Ehitusfoorum

Millise läbimõõduga torud ja millist toru peaks kasutama päikesepaneelide jaoks.
Mitte, et ma kohe paneelid paneks, vaid veaks katlamajast pööningule torud igaks juhuks ära enne pööningu ja kaldlae soojustamist.

Huvitav, sugulane küsis kaks päeva tagasi sama küsimuse.

Muidu odavam on PEM - 7 krooni meeter. Ainult, et kurvi ei painuta hästi. Tema leidis, et missiis, keerab üle mitme.

Järgmisena soovitaks alupexi (PE/AL/PE).

Seega PEM 25 x 2.3 mm, mille hinnaks leidsin 7 krooni meeter olema.

Väidetavalt peab päikeseküttel arvestama kuni 160 kraadist temperatuuri. Milline plastiktoru seda kannatab? LIsaks veel tavapärasest suurem surve.

PEM saab ka 20 mm-ist. Saab ka odavamalt (miinimum kogus 100 meetrit rulli) aga keskmine hind on 7 krooni.
160 kraadini ei saa toru temperatuur minna sest vesi jahutab ta maha. Kui aga plaanid pikaajaliselt päikese kätte vastava toru siis PEM materjal ei ole ehk päikesekiirgusele kõige vastupidavam ja ta võib 10 aastaga UV kiirguses kutuks minna (oletus vaid). Mul sugulane plaanis katusepleki alla seepärast panna (roovi vahele)
UV kiirguse kätte jätaksin alupex toru, kuid viimast oleks vaja siis mingit tumedat värvi.

UV kiirguses kasutaksin ma klaasist kollektoreid. Aga need tulevad jälle kallid, kuigi kahekordse klaasiga töötavad isegi talvel.

ikka vasktoru, temperatuurid on seal suvel veidi kuumemad kui katlavesi ja talvel hoopis külm
ärge jamage nende plastiktorudega
olenevalt paneelide pindalast kas d=22 või d=28 ja isolatsioon teostada villakoorikutega

Mingit erilist ülerõhku selles torustikus olla ei saa - korraliku päikesekollektori puhul peab süsteemis nagunii olema paisupaak ja ülesurveklapp. Ega see klaastorudest kollektor ju mingi surveballoon ole.

Kollektorist alla akumulatsioonipaaki tulevad torud peab nii ehk teisiti soojuslikult isoleerima, seega peaks UV plastikutnäriv mõju välistatud olema.

Vasktoru on hea lahendus, kui hind ei ole probleemiks. Päikse käes roostetab mustaks või roheliseks, pole vaja värvida midagi. Ainult vasevargad võivad ruttu külastada, paps jättis korraks tänavapoole ühe katkise trafo murule vedelema, nädala pärast oli trafo kadunud, lisaks ka maja hoovi poolt olid kõik juhtmed õues puruks lõigatud ning kõrvalhoone aken sisse löödud. Vasevaras ei kartnud isegi mitte kurjustavat naabrit, rahumeeli lõikas tema silme all.

endal pandud vasktorud .trass poole jämedamasttorust kui kollektorist välja tuleb. paigaldaja isegi ei mõelnud plasti peale.mis päikesesse puutub ,siis peaksid torud olema korralikult soojustatud.

Peale torude peab ka isolatsioon kannatama soojuskandja max temperatuuri (150C).
http://www.rautakesko.ee/upload/File/ku ... ckage1.pdf (lihtsalt üks Eestikeelne leht)
Seda ka et "vene" sinise tosooli keemispunkt on 105C.

Kuule külaline818, tee kodus katse - võta põlevast materjalist ümbris (plast jne, mis suudab kuju hoida 100 kraadi juures) ja pane see veega täidetuna põlevasse leeki. Usu, see ümbris ei põle ära ning tema temperatuur ei tõuse üle 100 kraadi enne, kui viimane veetilk on ära keenud. Ja nüüd räägi, kuidas saab veega täidetud toru sees temperatuur tõusta üle 100 kraadi. Mul pole seni õnnestunud näha ühegi iseehitajal päikseküttetorude lahendust, milles torudes päikse käes vesi ludinal keeks. Kuigi teoorias on võimalik vee kogust minimiseerida ja päikse kogust peeglite või luubiga suurendades saavutada olukord kus temperatuur on üle 5000 kraadi (päikese pinnatemperatuur). Isegi päikeseelektrijaamad kasutavad kõrgema temperatuuri saamiseks fosiilkütustega aitamist (niimoodi saab ka koormust reguleerida), et kasutegur veidikene parem oleks.

Ehitajatele - praktikas jääb vee temperatuur keskmiselt 40 kraadi kanti.

