Erinevad elektrikatlad

küttesüsteemid, millega ja kuidas kütta
Toivo72
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 17
Liitunud: 08 Juun 2020, 20:16
On tänanud: 6 korda
On tänatud: 1 kord

Erinevad elektrikatlad

Lugemata postitus Postitas Toivo72 »

Tere, tahan see talv ära proovida elektrikatla,
1. Et teada saada maja soojavajadus.
2. Et omal nahal tunda kui kulukas ikkagi on kütta enda maja elektrikatlaga. Arvestades ka seda et, et elektrikatlaga soetamis kulu on õhk-vesist ca 6 x odavam.
Maja 148 m2 , puitkarkass, seina paksus kivivillaga 30 cm, 2 korruse katuslagi 35 cm.
Siiani köetud õhk soojuspumbaga, ja toetatud kaminaga suurt tuba, kuna soojus sinnani ei levi nii hästi. Õhksoojuspumba miinus on see, et kuivatab liigselt õhku ja peame ka õhu niisutajat kasutama.
Küsimus siis mis erinevate katelde plussid ja miinused on, kui neil üldse suuri erinevusi on?
Starlevel, tootja Eesti
Gialix tootja Prantsusmaa
Attack tootja vist oli Tšehhi?
Tänan vastuste eest.
Coolhouse
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1001
Liitunud: 12 Sept 2008, 14:19
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 26 korda

Re: Erinevad elektrikatlad

Lugemata postitus Postitas Coolhouse »

1. Mõttetu ost.

2. Eraldi asju ostes on lõpptulemus kindlasti kallim vähemalt 1/6 võrra.

3. Natuke mõelda on palju kasulikum kui ükshaaval asju osta.

4. Kui ikkagi on soov midagi osta siis parem mingi puhverpaak mille küljes 2" keermega ühendus tenni lisamiseks. Tenn maksab 60..80.-+km ja temperatuuri regulaator ca 90.- +km. Kokku ongi see Starleveli elektrikatel?!

5. Ja mis ringluspumbaga saab? Mitu pumpa lLõpuks vaja on- 1...2 ...või 3 : üks pump mis soojuspumba sees + pump radikatele ja pump põrandaküttele?
Õhk-vesi soojuspumbad, külmseadmed .
Müük, hooldus. info@coolhouse.ee
ping
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4430
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 86 korda
On tänatud: 222 korda

Re: Erinevad elektrikatlad

Lugemata postitus Postitas ping »

Toivo72 kirjutas: 08 Juun 2020, 21:20 Tere, tahan see talv ära proovida elektrikatla,
1. Et teada saada maja soojavajadus.....
Siiani köetud õhk soojuspumbaga, ja toetatud kaminaga suurt tuba......
Katlale on vaja ka vesiküttesüsteem (radikad, torud, akupaak?) lisada, see pole sugugi ilmarahata.
Eluruumide soojavajaduse teadasaamiseks on see küllalt umbkaudne ja kallis moodus.

Odavam on juba soovitatud elektriradikad ja kui täpsust vaja siis lisada pistikusse käivad voolumõõtjad.
:hello:
Kõik ohutustehnika reeglid on kirjutatud kellegi verega!!!
Toivo72
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 17
Liitunud: 08 Juun 2020, 20:16
On tänanud: 6 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Erinevad elektrikatlad

Lugemata postitus Postitas Toivo72 »

Tänan vastuste eest, unustasin kirjutada, et esimene korrus on betoonpõrand ja küttetoru on sees. Teisel korrusel radikaid seinas veel ei ole aga seina, põranda sees on vajalikud torud veetud.
Tavalised elektriradikad jätaks proovimata,
Kui aasta pärast selgub et tõesti otse elektriga kütmine on üle jõu käiv, siis ostan õhk vesi pumba.
Soovin just teada kas neil elektrikateldel on mingi kvaliteedi vahe vms?
Tänan.
tabarabarap
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1014
Liitunud: 27 Mai 2019, 23:02
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 42 korda

