisandub maaküttekontuuri ehitus ja hoones põrandaküttekontuur.

On ka üks poolautomaatne lahendus, kuigi probleemne. Kasutada tuleks automaatset altpõlemiskatelt. Neil kateldel saab tule sättida ökonoomsele väikesevõimsusega reziimile, kus katel töötab 24/7 reziimis. Kahjuks olen näinud vaid üht katelt netilehel, eestis selliseid pole kohanud välja arvatud TTÜ katseeksemplar. Sellises katlas põleb kütus läbi resti alla. Ärapõlenud kütuse asemele tuleb punkrisse küll uus laadida, kuid seda võib teha nagu pelletite puhul (kord nädalas, kuus või aastas sõltuvalt punkri suurusest). Tuhk tuleb küll käsitsi välja viia, kuid tuletegemine jääb ära. Kahjuks on see lahendus täna kasutusel vaid tööstuses.

[trumm]

graanulküttega tuleb muidugi ka korra nädalas tuhka välja viia ja sõltuvalt punkri suurusest ka punkrit täita. on ka variant, et pelletid lastakse puhurautoga suurde mahutisse, aga siis peab selle mahuti jaoks ruum ja koht olema.

mina oma katla kogu täiega võtsin esbe'st ja olen rahul (eesti katel, rootsi põleti, pumbad, automaatika jne). nüüd väidetavalt on eesti põleti ka täiesti töökindlaks saanud, sellega hoiad ca 8000 eek kokku.

[pelx]

ärge seda eesti põletit väga kiitke. nii mõned ki vead on mõnedel küljes.osad töötavad päris korralikult ,kuid mitte kõik.
ja põhiline häda ,iga uus graanulite partii peaks norme paika panema! kaaluda ,ümber seadistama .. tegevust kui palju.
ja loodan et TRUMM ei kiida (eurofaieri põletit ,sinist ..? )

[trumm]

mkmm, mul on iwabo villa s1 (või oli sx1?).

eesti põletil pidi olema veel paar kuud tagasi miski küünla- jmt jama, aga nüüd peaks olema see kõrvaldatud - vähemalt mulle üks asjast teadlik kodanik ütles.

[Silver]

See küttesüsteemi vahetus polegi nii lihtne!Samas ei tea veel millist küttevalikut eelistada,ning samas oleks soov saada sooja võimalikult vähe raha kulutades ja ei tahaks nagu katlaruumis ka koguaeg passida!
Kes mida on paigaldanud,kuidas on küttekulud? Ja kas oled rahul oma otsusega?

Võimalikud variandid:
GAAS-trass jookseb 500 m kauguselt on võimalik liituda
GRAANUL-Graanuli jaoks hoidla tegemine endisesse kivisöeruumi oleks võimalik(pole küll aimu kuidas/missugune see peaks olema)
KERGEKÜTTEÕLI-20 aasta tagusest ajast on maa sees veoauto tsistern (....L)ja ühenduses keskütteruumis olevas (200L) paagiga(ei tea mis seisus see on,kuigi kevadel pumpasin keldri paaki oma 100l kütteõli,tule alustuseks veel sobib)
HALUPUU-Mets on maal,linnast oma 30km,väljaveo varustust endal ei ole,samas ka linnaveo masin puudub!Talvel puudub sissesõidu võimalus.Ja linnas pole ka kuskile riita laduda,korra olen naabri käest juba pahandada saanud,et vaheaiaga paralleerselt riida ladusin(kuur küll on kuid selle asemele oli plaanis autovarjualune teha-eks näišš)
MAASOOJUSPUMP-Krunt 760m2 (majaalune pind 150m2)ja eeldatavasti liiga vähe pinda kontuuri jaoks!Ning kuna katlaruumi renoveerimine tuleb laenu eest siis oleks selle tasuvusaeg ikka pörgulikult pikk aeg!-Aga mugav!
IOONKÜTE-majas 3x25A kaitse peaks võimaldama

[2korda2]

Gaasitrassiga liitumine unusta ära, kui pead selle 500 meetrit ise maksma.
ioonküte=elektriküte kallima tehnikaga.
Kui tõepoolest on juba olemas mahutid õli jaoks, siis tasuks nende seisukord üle kontrollida ja just selles suunas edasi minna.

[Silver]

Selle maa sees oleva mahuti seisukorda ei tea,viimased 10-15 aastat seisnud tühjana,põhjas tilgake!Äkki teine läbi mädanenud.

Gaasiga liitumiseks õeldi umbes 45000.-(liitumispunktiks krundi piir+sealt katlani lisaks)
Kas gaasiga kütjad saaks õelda palju neil umbmääraselt kuus läheb?

Äkki keegi teeb mulle selgeks mis vahe on gaasi kondensatsioon katlal ja tavalisel gaasikatlal?

