Alpha-Innotek vs. NIBE õhk-vesi monoplokk 150m2

[Martino]

Tere,

Kumba seadet soovitaksite: Alpha innotec LWA 122 V-Line + HV 12 või hoopis NIBE F2120 - 12 +SVVM320

Plaanis paigaldada 150m2 jaoks küttesüsteem. Plaanis paigaldada ka ca 3/4 osas radiaatorid ja 1/4 osas põrandaküte. Seni küttelahenduseks keskne tulikivi ahi (ca 8m3 puid aastas)+ elektriradiaatorid (kogu elektritarve ca 19Kkw aastas).
Kuna maakütet (ka puurimine ei tule kõnealla) tehniliselt paigaldada ei saa, siis on valikuks Õhk-vesi monoplokk. Vaiksem ja ehk peab kauem vastu kui Split tüüpi seade.


Ehk on kellelgil nende seadmete osas kogemusi mida jagada!

[ping]

Tere,

Kumba seadet soovitaksite: Alpha innotec LWA 122 V-Line + HV 12 või hoopis NIBE F2120 - 12 +SVVM320

Plaanis paigaldada 150m2 jaoks küttesüsteem. Plaanis paigaldada ka ca 3/4 osas radiaatorid ja 1/4 osas põrandaküte. Seni küttelahenduseks keskne tulikivi ahi (ca 8m3 puid aastas)+ elektriradiaatorid (kogu elektritarve ca 19Kkw aastas).
Kuna maakütet (ka puurimine ei tule kõnealla) tehniliselt paigaldada ei saa, siis on valikuks Õhk-vesi monoplokk. Vaiksem ja ehk peab kauem vastu kui Split tüüpi seade.


Ehk on kellelgil nende seadmete osas kogemusi mida jagada!

Reklaamjutu järgi peaks need külmal talvel töötama aga tehnilistes andmetes lk.58 on märgitud näiteks see mudel "keskmise kliima" jaoks, mitte "külma kliima" vööndisse: https://www.nibe.eu/assets/documents/27520/331386-5.pdf

Sellel graafikul on näha võimsus erinevatel temperatuuridel: https://ait-nord.ee/static/LWC-V-Line-v ... tritel.pdf

Kas üldse osta selliseid seadmeid, millede käitumine -25C juures on nii varjatud?
Et probleemide tekkimisel saab süü ajada "rumala ostja" kaela.

[Martino]

Jah, eks see tugeva miinusega töötamine ole peamine probleem. Ise pakun, et eeldatavalt mõlemad seadmed projekteeritud keskeuroopa maahedate talvede tarvis.
Alpha-Innoteci COP/välistemp sõltuvuse graafikut otsin siiani ja mitte ei leia. NIBE oma jookseb siiski -25 kraadini välja.

Samas mida siis Õhk-Vesi lahendusena üldse kasutada? Kas siis pigem SPLIT tüüpi seadet?

[ping]

Jah, eks see tugeva miinusega töötamine ole peamine probleem. Ise pakun, et eeldatavalt mõlemad seadmed projekteeritud keskeuroopa maahedate talvede tarvis.
Alpha-Innoteci COP/välistemp sõltuvuse graafikut otsin siiani ja mitte ei leia. NIBE oma jookseb siiski -25 kraadini välja.

Samas mida siis Õhk-Vesi lahendusena üldse kasutada? Kas siis pigem SPLIT tüüpi seadet?

Uhkelt reklaamitud "jahutusvõimalus" viitab soojema kliimaga seadmele, sest soojemas kliimas on ka jahutust rohkem vaja.

Igasugused vaba käega joonistatud illustreerivad pildid on müügitöös küll "veenvad argumendid" aga kui mõõdetud/deklareeritud andmete tabelis on vajalikus kohas tühi koht, siis pildid ainult piltideks jäävad.

Konstruktsiooniline lahendus (split) sõltub olemasolevast olukorrast ja soovitud tulemusest.

[Coolhouse]

Jah, eks see tugeva miinusega töötamine ole peamine probleem. Ise pakun, et eeldatavalt mõlemad seadmed projekteeritud keskeuroopa maahedate talvede tarvis.
Alpha-Innoteci COP/välistemp sõltuvuse graafikut otsin siiani ja mitte ei leia. NIBE oma jookseb siiski -25 kraadini välja.