Re: Erinevad elektrikatlad

Lugemata postitus Postitas tabarabarap »

Ma soovitan radikaid prooviks, ise panin ajutised samas olukorras 5 aastat tagasi ja praeguste elektrihindade juures ei näe soojuspumba tasuvust alla 10 a
xil
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 805
Liitunud: 10 Apr 2014, 11:08
On tänatud: 12 korda

Re: Erinevad elektrikatlad

Lugemata postitus Postitas xil »

Talvisel ajal kasvõi tööriistarendist soojapuhurid laenata ning paari päevaga oleks maja soojusvajadus teada ja võiks teha tasuvusarvutuse. Hakata ostma ja monteerima ning võib-olla demonteerima elektrikatelt, et soojusvajadust mõõta..
Toivo72
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 17
Liitunud: 08 Juun 2020, 20:16
On tänanud: 6 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Erinevad elektrikatlad

Lugemata postitus Postitas Toivo72 »

Plaan ikka proovida elektrikatlaga pikemalt kütta. Mitte monteerida, demonteerida.
Elektri katla hind on ca 1000 eur ja alla, õhk vesi ca 6000 ja peale, koos boileri jms.
Mul jääb ca 5000 eur raha elektri peale kulutamiseks.
Peaaegu hooldus vaba elektri katel vs iga aastane hooldus vajadus õhk vesil.
Kas keegi teab midagi loetletud elektrikateldest?
Coolhouse
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1001
Liitunud: 12 Sept 2008, 14:19
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 26 korda

Re: Erinevad elektrikatlad

Lugemata postitus Postitas Coolhouse »

Muidugi teatakse aga see küsimus on nii kummaline et sellele ei oska kohe vastatagi.

Elektrikatel on küttekeha ehk tenn või mitu tenni koos. Sinna on lisatud temperatuuri andur katla sisse ja väljalülimiseks ning avarii andurid nii temperatuurile kui rikkevoolule. Lisaks on vaja Sarlevelil ringluspump osta või sellel Attack mudelil on see ilmselt komplektis.

Kuidas sa seda ette kujutad või ei kujuta? Ma olen neid läbipõlenud katlaid näinud küll. Oletame et sul on põrandaküttes nt 50 l vett. Katel on nt 9 kW. Vee maht on väike ning katel hakkab sisse- välja lülima kuni rikki läheb. Paned väiksema tenni- jääb talvel väheks äkki? Nii et vist ostad Starleveli katla koos sujuva reguleerimisega välistemperatuuri järgi? Või on lahendus et vee mahtu suurendada ja mingi puhverpaak panna?
Õhk-vesi soojuspumbad, külmseadmed .
Müük, hooldus. info@coolhouse.ee
Metsakraav
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 176
Liitunud: 11 Dets 2019, 23:27
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 11 korda

Re: Erinevad elektrikatlad

Lugemata postitus Postitas Metsakraav »

Elektrikatlaga kütmine on kallim kui el.radiaatoritega, kuna lisanduvad kaod torustikus ja katlamajas.
Toivo72
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 17
Liitunud: 08 Juun 2020, 20:16
On tänanud: 6 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Erinevad elektrikatlad

Lugemata postitus Postitas Toivo72 »

Aga elektrikatlaga küttes ei ole põrand radikaid täis, mis on ka omaette väärtus.
Coolhouse, mis osa küsimusest sulle kummaline tundub, või äkki terve küsimus? Ja miks, seleta palun kummalisus lahti.
Ma ei teagi eriti elektri kateldest midagi ja sellepärast postituse tegingi.
Mõtlen kui maja on väike ja suht hästi soojustatud, kas siis elektrikatlaga ongi vb mõtekas kütta arvestades katla soetus hinda. Eluiga, hooldus vajadusi, müra jms?
Paljud raiuvad elektri katel on paha, aga kas keegi on teinud arvutusi ja näiteks õhk vesi tasub võrreldes elektri kaelaga ca 9-10 aasta pärast ennast ära. Aga mis on 10 aastat vana õhk vesi soojuspumba olukord ja garantii, mis ammu läbi.
Coolhouse
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1001
Liitunud: 12 Sept 2008, 14:19
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 26 korda

Re: Erinevad elektrikatlad

Lugemata postitus Postitas Coolhouse »

Ehk eelnevast said vast aru et lisaks elektrikatla ostule tuleb vaadata et katla poolt toodetav ja maja tarbitav soojusvõimsus omavahel sobiks.

