õhk-vesi soojuspump+keskküttepliit

[Karts22]

Tere,
Kas selline lahendus oleks praktiline? Kas neid sab ühendada automaatselt koos töötama nii, et pump lülitub siise kui vaja, aga kui pliiti kütta, siis on väljas? Olen kunagi mingit sellist lahendust näinud, aga seal oli mingi lülitus vahel, nii et ainult 1 korraga tegi ja kodust ära minnes lülitasid soojuspumba tööle.
Ja õhk-vesi soojapump teeb madalama temperatuuriga kui keskkütte pliit minu meelest. Kas see on probleemiks?

Et kokkuvõtvalt, kas selline süsteem reaalne ja kas ka praktiline?

[Coolhouse]

Kõike saab aga kas sellel on mõtet.
Paned mingi suure paagi ja pliidiga kütad seda paaki soojaks. Kui pliiti kütta ei viitsi siis kütab soojuspump.
Põrandaküte on ok aga kui paned radiaatorid siis vähemalt kahelehelised kuid vanad malradiaatorid sobivad ka.

Edasi on nii et pliiti sa enam kütta ei viitsi ja soojuspump jääbki kütma.
Ehk sellel pliidi ühendamisel paagiga pole suurt mõtet kui just selline küttesüsteem pole juba valmis ehitatud.
Pliiti võib ka ilma paagita kütta ja kui tuba peaks jahtuma siis läheb soojuspump tööle.
Soojuspumbale on muidugi mingit väiksemat paaki vaja et saaks välisosa paremini sulatada.

[Ac457765]

Soojuspumba pooleks-terveks päevaks seismine vist ka hea pole talvise ilmaga? Vahepeal tuiskab lund, sulab, jälle jäätub...

[Karts22]

Kõike saab aga kas sellel on mõtet.
Paned mingi suure paagi ja pliidiga kütad seda paaki soojaks. Kui pliiti kütta ei viitsi siis kütab soojuspump.
Põrandaküte on ok aga kui paned radiaatorid siis vähemalt kahelehelised kuid vanad malradiaatorid sobivad ka.

Edasi on nii et pliiti sa enam kütta ei viitsi ja soojuspump jääbki kütma.
Ehk sellel pliidi ühendamisel paagiga pole suurt mõtet kui just selline küttesüsteem pole juba valmis ehitatud.
Pliiti võib ka ilma paagita kütta ja kui tuba peaks jahtuma siis läheb soojuspump tööle.
Soojuspumbale on muidugi mingit väiksemat paaki vaja et saaks välisosa paremini sulatada.

Kas siis soojuspumbal tavaliselt väiksem paak?

Pliidi kütmine nagu ei oleks probleem, aga ei tahaks seda ka alati esimese asjana hommikul teha. Õhtul söögi tegemise ajal puude viskamine nagu ei oleks probleem.
Lisaks on see, et soojuspump ikkagi suure külmaga kallis ja elektrikatkestusega ka ei tööta. Siis tavaline pliit teeks köögi küll palavaks, aga õhk nii lihtsalt ka ülejäänud majasse ei liigu.

Soojuspump oleks siis pigem selleks, et pikemalt ära käies jääks toas soe ja ka et pliidi kütmine ei oleks kohustus. Elav tuli on hea, aga mitte kui kindlalt peab 2x päevas kütma.

[Karts22]

Soojuspumba pooleks-terveks päevaks seismine vist ka hea pole talvise ilmaga? Vahepeal tuiskab lund, sulab, jälle jäätub...

Kas sel puhul oleks kasu kui välisel osal mingi katus kohal? Lumi tuiskaks ikka natuke peale, aga otse peale ei sajaks siis vähemalt.
Ja kas tõesti vaja, et see pidevalt kasutuses?
Nt praegu lisaks õhksoojuspump, mis töötab natuke hommikul.

