Ehitusfoorum

a) Mis problasid tekitab see, kui monoploc õ/v sp puhul glükoolilahus põrandaküttesse lasta ilma soojusvahetit vahele panemata?

b) Kas monobloc sp-d teevad ka õlitagastustsükleid või mitte, kuna külmaine ring on lühike? Näiteks mu praegune (ajutine) õ/õ sp ajab aegajalt külmainet isegi siis tagurpidi ringi, kui ilmad on nii soojad, et sulatustsükleid teha poleks vaja.

c) Mis rõhu all peaks glükool olema ja kuidas see saavutatakse?

a) Külmumiskindel vesilahus ei pea just glükooli lahus olema. Nt maasoojuskontuurides kasutatakse etanooli lahust mis ei ole mürgine.
Keegi peab ka sellise ümberehituse eest vastutama. Nt tarbevee boileri lisamisel võib mürgine lahus sattuda tarbevette. Seega oleks väga vale teha foorumis üldistusi selliste vesilahustega täidetud küttesüsteemide kohta.
Ka küttetorudel on antud milliste vedelikega on torud jne. kasutamiseks.
Põhimõtteliselt on see võimalik.

b) õlitagastustsükkel ei ole päris õige sõna. Õ-V soojuspump sulatab välisosa radiaatorit ehk aurustit jääst. Paraku on soojuspump nii tark nagu looja on seda andnud. Seega vanemad mudelid ei pruugi teada kas parasjagu on talv või suvi. Ka uuemad mudelid on erineva sulatusloogikaga kuid mitte enam nii rumalad.

c) 1,5bar nii nagu küttevesi. Selleks et küttevee ringluspumbal oleks eelrõhk ning ta ei imeks toru vaakumisse või siis õhku küttesüsteemi.

d) Iseleiutamisele kuluv energia ületab ka asjatundjal tavalist töömahtu ca 3 korda. St kui pädevus puudub siis on kasulikum teha seda mida oskad, mitte kulutada aega eksperimentidele.
Monoblocki võib paigaldada kuid samaväärne split süsteemiga soojuspump erineb vaid selle poolest et külmatorud tuleb lasta asjatundjal ühendada.
Ka ei saa küttesüsteeme ise lihtsustada. Kui monoblock on tavaliselt torustikuga ühendatud akupaaki siis nii see võiks ka olla. Juhul kui ühendada otse põrandasse siis võib tekkida sulatusega probleeme. Sellisel juhul on näpuvea hind ligilähedane soojuspumba hinnaga.

Erinevate mittekülmuvate vedelike viskoossus erineb oluliselt vee viskoosusest.
Erinevate mittekülmuvate vedelike mõju pumba mootori laagritele ja tihenditele erineb oluliselt vee mõjust.
Antifriiside erisoojus on ka väiksem vee erisoojusest (vajavad suuremat vooluhulka).
Ehk vaja on tunduvalt kallimat ja võimsamat spetsiaalset pumpa ning antud kemikaalile sobivaid toruvidinaid.
(Suure läbisõiduga, kõrgepöördeliste sisepõlemismootorite, jahutusvedeliku pumpade kojad on kulunud suuremaks kavitatsiooni tõttu ja ei taga vajaliku vedeliku ringlust. Hästi nähtav mootorratastel.)

Lugesin vahepeal monobloci Service Manuali läbi ja leidsin enamusele küsimustest vastused:

a)Otse ühendamine on normaalne lahendus, mu mõte, et soojusvaheti peaks vahele panema, on midagi erilist. Monoblocidel on sageli kahesüsteemne tarbeveeboiler lisavarustuses. Pump ja paisupaak on monoploci sees juba olemas, põrandakütte enda ringluspump on väikse võimsusvajadusega. Süsteemi vedeliku maht ei tohi olla liiga väike (vähemalt 50l on sel mudelil vajalik), seetõttu võib vajalikuks osutuda akupaagi lisamine.

b)Õlitagastustsükkel on vähemalt scrollide puhul päris õige sõna. Võib-olla rotarite puhul pole see vajalik - ma pole asjaga sedavõrd kursis.

c)Rõhk saavutatakse nii, et süsteemi lastakse tibake kangem lahus ning siis veevärgiga survestatakse.

d)Igati õige märkus. Majanduslikult kõige kasulikum on kogu vaba aeg sisustada õllega teleri ees (see polnud siiski Service Manualis kirjas).

See ka veel lisaks, et propüleenglükooli ei loeta ohtlikult mürgiseks (küll aga etüleenglükooli).