Probleem: kollektorid erinevatel korrustel, kuidas lahendada?

[kaihvo]

Lugesin üsna mitu teemat läbi, aga mul tundub olema veidi lollakas olukord ja vajan natukene abi, kuna kollektorid on erinevatel korrustel ehk siis kuidas seda kõige mõistlikum lahendada?

Taust. Ridakaboks, maja keskel nõks alla 120m2 pinda, korruseid on kaks. Seinad fibo + peno. Esimese ja teise korruse lagi on betoonist paneel. Aknad suht suured. Trepp teisele korrusele sisuliselt maja keskel. Enda hinnangul peab sooja suht hästi, aasta ringi sh ka talvel on igas toas olevad õhutusavad natukene lahti. Nii üleval kui ka all vesipõranda küte betooni sees. Toa temperatuur talvel 23-24c pluss miinus.

Tänane olukord ja tehniline lahendus: Kevadel ja sügisel kasutan esimesel korrusel suht vana mitsu (srk50zix) õhk-õhk soojuspumpa, mille jõud raugeb ca -15 kraadi juures. Selliste temperatuuridega viskan talvel ahju ca 10kg puitbriketti, külmemate ilmadega viskan 20kg puitbriketti. Olemas on ka 9kw tavaline elektrikatel, mille lükkan järgi umbkaudu oktoobris ja välja aprillils (plus-miinus). Kergemate külmadega köetakse sellega all olevat vannituba (keeran käsitsi kontuuri lahti) ja üleval vannituba (automaatselt ette antud programmi järgi). Hetkel tervet maja elektrikütet kontrollib sisuliselt ülemise vannitoa termostaat, mis on alati krutitud 26 vms kraadi peale. Selle vannitoa termostaat sõltuvalt välistemperatuurist seadistan kütma käsitsi ainult öösel, ca 0 kuni -10c kraadiste ilmadega ca 3-4h, -10 kuni -20 ja alla ilmade korral 4-7h. Teisi ülemise korruse tubasid hakatakse kütma ainult siis, kui vannituba kütab ja temperatuur termostaadil ületab teatud piiri (magamistoas 18c, laste toas 21c, külaliste tuba vastavalt vajadusele). Üleval on üks kollektor ja igas toas juhtmega termostaat ning aktuaatorid, kollektorini jookseb tehnoruumist ainult üks kaabel (3 karva), mis on ühendatud saluse (mudel oli vist KL06) pumba ja katla kontrolleriga. Kui temp õues langeb mingi -10 ... -15c või nii, siis keeran käsitsi lahti ka esimesel korrusel esikus oleva põranda kontuuri, kus on kivi põrand. Elutoas on puitparkett, seal ei ole sisuliselt kunagi tsoone lahti kruttinud kuna palja jalu on ka mõnus soe. Täna puuduvad alumisel korrusel termostaadid ja kaabeldus, v.a vannitoa kaabel, aga see asub väljaspool vannituba. Selline käsitsi majandamise ja optimeerimisega saab kenasti hakkama, aga tahaks esimese korruse ka ära automatiseerida, et vannituba ja esikut köetakse ainult siis, kus temp on eelnevalt seadistatud. Tarbevee jaoks on ca 200l paak, mida köetakse prioriteediga nr1.

Kokkuvõttes. Saaksin tänase setupiga kenasti hakkama, aga siiski esimese hooga unistan saada automaatika paika. Lähitulevikus võib mõelda õhk-õhu välja vahetamiseks. Täna veel õhk-vesi peale ei mõtle, sest ise veel ei ole nii mugav, mulle meeldib ahjusoojus ja ahjus tehtud toit, lisaks minu näite puhul oleks tasuvus ka liiga pikk kuna talvised (3-4 kuud) elektriarved on seni jäänud 100-125€ kanti. Mugavuse eest veel nii palju peale ka maksta ei soovi.

NB! Täna on kõik kontuuridel puuduvad tasakaalustusventiilid ning pump on "loll" Grundfos ALPHA2 L 25-60 180 ehk peksab koguaeg teise või kolmanda astme peal, kui küte järgi lülitatakse.

Esimese asjana lisaks kõikidele kontuuridele tasakaalustusventiilid. Teiseks sooviks välja vahetada tsirku pumba adaptiivse vastu. Millist pumpa soovitate?

Kolmandaks, kuidas võiks siis selle automaatika olukorra ära lahendada? Kas ja milline (wireless)kontroller tuleks lisada ülemisele korrusele, mis oleks võimeline suhtlema pumba ja katlaga, et iga tuba oleks eraldi seadistatav või jätta see täna nii nagu ta on? Ning milline (wireless)kontroller tuleks panna esimesele korrusele, kontrollimaks minimaalselt 2 tsooni (vannituba + esik), ideaalselt 3 tsooni (vannituba + esik + köök-elutuba). Termostaadid võiksid/peaksid töötama üle wifi, kuidas aga nendesse termostaatidesse vool saada, seda peab natukene mõtlema veidi, kuid ilmselt on see lahendatav.

[Coolhouse]

Grundfos Alpha2 L manual Grundfosi lehelt allalaetuna annab et pumbal ei ole mitte ainult I , II ja III kiirus vaid pump hoiab soovi korral ka stabiilset rõhku ehk kiirused CP1 ja CP2.

Muidugi võib olla põnev igasuguseid kontrollereid lisada kuid asja mõte on küsitav.
Nimelt kulutad sa aastas otseelektriga küttes summa X mis ilmselt ei ole suurusjärgus 100.- eurot.
Kui sa nüüd lisad mõneaastasele elektrikulule investeeringu kontrolleritesse ja muudesse vidinatesse siis hakkad lähenema õhk-vesi soojuspumba hinnale.
Õhk-vesi soojuspumba komplektiga saad juba regulaatorid (kontrollerid) kaasa. Ehk sul ei ole vaja väljaehitada põrandakütte automaatikat kui just päeva jooksul erinevates tubades erinevalt temperatuuri muuta ei taha.
( Jutujätkuks- kui on üks põrandakütte kontuur ega siis on ka vaid üks reguleerimise võimalus kuigi kontuur jookseb läbi mitme toa).
( Ka see on eksiarvamus et Alpha2 peaks II või III kiirusel paha olema. Oleneb mis on juhtimise ülesanne. Kui ülesandeks on soojus majja viia siis miks mitte. Vanad pumbad tarbisid nt 100W võimsust. Alpha 2 tarbib 20.....40W. L tähendab "light" ehk et puudub numbriline tabloo millelt hetke voolutarbimist vaadata. Kui nüüd veevoolu kiirus on piisav siis pole nagu väga vahet kas pump tarbib mõne vati rohkem või vähem. Püsirõhu hoidmine on mõeldud kui kollektori mootorid või radiaatori termostaaadid sulguvad ning puudub vajadus kiire veevoolu järgi mis piltlikult võib kohinal, mühinal voolata läbi viimase lahtijäänud radika või põrandakontuuri.)

Sinu soov automatiseerida on just nagu soov teha mingi omapärane ja kordumatu asi.
Paraku on palju lihtsam ja töökindlam kopeerida seda mida teised juba teinud.