Millest alustada keskküttesüsteemi rajamist?

[Martinr]

Tere

Plaan on panna vanale majale lisaks ahjule keskküte. Infot on palju ja erinevat, ehk oskate soovitada, mis otsast seda protsessi peaks nö alustama?

Tegemist on vana rehielamuga, seni on elu käinud pooles majas, mida kütab ahi ja kööki pliit. Nüüd tahaks kasutusele võtta ka endise rehetoa. Soov oleks panna rehetuppa põrandaküte (pinda u 55m2) lisaks läheks põrandakütte alla ka köök, vannituba, osa esikut (veel u 25m2) Kokku siis põrandakütte alla u 80m2. Lisaks radiaatorid teise korruse tubadesse, kokku u 60m2. (võimalik, et hiljem radiaatorid ka ruumidesse kus hetkel ahi töös, u 40m2)
Seega kõik kokku oleks vaja kütta u 180m2 millest 40m2 osas oleks tegemist 4-6meetrise laega ( rehetuba siis maast kuni katusealuseni avatud ja laes 10m2 katuseakent.

Majas viis inimest, seega soojavee tarbimine ka täitsa arvestatav.

Maja tehtud valdavalt 15 cm palgist+5cm tselluvilla+ tuuletõke. Puitaknad, talveks käib lisaks topeltaken. Lae peal 20-30cm tselluvilla, rehetoa katuslael keskeltläbi 40cm. Soojapidavus selline keskmine? kehvemapoolne. Üht-teist saab veel kohendada.

Kütteallikana sooviks kasutada mingit halupuitu söövat katelt, kuna endal metsa tegemise võimalus. Majas katlamaja jaoks head kohta ei ole, seega sooviks katlamaja teha kõrvalolevasse abihoonesse, majast 6-7meetrit eemal. Lõputu foorumilugemise pealt jõudsin tulemuseni, et kerge varuga võiks sobida mingi 50kW puugaasikatel+ 2000l akupaak aga kuna ma ise sisuliselt teemat ei tunne, siis ei ole kindel kas see oleks mingi arvestatav lähtepunkt.

Nüüd siis küsimus, et millest peaks alustama, et need soovid reaalsuseks vormida? Kas mingist firmast kütteprojekti tellides saan ka konkreetsed joonised kuidas ja kuhu küttekontuur panna ja kuhu millised radikad tulevad, milline katel ja ühendusskeem? Kui palju rohkem infot annab mulle kütteprojekt võrreldes infoga poes, et mingi katel kütab 80m2 või 200m2 maja jne.

Või lähen mõnda katlamüügi kontorisse ja saan sealt katla koos paigaldusega ning mõni torusid panev firma teeb torutööd?
Kas põranda puhul ettevalmistuse kuni armatuurini peaks ise tegema/orgunnima + hilisem betoonivalu või on see ka põrandakütte paigalduse sees?

Kindlasti veel rida detaile, aga kui kellegil oleks selle info põhjal mingit tegevusplaani pakkuda oleksin tänulik.

[Küülaline]

Mina alustaksin projekti tellimisest kütte ja ventilatsiooni insenerilt/projekteerijalt. Siis selle projektiga kõnnid katlamüügi kontorisse ja torusid panevasse firmasse.
Katel ei küta mitte ruutmeetreid vaid kompenseerib soojakadu läbi välispiirete.

[Kalvis]

Mõistlik oleks tõesti panna paika visioon - mida sa soovid täpselt koos kütte projekteerijaga. Siis saab selgeks - kas põrandaküte või radiaatorid või mõlemad, asukohad ja kütteseadmete dimensioonid. Vaid kümmekond eurot pole ju suur summa.
Edasi nagu öeldi tipa tapa seadmeid müüvasse firmasse - katel, torustikud kõik sõlmed. Ongi kogu lugu.
Kuna puiduhaket siis niipalju silmaringi laiendamiseks - katlaid on erinevaid ja üsna mitu. On altpõlemisega katlad - sinna lükkad puud või hakke sisse ja põleb tasasel tulel aga on poolautomaatne. Siis on pelletikatlad - need on täisautomaatsed aga tahavad vaid pelleteid (neid sa ise tee). Ja siis on stookerkatlad - need on täisautomaatsed - söövad nii pelleteid kui puiduhaket (seda sa saad ise teha). Ja siis on ülaltpõlemisega söekatlad - tavalised kõik tormavad neid ostma ja paari aasta pärast viskavad välja - odav hind peegeldub puidu jaoks kehvas kasuteguris.
Vot sellised pisiasjad aga üsna olulised tuleb kütte projekteerijaga läbi rääkida.
Sama lugu nende sõlmedega - akupaak - kui palju jne. kõik sõltub veel kütte lahendusest, maja andmetest jne.
Samuti on rahaline maksumus erinev - reeglina mugavus maksab.