[pätu]

Gaasikondensatsioonkatel kasutab kondenseerumisest saadavat energiat.
Kui tavakateldes peab olema katlasse tagastuv temperatuur üle kastepunkti, siis kondensatsioonkateldes vastupidi. Tagastuv temperatuur peab olema võimalikult madal. Küttesüsteemide projekteerimisel tuleb kindlasti juba valida välja kas kasutada kondensatsioonkatelt või mitte. Niiviisi on võimalik kondensatsioonkatelt kasutada võimalikult efektiivselt valides vastavalt efektiivsele temperatuurile radiaatorid. Põrandakütte korral on kondensatsioonkatla efekt palju parem.

Soovitan lugeda Kondensatsioon tehnoloogia kohta. (Inglise keeles) http://www.viessmann.de/en/literature/T ... nology.pdf

Mis liiki kütet valida sõltub vägapalju sellest, kui tihti ja kui palju oled nõus veetma katlamajas aega. Sest kehtib reegel, et mugavus maksab.
Gaasi ehitus on küll kallis, kuid temaga ei pea praktiliselt üldse tegelema.
Graanuli korral on vaja teda väikese punkri korral kord nädalas külastada et punkrit täita, kuid tehakse ka suuremaid punkreid, kuhu võib näiteks kogu kütteperioodi pelletid varuda korraga. Tuha eemaldamine jääb muidugi alles.
Halupuuga tuleb meelde vana ütlus, et temast saab sooja kaks korda. Esimest korda siis kui puid teed ja teist korda siis kui ahju või katelt kütad. Hind on tal hea, kuid tööd jälle nõuab palju rohkem.

[küttevahetaja]

olen ise siin samas foorumis antud teemaga tegelenud. Keskmine katlamaja 100 000.-. Uurisin ka endal gaasi võimalust ja minu üllatuseks on võimalus liituda hinnaga 36000.-. Gaasi katel ise u 17000.- + paigaldus, kõik kokku umbes 75 000.- (koos liitumisega). Ilmselt otsustangi ise gaasi kasuks. Eelmises elukohas sai 5 aastat köetud gaasiga ning selle aja jooksul ei esinenud ühtegi probleemi. Köetava pind oli u 175m2 ning suurim gaasiarve oli vast 1200eeku eelmine jaanuar/veebruar, seda siis koos sooja veega. Kui gaasi hinnale peaks ka 2 eeku 5 aastaga juurde tulema, jääb küttehind ikkagi normaalseks.

[Silver]

Täna suhtlesin ühe soomlasega,kes väitis,et maaküttepumbaga oleks see ala kus kontuur paigaldatud,kevadel pikalt külmunud ja ka suvel ei taha seal peale muru eriti midagi kasvada!ON SEE TÕSI?

[trumm]

nii hull see ka pole

aga naabrimehel on maasoojuspump ja kevadel, kui lumi sulas ja mujalt juba sulanud oli, siis täpselt sel alal, kus temal küttekontuur maa sees on, oli veel nädalajagu aega lumi peal. muru hakkas seal ka ca 1-2 nädalat hiljem korralikult haljendama, seega miski väike vahe on. märkida tuleb veel, et see ala ei ole tal varjus, vaid päikese käes, seega asi pole päikese puuduses.

[tubasoojaks]

gaasiliitumipunktist ehk krundi piirist katlani koos projektiga maksab veel kindlalt üle 20 tuh. nii et kogu liitumine tuleb ca pelletikatlamaja seadmete hind
kui gaasikatel , siis Wolf kondensaadikatel CGB 24, see on eriti efektiivne ja kestev masin, aga sellepärast ei pea teine korrus olema põrandaküttega, sest seal on vaja ainult madalatemperatuuri radikad
soojaveeboiler võiks päikeseküttega olla
pelletite ja gaasi hind on lähedased, surve gaasihinna tõusmiseks on suurem kui kodumaisel kütusel

[küttevahetaja]

gaasiliitumipunktist ehk krundi piirist katlani koos projektiga maksab veel kindlalt üle 20 tuh. nii et kogu liitumine tuleb ca pelletikatlamaja seadmete hind
kui gaasikatel , siis Wolf kondensaadikatel CGB 24, see on eriti efektiivne ja kestev masin, aga sellepärast ei pea teine korrus olema põrandaküttega, sest seal on vaja ainult madalatemperatuuri radikad
soojaveeboiler võiks päikeseküttega olla
pelletite ja gaasi hind on lähedased, surve gaasihinna tõusmiseks on suurem kui kodumaisel kütusel

sisetrass on 800.- meeter. Minul konkreetselt u 7 meetrit. Kokku siis 36000+5600+projekt2500+kooskõlastused vist 1500 oli+katlamaja u 40000=85600.- kõik kokku.

