Ehitusfoorum

Pandi maasoojuspump ja ühendati olemasolevate radikate külge läbi akupaagi. Kui pump läheb käima siis vesi kohiseb torudes ja torud praksuvad. MIdagi on väga valesti. Homme ütlen selle firma kes tegi.

Soojuspaisumine on selle asja nimi.

Soojuspaisumine jah. Torud jahtuvad maha ja siis laseb maapump sinna jälle +55 kraadi vett.

Miks nii kuuma vett vaja? Miks laseb maha jahtuda, peaks hoidma ju ühtlast temperatuuri. Vee kohin viitab sellele, et liiga võimas tsirkulatsioonipump on, ilmselt maasoojuspumbaga komplektis juba. Võibolla kannatab kiirust vähendada.

Nii on ehitati, et pole segamissõlme vahel. Polnud kedagi kes oleks seda nõudnud. Maapumba müüa pani selle püsti sai papi ja tõmbas uttu. Torudes vesi pidi kohisema seepärast, et peenikesed liiga. No kas saab midagi lollemat väita ? Ja räägivad sellist jama ja seda usutakse.

Ma nüüd küll täielik amatöör kütte alal kuid sellest olen mina oma peaga ka aru saanud, et kui torud seinas teevad häält siis on kaks põhjust. Kas on vee kiirus torus liiga suur (pump liiga võimas) või siis on torud selle kiiruse jaoks liiga peenikesed.

Ma ehitasin torustiku pelleti katlale. Kõik oli ilus ja vaikne ja tore. Siis pandi aga maapump ja asi perses.

pikk88 kirjutas: ↑12 Mär 2019, 09:01 Ma nüüd küll täielik amatöör kütte alal kuid sellest olen mina oma peaga ka aru saanud, et kui torud seinas teevad häält siis on kaks põhjust. Kas on vee kiirus torus liiga suur (pump liiga võimas) või siis on torud selle kiiruse jaoks liiga peenikesed.

Hüdraulikas on selline asi nagu pidevusvõrrand. Harutage enda jaoks lahti ühik m³/s. See on mingis ristlõikes (m²) liikuva vedeliku kiirus (m/s), pange m² ja m kokku ja saate m³. Ehk teistpidi, kui vooluhulk ei muutu siis voolamise ristlõike ja kiiruse vahel on antagonism.
Lisaks valele kiirusele ja soojuspaisuvusele tuleks üle vaadata ka, kuidas toru on maakera külge kinni pandud. Tihtilugu tekitavad lisahelisid ka valesti (liiga harva või tihti) paigaldatud torukinnitused (liikuvad või kinnised kah veel).

Torudega on ok. Pelleti katlamas on tark Taco pump. Selles maapuumbas on järelt mingi odav nilbus. Mida muud saab olla.

suvaline kirjutas: ↑12 Mär 2019, 14:27 ... m³/s. See on mingis ristlõikes (m²) liikuva vedeliku kiirus (m/s), pange m² ja m kokku ja saate m³. Ehk teistpidi, kui vooluhulk ei muutu siis voolamise ristlõike ja kiiruse vahel on antagonism.

Sul õnnestus lihtne asi, nagu vooluhulk, segaseks seletada. Eesti keeles on täiesti olemas sõna "vastuolu". Miks on vaja tulla mingi filosoofilise terminiga lehvitama tehnilises teemas?

aero kirjutas: ↑12 Mär 2019, 16:27

suvaline kirjutas: ↑12 Mär 2019, 14:27 ... m³/s. See on mingis ristlõikes (m²) liikuva vedeliku kiirus (m/s), pange m² ja m kokku ja saate m³. Ehk teistpidi, kui vooluhulk ei muutu siis voolamise ristlõike ja kiiruse vahel on antagonism.

Sul õnnestus lihtne asi, nagu vooluhulk, segaseks seletada. Eesti keeles on täiesti olemas sõna "vastuolu". Miks on vaja tulla mingi filosoofilise terminiga lehvitama tehnilises teemas?

Lihtne vastus: et otsiksite ise teooriast vastuseid, mitte internet. Muideks, ka sõna vooluhulk ei ole päris õige, või siis korrektne, või siis muu sõnaväljend.

Vooluhulk on piisavalt pädev sõna. Kütteinseneridki kasutavad.

