maaküte versus õhk-vesi küte

küttesüsteemid, millega ja kuidas kütta
Lainelaudur
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 20
Liitunud: 17 Veebr 2019, 20:31

maaküte versus õhk-vesi küte

Lugemata postitus Postitas Lainelaudur »

maja 200 m2, radiaatorid seinas, siiani köetud õliküttega. Plaan uus kütteallikas panna, aga mida eelistada.....

tonu155
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 32
Liitunud: 04 Okt 2012, 18:47
On tänanud: 2 korda

Re: maaküte versus õhk-vesi küte

Lugemata postitus Postitas tonu155 »

Kui pinnasestruktuur võimaldab ning kinnistu suurust jagub siis täna on ikkagi maaküte oluliselt efektiivsem pikas perspektiivis.

Walterscheid
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 31
Liitunud: 18 Jaan 2019, 09:44
On tänatud: 3 korda

Re: maaküte versus õhk-vesi küte

Lugemata postitus Postitas Walterscheid »

Ei ole küll midagi arvutanud, aga kui vaadata viimase aja talvesid, siis tundub õhksoojuspump juba kasulikum. Eriti kui arvestada maakütte paigaldamisega kaasnevaid kulusid ja probleeme olemasolevasse aeda rajamisel.

Lainelaudur
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 20
Liitunud: 17 Veebr 2019, 20:31

Re: maaküte versus õhk-vesi küte

Lugemata postitus Postitas Lainelaudur »

niisama vaatamisest vist tolku pole. Mul on suur aed ja vaba ruumi palju, lihtsalt küttesüsteemi ei paigalda ju paariks aastaks ja küll need külmad talved ka jälle tulevad. Veel käis mõte, et äkki õhk-vesi ja sinna juurde päikesepaneelid....

xil
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 539
Liitunud: 10 Apr 2014, 11:08
On tänatud: 9 korda

Re: maaküte versus õhk-vesi küte

Lugemata postitus Postitas xil »

Rahaliselt pole päikesepaneelid kunagi end ära tasunud ja nüüd, kus põlevkivi põletamine lõpetati, ei anna päikesepaneelid ka loodushoiu koha pealt erilist võitu.
See raha jutt käis väikese tegija kohta. Kui mitme hektari suuruse päikesepargi rajada plaanid, siis on paneelidel teine hind, koos taastuvenergia toetusega nibin-nabin võib ehk isegi tasuda.
Õhk vs. maa: küsi paigaldushindu, kui ise ei paigalda. Neid ja kasutegureid (COP) arvesse võttes saad arvutada, kumb kasulikum tuleb. Maakütte eeliseks on, et ta on vaikne.

aivar00
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 251
Liitunud: 23 Nov 2007, 20:33
On tänatud: 3 korda

Re: maaküte versus õhk-vesi küte

Lugemata postitus Postitas aivar00 »

Olen selle sama asja üle pikalt juurelnud. Kuskil alateemas ka sellest juttu olnud. Jättes kõrvale antud hetkel maakontuuri paigaldamise ja tehnilise piiritusega täitmise kulud ( lisaks segipööratud aia taastamine).
Maakontuuris ringleva lahuse t kütteperioodil ( õigest dimensioneeritud kontuuri ja pumba korral) on talvel +3-+4. Minul on 2011 ja 2012 külmadel talvedel langenunud ka 0-i. Küttevajaduse vähenedes tõuseb uuesti.
Suvel kui pump toodab ainult sooja tarbevett ning kütab märgruumide ( dušš ja saun) põrandaid on isegi jahedal suvel ( õues näiteks +15) olnud maakontuuri lahuse t ca +5. Ega ta ka välistemperatuuri +25 juures kõrgemaks ei tõuse.
Samas toota tarbevett õhutemperatuurist +15 või makontuurist +5 ütleb minu loogika, et õhk-vesi on kasulikum.
Meil on tavaliselt novembri keskpaigani õhk ikka + poolel. Vast nii +3-5. Külm intensiivne kütteperiood on vast max aprillini. Seega jahedamal ajal vaja kütta elamist max 4 kuud. Kevadel ja sügisel on ehk siis maasoojus ja õhusoojus võrdsed. Suvisel ajal - tavaliselt maist-oktoobrini ( 4 kuud) raudselt on õhk-vesi kasulikum.
Kui jätta tänavune imetalv kõrvale( loodan, et see ei jää tulevikus nii), siis kas suvine 4 kuud soodsamat kütmist kaalub üles talvise 4 kuuse perioodi jaoks kasulikuma kuid kallima maakütte paigalduse.
Makstes ainult elektri eest ( talvel siis veidi rohkem, suvel vähem) mina juba kahtlen maakütte kasulikkuses.
Kui saaks maakontuuri paigaldada kuskile veekokku, kasvõi voolava veega jõepõhja, siis seal peaks vee t olema +6-7 stabiilselt. See lahendus vast oleks minu arusaamade järgi kindlasti tasuv- kasvõi seetõttu, et ei pea kraave kaevama. Samas minu teada meie seadusandlus ei soosi kuidagi kollektori veekokku paigaldamist- kardetakse keskkonnareostust. Samas sommid puurivad enda graniitpinnasesse kaeve, et põhjavette ( mida meie samuti joogiveeks kasutame ) ja ei pelga reostust. Samuti paigaldatakse mereäärsetesse elurajoonidesse suisa merre kollektoreid. Ju seal on seadsusandjad targemad.

