Maasoojuskütte maast tulev temperatuur madal?

[svenk]

Puuritud 2 auku 140 m mõlemad:
Läks külmemaks, öösel oli - 8 kraadi. Kas on normaalne kui maa seest tulevat soojust näitab +2 ja välja -2, torud ju üle 1 m sügavusel, kuidas - kraad ?
Mis juhtub siis kui -20 ... väljas ?
Kui väljas olid + kraadid, näitas soojuspump sissetulevat +6
Ka paigaldaja arvas, et maa seest tulevat soojust vähe, kas augud peaks sügavamad olema ?
Soojuspump pole 1 kuudki olnud, nii et elektriarvet ei tea veel, ilmselt mõjutab madal maa temperatuur kõvasti?

Mis teha ?

[Coolhouse]

Puuritud 2 auku 140 m mõlemad:
Läks külmemaks, öösel oli - 8 kraadi. Kas on normaalne kui maa seest tulevat soojust näitab +2 ja välja -2, torud ju üle 1 m sügavusel, kuidas - kraad ?

Mis auku, kaks puurauku või?
Kui puurauku siis on torud kuni 140 m sügavusel vist ikka.
Jutt on nii segane kui vähegi saab. Kui on 2 puurauku siis pane projekt kuskile üles, vaatame mis viga on.

[Külaline]

maasoojuspumba jaoks puuritakse ju puurauke, 2 tükki 140 m mõlemad. Torud loomulikult sees, kuidas muidu töötab, kõik ju selge?

[Coolhouse]

Ei see nii mitte ole.
Kui kellelgi on mingi kaebus, mure jne siis saab rääkida ikka faktidest.
Kuni fakte ei esitata siis ei ole ka midagi arutada.

Kui on 2 puurauku ja terve rida andmeid veel siis saab kontrollida kui palju sellistest puuraukudest soojust saab. Puuraugud on registris registreeritud ning neil on numbrid. Kui on midagi arutada siis arutame.
"Kuidas see muidu töötab?"...vist hästi ei tööta.

[Külaline]

Maaküte ongi mõttetu raha raiskamine. Algul matad hunniku raha maa sisse ja siis hakkab suri elektriarveid tampima ja tambid terve elu.

[Külaline]

huvitab, mis näitajad on teistel maakütte kasutajatel: maast tuleva soojuse sisse- ja väljatemperatuur

[iop]

Mul ka kuu aega tagasi paigaldatud Nibe pump. Sisse 2 välja -2 hetkel.

[Hiid]

polegi oma kraade ammu vaatanud, soolikas meetri sügavuses, mitte 140m
hetkel +2.3 sisse ja välja -1.3
Talv alles algas. Mis küll saab?

[----]

huvitab, mis näitajad on teistel maakütte kasutajatel: maast tuleva soojuse sisse- ja väljatemperatuur

viewtopic.php?f=9&t=57168

[Coolhouse]

Mis teha ?

Füüsikaseadused selgeks teha või unustada teema kuniks reaalset muret pole.

See on parim võimalik vastus!!!

Lisaks võib kaudsete andmete (16 kW soojuspumo ning 140 m puurauk 2 tk) põhjal öelda et selline teostus on teoreetiline. Sain COP 3 korral 38 W/jm.
(kuid COP 3 võib olla eesmärk kirjanikele, geoloogidele aga mitte puuraukudega küttesüsteemi ehitajatele.)
Oletame et graniidi puhul võetakse maapinnast soojust 50 W/jm. Eestis antakse riiklikult soovitus ca 35..40 W/jm. Kõik oleks nagu ok kuid tegelikult võivad esineda 10...30% kõrvalekalded sest:
1. Projekti aluseks on soojuspumba võimsus-see on jama sest tegelik soojusenergia vajadus majas aasta jooksul tarbitav soojuse (soojusenergia) hulk. Viga tekib kuna isegi teoorias on mõistlik valida majale tegelikust maks. võimsusest10% väiksem soojuspump. NB! võimsusest .... kuid õige arvutuste alus on aastas tarbitav soojushulk mitte soojuspumba võimsus.
2. Tasemel 40 W/jm on eeldatud et puuraukude ümbruses voolab põhjavesi.
Aga kui ei voola?
3. Projektide aluseks on Saksamaa lihtsustatud normid. Saksamaal on tüüpvariant et puurauku paigaldatakse topeltkontuur. Sageli ei ole projektis arvestatud sellest tekkiva ca 10% veaga.
4. Kontuuri(kontuuride) vahele pannakse distantsrõngad et torud omavahel kokku ei puutuks. viga 1..2 %.
5. Puuraukude omavaheline vahekaugus peaks olema suur sest puuraugud mõjutavad üksteist. Vea suurusjärk väga suur, eriti kui puurauke on palju (tehakse ka suuri objekte).
6. Puuraugu kasutamise kestvus aastates. Oletame et põllumees kasvatab kartuleid. Kartulite saagikus langeb kui samale põllule külvata igal aastal vaid kartuleid. Sama moodi on ka soojuspuuraugul saagikus. Kui ühel aastal võtta väga hea saak siis on järgnevatel aastatel saagikus halvem. Saagikus oleks tagatud ka 30 aasta pärast kui "põld" oleks suurem.