Üldiselt ei tasu katelseadmete müüja käest projekti küsida - nad on huvitatud kõige kallimast lahendusest, kuigi saad töötava lahenduse.

[Martinr]

Tänud vastuste eest!
Visioon on olemas: kütta u 200m2 kehvemapoolse soojapidavusega maja. Sellest 80m2 põrandaküttega ja 100m2 radikatega. Kütteallikaks halupuudega katel, ideaalis kord päevas kütmist/sättimist. Katlamaja kõrvalhoones (majast 6-7m), katlaruumi saaks ehitada selliste mõõtudega nagu vaja.

Kas kütteprojekti tegijate osas oleks soovitusi? Kalvis, mis mõttes kümekond eurot, konsultatsiooni eest?

Paljud katlafirmad pakuvad paigaldust aga mitte projekti. Kas saan õigesti aru, et kütteprojekti eelduseks on majaprojekti olemasolu? Mul paarsada aastat vana talumaja, hoone kui puzzle, seinad, laed, põrandad eri kõrguse, paksuse ja soojustusega. Sellele pädeva soojakao arvutmiseks mõeldud projekti tegemine oleks kardetavasti kallis ja keeruline ettevõtmine.

[mõte]

Vajaliku võimsuse võid kätte saada nii et tellid majale enerigiaauditi.

Põrandaküttest: Tavaliselt 20mm toru, 20cm sammuga, kontuuri pikkus võiks olla ~100m ja siis nii mitu kontuuri kui vaja. Mõnes ruumis mitu või väikestes ruumides mitme peale üks. Tavaliselt seotakse toru armatuurvõrgu külge või kasutatakse muid kinnitamise lahendusi.

Põrandaküte ja radikad tahavad tavaliselt erineva temperatuuriga vett kui radikaid just väga suureks ei aja. Kui süsteem kasutab kahe erineva temperatuuriga küttevett on vaja eraldi kahte segusõlme ja pumbagruppi mis tähendab täiendavat kulu.

Kui soe vesi tuleb ka katlast siis boiler on tõenäoliselt eraldi majas katlaruumis mis tähendab, et kui mõistliku ajaga sooja vett saada kraanist siis tuleb sooja vett pidevalt tsirkuleerida mis tõmbab sooja vee süsteemi kasutegurit alla, eriti kui seda näiteks suvel elektriga kütta.

Mulle süsteemi mõttes ei meeldi see eraldi majast kütmine, kui see teine ruum ei vaja sammuti pidevat kütet.
Sest see soojus mis jääb kütteruumi viib kogu süsteemi kasutegurit alla ja selleks pead rohkem puid tegema ning rohkem kütma. Küttesüsteem ei pea olema kole süsteem kuskile eraldi ruumi peidetud. See võib olla ka näiteks keskkütte kamin ja akupaak selle kohal mis on makseeritud reheahjuks või kamin esimesel korrusel ja akupaak teisel korrusel, lase fantaasial lennata. Kuigi arvestama peab et pumbad teevad häält.

[Kalvis]

Jep, konsultatsioon, kuid see sisaldab kõike mis vaja, et saad küttesüsteemi valmis ehitada. Saad üldskeemid, õpetused kuidas ise ehitada, vajalikud arvutused et dimensioneerida elemendid. Loomulikult seadmete valiku soovitused. Kuna projekt eeldab KOV kõlbulikku teostust siis see on kallim kuid kõigest kahekohaline number. Projekti jaoks on vaja digitaalset majaplaani, enamusel pole.

[Küülaline]

Vaid kümmekond eurot ... üldskeemid, õpetused kuidas ise ehitada, vajalikud arvutused ...
projekt on kallim ... kuid kõigest kahekohaline number

Tähendab sa väidad, et 180 m² üsna keerulise hoone hoone soojakadude arvutused, küttesüsteemi skeemid ja seadmete valiku saab 10 € eest?
Ja täis kütteprojekti koos plaanide, skeemide, spetsidega saab alla 100 €?
Võtame kõik maksud maha, siis jääb projekteerijale töötasuks umbes pool sellest?

