küsige julgesti soojuspumpade kohta !!!!

[nõustaja]

tere aitan kõiki kes on hädas oma maja kütte süsteemiga ja kes tahab uut ma aitan otsustada milline on hea ja miks põhjendan teiel ära miks on üks parem kui teine.infot saab veel meili teel. ootatud on kõik küsimused.


toomas@soojuspump.ee[/b]

[Aivar]

Tahan teada ja soovin nõu. Kas soojuspump (õhkpump) kütab ära 160m2 maja või saab seda kasutada vaid lisaküttena, näiteks kaminale lisaks. Millise miinustemperatuurini see aparaat töötab ning kas sellest -15 kraadi juures ka kasu on. Kui palju korralik aparaat ka maksab?

Ette tänades

[lennin]

mis küte oleks 200 m2 põllukivist maja kütmiseks kõige parem, soodsam ja palju see maksab?

[tõnis]

Kas tagasivoolusoojuspump/ventilatsioonisoojuspump on mõeldud maja ainukeseks küttekoldeks või on tema mõte pigem olla efektiivne soojusvaheti?

Tavalised soojusvahetid on vist 60% kasuteguriga. Kui nüüd vaadelda ventilatsioonisoojuspumpa soojusvahetina, siis milline oleks tema kasutegur?

[Pildistaja]

/Kas tagasivoolusoojuspump/ventilatsioonisoojuspump on mõeldud maja ainukeseks küttekoldeks või on tema mõte pigem olla efektiivne soojusvaheti?/

Sõltub hoone kasutusest. Kahtlustan, et tavalises elumajas saab ta olla ikka ainult osaliseks kütteallikaks.

Kunagi arvutasin ise mingi sigala jaoks lihtsat ventilatsiooni jääksoojuse utiliseerimissoojusvahetit. Seal sain küll tulemuseks, et laudatäis sigu koos valgustusega suutis ruumi ära kütta, kui ventileeritavast õhust osa sooja ruumi tagasi anda. Praktikas jäi asi küll kahjuks ellu viimata. Oleks päris põnev projekt olnud.

Elumajas selline hulk sisemisi soojusallikaid tõenäoliselt puudub

[tõnis]

Ventilatsioonisoojuspumpades ongi üsna võimas elektriline küttekeha. Seadmete installatsiooniskeemides on tüüpiline, et mainitud vidin imeb majast õhu välja, värske õhk siseneb fresh-klappide kaudu. Mina fresh klappe ei poolda, tahan (soojusvahetiga) sundventi. Kas sundventi ja ventilatsioonipumpa annab koostööle sundida? Koostöö mõte oleks sundvendi soojusvahetit efektiivsemalt kui tüüpilised ~60% kasutegurit käima panna. Sundvendi lisasoojus võiks tulla vedelast soojuskandjast, mitte elektrist. Millist lahendust soovitate?

[Priit Pärn]

Panna ühte eramusse korraga nii väljatõmbeõhu soojuspump kui sundventilatsioon, see küll otstarbekas ei ole. Kui värskeõhuklapid ei meeldi, siis soovitan sellist väljatõmbeõhu soojuspumpa, mis tõmbab välja ja ühtlasi puhub ka sisse. Suurt hinnavahet neil ei ole. Suurim hinnavahe tuleneb sellest, et kui välja ehitada nii sissepuhe kui väljatõmme on torustiku maksumus oluliselt kallim.

FIGHTER 410P 66 000.-
http://www.abckliima.ee/index.aspx?tabi ... -1&eid=292

FIGHTER 360P 63 000.-
http://www.abckliima.ee/index.aspx?tabi ... -1&eid=291[/b]

[tõnis]

Maasoojuspump saab energia pinnasest.
Õhusoojuspump pigistab atmosfäärist energiat.
Kust pärineb ventilatsioonisoojuspumba energia? Kas peamiselt tema enda elektrilisest kütteallikast?

[Priit Pärn]

Väljtõmbeõhu soojuspumba energia pärineb samuti välisõhust. Õhk-õhk soojuspumba ja väljatõmbeõhu soojuspumba põhiline vahe tuleb sellest, et õhk-õhk soojuspumba kompressor asub välisõhus ning soojust pumbatakse otse välisõhust. Väljatõmbeõhu soojuspumba kompressor on siseruumis ja soojust pumbatakse värskeõhuklappide kaudu sisenenud ja eelnevalt soojenenud õhust. Väljatõmbeõhu soojuspumba soojus kantakse soojusvaheti abil edasi veele, õhk-õhk soojuspumbal õhule. Väljatõmbeõhu soojuspumbaga kütmisel puudu jääv energia kompenseeritakse seadmele lisaks paigaldatud elektritenni abil, õhusoojuspumbaga kütmisel puudu jääv energia kompenseeritakse, kas elektriradiaatorite, kamina, ahju või näiteks õlikatlaga.