Samas mida siis Õhk-Vesi lahendusena üldse kasutada? Kas siis pigem SPLIT tüüpi seadet?

Ping vastus on nii hea et sellist taset pole Ehitusfoorumis olnud!!!
Mõlemad tootjad on ausalt esitanud oma andmeid.

Monoblock - soojuspump on ehitatud ühe korpuse sisse. St külmaaine ringleb vaid ühe kasti sees.
Split - soojuspump on jagatud mitmeks osaks. Külmaaine ringleb välisosast mööda vasktorusid siseosassa või õhk-õhk pumpadel ka mitmesse siseosasse (multisplit).
Vahe on selles et monoblocki paigaldamiseks pole vaja külmamehaaniku kutsetunnistust kuna külmaaine on suletud "kasti" sees ning külmaaine torusid ühendada pole vaja.
Kui töömehel pabereid pole siis on monoblocki puhul tugev eelis.
Tehniiliselt võib olla tegemist samadest komponentides koosneva soojuspumbaga nii monoblock kui split variandis.
Uuemad soojuspumpade mudelid on R32 külmaainega mille rõhud on veidi kõrgemad ning seetõttu ka veidi paremad eeldused külma ilmaga töötamiseks.
Täiesti tavaline on et õhk-vesi soojuspump töötab välisõhul kuni -25 C kuid ka R32 ainega -30 C.
Loodusseaduste vastu ei saa, seega on külmast välisõhust soojusenergia kättesaamine raskem kui soojast välisõhust.

[ping]

Ping vastus on nii hea et sellist taset pole Ehitusfoorumis olnud!!!
Mõlemad tootjad on ausalt esitanud oma andmeid.

Millise vastusega on probleem?
Kas selles, et viidatud Aitnord`i avaldatud graafik alla -20C ei lähe?
Või see, et viitasin Nibe tehniliste andmete tabelis olevatele numbritele?

[Coolhouse]

Mingit probleemi pole.
Vastupidi, see on argumenteeritud ja algdokumentidele esitatud viidetega põhjendatud jutt. Sellist just tihti ei kohta.

[aqua]

Uuemad soojuspumpade mudelid on R32 külmaainega mille rõhud on veidi kõrgemad ning seetõttu ka veidi paremad eeldused külma ilmaga töötamiseks.
Täiesti tavaline on et õhk-vesi soojuspump töötab välisõhul kuni -25 C kuid ka R32 ainega -30 C.
Loodusseaduste vastu ei saa, seega on külmast välisõhust soojusenergia kättesaamine raskem kui soojast välisõhust.

Võtame näiteks R32 kondenseerumis rõhu 50C* juures (küllastunud olekus), milleks on 31.4bar.
Või näiteks aurustumis rõhu -15C* (küllastunud olekus), milleks on 4.8bar.

Võrdluseks siis R410a. millele need nr. on 30.55bar ja 4.78bar.

See vahe on nii väike, et ei vääri üldse märkimist.
Rohkem tuleks vaadata, et r32 on siseenergia, e. entalpia parem, millest tuleneb see, et sama koguse energia liigutamiseks tuleb teha vähem tööd. Just sealt tuleb r32 kasutegur.

Kuid arvestama peab sellega, et r32 on A2 rühma kuuluv külmaine, e. paljud õhk-õhk pumbade tootjad soovitavad siseruumides ühendused joota. Ideeliselt võiks sama ka õhk- vesi pumba puhul kehtida.

[joosep5]

Jah, eks see tugeva miinusega töötamine ole peamine probleem. Ise pakun, et eeldatavalt mõlemad seadmed projekteeritud keskeuroopa maahedate talvede tarvis.
Alpha-Innoteci COP/välistemp sõltuvuse graafikut otsin siiani ja mitte ei leia. NIBE oma jookseb siiski -25 kraadini välja.

Samas mida siis Õhk-Vesi lahendusena üldse kasutada? Kas siis pigem SPLIT tüüpi seadet?

Ping vastus on nii hea et sellist taset pole Ehitusfoorumis olnud!!!
Mõlemad tootjad on ausalt esitanud oma andmeid.

