Ehitusfoorum

Tere,

oli plaanis ühetoalisele korterile paigaldada puitparketi alla infrapuna küttekile. Mulle on oluline ühtlane soojaringlus korteris ning soe põrand jala all.
Kuidas on reaalsete kasutajate kogemused sellega? Mulle tundub, et asi ei ole just väga levinud ja populaarne, kuna paigaldajad saavad sisuliselt järgmine päev paigaldama tulla

Levinud ja väga populaarne ei ole sellepärast, et see on otsene elektriküte ja selle hind on teadagi kallimapoolne. Kasutusmugavus on muidugi väga hea.

Küülaline kirjutas: ↑27 Nov 2020, 10:46 Levinud ja väga populaarne ei ole sellepärast, et see on otsene elektriküte ja selle hind on teadagi kallimapoolne. Kasutusmugavus on muidugi väga hea.

Aga milline oleks alternatiiv? Ahju ei saa ehitada, õhk-soojuspumpa ei soovi häiriva sahina pärast, mis väikeses korteris on vägagi häiriv. Lisaks tekib probleeme välise seadme paigalduse koha leidmisega. Tavaline elektriradiaator ei levita sooja ühtlaselt ning põrandad on ikka külmad.
Mõtteid?

Mõtteid?

Seda otsest elektrikütet ei pea kartma
Sinu puhul on see õige mõte

xxx111 kirjutas: ↑27 Nov 2020, 11:26Seda otsest elektrikütet ei pea kartma

Ei pea muidugi kartma. Tegelikult on elektriküte kõige suurema kasuteguriga kütteviis üldse (jättes muidugi soojuspumbad kõrvale).
Põrandakütte puhul hajub muidugi natuke soojust põrandasse ka, aga näiteks keset tuba seisva elektriradika kasutegur on tõesti 100 %.

Lisaks Sinu poolt enne mainitud kasutusmugavus ning vähetähtis pole ka soodne alginvesteering

Elektrikulu kokkuhoiu mõttes on ka see infrapuna kile hea, saab reguleerida temperatuuri päevade ja kellaaegade kaupa, ehk kui oled tööl, siis lased mõne kraadi alla, samuti öösel. See peaks andma samuti mingi kokkuhoiu küttekuludes. Selle vastu, et allapoole maapinda ei küte, on neil mingid spets peegelduvad kiled, mis küttekile alla läheb. See peaks siiski suurema enamuse soojast üles suunama.
Samuti väidetavalt see, et kui põrand on soe ja jalgadel soe, siis võib toa enda õhutemperatuur olla kraadi või paari võrra madalam.

Eletriküte on eletriküte
Kui sinna lisada "infrapuna" siis sisuliselt asi ei muutu
Kõike mida kirjutatakse reklaamlehtedel ei ole vaja liiga tõsiselt võtta (tasub ise ka mõelda)

Einar57 kirjutas: ↑27 Nov 2020, 12:45kui põrand on soe ja jalgadel soe, siis võib toa enda õhutemperatuur olla kraadi või paari võrra madalam

See peaks siis kehtima ka vee-põrandakütte puhul, aga ma ei ole kuulnud sellisena reklaamitavat.

Küülaline kirjutas: ↑27 Nov 2020, 14:07

Einar57 kirjutas: ↑27 Nov 2020, 12:45kui põrand on soe ja jalgadel soe, siis võib toa enda õhutemperatuur olla kraadi või paari võrra madalam

See peaks siis kehtima ka vee-põrandakütte puhul, aga ma ei ole kuulnud sellisena reklaamitavat.

No ju siis reklaamibürood ei ole veel selle peale tulnud

Einar57 kirjutas: ↑27 Nov 2020, 12:45 Elektrikulu kokkuhoiu mõttes on ka see infrapuna kile hea, saab reguleerida temperatuuri päevade ja kellaaegade kaupa, ehk kui oled tööl, siis lased mõne kraadi alla, samuti öösel. See peaks andma samuti mingi kokkuhoiu küttekuludes. Selle vastu, et allapoole maapinda ei küte, on neil mingid spets peegelduvad kiled, mis küttekile alla läheb. See peaks siiski suurema enamuse soojast üles suunama.
Samuti väidetavalt see, et kui põrand on soe ja jalgadel soe, siis võib toa enda õhutemperatuur olla kraadi või paari võrra madalam.