kaimagk
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 31
Liitunud: 02 Juun 2010, 17:53
On tänatud: 1 kord

Re: maaküte versus õhk-vesi küte

Lugemata postitus Postitas kaimagk »

aivar00 kirjutas:
12 Veebr 2020, 15:29
Olen selle sama asja üle pikalt juurelnud. Kuskil alateemas ka sellest juttu olnud. Jättes kõrvale antud hetkel maakontuuri paigaldamise ja tehnilise piiritusega täitmise kulud ( lisaks segipööratud aia taastamine).
Maakontuuris ringleva lahuse t kütteperioodil ( õigest dimensioneeritud kontuuri ja pumba korral) on talvel +3-+4. Minul on 2011 ja 2012 külmadel talvedel langenunud ka 0-i. Küttevajaduse vähenedes tõuseb uuesti.
Suvel kui pump toodab ainult sooja tarbevett ning kütab märgruumide ( dušš ja saun) põrandaid on isegi jahedal suvel ( õues näiteks +15) olnud maakontuuri lahuse t ca +5. Ega ta ka välistemperatuuri +25 juures kõrgemaks ei tõuse.
Tere!
süda-suvel +5 maaseest? mul meetri sugavusel ikka mingi +17 suvel. Midagi on valesti, või elad Kuu peal:)
siin hea ülevaadehttp://www.werder.ee/maakyte.htm

Coolhouse
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 632
Liitunud: 12 Sept 2008, 14:19
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 13 korda

Re: maaküte versus õhk-vesi küte

Lugemata postitus Postitas Coolhouse »

Mis seal tabelis peaks nii huvitavat olema? Jaanuar 2020 õues keskmiselt 3,1C, sissetulev 3 C, väljaminev 0 C.
Piltide järgi ei julgeks kuidagi arvata et toru meetri sügavusele on pandud. Seetõttu ilmselt ka suvel kõrgemad temperatuurid.
Kui üks objekt on sisemaal ja teine mere ääres siis see on ka juba vahe. Asukohast, pinnasest, kontuuri pikkusest ja tarbimise mahust aasta lõikes olenevad ka soojuskandja temperatuurid.

Mis te tühja pärast vaidlete, lugege parem kuidas Soome oma mahajäämust iseloomustab https://yle.fi/uutiset/18-8728
Õhk-vesi soojuspumbad,maasoojuspumbad, külmseadmed .
Müük, hooldus. info@coolhouse.ee

Urmas
autodidakt
Postitusi: 6458
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 150 korda
On tänatud: 230 korda

Re: maaküte versus õhk-vesi küte

Lugemata postitus Postitas Urmas »

Lihtsalt eneseharimise mõttes sarnaseid teemasid aeg-ajalt lugedes olen hakanud kasutaja aivar00 moodi mõtlema. On siinses foorumist ka läbi käinud probleemid maakütte kontuuriga ja jama kõrvaldamiseks on mõnikord juba korras aed uuesti vaja uuesti üles kaevata. Probleemide ilmnemisel ja lahendamisel, tundub minu jaoks Õ-V olevat natuke lihtsam korda teha(pääseb paremini praktiliselt kõigele ligi). Oma krundil peaks saama teha ka ventikate müra igatsugu nippidega kõrvadele talutavaks.
Mitte, et oleks kõiges pessimist, aga masin jääb masinaks ja masinaid panevad Hiinas kokku robotid ja inimesed. NASA-s suutis kunagi üks insener inimlikust eksitusest mingile kosmosemasinale sisestada andmed toll-süsteemis, kuigi oleks pidanud kasutama meeter-mõõdistikku. Mis teha, inimlik eksitus. ;)
Nõudke kvaliteeti, aga olge valmis selle eest ka maksma! Siseviimistlustööd, 55 676 252

xil
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 539
Liitunud: 10 Apr 2014, 11:08
On tänatud: 9 korda