[Eesti kütus]

Kodumaine kütus peaks olema tõepoolest soodsama hinnaga,kuid paraku liigub pellet vastavas taktis õli hinnaga maailmaturul.Ja loomulikult vastavalt nõudlusele lähiturgudel,peamiselt vist rootsis.Põhimõtteliselt võetakse tootmisjääk ja pressitakse ilusateks väikesteks junnideks.Ja paisatakse kolm tonni/tonni eest turule.Kuigi see on näiliselt vaba turg-hinna peaks paika panema nõudmise pakkumise vahekord-siis siinkohal oleme me lihtsalt suurema ostujõuga turu meelevallas ja selle tõttu peame maksma sama palju kui svennsonid-pekkad.Samas kui poodi minna ja vaadata,mis maksavad esmatarbekaubad võrreldes kasvõi näiteks pool aastat tagasi oleva ajaga-siis tahaks küsida-mis toimub?Kõik on ikka neetult kalliks läinud ja oodata on pea sama suurt hüpet.Probleem aktuaalne samas kogu euraasias ja aasias.Ei tahaks ennustada,kuid ilmselgelt kallineb ka toasoe veel tuntavalt.
Tõesti on selline tunne,et ehita kasvõi ise omale aianurka hakkepuidu tegemise seadeldis ja iga aastase võsakoristuse viljad läkitaks sealt läbi,hoidlaga tekiks muidugi väikseid probleeme,kuid kõik on lahendatav.Kaua see laast ikka tuule käes tõmbab,et põlemiskuivaks saaks.Teeks paar kolme-nelja m3-st tuulutavat kasti,mida siis kordamööda täita ja tühjendada.Laastu teekond punkrist katlasse on juba ju automatiseeritud.Jääks üle seega katlavahetus ja väike ümberseadistus katlamajas.Soovilaenuga ilmselt siis.Ja seda võsa kasvab kogu eestis rohkem juurde kui iial ära jõutakse kasutada.See oli lihtsalt minu väike uitmõte,ärge pange pahaks.

[Tupsik]

On ka katlaid, mis märga laastu suudavad põletada. Seda siis ettekuivatamise arvel eelpõletuskambris.

Kuna laast tuleks purustamise ja veo hinnaga kätte, tasuks seda ilmselt teha. Samas ostavad pelletimeistrid minu teada suvel laastu ise purustamisega otse langilt päris kallilt, seega ei usu eriti laastukütte odavaks jäämisse.

Ka siit saab huvitava katla
http://www.kotle-eco.cz/ocelove.html

http://www.kotle-eco.cz/

[katsi]

Selle maa sees oleva mahuti seisukorda ei tea,viimased 10-15 aastat seisnud tühjana,põhjas tilgake!Äkki teine läbi mädanenud.

Gaasiga liitumiseks õeldi umbes 45000.-(liitumispunktiks krundi piir+sealt katlani lisaks)
Kas gaasiga kütjad saaks õelda palju neil umbmääraselt kuus läheb?

Äkki keegi teeb mulle selgeks mis vahe on gaasi kondensatsioon katlal ja tavalisel gaasikatlal?

sul siis täpselt sa,a seis, mis meil oli: ka leedu katel + igiammused masuudipaagid ja roostetanud põletid lisaks ;-P

just lisasime sel suvel oma samasuguse maja nn leedu katlale lisaks täisautomaatse gaasikütte.
kokku läks: liitumistasu 30 tuh (sõltub uuldavasti linnaosast ja trassi omanikfirmast) + kõik muu (kaevamine, projektid, nende kooskõlastamine, katel, torud, töörahad, trasi avamine, TKO jne jne) 54 tuhat.

kõik tuli ühest ja samast firmast. enda funktsioon oli enamus suvest kodus passida ja valvata ja kontrollida, et minu nägemus meie uuest küttesüsteemist langeks kokku gaasimeeste omaga ja enda nägemust igal hetkel kaitsta.

sest enamik firmasid, kes esimese hooga kohal käis, oli veendunud, et PEAB kindlasti ära lammutama meie vana katla. minu soov oli aga kindlasti, et ka vana katel (mis oli töökorras) peab jääma ja nii, et ta ka pärast edasi töötaks.

lõpptulemus: mõlemad süsteemid töötavad. kasutusel on samad radikad ja keskküttetorud. lihtsalt lisati olemasolevasse süsteemi gaasikatel ja too sai ka eraldi uue korstna. kui on väljas väga külm või on tekkinud palju oksarisu ja tahan (kivisöe)keskküttekatelt kütta, siis panen lihtsalt selle põlema ja keeran gaasikatla madalamale temp-le. kui nt öösel juurde ei pane, lülitub radikates vee jahtumisel gaasikatel ise uuesti tööle.

tavalise gaasikatla ja kondensatsioonikatla vahe on:
1) hind
2) kond katel suunab katlast eralöduva auru uuesti veel kuhugi ja välja tulevad gaasid on madalama temp-ga
3) kond.katel eeldab ka äravoolu (ühendus kanalisatsiooni või... veeämbriga)

PS. ühe võimaliku küttevariandi peale mõtlesin algul veel: päikeseenergia, aga paraku ei peaks minu rahakott nende paneelide muretsemisele vastu.