Monoblock - soojuspump on ehitatud ühe korpuse sisse. St külmaaine ringleb vaid ühe kasti sees.
Split - soojuspump on jagatud mitmeks osaks. Külmaaine ringleb välisosast mööda vasktorusid siseosassa või õhk-õhk pumpadel ka mitmesse siseosasse (multisplit).
Vahe on selles et monoblocki paigaldamiseks pole vaja külmamehaaniku kutsetunnistust kuna külmaaine on suletud "kasti" sees ning külmaaine torusid ühendada pole vaja.
Kui töömehel pabereid pole siis on monoblocki puhul tugev eelis.
Tehniiliselt võib olla tegemist samadest komponentides koosneva soojuspumbaga nii monoblock kui split variandis.
Uuemad soojuspumpade mudelid on R32 külmaainega mille rõhud on veidi kõrgemad ning seetõttu ka veidi paremad eeldused külma ilmaga töötamiseks.
Täiesti tavaline on et õhk-vesi soojuspump töötab välisõhul kuni -25 C kuid ka R32 ainega -30 C.
Loodusseaduste vastu ei saa, seega on külmast välisõhust soojusenergia kättesaamine raskem kui soojast välisõhust.

Oot-oot. Kui nüüd õieti aru saan siis monoblock süsteemis puudub siseosa ja küttevesi tuleb õue monobloki väisosa sisse. Siit nüüd küsimus - mis siis saab kui elekter ära läheb? Kogu see jama ju külmab õues lõhki??? Või olen asjast valesti aru saanud?

[ping]

... Oot-oot. Kui nüüd õieti aru saan siis monoblock süsteemis puudub siseosa ja küttevesi tuleb õue monobloki väisosa sisse. Siit nüüd küsimus - mis siis saab kui elekter ära läheb? Kogu see jama ju külmab õues lõhki??? Või olen asjast valesti aru saanud?

Välis ja siseosa vahelist tsirk pumpa toidetakse läbi (katla)UPS´i, näiteks sellisega: https://www.oomipood.ee/product/urz3404 ... s_300_must

Mul on Alfa2 tsirkpump ja veoauto aku suudab 3 ööpäeva seda pumpa töös hoida.
Torud on ka sellise kaldega ja kraanidega varustatud, et need saab vajadusel toast tühjaks lasta.
Minu seadme välisosal on sellise konstruktsiooniga soojusvaheti välisosas mille kohta tootja väidab, et see ei külmu lõhki ja mida kinnitavad ka mõned Rootsis toimunud seadmete külmumised.
(Muidugi kui seadme soojusvaheti on juba läbijäätunud, siis tsirkulatsiooni tekitamiseks tuleb seda sulatada.)

(Mul on Sanyo CO gaasiga monoplokk seade, mis suudab -25 välistemperatuuri juures välisosa soojusvahetis üle +100C temperatuuri tekitada ilma elektri lisakütteta. Kahjuks Rootsis korraldatud jama pärast neid enam EU`s ei müüda. Kes teab, et kust saab vajadusel?)

[Coolhouse]

Ma ei tea küll mis seal Rootsis Sanyo CO2 seadmetega juhtus aga need soojuspumbad tulid turule üle 10 a tagasi ja kuna CO2 vajab töötamiseks kõrgeid rõhkusid siis mingi aja pärast hakkasid seadmed purunema.
Katkise Sanyo Co2 asemele paigaldatakse R410A või R32 külmaainega monoplokk. Siseosa jääb sama.

Nt ES uutel R32 gaasiga monoplokkidel on 70W tenn mis avarii korral soojusvahetit soendab.
Kui vool pikalt ära on siis võib sellest torustiku osast vee välja lasta. Kuid võimalik on ka lisadsa kütteveele veidi piiritust.
Ühe asja unustate. Kui elekter on nt 6 päeva ära siis on tegemist õnnetusjuhtumiga. Kui seetõttu tekib kahju ja hoonel on kahjukindlustus siis ka kütteseade on kindlustusega kaetav. Seda kas kindlustus katab vastava kahju peab igaüks ise oma lepingust vaatama. Isegi kui ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga peab kahju tekitaja kahju hüvitama.