Re: maaküte versus õhk-vesi küte

Lugemata postitus Postitas xil »

Enne maapumba paigaldamist on mõistlik oma mõistust kasutada, mitte müügimehe jutust lähtuda. Nii saab ümbertegemise riski vähendada. Mul näiteks on liivamaa ja kõrgem asukoht, 1,7m allpool maapinda olev keldripõhi ei lähe ka kõige suurema suurvee ajal niiskeks - maapump on välistatud.
Müra olulisus oleneb asukohast ja omanikust. Suure tee ääres pole vahet, on sul õues tiivikuga el.mootor või mitte. Vaikses kohas jälle, eriti, kui ilmad on soojad, siis lahtise aknaga tahaks kuulda linnulaulu ilma tehnilise vidina surinata, seetõttu kütan tarbevett otseelektriga. See el.kulu on väike. Kui miinimumpalka saaksin ja näpud põhjas, siis võib-olla oleksin põhjalikumalt mõelnud.

misterminister
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 4
Liitunud: 17 Apr 2019, 11:07

Re: maaküte versus õhk-vesi küte

Lugemata postitus Postitas misterminister »

Tegelikult ei ole sellisel juhul maasoojuspump välistatud, kontuuri tuleb lihtsalt rohkem paigaldada.
Kuiva liiva korral nt 10kW seadme puhul tuleks paigaldada ca 1100jm kontuuri. Hea oleks selle süsteemiga ka suvel jahutada, siis on taasutmine veel parem.

Teine võimalus on kasutada energiakaeve. Loomulikult on rajamiskulu tunduvalt suurem aga vähemalt on see võimalus olemas. Lisaks saab kasutada passiivjahutust läbi suve. Uute majade puhul on see juba päris suur kulu mida kokku hoida.

Tasuvus aeg on kindlasti tähtis, kuid kui meil on tihti kahjuks nii ,et nt auto peab olema kõige uuem ja kallim. Küttesüsteem aga valitakse kõige odavam. Kallis auto ei tasu ju samuti mitte kunagi ära.

xil
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 539
Liitunud: 10 Apr 2014, 11:08
On tänatud: 9 korda

Re: maaküte versus õhk-vesi küte

Lugemata postitus Postitas xil »

misterminister kirjutas:
13 Veebr 2020, 11:17
Tegelikult ei ole sellisel juhul maasoojuspump välistatud, kontuuri tuleb lihtsalt rohkem paigaldada.
Kuiva liiva korral nt 10kW seadme puhul tuleks paigaldada ca 1100jm kontuuri. Hea oleks selle süsteemiga ka suvel jahutada, siis on taasutmine veel parem.
..
Kui suvi on nagu möödunud suvi ja talv on nagu praegune talv, siis piisaks kuiva liiva korral 1000m2 alast. Aga kui vanad ajad peaksid tagasi tulema, võiks kontuuriga hõivatud ala 1500m2 olla. Kusjuures hoonete alla kontuuri ei pane, puujuurte vahele ka mitte, tehnorajatiste peale parem ka mitte..
Jahutamine on ehk nende teema, kel ülekaal või kõrge vererõhk ja suurte akendega sõrestikmaja. Massivne kivimaja hoiab sisetemperatuuri ööpäeva keskmise ning isegi suvel on tahtmine aeg-ajalt veits kütta kuna põrandaküttega betoonist põrand on muidu ebameeldivalt jahedavõitu.

xil
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 539
Liitunud: 10 Apr 2014, 11:08
On tänatud: 9 korda

Re: maaküte versus õhk-vesi küte

Lugemata postitus Postitas xil »

misterminister kirjutas:
13 Veebr 2020, 11:17
..
Tasuvus aeg on kindlasti tähtis, kuid kui meil on tihti kahjuks nii ,et nt auto peab olema kõige uuem ja kallim. Küttesüsteem aga valitakse kõige odavam. Kallis auto ei tasu ju samuti mitte kunagi ära.
Kõige odavam küttesüsteem on elektriradikad, aga vaevalt, et paljud selle valivad. Autoga saab teiste ees kekata, kallima autoga on mugavam ning ohutum sõita jne. Küttesüsteemiga eriti ei kelgi ning kõige mugavam ning töökindlam on jällegi otseelektriga kütta. Soojuspump valitakse vaid raha kokkuhoiule mõeldes, seetõttu tasuvusaeg on oluline.