Ükskord ometi on olemas asi mis soojust suunab. Sealt see kasutegur tulebki. Muidu peab see soojus omast tarkusest ülespoole liikuma ja see tirib kasuteguri kolinal alla ...

Einar57 kirjutas: ↑27 Nov 2020, 12:45 Elektrikulu kokkuhoiu mõttes on ka see infrapuna kile hea, saab reguleerida temperatuuri päevade ja kellaaegade kaupa, ehk kui oled tööl, siis lased mõne kraadi alla, samuti öösel. See peaks andma samuti mingi kokkuhoiu küttekuludes. Selle vastu, et allapoole maapinda ei küte, on neil mingid spets peegelduvad kiled, mis küttekile alla läheb. See peaks siiski suurema enamuse soojast üles suunama.
Samuti väidetavalt see, et kui põrand on soe ja jalgadel soe, siis võib toa enda õhutemperatuur olla kraadi või paari võrra madalam.

Põhimõtteliselt õige, aga põhiline kokkuhoid küttekilel tuleneb sellest, et küte tarvitaks voolu siis kui sooja vaja on mitte nagu betoonpõrand mille soojenemise aeg on tunduvalt pikem ja selle pikema aja jooksul kütab ka alumise korteri lage.
Kõiki küttekehasid saab vajadusel termostaadiga juhtida ja kokkuhoid sõltub seadistamisest.

Panin autoelamu (mida kasutatakse aastaringseks elamiseks) põrandale (soojustuse paksusega 5cm peno) ca 120W võimsusega küttekile ja omanik oli väga rahul, sest: "Nüüd saab kasvõi paljajalu talvel käia ja telekat vaadata, mitte nagu enne kus jalad ruttu ka kottadega külmetama hakkasid".

Varem öeldud - investeeri viltidesse, villastesse sokkidesse ja kuuma naisukesse siis milline kokkuhoid. Polegi maja kütta vaja! 0 energia maja

Kalvis kirjutas: ↑08 Dets 2020, 08:09 Varem öeldud - investeeri viltidesse, villastesse sokkidesse ja kuuma naisukesse siis milline kokkuhoid. Polegi maja kütta vaja! 0 energia maja

Mis kokkuhoiust sa räägid? Ma kahtlustan, et kuuma naisukese soetamine sooja saamise eesmärgil nullivad ära selle kuumale naisukesele kuluvad hoolduskulud.

Urmas kirjutas: ↑08 Dets 2020, 13:01 Mis kokkuhoiust sa räägid? Ma kahtlustan, et kuuma naisukese soetamine sooja saamise eesmärgil nullivad ära selle kuumale naisukesele kuluvad hoolduskulud.

Ole ise armsam, siis maksavad veel pealegi.

ping kirjutas: ↑06 Dets 2020, 20:55
Põhimõtteliselt õige, aga põhiline kokkuhoid küttekilel tuleneb sellest, et küte tarvitaks voolu siis kui sooja vaja on mitte nagu betoonpõrand mille soojenemise aeg on tunduvalt pikem ja selle pikema aja jooksul kütab ka alumise korteri lage.
Kõiki küttekehasid saab vajadusel termostaadiga juhtida ja kokkuhoid sõltub seadistamisest.

Vägisi meenub tüüpiline korteri müügikuulutus, kus pole küttesüsteemi ja asub soojustamata majas. Seina peal on elektriradiaatorid ja all jutt kui head ja odavad kommunaalid, kuna saad ise valida palju kütad. Ma usun, et kõik kes sellises korteris kunagi elanud, teavad, mida see reaalsuses tähendab.

Termostaat on lihtsalt üks lüliti, mis on ka kõige odavalt elektriradiaatoril olemas - ei ole veel märganud, et selle abil saaks kuidagi rohkem soojusenergiat toota, kui võrgust elektrit tarbitakse. Jah, küttekile parketi all teeb põranda kiiremini soojaks, aga see on ka kõik, ega tuba sellest kohe soojaks ei lähe. Ei ole mõtet seda vesipõrandaküttega võrrelda, kuna viimase taga on tõenäoliselt soojuspump või katel, mida ei saa elektri otseküttega võrrelda.

elektron kirjutas: ↑09 Dets 2020, 09:18

ping kirjutas: ↑06 Dets 2020, 20:55
Põhimõtteliselt õige, aga põhiline kokkuhoid küttekilel tuleneb sellest, et küte tarvitaks voolu siis kui sooja vaja on mitte nagu betoonpõrand mille soojenemise aeg on tunduvalt pikem ja selle pikema aja jooksul kütab ka alumise korteri lage.
Kõiki küttekehasid saab vajadusel termostaadiga juhtida ja kokkuhoid sõltub seadistamisest.