[951]

...
Üldiselt ei tasu katelseadmete müüja käest projekti küsida - nad on huvitatud kõige kallimast lahendusest, kuigi saad töötava lahenduse.

Mul oli vastupidine kogemus. Nende eesmärk on ju süsteem sulle maha müüa, mitte raisata aega projekteerimisele ja siis vaadata, kuidas sa uksest välja kaod, kuna vint keerati üle.

[Martinr]

Kui soe vesi tuleb ka katlast siis boiler on tõenäoliselt eraldi majas katlaruumis mis tähendab, et kui mõistliku ajaga sooja vett saada kraanist siis tuleb sooja vett pidevalt tsirkuleerida mis tõmbab sooja vee süsteemi kasutegurit alla, eriti kui seda näiteks suvel elektriga kütta.

Mulle süsteemi mõttes ei meeldi see eraldi majast kütmine, kui see teine ruum ei vaja sammuti pidevat kütet.
Sest see soojus mis jääb kütteruumi viib kogu süsteemi kasutegurit alla ja selleks pead rohkem puid tegema ning rohkem kütma.

Need head tähelepanekud. Kas seda kraanist sooja vee ootamise asja annaks lahendada/leevendada kui praegust köögis oleva 50l elektriboileri ühendaks katlamaja soojavee toru otsa? Et siis elektriboilerist toas saaksin kohe sooja vee ja boiler võtaks katlamaja torust juba leiget/kuuma vett?

Teine ruum oleks töökoda, otseselt kütet ei vaja aga paha ka ei teeks. Mis suurusjärgus see katlaruum kogu süsteemist energiat rööviks? Mingis siinse foorumi teemas toodi välja, et katlaruum ei tohiks tegelikult olla majas see kõige soojem koht, vastasel juhul on torud, akupaak kehvalt soojustatud. Kuidas reaalne elu on, kas on võimalik katlamaja tehnikat nii isoleerida, et soojakadu minimaalne? Enamus inimestel katel keldris, ega seal vist ka seda lisasoojust tarvis ei ole ja läheb justkui samuti kaotsi?

[Urmas]

Teine ruum oleks töökoda, otseselt kütet ei vaja aga paha ka ei teeks.

Seedi veel seda ideed! Minu arvates ei tohiks sellel midagi viga olla, eriti kui see töökojale paha ei tee.
Võid ju katlamaja üleliigse soojuse väga edukalt ära kasuatada ka töökoja soojemana hoidmisena. Vaja on selleks seina puurida vaid kaks 200mm auku ülesse ja alla. Ülemisse auku paned aegreleega ventilaatori, mis aeg-ajalt puhub katlamaja soojuse töökotta.

Mingis siinse foorumi teemas toodi välja, et katlaruum ei tohiks tegelikult olla majas see kõige soojem koht, vastasel juhul on torud, akupaak kehvalt soojustatud.

Tahes tahtmata ei suuda sa ei katelt, akupaaki ega torusid isoleerida nii, et nendest eelnimetatutest piuksugi soojust ei lekiks, siis miks mitte see lekkiv soojus ära kasutada töökoja pluss kraadides hoidmiseks.

[Kalvis]

Vaid kümmekond eurot ... üldskeemid, õpetused kuidas ise ehitada, vajalikud arvutused ...
projekt on kallim ... kuid kõigest kahekohaline number

Tähendab sa väidad, et 180 m² üsna keerulise hoone hoone soojakadude arvutused, küttesüsteemi skeemid ja seadmete valiku saab 10 € eest?
Ja täis kütteprojekti koos plaanide, skeemide, spetsidega saab alla 100 €?
Võtame kõik maksud maha, siis jääb projekteerijale töötasuks umbes pool sellest?

Täis kütteprojekti kõigi arvutustega saab alla 100€. KOV kõlbuliku. Tahtjaid pole, rasked ajad.
10€ saab kiirarvutustega küttesüsteemi üldjoonistega. Igatahes kobedama ja põhjalikuma kui küttekontorid kauba peale annavad.

