Ehitusfoorum

Hommik,

Lisasin eelmisel küttehooajal süsteemi akupaagi 720L ja 80L paisupaagi.
Siitsamast foorumist sain tarkust, et paisupaagi eelrõhk peaks olemas maksimaalne tõstekõrgus + 0.2Bar.
Minu näitel on kõrgeim radiaator 6m peal, seega lasin uuest paisupaagist natukene rõhku välja (uuel oli 1.5bar), et sinna jääks 0.8bar.
Esimeste kütmiste ajal kontrollisin, et paisupaaki näiteks 0.6bar juures veel midagi ei läinud, 1bar juures oli juba natukene vett sealt.
Rohkem asja ei kontrollinud ega ka uurinud terve küttehooaja. 90C* juures oli maksimaalne kütterõhk 1.5bari, mis mulle ideaalselt sobib.

Nüüd enne küttehooaega mõtlesin, et kontrolliks kõik üle ja kui süsteem jahtunud, on süsteemis vist 0.4bar või 0.5bari rõhku ning paisupaaki loksutades (seisab ju teine maas ja jalgade peal) on seal päris arvestatav kogus vett sees. Ei tohiks ju? Või olen ma millestki valesti aru saanud? Lasin prooviks sinna paisupaaki natukene rõhku juurde, veekogus sellest eriliselt ei muutnud (tunde) kuid küttesüsteemi rõhk küll.

Paisupaak kutu?

Paisupaagi rõhk ei käi otseselt maja kõrguse järgi, vaid soovitud vee rõhu järgi. Vee rõhk käib küll jah kõrguse järgi. Alla 1 bar ei soovitaks ka 1-kordse maja puhul. Kui paisupaagi panid 0,8 bar ja külma süsteemi rõhk on 1,0 bar, siis ok.
Paisupaagil peaksid ikka õhurõhu ära mõõtma ja seejuures vee rõhk peab nullis olema, et õigesti mõõta saaks. Kas paisupaagil on õhuventiil alla või üleval? Kui on all, siis on lihtne aru saada kui paak katki on- ventiilist tuleb vett.

Tere,

Alles eile oli aega seda paisupaagi teemat lähemalt uurida.

Eemaldasin paisupaagi süsteemist ja keerasin ventiili poole külili. Vett sealt ei tulnud, seega kott tundub nagu terve olema.
Lasin tühjaks, seest tuli u. 10L jagu vett ja mõõtsin rõhu üle. 0.9bar.
Seda on küll 0.1bar rohkem kui alguses täidetud sai, kuid ma vahepeal lasin ka vähe juurde, et näha kas paak hakkab vett välja suruma.

Küsimus on aga selles, kui suvel oli süsteemis väiksem rõhk kui paisupaagi täiterõhk, miks viimane vett välja ei surunud?
Aku ja paisupaak on küttesüsteemi kõige madalamas punktis ja täide paisupaagile on pealtpoolt.

Vett saab "välja suruda" ainult siis kui veel on kuhu minna. Kui sul on suletud süsteem ja süsteemi täitmisots on suletud/ tagasilöögi klapiga siis jääbki vesi paisupaaki.

Maaks kirjutas: ↑14 Nov 2018, 15:06 Vett saab "välja suruda" ainult siis kui veel on kuhu minna. Kui sul on suletud süsteem ja süsteemi täitmisots on suletud/ tagasilöögi klapiga siis jääbki vesi paisupaaki.

Kuid miks jääb vesi paisupaaki, kui paisupaagi (eel)täiterõhk on suurem kui süsteem enda oma?
Näiteks suvel oli paisupaagis 0.9bar ja jahtunud süsteemis 0,4-0,5bar.

Paisupaak on süsteemi ühendatud ilma mingi kapita.

Kui reaalselt oli suvel seisva süsteemi korral paisupaaki sisenevl torul vee rõhk väiksem kui paagi õhurõhk, siis pidi paagi tühjaks suruma.

Kui uskuda paisupaakide tootjate juhendeid (Google abiks), siis:
eelrõhk on kõrgeim punkt/10 + 0,2 bar. Nt 6m puhul 0,6 bar + 0,2 bar =0,8 bar. Süsteemi töörõhk on 0,3 bar võrra kõrgem, antud näite puhul 1,1 bar. Üldiselt eelrõhku alla 1,0 bar ei soovitata (eramajade puhul), seega töörõhk 1,3 bar.
Ise kasutan eelrõhuna 1 bar ja töörõhuna 1,3 bar ja toimib kenasti. Väike kogus vett peabki paisupaagis normaalseks tööks olema.

Külaline kirjutas: ↑14 Nov 2018, 16:03

Maaks kirjutas: ↑14 Nov 2018, 15:06 Vett saab "välja suruda" ainult siis kui veel on kuhu minna. Kui sul on suletud süsteem ja süsteemi täitmisots on suletud/ tagasilöögi klapiga siis jääbki vesi paisupaaki.

Kuid miks jääb vesi paisupaaki, kui paisupaagi (eel)täiterõhk on suurem kui süsteem enda oma?
Näiteks suvel oli paisupaagis 0.9bar ja jahtunud süsteemis 0,4-0,5bar.

Paisupaak on süsteemi ühendatud ilma mingi kapita.

Vesi on "koduste vahenditega" väga vähesel määral kokkusurutav, seetõttu ei saa mitte mingi rõhk vett paisupaagist välja suruda kui veel ei ole kuhugile minna!
Ja mõtlesin klapp/kraani süsteemi täiteotsas mitte paisupaagi ja süsteemi vahel.