Soojuspump tarbib vähemalt 2 korda (sellega on lihtne arvutada) kuid tegelikult 2,5...3 korda vähem elektrienergiat. See 148 m2 maja on täitsa tavaline maja. Oleneb ka akende suurusest ja seinte, põranda ehitusest kuid aastase tarbimise saab ette oletada. Võtame nt tabelist B klass 130 kWh/a 148 m2 (köetavat pinda?) kokku 19240 kWh/A. Soojuspumbaga nt 2,5 korda vähem on 7696 kWh/a. Vahe on 11544 kWh/a.

Elu ei sõltu ainult katla soetushinnast. Lihtsam on kopeerida mida teised on teinud kui aastate pärast jõuda suuremate kulutustega sama lahenduseni.
Ka A klassi majadele pannakse soojuspumpasid. Pole nii väga kuulnud et keegi elektriga soendaks.
Ja mis selle maja hind, väärtus, võiks olla kui lasta hinnata koos elektrikatlaga või soojuspumbaga?
Õhk-vesi soojuspumbad, külmseadmed .
Müük, hooldus. info@coolhouse.ee
Prill
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1111
Liitunud: 27 Veebr 2017, 10:36
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 63 korda

Re: Erinevad elektrikatlad

Lugemata postitus Postitas Prill »

Intrigeeriv teema, on ka varem spekuleeritud teemaga, kas hästi soojustatud majas saaks kalli ja keerulise küttesüsteemi pealt kokku hoida. Hästisoojustatud väikeste või lausa pisimajade a'la 20m² puhul kohtab küll soovitusi, kus otseelektriga kütmine, olgu põrandaküttemattide või elektriradikatega on mõistlikum tegevus, kui ruumi ja raha raisata soojuspumpadele.
Antud juhtum on natuke keerulisem hinnata, sest hoone ise on suurem ja osa küttesüsteemi kulutusi nagu vesipõrandakütte torustik ja teise korruse magistraaltorustik on juba tehtud.
Kas otselektrikütet planeerides ei tõstatu piisava elektrivõimsuse küsimus, tavaliselt sellisel juhul vaja juba liitumiskilbis piisavalt ampreid - kuidas selle suunaga on.
Lisaks küttele on nüansina veel tarbeveeküsimus, kus soojuspumbaga tuleb ka tarbevesi odavamalt kätte ja otseelektriga 2-3x kallimalt.

Isiklikult ei riskiks elektrikatla teed minna ja pungestaks kasvõi järelmaksu-laenuga soojuspumba tehnoloogiat, aga kõrvalt eksperimente jälgida :jooma
Olenemata, mis elektrikatlatüübi valid, hoia meid kulude, murede-rõõmudega kursis :thumbsup:
hronkel
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 55
Liitunud: 02 Mär 2010, 11:49
On tänanud: 4 korda
On tänatud: 13 korda

Re: Erinevad elektrikatlad

Lugemata postitus Postitas hronkel »

Mina tunnistan, et kasutan just Starleveli el.katelt. :hello:
I korrus on põrandaküte ja II radikad, majal pinda nii 135m2.
Kütte lahendus oli majas kohe sees kui sai sisse kolitud.
Olen kalkuleerinud samuti nii Õ/Õ kui ka Õ/V (eelkõige) lahendusi ja tasuvusaeg Õ/V on nii 8-10a. Seega ei näe karjuvat vajadust töötavat süsteemi väljavahetada.
Lisaks on I korrusel tellisahi ca 2,5t, mida kütan vajadusel lisaks - see talv nii 1-2 korda nädalas, sest osadel pereliikmetel on vajadus toasooja järgi suurem 24-25 kraadi.