[Kalvis]

...
Üldiselt ei tasu katelseadmete müüja käest projekti küsida - nad on huvitatud kõige kallimast lahendusest, kuigi saad töötava lahenduse.

Mul oli vastupidine kogemus. Nende eesmärk on ju süsteem sulle maha müüa, mitte raisata aega projekteerimisele ja siis vaadata, kuidas sa uksest välja kaod, kuna vint keerati üle.

Olen ise küttekontoritest küsinud. JAH - nende eesmärk ongi võimalikult paljud seadmed sulle maha müüa, kuid nad siiski üldjooniseid väljastavad. Üksjagu ostavadki nii, küsija plaanis vist sama. Silma pilgutamata müüakse täisautomaatne pelletikatel koos tonnise akupaagiga ja küttekontrolleritega maha.

[Toivo5]

Oled kindel, et soovid hakata poole kohaga katlakütjaks? Saan aru, et puit oma metsast tuleb ise tehes turuhinnast odavam aga... päris palju töötunde, et need halud lõpuks katlasse saada. Olen selle ise kõik läbi teinud aastate eest ja seda aega tagasi küll ei igatse.
Minu poolt oleks soe soovitus, et kui niikuinii pead ostma akupaagi, katla ja lisaks veel välja ehitama katlamaja ning maa-aluse trassi - siis kuluta see raha juba nii, et ei pea pidevalt kütmise pärast muretsema. Ehk siis maaküte või korralik õhk-vesi soojuspump. Korralik 16 kw õhk-vesi pump saab sinu majaga suurepäraselt hakkama ja teeb lisaks ka veel sooja vee. Kui meeldib meeletult küttepuid teha, saab need alati soovijatele maha müüa
Varukütteks võiks olla üks halgudega köetav ahi, juhuks kui peale nn "jaanuaritormi" Elektrilevi sinu elamise 2 nädalaks "ära unustab". Kindlat elektriühendust vajaksid ka halukütte puhul niiehknaa. Halukütte kasuks otsustamisel oleks mõistlik 50 kw katla järele ühendada 3000 liitrine akupaak, oleks pisut mugavam elu.

[Metsakraav]

3000 liitrist akupaaki on olnud vaja suvel sooja vee saamiseks kütta 2x nädalas,
soojatrassi ligi 50 meetrit.
Katlatootja soovitab 50kw katlale akupaaki 3000-4000 liitrit.

[Ac457765]

Katlatootja soovitab 50kw katlale akupaaki 3000-4000 liitrit.

6-7 tundi kütta vaja külma ilmaga. Kui tahaks kiiremini, siis võimsamat katelt vaja. Või siis väiksem paak, saab lühema ajaga köetud, aga kütta on vaja sagedamini.

[ahjuke]

Oled kindel, et soovid hakata poole kohaga katlakütjaks? Saan aru, et puit oma metsast tuleb ise tehes turuhinnast odavam aga... päris palju töötunde, et need halud lõpuks katlasse saada. Olen selle ise kõik läbi teinud aastate eest ja seda aega tagasi küll ei igatse.
Minu poolt oleks soe soovitus, et kui niikuinii pead ostma akupaagi, katla ja lisaks veel välja ehitama katlamaja ning maa-aluse trassi - siis kuluta see raha juba nii, et ei pea pidevalt kütmise pärast muretsema. Ehk siis maaküte või korralik õhk-vesi soojuspump. Korralik 16 kw õhk-vesi pump saab sinu majaga suurepäraselt hakkama ja teeb lisaks ka veel sooja vee. Kui meeldib meeletult küttepuid teha, saab need alati soovijatele maha müüa
Varukütteks võiks olla üks halgudega köetav ahi, juhuks kui peale nn "jaanuaritormi" Elektrilevi sinu elamise 2 nädalaks "ära unustab". Kindlat elektriühendust vajaksid ka halukütte puhul niiehknaa. Halukütte kasuks otsustamisel oleks mõistlik 50 kw katla järele ühendada 3000 liitrine akupaak, oleks pisut mugavam elu.

Ka mul halupuu küte läbi elatud ja ei igatse enam tagasi.Täna kütan hakkega viadrust ca tund päevas ja söögid teen kalvise katelpliidil ja sellel soemüür taga ja hea.katla kütminsel pean käsitsi süütama siis poole tunni tagant jälgin,et punkris oleks piisavalt haket ja lõpuks põletan tühjaks ja vesi peale ja tuli kustu,siiber kinni ja kõik.Mulle sobib ja meeldib.
Halupuu küttele mõtetu rajadaküttevärki,enne pane pellet.