Vägisi meenub tüüpiline korteri müügikuulutus, kus pole küttesüsteemi ja asub soojustamata majas. Seina peal on elektriradiaatorid ja all jutt kui head ja odavad kommunaalid, kuna saad ise valida palju kütad. Ma usun, et kõik kes sellises korteris kunagi elanud, teavad, mida see reaalsuses tähendab.

Termostaat on lihtsalt üks lüliti, mis on ka kõige odavalt elektriradiaatoril olemas - ei ole veel märganud, et selle abil saaks kuidagi rohkem soojusenergiat toota, kui võrgust elektrit tarbitakse. Jah, küttekile parketi all teeb põranda kiiremini soojaks, aga see on ka kõik, ega tuba sellest kohe soojaks ei lähe. Ei ole mõtet seda vesipõrandaküttega võrrelda, kuna viimase taga on tõenäoliselt soojuspump või katel, mida ei saa elektri otseküttega võrrelda.

Teadmiste ja katsetulemustega usu vastu ei saa.

Psühholoogias nimetatakse seda kui "totaalne mõistmatus" ja "funktsionaalse lugemisoskuse puudumine".

Ühetoalisesse korterisse või haagiselamusse, oma katlaga köetava massiivse betoonpõranda rajamine on paras insenertehniline väljakutse.

ping kirjutas: ↑09 Dets 2020, 11:21 a katsetulemustega usu vastu ei saa.

Psühholoogias nimetatakse seda kui "totaalne mõistmatus" ja "funktsionaalse lugemisoskuse puudumine".

Ühetoalisesse korterisse või haagiselamusse, oma katlaga köetava massiivse betoonpõranda rajamine on paras insenertehniline väljakutse.

Ma ei ole kuskil väitnud, et küttekile poleks mõistlik lahendus ühetoalisse korterisse, aga puht kulu poolest ei tal mingisugust eelist õliradiaatori või konvektorradiaatori ees. Juhi ja reguleeri seda ükskõik kui targalt, kilovatt jääb ikka kilovatiks. Kõik see kokkuhoid tuleb ainult külma toa arvelt.

elektron kirjutas: ↑09 Dets 2020, 13:02

ping kirjutas: ↑09 Dets 2020, 11:21 a katsetulemustega usu vastu ei saa.

Psühholoogias nimetatakse seda kui "totaalne mõistmatus" ja "funktsionaalse lugemisoskuse puudumine".

Ühetoalisesse korterisse või haagiselamusse, oma katlaga köetava massiivse betoonpõranda rajamine on paras insenertehniline väljakutse.

Ma ei ole kuskil väitnud, et küttekile poleks mõistlik lahendus ühetoalisse korterisse, aga puht kulu poolest ei tal mingisugust eelist õliradiaatori või konvektorradiaatori ees. Juhi ja reguleeri seda ükskõik kui targalt, kilovatt jääb ikka kilovatiks. Kõik see kokkuhoid tuleb ainult külma toa arvelt.

Teema esimene post algas küsimusega ühetoalise korteri kohta.

Kas oled ise elanud 14m2 korteris, kus korterite vaheline kivisein on +14C (kõrvalkorteri tüüp suitsetas toas ja aken oli tal pidevalt poikvel) ja katsetanud selles infrapunakütet et nii julgeid väiteid pillud?

Kokkuhoid tekkibki sellest, et sellel ajal kui ise kodus pole, siis võib tuba olla ka ümbritsevate korteritega samas temperatuuris ja lisaenergia kulu puudub.
Koju saabudes saab kütteseadme temperatuuri (võimsust) ruttu tõsta ja siis jälle langetada ööseks.