Kalvis kirjutas:Kuule külaline818, tee kodus katse - võta põlevast materjalist ümbris (plast jne, mis suudab kuju hoida 100 kraadi juures) ja pane see veega täidetuna põlevasse leeki. Usu, see ümbris ei põle ära ning tema temperatuur ei tõuse üle 100 kraadi enne, kui viimane veetilk on ära keenud. Ja nüüd räägi, kuidas saab veega täidetud toru sees temperatuur tõusta üle 100 kraadi. Mul pole seni õnnestunud näha ühegi iseehitajal päikseküttetorude lahendust, milles torudes päikse käes vesi ludinal keeks. Kuigi teoorias on võimalik vee kogust minimiseerida ja päikse kogust peeglite või luubiga suurendades saavutada olukord kus temperatuur on üle 5000 kraadi (päikese pinnatemperatuur). Isegi päikeseelektrijaamad kasutavad kõrgema temperatuuri saamiseks fosiilkütustega aitamist (niimoodi saab ka koormust reguleerida), et kasutegur veidikene parem oleks.

Ehitajatele - praktikas jääb vee temperatuur keskmiselt 40 kraadi kanti.

Postitaja on ehk kuulnud sellest, et vee keemistempratuur sõltub rõhust? Mida kõrgem rõhk, seda kõrgem keemistemperatuur.
Igatahes on saksamaal müügil akupaagid, kus on päikeseküttele soojusvahetid sees. Need soojusvahetid on arvestatud kuni rõhule 16 bar.

Tuttaval oli isegi pilves ilmaga akupaagis temp ainult päikesekollektorist 57 kraadi. Kollektori enda temperatuuri kahjuks ei vaadanud.

Mis nüüd selle plastpudeli või toru soovitusse tulle pista puutub, siis kõik sõltub plastiku soojusjuhtivusest ja leegi temperatuurist. Isegi lahtise 0,5 l pudeliga katla alla pistetud veepudel läheb siiski ümbert sulama ja ka põlema, kuigi vesi on veel sees.

40 kraadine ise ehitatud päikesekollektor on ilmselge maha visatud raha. Selle temperatuuri saab ka õue pandud lahtise veenõuga kätte. Viid sealt ämbriga tuppa ja kopsikuga valad.

Eespool jutuks olnud sooja vee plasttorud hakkavad oma kuju muutma aga juba pärast 80 kraadi plussi saavutamist. Palju nad aga külma kannatavad, pole üldse teada.

Jah minu viga, et ei lisanud linke (klaas)vaakumtorudest päikesekollektorite paigeldusjuhenditele. Kus kirjas hoiatus, et klaastoru ots võib päikese käes (lahtiselt) kuumeneda kuni 200C ja süsteemi tsirkulatsioonipumba seiskumisel pea samapalju.
Sellepärast ka peab päiksekollektoris kasutama mittekülmuvat ja mittekeevat antifriisi.
K-rauta pakub ka eelisoleeritud päiksekutte kollektori (2)toru meeter 295eek. Eelneval lingil ka max temp kirjas.

Muide autotootjad on väljamõõtnud, et musta autokatuse temperatuur(lõunas) võib tõusta kuni 160C.

Autosi ei jahuta vesi maha. Nii lihtne see ongi. Ilma veeta võib toru tõesti kuumeneda sul 200 kraadini, kuid kollektor on ettenähtud töötamaks veega. Koos veega ei saa temperatuur tõusta üle 100 kraadi. Kui ei usu, tee kodus katse - osta oma imetoru, tee tuli alla ja pane termomeeter sisse. Niikaua kui vesi sees, ei tõuse temperatuur üle 100 kraadi. Kui suudad teisiti saavutada normaaltingimustel, lähen kohe ülikooli seda imet näitama, mõni saab ehk nobeli preemia.

Rõhu nõue on torudel küttesüsteemide üldnõudest, sest tänapäeval kasutatakse reeglina kinniseid survestatud küttesüsteeme. Tavaliselt 6-10 baari on survenõue, kuigi tegelik rõhk võib olla vaid ülivähe erinev normaalrõhust. Paljast vee temperatuurist (0-99 kraadini) ei teki sellist rõhku. See ongi stirlingi mootorite häda, et temperatuuri tõusust tekib väike rõhu erinevus. Muidugi oleks mul ammu päikese jõul töötav elektrijaam koduõues tiksumas stirlingi mootoriga. Asi siis kaks tavalist kolmikut ja kaks tavalist tagasilöögiklappi poest osta. Kuid sellise pumba rõhk on vaid 10 cm veesammast.

Iseehitatud päikesekollektor ei ole kindlasti mahavisatud raha. Ostetud päikesekollektor tõenäoliselt on, sest nende liigkallid hinnad ei suuda omahindagi tagasi teenida.

Lisan lingi ühe tootja lehele:
http://sidite.en.alibaba.com/product/50 ... _Tube.html
Vast on abiks. Viimases reas on kirjas seisutemp 220C. Ma pole väitnud, et töötemperatuur nii kõrge, on vaid avariiline.
Miinus kraadidel ei olegi päikseküttepaneelid ettenähtud veega töötamiseks. Ka tsirkulatsioonipump on eriline sest ta peab kannatama temperatuure -40C - +150C ja antifriise. Otsi Grundfosi kataloogist.