[Küülaline]

põletan tühjaks ja vesi peale ja tuli kustu,siiber kinni ja kõik

Mis mõttes vesi peale? Kuhu ja mis vesi?

[ahjuke]

põletan tühjaks ja vesi peale ja tuli kustu,siiber kinni ja kõik

Mis mõttes vesi peale? Kuhu ja mis vesi?

Ikka otseses mõttes,etteveokolus kus tigu on selle kolu peale läheb trassist veetoru,keerad kraani lahti ja kustutad tule ära ja puru jäägid lähevad märjaks ja ei sütti enam.

[ahjuke]

Ja kui kedagi peaks huvitama hakkega kütmise kütuse omahind siis kraavi kaldalt võsakaga maha võsa ja naine laob hunnikutesse,paar päeva max ja on maas ja üle 5 liitri aspenit ei kulu.Traktoriga tõstan kange liigutades hunnikud kärule,koorem peal kodu punuma ja kodus kärult otse hakkurisse ja hakkur sülitab otse hoidlasse ja sinna tema jääb.paari päevaga on 30-40 kanti hakke jagu veetud ja hakitud ja üle 50-60 liitri vast diislit ei kulu.Talvel kottidesse ja kotist katlasse.100€ vast on aastane küttekulu,pliidi kütteks vast max 10 ruumi puid aasta peale.Võsa kasvab rohkem peale kui eest ära kütta jõuad.Hermetlon pakub ka juba päris mõistliku hinnaga hakkekatelt ja põletit,1 peaks vist kihnus töötama ja veel mõned eestimaal laiali.Seega maal elades tasub mõelda hakke küttele.Suvel sai vahetatud ka vana akupaak vist 650L soojapood paagi vastu ja siiani on jätkunud kord päevas katla kütmine ja kõvema külmaga kütab pliiti ka paar korda päevas,nii saab soemüüri ka soojaks ja kui ikka -20 teeb siis köögi põrandasse ka 20 ruutu soe vesi sisse ja elu lill.

[ping]

Ja kui kedagi peaks huvitama hakkega kütmise kütuse omahind siis kraavi kaldalt võsakaga maha võsa ja naine laob hunnikutesse,paar päeva max ja on maas ja üle 5 liitri aspenit ei kulu.Traktoriga tõstan kange liigutades hunnikud kärule,koorem peal kodu punuma ja kodus kärult otse hakkurisse ja hakkur sülitab otse hoidlasse ....

Ehk traktori ja hakkuri soetusmaksumus ja hoolduskulud peaks siis ka sisalduma küttesüsteemi maksumuses.

(Meenub ühe ilma oma metsata "mõisahoone" müügikuulutus, kus müügihind sisaldas ka Bobkätti millega sai hõlpsalt iga nädal 800kg kütteks kuluvaid puid kuurialt katlajuurde toimetada.)

[Urmas]

Ehk traktori ja hakkuri soetusmaksumus ja hoolduskulud peaks siis ka sisalduma küttesüsteemi maksumuses.

Ei tea, kas sul on kunagi väiketraktor olnud, kuid mu lähikontaktse suguvõsasse ilmus uue isendina üks hiinlane umbes eelmise sajandi 80-te keskel. Müüsime selle eelmine aasta lähikontaktse sugulasele edasi ja saime 10% uue(loe kasutatud) jaapanlase hinnast. Hämmastav oli see, et isegi minu 20-aastase kogemuse põhjal ei vajanud see hiinlane praktiliselt mingit remonti. Müügiga läksid kaasa veel traktori ostmisega kaasas olnud mootori remondikomplekt. Jah, kord oli vaja rooliotsa keevitada ja rattarummul kah midagi. Isegi rehvid olid müügi hetkel originaalid. Arvan, et selle isendi hoolduskulu 30+ aasta peale oli praktiliselt 0.
Minu jutu mõte on see, et kui hakata senti pooleks lööma, siis sellega rikub ainult oma närve.
Täpselt nagu hiljutises ukseteemas. Näiteks meie kortermajas ei ole trepikojas radikaid ja üleüldse on meie majas paras kombo. Meil on põrandaküte, mõnel korteril ahjuküte, mõnel Õ-Õ soojuspump, mõnel Õ-Õ soojuspump+ osaliselt elektriga põrandaküte. Ja enamusel(ka meil) on õhukesest plekist hiinakate toodetud "soojustatud" välisuksed. On need soojapidavad?
Minu jutu mõte- kokkuhoiu nimel ei tohi lolliks minna ja kõiki muutujaid ei ole võimalik ette näha!