Küsimus selles, et kuidas sellest jamast saada lahti. Pump läheb käima ja pumpab radikatesse +55C vett. Siis metall paisub ja torud praksuvad. Segamissõlme pole ju vahel. Mõõdab temperatuuri välisõhu järgi. Tuulise ilmaga on toas jahe.

Äkki aitaks kui tagasivoolust osa läheks uuesti ringlusesse (ventiiliga reguleeritav). Vähendaks äkilisi temperatuuri muutusi, mis põhjustavad torude praksumist.

Seal võiks normaalne automaatika vahel olla, mis hoiab radiaatoritesse mineva vee temperatuuri stabiilsena. V
älistemperatuuri muutmumise tõttu peab temperatuur muutuma väga aeglaselt ja sellega seoses ei tohiks küll mingit heli kuulda olla.

Peaks ehitama vahele pumba ja 3tee ventiili. Põrandaküte tuleb veel nagunii lisaks. Kuidas aga panna maapump hoidma akupaagis max tempi ? +55C tuleb sealt välja.

Pumba lasi naine panna eelmine aasta sügisel. Tegemist on Thermia Diplonat maasoojuspumbaga. Käib nagu vene külmik. Radika trass on otse pumba küljes ja nn. akupaak, või mis ta on on sinna pandud paraleelselt.Pumba sisendi ja väljuni vahele. See on asi millest ma aru ei saa. Pole veel olnud aega sinna nii süveneda aga kuidagi imelik tundub see kõik.

On kaks olulist asja:
1. Vooluhulk nr 1 mis on vajalik soojuspumba tööks. Soojuspumba kompressor on nagu auto mootor. Mootor teeb tööd ja selle tulemusena eraldub soojus ehk energia. Kui mootor jahutust ei saa siis kuumeneb ta üle ning masin jääb seisma või läheb katki.
Selleks on vajalik et soojuspumba sees olevat soojusvahetit läbiks piisavalt suur "jahutusvee" hulk.
2. Vooluhulk nr 2 on vajalik maja kütmiseks. See on ka ringlev vesi kuid ringleva vee hulk sõltub sellest kuidas küttesüsteem on ehitatud.

Kui majas on nii radiaatorid kui ka põrandaküte siis ringleb radikate vesi ja põranda vesi eraldi.
Praegu on kõik see nagu üks klimbisupp. Soojuspumba ringluspump peab olema võimas sest ilmselt on tegemist piisavalt võimsa soojuspumbaga. Kuid see veevoog ei pea minema radiaatoritesse vaid keerab akupaagist tagasi soojuspumpa. Kui radikad kohisevad siis järelikult nii ei ole.
Et stabiilset süsteemi saada peaks radiaatoritel olema oma ringluspump ja põrandakõttel oma pump.

Ka on oluline et pelleti puhul kanti soojust edasi radiaatoritesse kõrge veetemperatuuri abil ning vastavalt võis veevool olla väiksem. Soojuspumba puhul on temperatuurid madalamad ning vett peaks ringlema rohkem.
Seega kui radikasse läheb nt 16 või 20 mm toru siis maja jaotustorustik peaks olema 20..25 mm toruga.

Ma ei tea kas see Diplomat on inverter.
Maja torud on 22mm teraspress. Ainult radikad hetkel. Kas on mõtekas panna maasoojuspump kütma akupaaki. Sealt edasi 3T ventiil ja ringluspump radikatesse ja teine segamissõlm põrandasse.

Inverter või mitte, selleks on täpset marki vaja.

Ilmselt tuleb mingi paak vahele panna kui see asi korralikult ei tööta.
Kõige lihtsam on kasutada mõnda pöördeid vähendavat veepumpa. Oletame et radikal on termostaat. Termostaat sulgeb veeringluse läbi radika kui tuba soe on. Ringluspumba takistus suureneb ning pump vähendab pöördeid.
Sellisel juhul ei ole 3-tee ventiili vaja.
Reguleerimiseks on väga erinevaid skeeme. Näiteks on mõnel õhk-vesi soojuspumbal juba põhikomplektis 3-tee ventiili juhtimise automaatika vastavalt küttegraafikule. Siis on ka mõistus 3-tee ventiili juhtimiseks. Kui mõistust (aju, protsessorit jne) ei ole siis pole mõtet torustikule mõttetut juppi lisada.
Sageli on nt põrandakütte vee segamisel ees maks temperatuuri piirav 3-tee ventiil et nt katlast ei pääseks 60..70C vesi põrandasse.
Antud juhul ei ole vaja radikatesse mineva vee temperatuuri piirata.
Radikatesse minevat vett ei ole vaja ka külmemaga segada sest akupaagi vee temp on vaja võimalikult madal hoida. Siis on soojuspumba COP parem.