14m2 tellismaja korteris kasutasin katsetamiseks ampermeetrit, voolumõõtjat, labori autotrahvot LATR-1m https://www.osta.ee/autotrafo-latr-1m-36736360.html, IR termomeetrit, tavalisi termomeetreid, õhu niiskuse mõõtjat ja igaks juhuks termostaati ning IR kiirgurit ja kilesid.
Elamisväärse ruumisoojuse (ca +23C) hoidmiseks (eluolukorras ja öösel) oli vaja ca 170W energiat pidevalt soojendamas, mis ei olnud oluline koormus rahakotile.

(Analoogseid "elamisväärse subjektiivse ruumisoojuse" katseid olen teinud ka Aero375, karkass- ja palkseintega hoones, enne viimase maja ehitamist.)

Ükski küttekeha iseenesest pole võlusõna kokkuhoiuks, kui seda targalt ei kasuta.

Kasutades näiteks pidevalt töötavat elektriradiaatorit või (nõrgalt isoleeritud) põrandakütet soojendatakse läbi soojustamata piirete kõrvalkortereid, mida naabrid kinni ei maksa.

ping kirjutas: ↑09 Dets 2020, 14:42 Teema esimene post algas küsimusega ühetoalise korteri kohta.

Kus ma vastupidist väitnud olen? Või mis tähtsust see tubade arv üldse omab?

ping kirjutas: ↑09 Dets 2020, 14:42 Kokkuhoid tekkibki sellest, et sellel ajal kui ise kodus pole, siis võib tuba olla ka ümbritsevate korteritega samas temperatuuris ja lisaenergia kulu puudub.
Koju saabudes saab kütteseadme temperatuuri (võimsust) ruttu tõsta ja siis jälle langetada ööseks.

Mis see tõstetud võimsus 16 ruuduse korteri kohta on ja kui kaua peab sellisel võimsusel olema, et koju saabudes oleks tuba näiteks 22 kraadi ? Ma võibolla vaatasin väga valet toodet, aga infrapuna põrandakütte võimsus on keskeltläbi 100W ruudu kohta. See ei tee 16 ruuduse toa kohta just väga palju. Panen siia kõrvale oma 10 ruuduse keldriboksi, kus on 2kW soojapuhur ning see peab ikka hea mitu tundi uhama, et 10 kraadisest ruumist saaks 15 kraadine ruum, kus natuke mingit tööd nokitseda saaks. PS, keldriboks kuskilt läbi ei puhu, on neli paksu kiviseina.

ping kirjutas: ↑09 Dets 2020, 14:42 Kasutades näiteks pidevalt töötavat elektriradiaatorit või (nõrgalt isoleeritud) põrandakütet soojendatakse läbi soojustamata piirete kõrvalkortereid, mida naabrid kinni ei maksa.

Sa väidad, et infrapuna põrandakütte puhul puudub soojuskadu läbi seinte ja lae?

elektron kirjutas: ↑09 Dets 2020, 16:34 ...

ping kirjutas: ↑09 Dets 2020, 14:42 Kasutades näiteks pidevalt töötavat elektriradiaatorit või (nõrgalt isoleeritud) põrandakütet soojendatakse läbi soojustamata piirete kõrvalkortereid, mida naabrid kinni ei maksa.

Sa väidad, et infrapuna põrandakütte puhul puudub soojuskadu läbi seinte ja lae?

Vaevalt ta seda väitis. Pigem vist, et väikese soojusmahtuvusega põrandaküttega õnnestub hoida toatemperatuuri ja välispiirded natuke jahedamana sel ajal kui ise kodus pole?

Mu põhiteema:
Ainuke realistlik võimalus kütta korterit sm jossifi aegses majas, on elekter. Keskküttest on KÜ üldse loobunud, enamik kütab gaasiga. Gaasikütte oleks pidanud nullist ehitama, seega elekter. Osa põrandat on veel viimistluseta, saaks panna ca 8 m2 küttekilet maha (640W). Kas sellel on mõtet?

...arvestades, et 1. korrus, betoonvahelagi, kelder kütteta. Vahelael 100mm laagid, 25-30mm vana laudpõrand. Peale tuli/tuleb 10mm osb ja liimitud LVT. Enamik LVT-d juba paigas.
Koridoris (ca 5 m2) on veel laudpõrand (foto). Vaja panna osb(+küttekile?) ja liimida lvt
Elutoas on OSB paigas ja suurem osa LVT-d ka. Sinna saaks panna ca 2,5 m2 küttekilet. Suurem osa korteri küttest hakkab tulema konvektoritest ja IR paneelidest.