[ping]

... Minu jutu mõte on see, et kui hakata senti pooleks lööma, siis sellega rikub ainult oma närve.
Täpselt nagu hiljutises ukseteemas. ....
... Ja enamusel(ka meil) on õhukesest plekist hiinakate toodetud "soojustatud" välisuksed. On need soojapidavad?
Minu jutu mõte- kokkuhoiu nimel ei tohi lolliks minna ja kõiki muutujaid ei ole võimalik ette näha!

Toon näiteks ühe konkreetselt juhtunud enamusele tundmatu, ukseteemalise "ettenägematu muutuja".
Nimelt selline soojustamata plekist uks, maja välisuksena, saab suure külma korral nii kinni jäätuda, et hommikul ei saa uksest välja ja peab akna kaudu lapsi kooli saatma.
Muidugi soojafööniga mõni tund jännates saab jälle ukse ilusti käima aga kas järgmine päev jälle on huvi sellise seikluse kordamiseks. (Ukselehe ja lengi vahe jäätub kinni ja enne lahti ei saa, kui kogu krempel on soojaks aetud, muidu rebib tihendid puruks ja tuul hakkab läbipuhuma.)

Ma kohe ei tea, et kuidas sellisel juhul kahju rahas hinnata, sest uus uks tuleb nagunii panna kui majal puudub tagavara väljapääs.

[Kalvis]

Kui tahetakse automaatset katlale kütet omast metsast siis muud lahendust pole - võsa lõikamine ja puiduhakkur tuleb küttelahendusel lisakuludena arvesse võtta. Ja loomulikult oma töötunnid puiduhakke tegemiseks.
Haluküte parem pole - seal on kulu sama - puude langetamine, tükeldamine ja talvel katlakütja amet.

[ahjuke]

Täisjõus mees teeb max 2-3 päevaga aasta küttevaru haket valmis.Kõigepealt tuleb katel põletiga valida ja siis selline hakkur otsida mis suuddab põletile söödavat haket toota.Hermeton põleti minu haket nt ei söö ja minu põleti jälle ei söö tööstushaket ilmselt.Hakkuri uue saab juba kilo+ kätte ja see on investeering kogu eluks põhimõtteliselt.Minul oli traktor juba ammu enne olemas pärandusena ja tuli hakkur sebida,põleti ja katel.Kõik need on sebitu mitte korraga vaid jupi kaupa,iga aasta pisut investeeritud ja ilma liisinguteta.Teed tööd,raha tekib ostad asjad,teenid uue ostad järgmise....Minul kilomeetri raadiuses piisavalt võsa,kraavikaldad,kõrgepingeliinid,oma parkmetsaalune.Noorel kuul lõikad ja kasvab jõudsalt ja hetkel kahe talve jagu kütet hoidlates ja hoidlaks sobib hästi nt veokate kaubakuudid,alla tonna saab juba 9m pika kätte.

[Ac457765]

Ja kui kedagi peaks huvitama hakkega kütmise kütuse omahind siis kraavi kaldalt võsakaga maha võsa ja naine laob hunnikutesse,paar päeva max ja on maas ja üle 5 liitri aspenit ei kulu.Traktoriga tõstan kange liigutades hunnikud kärule,koorem peal kodu punuma ja kodus kärult otse hakkurisse ja hakkur sülitab otse hoidlasse ja sinna tema jääb.paari päevaga on 30-40 kanti hakke jagu veetud ja hakitud ja üle 50-60 liitri vast diislit ei kulu.Talvel kottidesse ja kotist katlasse.100€ vast on aastane küttekulu,pliidi kütteks vast max 10 ruumi puid aasta peale.

Kui sa selle 40 m3 haket laseksid hakkuril ostja toodud haagisesse sülitada ja oma 10 ruumi puid kuuri asemel teise haagisesse loobiksid, siis antaks sulle u. 1000 eur peo peale. Nii et sa unustasid oma aastasel küttekulul ühe nulli tagant ära.