Kui nüüd pingutada siis nii 2012-2013 aastal lahati siin samuti just seda el otsekütte teemat. Tehti samuti maha, kuid ainult üksikud julgesid/tahtsid välja öelda oma maja küttekulud, olgu need siis pellet, maaküte, Õ/V, gaas jne. Selge on see et majad on erinevad ja ehitus kvaliteet on erinev, kuid jämedalt joonistub ikka välja ühe või teise kütteliigi jooksvad kulud.
tabarabarap
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1014
Liitunud: 27 Mai 2019, 23:02
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 42 korda

Re: Erinevad elektrikatlad

Lugemata postitus Postitas tabarabarap »

Prill kirjutas: 10 Juun 2020, 08:54 Intrigeeriv teema, on ka varem spekuleeritud teemaga, kas hästi soojustatud majas saaks kalli ja keerulise küttesüsteemi pealt kokku hoida.
Kokkuhoid on rahaline väärtus ja väga lihtsalt saad arvutada selle tasuvuspiiri millest hakkab kokkuhoid. Ja hästi soojustatud majas saab seadmetelt ja ka paljult muult kokku hoida. Võib ka kokku hoida ehituselt, et kompenseerida/subsideerida kallimaid seadmeid jne eelarvestamise mäng. Täna ehitaval generatsioonil ja kaheldava kokkuhoiu juures kipub võitma mugavus ja "radiaatorid vedelevad põrandal" argumendid.

Minu renoveeritud majas (160m2 köetavat pinda, vanad ja palju aknaid , vähem isolatsiooni , kui kõnealuses majas) otseelektril küttes (boiler, vent, radikad, olme) energiakulu ~13000 kWh aastas , keskmise hinnaga ~0.12 € kWh (imatra roheline börs, võrgutasud) = ~1560€ aastas ja odavaim pakkumine õ-v paigalduseks on aastast aastasse olnud 8500€ (küttetorud samuti olemas põrandas, seintel) . Cop 2 -ga teoreetiliselt võimalik sääst aastas 780 eur (reaalselt vähem, sest vent ja olme ei ole mul eraldi mõõdetud) ja investeeringu tasakaal ilma hoolduskulusid arvestamata ~11 aastaga . Võiks mõtelda süsteemi soetamisele, kui seade,paigaldus,hooldus tasakaalupunkt max 7 aastat või ÕV seadme (seda ma ei oska seadme kohta välja arvutada) keskonna jalajälg oleks olulisemalt väiksem , kui Eesti põlevkivienergia jalajälg (see on maailma suurimaid). Selles osas tuleb lihtsalt arvestada oma rahakoti järgi ja kas ollakse nõud maksma energia eest rohkem, kui võrguteenus koju toob ja kas see lisab mingit mugavust. Kallim seade ja paigaldus kokkuhoiu ettekäändel on lihtsalt seadme eluea perioodiks ette ostetud energia.

Sellest tulenevalt saad ju kohe arvutada , et seade + paigaldus 8700 ja tasuvus 7 aastat ja cop2 võiks aastane tarbitav energiakulu olla > 20k kWh . Samas ma kahtlen kas sellise energiatarbe korral piisaks seadmestmille maksumus ja paigaldus jääks samaks. Aga kokkuhoiupiir enda andmete juures on kergelt arvutatav.

Olin sama valiku ees ja kuna kohe ei olnud raha õv paigaldamiseks , siis ajutise lahendusena ja reaalse kulu arvutmiseks soetasin ühe glamoxi suure konvektori ja väiksematesse ruumidesse väiksemad vilpe õliradikad ~450 €. Käis peast samuti mõte panna kasutatud elektrikatel, aga kuna ma ise seda paigaldada ei oska oleks paigalduskulu ja katel tulnud > 1000 € . Lihtsalt kulu teadasaamiseks ei ole elektrikatel eriti mõttekas investeering, õnneks ei olnud ka piisavalt raha selle investeeringu tegemiseks, et mugavust argumendiks tuua. Ka radiaatorite investeering viib kaugemale õv investeeringu tasuvusest. Täna on need seadmed tiksunud 4 kütteperioodi ja hooldust ei ole vajanud, jalgu ei ole jäänud ja külm ei ole olnud ja seadmed pigem töötavad miinimumi peal ja toas 20C*. Energiatarve on ka väga hästi välja joonistunud ja aastati erineb ehk +/- 300 kWh . Kui tempi ruumides tõsta , siis loomulikult suureneb ka aastane kulu seega inimesele kellele meeldib 25C oleks kulu teine

