Ehitusfoorum

Ühetoaline korter ühele inimesele. Vaja on tarbevee/el. boiler osta. Eelmises elukohas oli 50L Atlantis el.boiler, see toimis hästi, aga elektriarved tegi suureks. Kas on ehk vahepeal tulnud uusi lahendusi, boilerid, mis oleks mõõtudelt väiksemad ja samas ei võtaks liiga palju elektrit. Või on hoopis gaasiboiler tõhusam? Majas on gaasi võimalus, kuigi korteris on vähe ruumi suurele katlale.

Loodusseadused ei ole muutunud. 1 kg vee temperatuuri tõstmiseks 1 K võrra kulub endiselt 4,2 kJ energiat. Gaasiga on ilmselt natuke odavam küll vett soojendada aga elektriga muidugi palju lihtsam ja mugavam.

50 L boiler tegi arved suureks? Võrreldes millega? Sõltub ju tarbimisest - boileri suurus ei ole määrav. Küttekeha võib olla sama võimsusega nii 50 L kui ka 150 L boileril. Boileri suurus määratakse kasutatava vee hulga järgi - 50 L boileriga on neljaliikmelisel perel keeruline järjest pesemas käia ja siis tahaks veel nõusid pesta..., samas ühele-kahele inimesele piisab kui väga ei larista.

Siin võib olla küsimus selles, et boilerit ei puhastatud korrapäraselt. Kui sul kütteelement on paksu lubjakihi alla ja anood samuti kutu, siis maksadki ulmelisi elektriarveid. Atlanticul olemas nn. hooldevabad boilerid- seal küttekeha tarbeveega otse kokku ei puutu. Säherdune isend töötas 7 aastat enne soojuspumpa- kaesin huvi pärast sisse - täitsa ok arvestades vee suurt lubjasisaldust.

aivar00 kirjutas: ↑12 Veebr 2020, 15:46Kui sul kütteelement on paksu lubjakihi alla ja anood samuti kutu

Kuhu mujale kui vette on küttekehas vabanenud soojusel minna? Olgu küttekeha lubjaga või millega tahes kaetud, ehk ainult vesi soojeneb aeglasemalt, ei muud.
Kuidas puutub anoodi olemasolu vee soojenemisse (ja elektriarvesse)?

aivar00 kirjutas: ↑12 Veebr 2020, 15:46 Siin võib olla küsimus selles, et boilerit ei puhastatud korrapäraselt. Kui sul kütteelement on paksu lubjakihi alla ja anood samuti kutu, siis maksadki ulmelisi elektriarveid. Atlanticul olemas nn. hooldevabad boilerid- seal küttekeha tarbeveega otse kokku ei puutu. Säherdune isend töötas 7 aastat enne soojuspumpa- kaesin huvi pärast sisse - täitsa ok arvestades vee suurt lubjasisaldust.

Ja hakkab jälle pihta mingi ila ajamine. Kuhukohta see energia sul seal boileris siis läheb ?

Kas paksult lubjane temperatuuriandur boilerit kuumemaks ei aja ja sealt ka läbi korpuse suurem kadu?

Walterscheid kirjutas: ↑12 Veebr 2020, 22:09 Kas paksult lubjane temperatuuriandur boilerit kuumemaks ei aja ja sealt ka läbi korpuse suurem kadu?

Küttekeha on vee sees, mitte vastu korpust. Korpust soendab vesi. Küttekeha on küll mehhaaniliselt korpuse külge kinnitatud, et paigal püsiks, aga see energiakadu on tühine.

xil kirjutas: ↑13 Veebr 2020, 10:25

Walterscheid kirjutas: ↑12 Veebr 2020, 22:09 paksult lubjane temperatuuriandur boilerit kuumemaks ei aja ...

... see energiakadu on tühine

Walterscheid peab silmas, et kui andur on paksult katlakiviga kaetud, siis andur arvab, et vesi on külmem, kui tegelikult ja siit see kadu.
Aga sellegi nähtuse mõju on olematu, kuna õige soojus jõuab lõpuks andurini.

tsiteerin:
Walterscheid peab silmas, et kui andur on paksult katlakiviga kaetud, siis andur arvab, et vesi on külmem, kui tegelikult ja siit see kadu.
Aga sellegi nähtuse mõju on olematu, kuna õige soojus jõuab lõpuks andurini.

Kõik täiesti õige. Energia nagu linnuke minema ei lenda ja teda lambist juurde ei teki, kuid paksu lubjakihi all t andurini ei pääse kuum vesi koheselt ligi. Seetõttu kütab tenn vett usinasti edasi. Boileris vesi kuumeneb üle etteantud t enne kui andurist välja lülitamise signaali saab. Ja see liigne veesoojus eraldub ikka läbi boileri kesta osaliselt sulle tuppa. Nii lihtne see lugupeetud insenerid ongi.
Kui keegi väidab, et boilerit tuleb lubjasettest puhastada ainult selleks, et vesi kiiremini soojeneks- nõus. Samas mul on aega terve päev, et peale hommikust dušši ja nõudepesu uuesti õhtuks vesi soe oleks. Lisaks sellele kärssab(kuumeneb üle) ka tenn tänu sellele läbi, et on paksu lubjakihi all ning ei saa elektrist toodetud sooja ära anda. Kuhu see "energia" siis läheb- vastus jällegi lihtne - tenni läbipõletamiseks ülekuumenemise tõttu.