KOKKUVÕTTEKS: on nii et selline teoreetiline ning võimalike vigadega süsteem hakkab saagikust kaotama ehk puurauku ümbritsev maapinna temperatuur aasta aastalt alanema.
Kui maapinnast tulev temperatuur on kuu aega pärast süsteemi käivitamist +2C siis ok kuid oluline on et maapind jõuaks sama palju soojust juurde anda kui maja ära tarbib. Ehk ka aasta ja 5 aasta pärast peaks sarnane temperatuur olema.

[svenk]

... aga mis arvate tööde teostajate infost?:

Puuraukude puurija firma: Vestlesin puurijaga ja tema ütles, et kindlasti peab olema regulaator mis reguleerib, et mõlema kaevu vooluhulgad oleks võrdsed, muidu võtab vaid ühest kaevust - kraan millel mõõtevahemik peal. Ilmselt see probleem ongi, pole võrdselt reguleeritud . Praegu näitab õues - 4 kraadi, maa sees sisse +1 ja välja -2. Saate paigaldaja saata, et ta regulaatori vahele paneks ?

Pumba paigaldaja: Regulaator saab olla ka selline, et piiratakse lihtsalt kuulkraaniga ühe ringi läbivoolu. Seda on tunda ja näha, et üks toru on soojem ja teine jahedam. Sul peaks need kraanid peal olema. Üldiselt vooluhulga regulaatoreid me kuskile ei pane. Kuulkraanid ajavad asja ära ja teevad süsteemi soodsamaks.

[Coolhouse]

Jumal appi!
Oletame et mõlemad puuraugud on 140m ehk mõlemad torustikud on enam-vähem võrdse takistusega. NB!Mida rohkem vedelikku läbi voolab seda rohkem soojust saab.
Ehk võta nagu ränderaamistikku. Sa tahad ju soojuse suuremat rännet. Kui Sa nüüd ühte kraani kinni keerad siis seda toru mööda tuleb vähem soojust majja.
Sa tahad ümberjagamise teel suurendada kasumit ?
Kui see +2 C (mis on sama kui kahele rändurile otsa vaadata) rännet väga vähe iseloomustab ning ei rahulda siis tuleks rännet suurendada ehk näiteks üks puurauk juurde puurida.

[flak]

Maaküte ongi mõttetu raha raiskamine. Algul matad hunniku raha maa sisse ja siis hakkab suri elektriarveid tampima ja tambid terve elu.

Lõpeta see trollimine ära, teemast teemasse käib üks ja sama nõder jutt!

[Külaline]

Maaküte ongi mõttetu raha raiskamine. Algul matad hunniku raha maa sisse ja siis hakkab suri elektriarveid tampima ja tambid terve elu.

Lõpeta see trollimine ära, teemast teemasse käib üks ja sama nõder jutt!

Mis sa mõtled et kui postituse autor on "külaline", siis kõik "külalised" on üks ja sama inimene või?

[aero]

Vahet ei ole mida flak mõtleb. On siililegi selge, et see töll, kes siin erinevates maakütte teemades pidevalt kraaksub "maaküte on kallis ja mõttetu", on üks ja sama isik. Ühtki sisulist argumenti tal kunagi ei ole. Seega on ta kas
- äärmiselt loll ja järjekindel
- või siis on IQ normaalne aga inimesel lihtsalt igav. Oma elu ei ole ja sellepärast trollib.
Pigem see teine variant. Vabandan, et trolli toitsin. Enam ei tee.