Lainelaudur
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 20
Liitunud: 17 Veebr 2019, 20:31

Re: maaküte versus õhk-vesi küte

Lugemata postitus Postitas Lainelaudur »

nojah, nüüd jutt juba autode peale läinud, niiet õigest teemast päris kaugele.
Tõstan siis veelkord probleemi- majas praegu õliküte radiaatoritega.
Kas panna uueks allikaks maasoojus või õhk- vesi pump.....ise mõtlesin seda veel p-paneelidega toetada.
Samas krundil vaba maad on ja pinnas savine ja niiske.
Mida teie teeksite?

aivar00
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 251
Liitunud: 23 Nov 2007, 20:33
On tänatud: 3 korda

Re: maaküte versus õhk-vesi küte

Lugemata postitus Postitas aivar00 »

tsiteerin: http://www.werder.ee/maakyte.htm

See on puhas müügimeeste jutt ullikestele. Kui sul juba aprillist hakkab maakontuuris temperatuur tõusma - see vast Aafrikas naa soe pinnas. Meil oli aprillis 2018 ja 2019 1 m sügavusel veel kohati külmunud... Kui mind ei usu mine küsi hauakaevajatelt. Mul juhuslikult 1 tuttav seda ametit peab. Ja kui juunis-juulis oleks 1 m sügavusel isegi kuiva liivaga pinnases +15- see ei ole reaalne, eriti kui õues on sama temperatuur...

rst
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 145
Liitunud: 30 Okt 2013, 17:18
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 2 korda

Re: maaküte versus õhk-vesi küte

Lugemata postitus Postitas rst »

Minul maaküttega on hetkel sisse tulev umbes +1...+1.5 kraad ja välja -1.5...-2 kraadi. Mis selle infoga peale hakkab teema algataja? Suvel tuleb tõesti küttekontuurist u +10...+12 kraadi.
Kui ise peaks täna valima küttesüsteemi, siis pigem õhk-vesi soojuspump koos õhkkütte kaminaga. Olen väikest viisi püromaan ja meeldib lihtsalt kaminasse tuld teha.

Õhk-vesi soojuspumpade kasutegurid on kuni -15 kraadi veel väga head ning mina ei usu, et meil tuleb lähiajal enam selliseid talvesid kus on kuu aega -20...-25 kraadi külma. See kui viskab nädalaks või nii külma, siis soojuspumba lisaküte saab sellega ilusti hakkama ning elektriarves kajastub see suhteliselt väikese osana.
Maakütte kasutegur on tegelikult kevadel suht kehv võrreldes õ-v soojuspumbaga. Väljas on õhutemperatuur juba soe aga küttekontuurini jõuab antud soojus julgelt kuu aega hiljem. Samas talve hakul kui väljas õhutemperatuur langeb aga maapind on veel soe, siis on jälle eelis maasoojuspumbal. Terve kütteperioodi peale kokkuvõttes, kardan, et kasuteguri vahe on marginaale. Pigem loeb süsteemide ülesehitusest ja maapinnast rohkem reaalne kasutegurite võrdlus.

olev
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 24
Liitunud: 01 Okt 2010, 21:08
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 2 korda

Re: maaküte versus õhk-vesi küte

Lugemata postitus Postitas olev »

aivar00 kirjutas:
25 Veebr 2020, 22:45
tsiteerin: http://www.werder.ee/maakyte.htm

See on puhas müügimeeste jutt ullikestele. Kui sul juba aprillist hakkab maakontuuris temperatuur tõusma - see vast Aafrikas naa soe pinnas. Meil oli aprillis 2018 ja 2019 1 m sügavusel veel kohati külmunud... Kui mind ei usu mine küsi hauakaevajatelt. Mul juhuslikult 1 tuttav seda ametit peab. Ja kui juunis-juulis oleks 1 m sügavusel isegi kuiva liivaga pinnases +15- see ei ole reaalne, eriti kui õues on sama temperatuur...
Pean ikka vist vastama mõnele kommentaarile.
Maakütte kontuur on paigaldatud 1 meetri sügavusele 1 meetriste vahedega.
Tegemist on reaalsete mõõtmistulemustega aastate jooksul.
Tervitustega Olev,
ülalnimetatud tabeli pidaja 2010.aasta septembrikuust, pole kunagi olnud seotud soojuspumpade müügiga.