Kalvis kirjutas:Autosi ei jahuta vesi maha. Nii lihtne see ongi. Ilma veeta võib toru tõesti kuumeneda sul 200 kraadini, kuid kollektor on ettenähtud töötamaks veega. Koos veega ei saa temperatuur tõusta üle 100 kraadi. Kui ei usu, tee kodus katse - osta oma imetoru, tee tuli alla ja pane termomeeter sisse. Niikaua kui vesi sees, ei tõuse temperatuur üle 100 kraadi. Kui suudad teisiti saavutada normaaltingimustel, lähen kohe ülikooli seda imet näitama, mõni saab ehk nobeli preemia. ..
.

Mis arvad, milline on vee keemistemperatuur , kui vesi on kinnises süsteemis rõhu all 6 atmosfääri? (Vastus ei ole 100 kraadi )

Tee selline süsteem valmis ja sammu kohe Nobeli preemia komisjoni poole, pole ju vaja ennast ka kohalikus ülikoolis lolliks teha.

Auto võib ka veega maha jahutada ja aus olla, siis veel 80 ndate lõpus, 90 ndate algul sõitsid majandites enamus veoautosid veega. Kuna süsteem oli kinnine, siis keema läks ta ikka alles üle 100 kraadi. Kui radikakorgi klapp oli nahkas, siis ka 120 kraadi ei keenud seal veel midagi.

Kui viitsid korralikesse mägedesse matkama minna (eestis neid ei ole), siis võid ka näha, kuidas vee saab keema hoopis 95 kraadi või veel madalama juures. Võta termomeeter kaasa.

Seega saab ka päikesekollektoreid veega täita ja suure rõhu all saab sealt kätte ka rohkem, kui 100 kraadi sooja. Reaalselt neid ei täideta ainult veega isegi soojades maades.
Eesti oludes on aga tunduvalt olulisem täitevedeliku madal külmumispunkt. Ja kuum sõna päikesekollektorites on hoopis Heat-Pipe, kus toru on hoopis täidetud atsetooni seguga ja soojusülekanne toimub aurumise ja uuesti veeldumise ja soojusülekande abil.

Asju täiustatakse pidevalt ja see on valdkond, kus areng praegu veel seisma vist ei jää.

Asju täiustatakse pidevalt ja see on valdkond, kus areng praegu veel seisma vist ei jää.[/quote]

Kalvis kirjutas:
Iseehitatud päikesekollektor ei ole kindlasti mahavisatud raha. Ostetud päikesekollektor tõenäoliselt on, sest nende liigkallid hinnad ei suuda omahindagi tagasi teenida.

Mulle meenutab see iseehitatud jalgratast.

up

Käisin hiljuti seal maal(vaata viimast linki) ja otsisin üles ka tehnikaärid.
Kui muu tehnika letihind oli meie omaga enamvähem võrdne*) siis päiksesüsteemide letihind erines 2*. Nii, et meil on hindadel kahanemisruumi veel küll. Muidugi selle "õhu" transport on ka kallis (torud/kollektorid seest tühjad). Vast kevadepoole toon sealt omale ka mõne komplekti.

*) vaene elab saras ja tehnikat ei osta, kohalik rikas aga rämpsu ei taha.

Tundub, et ei jää muud üle kui tehke praktiline katse ära. Ostke meeter toru, kruvige manomeeter otsa ja pange päikese kätte. Torud täitke veega normaalrõhul.
Kui saate 6 baari rõhku hakkan kohe stirlingi mootorit ehitama.

klavis.
Avarda silmaringi. Päikesesüsteeme on vaga mitmesuguseid erinevaid.
Üks varjant (mida tean) on selline kus akumulatsioonipaagis kasutatakse sulatina. (Mis seal soojuskandjaks ei mäleta.)

Ma olen tutvunud enamus tüüpi päikesekütte materjalidega. Ma tean, et päikesekütte erilahendustes on võimalik saavutada 6000 kraadi. Kuid tegemist on erilahendustega mitte klassikalise kollektoriga.
Kuid ikkagi ootaks katse läbiviimist klassikalisel juhtumil.

Kalvis kirjutas:Tundub, et ei jää muud üle kui tehke praktiline katse ära. Ostke meeter toru, kruvige manomeeter otsa ja pange päikese kätte. Torud täitke veega normaalrõhul.
Kui saate 6 baari rõhku hakkan kohe stirlingi mootorit ehitama.

Miks peaks selle rõhu andma päike? Kollektorid on ju eelsurvestatud.

Ja miks peab niipalju rõhku eelsurvestama?

Kalvis kirjutas:Ja miks peab niipalju rõhku eelsurvestama?

Ilmselt keemispunkti tõstmiseks, mis muud.

Seda tehakse tuumareaktorites, kuid mitte kodus küttesüsteemides. Ma ootaks tühja loba asemel ikkagi sinu katsetulemused ära.