[Kalvis]

Muidugi saab. Seejuures on erinevaid ja täiesti toimivaid lahendusi. Pliidil on igal juhul kasvõi väiksem lisapaak igati bro mida soojuspumbale soovitati. Ei ole mingit põhjust miks ei võiks olla see küttesüsteemil ühine!
Nii pliit kui Soojuspump on mõlemad ühes kütteringis akupaagi taga. sõltuvalt soojuspumba juhttarkvarast tuleb seal sätestada, et pump läheb tööst välja kui suure ringi pealejooks on üle 45 C (sellega saab ta aru, et pliiti köetakse) Veel lisatakse klapid, et kui emb kumb ei tööta siis tema veesärgis vesi liiguks. Kõige keerulisem ongi soojuspumba tarkvaras see automaatika kohandada. Võid ju ka ise lülitit mängida - lükkad SP OFF ja ON käsitsi.

[ping]

Muidugi saab. ...
... Kõige keerulisem ongi soojuspumba tarkvaras see automaatika kohandada. Võid ju ka ise lülitit mängida - lükkad SP OFF ja ON käsitsi.

Kas mitte juba ammu pole EU turule toodetud soojuspumpade emaplaadil energiasäästurežiimi aktiveerimise kontaktid, väliseks juhtimiseks?
Ehk mitte soojuspumpa "ei lülitata suvalt välja" vaid antakse käsk "kütmine katkestada" ja pump ise jääb taaskütmise loa ootele.
Minu soojuspumpade Saksakeelsetes kasutusjuhendites on need märgitud ja kasutan ka neid vajadusel energiasäästu juhtimiseks.
(Kusjuures ka maaletoojafirma hooldusspetsialistile oli nende kontaktide olemasolu ja kasutamine suur üllatus.)

[Joosep Toots]

Mul sarnane lahendus põhimõtteliselt töötab ehkki variandis maaküte + halukatel. Pole küll õhk-vesi küttega kokku puutunud, aga kui asi on korralikult automaatikaga projekteeritud, ei pea sa soojuspumpa ju välja lülitama. Seega peaks ta ka jooksvalt sulatust jälgima jne.

Minu süsteem:
üle 200 m2 köetavat pinda
12,3 kW on-off maasoojuspump
26 kW halukatel
2x500L akupaagid
kõik see krempel katlaruumis
küte radiaatoritega
St. ostetud majal oli radiaatoritega halukatla süsteem juba olemas, sinna lasin maakütte juurde panna.

Ühesõnaga, kui hakkan katelt kütma, siis lülitan selle ringluspumba sisse, mis katla ja akupaakide vahet käib. Katel hakkab akupaake kütma. Kui soojuspump näeb, et akupaagis on piisav temperatuur, ei küta ta seni kuni seal temperatuur uuesti alla piiri langeb, mida ta hetkel peale/tagasivooluks tahab. Akupaagid on nii jagatud, et maasoojuspump kütab 1 paagi ülemist osa. Kui halukatel juurde hakkab kütma, siis kütab 1 paagi u. 60-70 kraadi peale, seejärel lülitab automaatika 2. paagi kütmisele.

Sinu puhul näen paari probleemi. 1. kas akupaak on olemas? 2. pliidi võimsus on reeglina suht väike ja see annab üsna lühiajalist efekti (mul hõre maja ja nüüdsete veebruarikülmadega andis katla ahjutäis sooja u. 4-ks tunniks, kuni soojuspump uuesti sisse lülitus). 3. ringluse teekond pliidist akupaagini - kas on piisavalt lähedal, et seda mõistlikult lahendada? Soojale tarbeveele see efekti ei anna, kuna see ei käi läbi akupaagi.

Igal juhul, lase korralik automaatikaga projekt teha, muidu on pidev sisse-välja lülitamine, kraanide keeramine, jälgimine ja võimalus, et miski üle keeb, temperatuur kõigub jne. Ise tahan tulevikus veel katla ja akupaagi vahelise pumba automatiseerida lasta, st lülituks sisse-välja vastavalt katla temperatuurile.

Ahjaa - see efekt on asjal veel ka, et kuna temperatuur tõuseb suht kiiresti (pealevool nt. 45->60 kraadi), siis läheb aega, enne kui ruumide termostaadid reageerivad e. korraks lööb maja (liiga) soojaks. Radiaatoritega on selline mõnus ahjuefekt, aga põrandaküttega võib ehk problemaatiliseks osutuda.