[indrek]

Kindlasti peaks küttesüsteemi valikul teadma, et hinnad maaküttele ja päikesepatareidele on soodsamaks läinud ja lisaks on õhk-vesi soojuspumbad mis toimivad ka kõige külmema ilmaga.Graanulkatelde tehnikat on muudetud. Küttesüsteemide automaatika ja radiaatorid on jõudnud uuele tasemele. Tulekul on tuuleenergial toimivad katlad. Rõõm on tõdeda, et küttesüsteemide valik suureneb iga aastaga, olen sellel alal töödanud 16 aastat.

[Silver]

Maakütte pakkumise sain kätte ,162 th krooni!.
Tekib ainult probleem krundi suurusega(kogu pind on 760m2,täpselt küll ei tea kui palju sellest maja all on),sest maaküte tahab 680m2 maad saada,et matta 560m kollektorit!

[indrek]

Pinnasekollektoriga 560jm saab 12 kW soojuspumba paigaldada. Hinnad algavad 97600.-, täpsema hinna saamiseks soovitan teha päring indrek@varpo.ee.

[Silver]

Maakütte pakkumise sain kätte ,162 th krooni!.
Tekib ainult probleem krundi suurusega(kogu pind on 760m2,täpselt küll ei tea kui palju sellest maja all on),sest maaküte tahab 680m2 maad saada,et matta 560m kollektorit!

Selles pakkumises on soojuspump(Thermia Diplomat TWS12),põrandakütte pumbasõlm,560m toru ja selle kõige paigaldus ning trassi ehitus

[indrek]

Maakütte pakkumise sain kätte ,162 th krooni!.
Tekib ainult probleem krundi suurusega(kogu pind on 760m2,täpselt küll ei tea kui palju sellest maja all on),sest maaküte tahab 680m2 maad saada,et matta 560m kollektorit!

Selles pakkumises on soojuspump(Thermia Diplomat TWS12),põrandakütte pumbasõlm,560m toru ja selle kõige paigaldus ning trassi ehitus

Valik on hea, aga see ei anna alust öelda, et maaküte (võrreldes teiste liikidega) on kallis

[virgor]

Indrek kirjutas,et õhk+vesi soojuspump töötab ka kõige külmema ilmaga.Mulle ütles müügimees,et miinus 15 on lagi.Milliseid sa indrek silmas pidasid,anna teada,olen huvitatud(kas meie kliimas aitab ainult õhk+vesi ,maja 200m2,kõik põranda küte.

[warlock]

Indrek kirjutas,et õhk+vesi soojuspump töötab ka kõige külmema ilmaga.Mulle ütles müügimees,et miinus 15 on lagi.Milliseid sa indrek silmas pidasid,anna teada,olen huvitatud(kas meie kliimas aitab ainult õhk+vesi ,maja 200m2,kõik põranda küte.

Töötab kindlasti, kui talle mingit automaatikat pole pandud, mis pumba välja lülitab, ainult et kasutegur läheb alla ja mis veel olulisem, väljundvõimsus läheb alla, kuigi suurema külmaga oleks just rohkem võimsust vaja. Tuleks osta maru võimas pump, mis suure külmaga veel piisavalt sooja toodaks, need aga on maru kallid. Mul omal vee peale ümber tehtud Nocria. -10C puhul on maja soojavajadus ca 5kW ja pumba väljundvõimsus umbes sama. kui külmemaks läheb, tuleb hakata lisaks kütma. Möödunud aastal olid mõned sellised päevad, sel aastal olen ainult pumbaga hakkama saanud. Muidu hea odav kasutada.

[vanakala]

paigaldan kütet aastast 1983. kui tahad inffi siis rovideena@hotmail.com foorumis ei ole aega lobiseda. pellet vajab korstent läbimõõduga 18- 20cm hinnad on erinevad ja oleneb millisest materjalist. kuid arvestama pead veel sellega, et on olemas ka tuleohutuse nõuded millest siin keegi ei räägi nagu pelletipunker samas kütmisruumis kuni 2m3 siis korsten harjast või lähemal kui 1,5m olevatest tasapindadest 50cm kõrgemal.
pelletiga tuleb veel arvestada , et etteandeteo pikkus on kuni 2m. jne. kütuse kulu võid võrdsustada õliga. lisaks hunnik probleeme seadistamise ja puhastamisega.