Teemaalgatajale ma soovitaks teha ära oma test radiaatoritega kuna nende paigaldus on tasuta, hoolduskulud puuduvad, on portatiivsed, kiiremini reguleeritavad ja hiljem kasutatavad lisaküttena ka väljaspool seda hoonet. Ja kui tõesti jalgu jäävad , saab alati minema visata ja teha kallima investeeringu.
ping
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4430
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 86 korda
On tänatud: 222 korda

Re: Erinevad elektrikatlad

Lugemata postitus Postitas ping »

Toivo72 kirjutas: 10 Juun 2020, 06:02 .... Ma ei teagi eriti elektri kateldest midagi ja sellepärast postituse tegingi. ...
Et teada saada, et mis tunne on trammiga sõita, ei pea omale isiklikku trammi ostma.

Teema algas huvist teada saada elamu soojusenergia vajadus mingi kütteliigiga.
Selleks et teada hoone soojusenergia vajadust ei pea tervet paralleelset küttesüsteemi välja ehitama, vaid võib võttes aluseks eelnevate aastate andmed, selle välja arvutada.

Iga hea seadme ehitamisel on tähtsad õiged algandmed ja korralik plaan.

Nähtud küll neid eksperimente, kus maija on ehitatud vana söekatla kõrvale puukatel, siis elektrikatel sest pole aega kütta, siis juurde veel gaasikatel ja hiljem lisatud päikse torukollektorid ja õhk vesi soojapump ning PV paneelid.
:hello:
Kõik ohutustehnika reeglid on kirjutatud kellegi verega!!!
Toivo72
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 17
Liitunud: 08 Juun 2020, 20:16
On tänanud: 6 korda
On tänatud: 1 kord

Re: Erinevad elektrikatlad

Lugemata postitus Postitas Toivo72 »

Tänan kõiki vastajaid, palju kasulikku infot ja mingil määral teemast mööda targutamist, aga eks seegi vii diskussiooni edasi :)
Hea idee on tõesti panna teine korrus elektri radikatega kütma, (sest teine korrus niikuinii radikatega plaanis ja seinal nad ei sega) siis mis teha esimese korruse betoon põrandaga ? Millega saada soojaks põrand kus sees on vesi küttetoru? Kokku 3 kontuuri. Selle eest, et esimene korrus oleks ilma radikatega oleks nõus ka kinni maksma selle vee ülesse soojendamiseks ja mingil määral soojuse uit kadumise rahalise kulu ja lasta veel soojust edasi kanda põrandasse.
On käinud läbi teemad foorumites, et panna lihtsalt boiler 3 kontuuri vett soojendama, kas see oleks mõte mida kaaluda ja töötaks?
tabarabarap
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1014
Liitunud: 27 Mai 2019, 23:02
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 42 korda

Re: Erinevad elektrikatlad

Lugemata postitus Postitas tabarabarap »

Töötavad kõik asjad, aga su idee oli mõõta reaalset kulu mitte veega kütta. Kui põrand on alt isoleeritud, siis külmaks ta ei jää ka radikatega küttes.
trebla
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2779
Liitunud: 04 Aug 2009, 00:27
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 61 korda

Re: Erinevad elektrikatlad

Lugemata postitus Postitas trebla »