[Külaline]

Igatahes aitäh kõigile kirjutajatele, olen ka tänu teile asjadele enam-vähem pihta saanud.Eks mul oli lolle küsimusi, aga algaja värk... See vigiseja siin (ilmselt tõesti üks ja sama isik, on kallis, elektriarve ...) ja ehituspenskar (las räägivad nooremad kes asjaga kursis ...) Kui oled üle 20 000.- ära maksnud, siis tahaks ikka, et asi OK töötaks ja ise ka aru saaks. Lasen paigaldad voolumõõtja, saab elektikulule ka täpsemalt pihta ja analüüsida.
AITÄH!

[Külaline]

Vahet ei ole mida flak mõtleb. On siililegi selge, et see töll, kes siin erinevates maakütte teemades pidevalt kraaksub "maaküte on kallis ja mõttetu", on üks ja sama isik. Ühtki sisulist argumenti tal kunagi ei ole. Seega on ta kas
- äärmiselt loll ja järjekindel
- või siis on IQ normaalne aga inimesel lihtsalt igav. Oma elu ei ole ja sellepärast trollib.
Pigem see teine variant. Vabandan, et trolli toitsin. Enam ei tee.

Maakütte kohta ei saa öelda küll et kallis poleks. Mu naaber pani ka algul maakütte, aga kui nägi millised elektriarved hakkasid tulema, siis loobus sellest.

[Külaline]

Vahet ei ole mida flak mõtleb. On siililegi selge, et see töll, kes siin erinevates maakütte teemades pidevalt kraaksub "maaküte on kallis ja mõttetu", on üks ja sama isik. Ühtki sisulist argumenti tal kunagi ei ole. Seega on ta kas
- äärmiselt loll ja järjekindel
- või siis on IQ normaalne aga inimesel lihtsalt igav. Oma elu ei ole ja sellepärast trollib.
Pigem see teine variant. Vabandan, et trolli toitsin. Enam ei tee.

Maakütte kohta ei saa öelda küll et kallis poleks. Mu naaber pani ka algul maakütte, aga kui nägi millised elektriarved hakkasid tulema, siis loobus sellest.

Miks sa seda paska siia aina kirjutad?
Kas arusaamisega on väga suured raskused, teemas ju teised küsimused.

[Hiid]

milline naaber? Millised need arved tal siis tulema hakkasid?
Mul hakkasid ka, aga ei loobuda küll ei kavatse....

[Külaline]

Ei tea kui kui suured need arved täpselt olid, aga igatahes vaatas et mõttetu raha raiskamine, nüüd hoiab iga aasta soojamaa reisi raha kokku tänu sellele et maasoojuspumba välja viskas.

[A.S.]

Ja maasoojuspumba asemel ostis siis kasuka ja vildid. Või mida? Sest sellist kütet ju polegi, millele raha ei kulu.

[Aer0]

Nii lihtne on teid provotseerida . See ei ole ju loogiline, mis ta räägib. Mōistusega inimene sellises olukorras laseks paigaldajatel seaded üle vaadata ja vead parandada (PAIGALDAJATE KULUL!!)
Soojamaareisi raha. Muidugi.

[Külaline]

Polnud seal parandada midagi, pinnasest sõltub ikka asi ka natuke ja elekter läheb aina kallimaks. Ja esiteks juba selle maasoojuspumba süsteemile kulunud raha eest oleks saanud palju aastaid kasvõi elektriradiaatoriga kütta.

[Külaline]

Polnud seal parandada midagi, pinnasest sõltub ikka asi ka natuke ja elekter läheb aina kallimaks. Ja esiteks juba selle maasoojuspumba süsteemile kulunud raha eest oleks saanud palju aastaid kasvõi elektriradiaatoriga kütta.

Palju see elekter siis viimase viie aastaga kallimaks on läinud?
Peab ikka eriti loll ja laisk olema nagu mina, kes on ühe hea maasoojuspumba hinna otseelektriga ära kütnud.

[Külaline]

Viimase 5 aasta jooksul minul isiklikult on elekter 17% odavamaks läinud, sest algul oli stt pakett. 2013 maksin üle 13 sendi/kwh, praegu viimase aasta keskmisena 10,7. Tulevik üldjoontes on aga ikkagi elektri kallinemise poole.