mõte
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 40
Liitunud: 23 Dets 2018, 21:53
On tänatud: 4 korda

Re: maaküte versus õhk-vesi küte

Lugemata postitus Postitas mõte »

Lähteandmeid vähe, kui suur on küttevajadus, kui kütad vedelküttega, palju kulub keskmiselt aastas ja kas majas on soe.
Maaküte on kasulikum siis kui on suur küttevajadus. Või tahad vaikust ja on palju raha.

aivar00
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 251
Liitunud: 23 Nov 2007, 20:33
On tänatud: 3 korda

Re: maaküte versus õhk-vesi küte

Lugemata postitus Postitas aivar00 »

tsiteerin:
Pean ikka vist vastama mõnele kommentaarile.
Maakütte kontuur on paigaldatud 1 meetri sügavusele 1 meetriste vahedega.
Tegemist on reaalsete mõõtmistulemustega aastate jooksul.
Tervitustega Olev,
ülalnimetatud tabeli pidaja 2010.aasta septembrikuust, pole kunagi olnud seotud soojuspumpade müügiga.
Huvitav kuidas see tabel siis müügimeeste kodulehele sai?
See aga selleks- geoloogide andmetel on eestis 1 m sügavusel keskmine t +4-12. Selles tabelis juba märtsis ulmenumbrid, kui päike veel maapinda ei ole soojendama hakanud. Minul eksile jäetud oma ehitatud majas Vaillant kah nüüdseks 13 aastat töös. No ei ole ma naa kõrgeid t näinud isegi tulikuumal suvel. Jah suvekuudel maapind soojeneb ning kuna maha pandud 600 m kontuur ( 3x200m) 1 m sügavusele ja 1,2 m kaugusele teineteisest) lagedale muruplatsile. Suvel toodab pump ainult tarbevett. Siis on kollektoris t tavaliselt jah +14-15. Kuid mitte kõrgem. Tegemist suhteliselt niiske pinnaga, milline on hea kasuteguriga.
Kui hakata mõtlema miks on nõue paigaldada kollektor 1m sügavusele ja teda ei tohi paigutada nn. metsa. Ikka sellepärast, et suvine soe päike peab maapinda suutma ka pealtpoolt soojendada- vastasel juhul tekib lihtsalt igikelts kuna maa seest tulev soojus ei jõua sügavamale pinnasesse pandud kollektorit ümbritsevat pinnast üles soojendada. Või olen mina kuskilt valesti midagi lugenud... selline info isegi soojuspumpade liidu kodulehel ...

olev
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 24
Liitunud: 01 Okt 2010, 21:08
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 2 korda

Re: maaküte versus õhk-vesi küte

Lugemata postitus Postitas olev »

Aivar00: temperatuuri näidud on võetud maasoojuspumba näidikute põhjal, naabrimehel on sama pump ja samad näidud.
Ehk annad viite müügimehe lehele kus minu tabel üleval on.

Ehitusmati
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 2
Liitunud: 13 Veebr 2018, 21:02

Re: maaküte versus õhk-vesi küte

Lugemata postitus Postitas Ehitusmati »

Lainelaudur kirjutas:
25 Veebr 2020, 22:33
nojah, nüüd jutt juba autode peale läinud, niiet õigest teemast päris kaugele.
Tõstan siis veelkord probleemi- majas praegu õliküte radiaatoritega.
Kas panna uueks allikaks maasoojus või õhk- vesi pump.....ise mõtlesin seda veel p-paneelidega toetada.
Samas krundil vaba maad on ja pinnas savine ja niiske.
Mida teie teeksite?
Kui maad on ja pinnas niiske, siis maaküte. Kui finants piiratud, siis õhk-vesi. Maaküte tuleb suurusjärgus 2000€ kallim, see eest puudub vuhisev õueseade, seadme eluiga pikem ja küttekulu väiksem. Maakütte puhul pead arvestama krundi taastamise. Kui viskad torud põllule, siis säästad.

Sõber vahetas Pirita-Kosel õlikütte õhk-vesi vastu, aasta kulud kukkusid 4000€ pealt 1000€'le. Iga aastaga teenib õhk-vesi 3000€ ennast tagasi. Mega minu meelest!

kelu
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 2
Liitunud: 30 Nov 2019, 09:30

Re: maaküte versus õhk-vesi küte

Lugemata postitus Postitas kelu »

Kas keegi oskab seletada mis vahe on 2020a Thermia Calibra 12 vs Thermia Atlas 12 maasoojuspumpadel? Miks eelistada ühte teisele?

Vasta