Mul samuti max 140 ruutu karkassmaja, mis sai 20 aastat tagasi renoveeritud (mitte kõige paremini - 10-15 cm villa + 10 cm peno) ja tookord tehtud elektriküttele, sest raha oli vähe ka elekter odav. I k põrandaküttekaaabel, II k õliradikad.Soojustagastusega vent.
Mitu aastat järjest kulus koguelektrile stabiilselt 19 000 kWh aastas. Esialgu tähendas see 16 000 krooni.
Aga temperatuur pigem jahedapoolne.
Hiljem lisasin paar õ/õ pumpa ja järgmise kapremondiga plaanin siiski õ/v pumpa..
....kui nüüd pingutada siis nii 2012-2013 aastal lahati siin samuti just seda el otsekütte teemat. Tehti samuti maha, kuid ainult üksikud julgesid/tahtsid välja öelda oma maja küttekulud...
ja jätab hronkel ka ise siin need küttekulud välja ütlemata.. :hello:
mõte
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 94
Liitunud: 23 Dets 2018, 21:53
On tänatud: 7 korda

Re: Erinevad elektrikatlad

Lugemata postitus Postitas mõte »

Paar mõtet.
1. Kirjeldad et majas on osad ruumid jahedamad kui võiks olla. Mis korrusel need ruumid on? Kas nendes ruumidesse näiteks õliraidikaid panna ei saa?
2. Sein on sul hästi soojustatud aga mis aknad ja uksed ees on ja kui suured need on? Seina on lihtne soojustatuks saada aga soojustatud aken makab. Kui on 2 kordne pakett siis on mõistlik vahetada aknad 3 kodsete vastu. Tänasel soojustatud majal on see suhe u 1/10 ehk 1m2 akent vastab 10m2 seina soojuskao mõttes. Ja üks välisuks võib talvel olla näiteks -100w soojusenergiat sinu majast.
3. Sul on küttesüsteem olemas ja töötab. Õ-Õ soojuspump ja kamin, mõlemad toimivad, siis ma kasutaks neid edasi. Õ-Õ pump on hea 0 kraadi ümbruses +-10. Pärast -10 lubavad imesid aga aasta peale keskmine tuleb ikka scop 2,...<3. Sama seis jääb ka Õ-V pumbal, muutus on komakohtades.
4. Õ-V soojuspump sooja vee tootmiseks ei ole minu arvates(mitte arvutatud ega testitud) täna majanduslikult mitte mõislik. parem paigalda 4 päiksepaneeli 500EUR eest katusele ja saad aasta peale parem tulemuse kui Õ-V pump. Sooja vee kulu on enam vähem konstantne iga kuu läbi aasta. Ja pimedaid kuid on meil 3-4 aastas kus PV tulem on sisuliselt 0.
5. Peale -10 ma kütaks lihtsalt otse elektriga. Säästad oma Õ-Õ puma. Olenevalt küll aastast on neid külmi päevi meil suhteliselt vähe.
6. Mis ventsüsteem kasutusel on?
7. Elektrikütte ehitamisel mina kasutaks 300-500L boilerit mitme küttekehaga. Näiteks ühe järgi ühendaks otse PV paneelid kasutades MPPT kontrolleir. Teise järgi paneks elektivõrgu ja kütaks siis kui elekter on odavam ööpäevas. Kaitseks mingi termolüliti mis ei luba paaki keema minna.
hronkel
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 55
Liitunud: 02 Mär 2010, 11:49
On tänanud: 4 korda
On tänatud: 13 korda

Re: Erinevad elektrikatlad

Lugemata postitus Postitas hronkel »

trebla kirjutas: 10 Juun 2020, 22:51 ja jätab hronkel ka ise siin need küttekulud välja ütlemata.. :hello:
Kui pikka tarbimisajalugu vaja on? - number sisaldab olme elektrit, vee soojendamist ja kütet.