[Kripsik]

Kas, kuidas ja mis liiki soojuspumpa oleks võimalik kasutada kaminakütte puhul ja kas seda saab kuidagi ühendada ka osalise põrandakütte ja boileriga? kui palju sellise süsteemi paigaldamine maksta võiks? põrandaküte tuleks umbes 12 m2 ulatuses

[Priit Pärn]

Kaminaküttega võib kasutada kõiki soojapumpamise tehnoloogiaid. Kõige lihtsam ja odavam lahendus on õhk-õhk soojuspump. Kui on vaja vett ja põrandakütet soojendada, siis sobivad õhk-vesi tüüpi soojuspumbad. Põrandaküte 12 m2 on muidugi väga väike koormus, seda tuleb kõige odavam elektriga kütta. Kui tarbevett kulutatakse palju, siis võib kasutada väljatõmbeõhu soojuspumpa, mis soojendab ainult vett. Sellise seadme hind on 32 000.-

[Külaline]

Tere!
Kas oskab keegi öelda orienteeruvad maasoojuspumba (või ventilatsiooni-maasoojuspumba) ekspluatatsioonikulud (kw/h, kr/ruutm-le?)? Plaanis on see panna ehitatavale ca. 210-ruudusele üldpinnaga majale. Küll aga olen kuulnud et süsteemi ekspl. kulud jäävad elektriküttega samasse suurusjärku-seega kaob asja mõte ära kuna el. kütte nn. paigalduskulud on soodsamad? Kas seadmega kaasneb ka el. kütte tennid mis lülituvad töösse kui väliskeskkonna miinuskraadid kahandavad saadava soojuse miinimumini? Kuna olen suht võhik antud vallas oleks kena kui kellelgi on kogemusi antud teemaga et mind veidi valgustada.
Aitäh!

[xil]

Miks on õhk-vesi tüüpi soojuspumbad 4-5 korda kallimad, kui õhk-õhk pumbad?

Kuni 50000 krooni suurune ühekordne kulutus tasuks isegi ära aga 100 000 kr on vähemalt siiani investeerituna sama palju sisse toonud kui on mu 130m2 köetava pinnaga maja kogu aastane küttekulu.

[unnie]

Miks on õhk-vesi tüüpi soojuspumbad 4-5 korda kallimad, kui õhk-õhk pumbad?

Kuni 50000 krooni suurune ühekordne kulutus tasuks isegi ära aga 100 000 kr on vähemalt siiani investeerituna sama palju sisse toonud kui on mu 130m2 köetava pinnaga maja kogu aastane küttekulu.

Ei saa aru, mida 100000 kroonine investeering on sisse toonud ja millega võrreldes?

[Külaline]

tere aitan kõiki kes on hädas oma maja kütte süsteemiga ja kes tahab uut ma aitan otsustada milline on hea ja miks põhjendan teiel ära miks on üks parem kui teine.infot saab veel meili teel. ootatud on kõik küsimused.


toomas@soojuspump.ee[/b]

mis küte oleks 200 m2 põllukivist maja kütmiseks kõige parem, soodsam ja palju see maksab?

[Kalvis]

Ilma lisainfot teadmata kõik kütteliigid mida kasutatakse.

[Külaline]

Rootsis müüdavatest ( ja siin ka ) õhk-õhk soojuspumpade väärtustabelitest on näha , et: - 15 kraadi juures on annab soojuspump
1 osa elektritarbimise juures vastu 2 osa soojust.

+ 15 kraadi juures 1 osa elektsitarbimise juures 4 osa soojust.

Kui aga on üle - 15 kraadi siis tuleks võtta appi
lisakütte võimalus, et majas oleks sooja 20 - 23 kraadi.
Kõi oleneb maja soojustusest , m2 arvust ja aknapinna suurusest.
kui projekteerimisel tehakse väike apsakas siis jääbki maja külmaks.

Päris paljudel , õhk-õhk soojuspumpade kasutajatel , ilmnesid probleemid
selle kütteliigiga , alles olnud pakasega .
Ise oleksin ka peaaegu selle ostnud aga praegu enam ei taha seda varianti.