Thermia Diplomat Optimum. Ma ei tea kas on inverter või mitte. Radikad sai tehtud pelleti jaoks. Torustik on teraspress. Maapump ei tööta kogu aeg. Annab mingi soojuse ära ja seisab jälle. Torud jahtuvad maha ja kui iuesti käima läheb siis torustik naksub. Taiekulatsioon peaks ju olema kogu aeg ? Ma tean pelleti teemat aga see
Maasoojuspump on jetkel tume maa.

insippo kirjutas: ↑29 Apr 2019, 12:42 Ma ei tea kas see Diplomat on inverter.
Maja torud on 22mm teraspress. Ainult radikad hetkel. Kas on mõtekas panna maasoojuspump kütma akupaaki. Sealt edasi 3T ventiil ja ringluspump radikatesse ja teine segamissõlm põrandasse.

Maasoojuspump ja 3tee ventiil pole otstarbekas ega vajalik. Pandagu akupaak ning sekundaarringile oma ringluspump (soovitavalt selline, mis reguleerib pöördeid automaatselt), soojuspump töötab akupaagis oleva vee temperatuuri järgi (etteantud temp + sobiv hüsterees) ning radiaktes on kogu aeg vajaliku temperatuuriga vesi. 3tee ventiilid ikka sellistesse kohtadesse, kus kõrge temp vett on vaja segada sobivaks aga soojuspumbaga pole mõtet teha soojemat vett kui parasjagu tarvis. Tavaliselt (minul vähemalt oli nii), et sellisel juhul on otstarbekas ka soojuspumbas olev ringluspump panna töötama ainult siis kui soojuspump töötab, pole vaja, et ta keerutab vett kogu aeg akupaagi ja SP vahel. Küttevajaduse määrab SP vastavalt akupaagis olevast andurist tulevale temperatuurile.

insippo kirjutas: ↑01 Mai 2019, 22:04 Thermia Diplomat Optimum. Ma ei tea kas on inverter või mitte. Radikad sai tehtud pelleti jaoks. Torustik on teraspress. Maapump ei tööta kogu aeg. Annab mingi soojuse ära ja seisab jälle. Torud jahtuvad maha ja kui iuesti käima läheb siis torustik naksub. Taiekulatsioon peaks ju olema kogu aeg ? Ma tean pelleti teemat aga see
Maasoojuspump on jetkel tume maa.

Kuum vesi ringleb - torustik paisub. Jahe vesi ringleb - torustik jahtub. Füüsika. Naksumine tuleneb paisumisest/kahanemisest.

aero kirjutas: ↑21 Mai 2019, 12:05

insippo kirjutas: ↑01 Mai 2019, 22:04 Thermia Diplomat Optimum. Ma ei tea kas on inverter või mitte. Radikad sai tehtud pelleti jaoks. Torustik on teraspress. Maapump ei tööta kogu aeg. Annab mingi soojuse ära ja seisab jälle. Torud jahtuvad maha ja kui iuesti käima läheb siis torustik naksub. Taiekulatsioon peaks ju olema kogu aeg ? Ma tean pelleti teemat aga see
Maasoojuspump on jetkel tume maa.

Kuum vesi ringleb - torustik paisub. Jahe vesi ringleb - torustik jahtub. Füüsika. Naksumine tuleneb paisumisest/kahanemisest.

Naksumine, kui heli, ei tulene mitte paisumisest ja kahanemisest, vaid et liikuv (paisuv/kahanev) detail liigub seisva detaili (kinnituse) suhtes ja selle liikumise tagajärjel tekkib heli.
Heli tegeva koha leidmiseks saab kasutada mingit libestit, näiteks õli WD40.
Kui pärast kinnituskoha õlitamist heli kaob, siis tuleb selle kohaga tegeleda.

kunn24 kirjutas: ↑21 Mai 2019, 13:29 Nii, ja kuidas tegeleksid? Kas hakkad füüsikaseadustega võitlema ja piirad toru liikumist? Õliga peab olema ettevaatlik, materjalid ei pruugi olla õlikindlad.

Füüskaga ei pea mitte võitlema, vaid tuleb seda arvestada ja paigaldada torud vastavalt paigaldusjuhendile, mis arvestab füüsikaga.