2019
Öö Päev KW kokku
Jaanuar 1724,878 830,6 2555,478
Veebruar 1301,201 547,662 1848,863
Märts 1345,591 502,553 1848,144
Aprill 725,255 366,507 1091,762
Mai 471,609 300,012 771,621
Juuni 239,945 175,911 415,856
Juuli 220,424 200,736 421,16
August 191,57 174,144 365,714
September 417,981 240,098 658,079
Oktoober 689,664 466,639 1156,303
November 1118,299 543,788 1662,087
Detsember 1177,618 617,988 1795,606

2020
Öö Päev KW kokku
Jaanuar 1256,10 652,79 1908,889
Veebruar 1233,985 597,935 1831,92
Märts 1214,699 606,036 1820,735
Aprill 842,602 513,292 1355,894
Mai 548,027 349,046 897,073
xil
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 805
Liitunud: 10 Apr 2014, 11:08
On tänatud: 12 korda

Re: Erinevad elektrikatlad

Lugemata postitus Postitas xil »

Tasuvuse teemal targutades: Kuni mingi piirini on 4x võimsam õv soojuspump vähem, kui 2x kallim. Esimesena ette jäänud lehelt https://www.kodukliima.ee/DaikinAltherma/ : 4kW - 4485EUR (paigaldusega) vs. 16kW - 6685EUR (paigaldusega). Ehk siis antud pumba korral 4x suurema või 4x halvema soojustusega maja puhul tasuvusaeg võrreldes otseelektriga 3x lühem. Seetõttu tasuks otseelektrile mõelda pisikese maja puhul, või kui soojustamisele on juba kõvasti pappi kulutatud.
Mul omal on 2 keskmise suurusega (köetavat pinda 150m2 kanti) keskmiselt soojustatud maja, õ/v soojuspumba tasuvusaeg kuskil 5-6 aasta kandis. Kalliste markide puhu pikem. õ-õ pumba tasuvusaeg lühem.
Metsakraav
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 176
Liitunud: 11 Dets 2019, 23:27
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 11 korda

Re: Erinevad elektrikatlad

Lugemata postitus Postitas Metsakraav »

Kui salvestada öist elektrit, siis on see praegu mõistlik.
Eriti sügisel ja kevadel, siis elekter suhteliselt odav.
Talveks peaks olema koht ka ehtsa tule tegemiseks.
Huvitav oleks teada, mis juhtub hindadega kui talvel on nädala jagu külmemat ilma.
Kas tuled jäävad ikka põlema kui kõik otseelektri sisse lülitavad.
xil
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 805
Liitunud: 10 Apr 2014, 11:08
On tänatud: 12 korda

Re: Erinevad elektrikatlad

Lugemata postitus Postitas xil »

Ehtsa tule süsteem (kolle + suitsuteed) maksab sama palju kui soojuspump, talvine rahakulu tahkeküttele umbes sama kui soojuspumba elektrikulu, aga kasutusmugavus soojuspumbast oluliselt kehvem ja hoolduskulu (korstna pühkimine) suurem.
Kevadel soojemate ilmadega, kui elektri hind odavam, on soojuspumba kasutegur kõrgem (kaasaegsetel kuni 4) ja seetõttu kasu soojuspumbast veel suurem.
xxx111
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 5331
Liitunud: 17 Veebr 2020, 21:47
On tänanud: 4 korda
On tänatud: 134 korda

Re: Erinevad elektrikatlad

Lugemata postitus Postitas xxx111 »

See kõik on ju (kulud / tasuvus jms) on ju selge arvutusülesanne
Keskkooli füüsika ja matemaatika
Võta paber, pliiats, taskuarvuti (kõige elementaarsemad vahendid) ja arvuta läbi
Milles probleem õieti?

Igaüks võib "arvata nii või naa"
Kui arvamust miski ei tõenda siis pole selle arvamusega midagi peale hakata...
xil
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 805
Liitunud: 10 Apr 2014, 11:08
On tänatud: 12 korda

Re: Erinevad elektrikatlad

Lugemata postitus Postitas xil »

Arvutamiseks on vaja peale nende elementaarsete vahendite veel lähteandmeid ja lähteandmed on mitme muutujaga funktsioonid: temperatuur (kõikuv), kasutegur (sõltuv ja mittelineaarne), hind (kõikuv), soojustarvidus jne.
Vasta