Miks ma kõhklen - natuke sooja põrandat talvel oleks tore aga ei tahaks oma põrandaga keldrit kütta. Olen pisut skeptiline, et see küttekile allapoole üldse ei soojenda. Laudpõranda all soojustust pole. Betoonil on veidi liiva ja saepuru. Koridori osas, kus OSB on veel panemata, võiks panna OSB alla näiteks 2-3 mm parketialusvaiba soojusisolatsiooniks. See vist kuigipalju päästaks.

optimist88 kirjutas: ↑12 Okt 2023, 12:54

elektron kirjutas: ↑09 Dets 2020, 16:34 ...

ping kirjutas: ↑09 Dets 2020, 14:42 Kasutades näiteks pidevalt töötavat elektriradiaatorit või (nõrgalt isoleeritud) põrandakütet soojendatakse läbi soojustamata piirete kõrvalkortereid, mida naabrid kinni ei maksa.

Sa väidad, et infrapuna põrandakütte puhul puudub soojuskadu läbi seinte ja lae?

Vaevalt ta seda väitis. Pigem vist, et väikese soojusmahtuvusega põrandaküttega õnnestub hoida toatemperatuuri ja välispiirded natuke jahedamana sel ajal kui ise kodus pole?

Mu põhiteema:
Ainuke realistlik võimalus kütta korterit sm jossifi aegses majas, on elekter. Keskküttest on KÜ üldse loobunud, enamik kütab gaasiga. Gaasikütte oleks pidanud nullist ehitama, seega elekter. Osa põrandat on veel viimistluseta, saaks panna ca 8 m2 küttekilet maha (640W). Kas sellel on mõtet?

...arvestades, et 1. korrus, betoonvahelagi, kelder kütteta. Vahelael 100mm laagid, 25-30mm vana laudpõrand. Peale tuli/tuleb 10mm osb ja liimitud LVT. Enamik LVT-d juba paigas.
...

Mõistlik oleks põrand üles kakkuda, betooni peale EPS panna, niipalju, kui seda mahub ning selle peale kas OSB või mingi muu plaat.

Varasema arurelu teemal: Kui põrandaküte ja radikad on sama võimsusega, tundub põrandaküte siiski tiba soojem, parema soojusjaotuse tõttu. Radikate puhul on lae all temperatuur kõrgem kui põranda lähedal, aga selle laealuse soojuse nautimiseks oleks selja taha propellerit vaja.

Kas põrandaküte eirab füüsika seadusi ja soojem õhk ei tõusegi üles, vaid jääb alla ning mingi ime kombel jahedam õhk seisab lae all?

xil kirjutas: ↑12 Okt 2023, 15:18

optimist88 kirjutas: ↑12 Okt 2023, 12:54 ...Osa põrandat on veel viimistluseta, saaks panna ca 8 m2 küttekilet maha (640W). Kas sellel on mõtet?

...arvestades, et 1. korrus, betoonvahelagi, kelder kütteta. Vahelael 100mm laagid, 25-30mm vana laudpõrand. Peale tuli/tuleb 10mm osb ja liimitud LVT. Enamik LVT-d juba paigas.
...

Mõistlik oleks põrand üles kakkuda...

Minu arust ei ole mõistlik. Põrand on valmis (v.a. kõnealune 5-8 m2), enamus mööblit ka sees juba.

Ac457765 kirjutas: ↑12 Okt 2023, 16:00 Kas põrandaküte eirab füüsika seadusi ja soojem õhk ei tõusegi üles, vaid jääb alla ning mingi ime kombel jahedam õhk seisab lae all?

Olen kohanud väidet - põrandaküttega ruumis ei teki nii intensiivset õhu liikumist nagu radikatega ja sellest tulenevalt jaotub soojus ruumis (üles-alla) ühtlasemalt. Äkki oli isegi mõõtmisi tehtud.

@ optimist88

Eelpool esitatud andmetega ON mõistlik kogu põrand uuesti teha...
Kui siiski eelistad praegust põrandat põhjusel, et "on valmis" siis unusta see põrandaküte ka ära - see on puhas raiskamine...