[unnie]

Rootsis müüdavatest ( ja siin ka ) õhk-õhk soojuspumpade väärtustabelitest on näha , et: - 15 kraadi juures on annab soojuspump
1 osa elektritarbimise juures vastu 2 osa soojust.

+ 15 kraadi juures 1 osa elektsitarbimise juures 4 osa soojust.

Kui aga on üle - 15 kraadi siis tuleks võtta appi
lisakütte võimalus, et majas oleks sooja 20 - 23 kraadi.
Kõi oleneb maja soojustusest , m2 arvust ja aknapinna suurusest.
kui projekteerimisel tehakse väike apsakas siis jääbki maja külmaks.

Päris paljudel , õhk-õhk soojuspumpade kasutajatel , ilmnesid probleemid
selle kütteliigiga , alles olnud pakasega .
Ise oleksin ka peaaegu selle ostnud aga praegu enam ei taha seda varianti.

Tegite jumala õieti, et jätsite selle kalli vidina paigaldamata (ma pean silmas IVT Nordic Inverter-pumpasid). Selle 40000 krooni eest saate el.radikatega kütta päris mitu aastat või ehitada korraliku ahju. Ja kui pump ei anna väljareklaamitud soojust, siis olete süüdi igal juhul Teie ja Teie maja - küll on viga maja soojustuses (pole termoseks soojustatud, vaid on külmalekked jpm). Mul pojal on hetkel just selline jama. Hr Pärn ABC Kliimast ütleb, et ongi üksikuid maju kus soojus ei levi, IVT-de müüjad aga seda ei tunnista. Nüüd siis kütangi RÕÕMSASTI 38000 eest ühte ruumi, kus pump ise asub. Kui midagi paigaldada, siis neist odavamatest variantidest. Ise olen Panasonicuga päris rahul. Isegi -30 puhus veel leiget õhku, muidugi küsis ka abi. Ja asjaajamine nende meestega on märgatavalt meeldivam. SIIN IGAL JUHUL INGLASTE VANASÕNA PAIKA EI PEA!

[aare]

Veebruaris-märtsis inverteriga Panasonic õhksoojuspumpade soodusmüük! Mudeli E9DKE(W) hind 18000 kr ja tippmudeli, Flagship HE9DKE hind koos paigalduse ja talvevarustusega 25000 kr. Küsi lisa: OÜ Ekokliima, tel 5647 4321, e-post: info@ekokliima.ee

[sundehitaja]

Kasutan ise ka õhksoojuspumpa.Olen päri ,et ta ei saa majas olla ainuke kütteallikas, aga kas primaar või sekundaarküte,eks seda aeg näitab.Õhksoojuspumpade puhul ei pea ma peaprobleemiks mitte niivõrd tehnilisi parameetreid,kuivõrd seda,enne sellise õhuliigutaja paigaldamist peaks (eriti kahe korruselise maja korral) hästi selgeks tegema kuidas majas õhk liikuma hakkab kui kuhugi punkti paigaldada sissepuhe.Paraku paigaldajatel tundub selleks puuduvat kompetents ja viitsimine.Sellepärast olen siin foorumites alati soovitanud enne proovida 3-4 kW puhuriga katsetust koos puhuri paigutamisega eri kohtadesse.Arvan et see on kõige kindlam ja kiirem meetod kindlaks teha kas üldse õhksoojuspumbast konkreetses majas asja saab.Inverterile on vaja tagada õhk mida soojendada ja soe õhk peab ka kuhugi minema.Ta tekitab küll teatud õhu sundliikumise kuid eriti mitmekorruselise maja korral tuleb arvestada ka loomuliku tsirkulatsiooni olemasoluga.See on keeruline,raske ja vaieldav teema aga ma ei hakkaks neid pumpasid enne maha tegama kui pole veendunud asi on tõesti pumbas mitte paigalduse veas.Samu jamasid õhu liikumistega on kuulda ka õhkkütte kamina omanikelt.On näha, et müügispetsid tahavad müüa toodet mitte pakkuda lahendust ja selles osas on tarbija abitu.Tahaks teada kas mõni inverteri paigaldaja on ka mingit elemantaararvutust kliendile teinud, et mis kliendile sobiks või määritakse pähe esimene ettejuhtuv pump ,peaasi et papp jookseks.

[unnie]

Kasutan ise ka õhksoojuspumpa.Olen päri ,et ta ei saa majas olla ainuke kütteallikas, aga kas primaar või sekundaarküte,eks seda aeg näitab.Õhksoojuspumpade puhul ei pea ma peaprobleemiks mitte niivõrd tehnilisi parameetreid,kuivõrd seda,enne sellise õhuliigutaja paigaldamist peaks (eriti kahe korruselise maja korral) hästi selgeks tegema kuidas majas õhk liikuma hakkab kui kuhugi punkti paigaldada sissepuhe.Paraku paigaldajatel tundub selleks puuduvat kompetents ja viitsimine.Sellepärast olen siin foorumites alati soovitanud enne proovida 3-4 kW puhuriga katsetust koos puhuri paigutamisega eri kohtadesse.Arvan et see on kõige kindlam ja kiirem meetod kindlaks teha kas üldse õhksoojuspumbast konkreetses majas asja saab.Inverterile on vaja tagada õhk mida soojendada ja soe õhk peab ka kuhugi minema.Ta tekitab küll teatud õhu sundliikumise kuid eriti mitmekorruselise maja korral tuleb arvestada ka loomuliku tsirkulatsiooni olemasoluga.See on keeruline,raske ja vaieldav teema aga ma ei hakkaks neid pumpasid enne maha tegama kui pole veendunud asi on tõesti pumbas mitte paigalduse veas.Samu jamasid õhu liikumistega on kuulda ka õhkkütte kamina omanikelt.On näha, et müügispetsid tahavad müüa toodet mitte pakkuda lahendust ja selles osas on tarbija abitu.Tahaks teada kas mõni inverteri paigaldaja on ka mingit elemantaararvutust kliendile teinud, et mis kliendile sobiks või määritakse pähe esimene ettejuhtuv pump ,peaasi et papp jookseks.

Sama kästakse nüüd ka meil teha, et 3kW puhur küt,ma panna. LOOMULIKULT mingeid mõõtmisi eelnevalt ei tehtud. Kommentaar oli et selle 60-70 m2 onni (tulevikus umbes 90m2 kütab ära nii mis nalja). Majas oli küttekoldeks olemas kamin, nüüd sai ostetud ka pioneerpliit. Ja nüüd paigaldaja firma leiab, et maja tuleb infrapunakaameratega ära kontrollida, kus on külmalekked. Kui need on, siis pidavat meie mõõtmise kinni maksma. Olen 99,99% kindel, et need lekked on igas majas (võib-olla ehk mitte tuliuutes). Seda kõike oleks aga pidanud selgitama enne pumba paigaldamist. Kõigi eelduste kohaselt oleks sellisel juhul pump paigaldamata jäänud ja muidugi müügifirmal siis ka raha saamata. Ja muidugi oli kõige parem just see IVT Nordic Inverter, mitte mingi muu variant. Noh hinnaklassilt on ta kindlasti parim - ca 20000 EEK-i kallim kui teised. Ja õhu paremaks tsirkuleerimiseks ei saa ma ju ka maja lisaauke ometi täis teha ega olemasolevaid seinu päris maha võtta. Igal juhul täiesti tüüpiline - käige aga raha välja ja vaadake pärast ise kuidas hakkama saate. Konkreetne kemplemine käib meil Soojuspump OÜ-ga.

[toivo]

soovitan vaadata http://www.refteh.ee käisin täna seal kohapeal ja asi tehakse ikka põhjalikult selgeks (puust ja punaseks) ei mingeid klaaskaste ja müügimeeste pläma. Hinnad ka muide sootsaimad Toshibale.

[unnie]

soovitan vaadata http://www.refteh.ee käisin täna seal kohapeal ja asi tehakse ikka põhjalikult selgeks (puust ja punaseks) ei mingeid klaaskaste ja müügimeeste pläma. Hinnad ka muide sootsaimad Toshibale.

Pole sest vaatamisest nagu enam tolku http://www.refteh.ee lehele. Mul pojal juba on olemas pea 40000 kroonine seade seinal. Igal juhul soovitan kõhklejatel ja kahtlejatel valida poole odavamad variandid (nt Panasonic), millega olen väga rahul - isegi pea 30kraadise pakasega ei puhunud külma krae vahele, mis aga IVT puhul pidi olema normaalne. Samuti on vähemalt Panasonicu garantii 2 aastat. IVT reklaamib garantiiks 5 aastat, hiljem ostu-müügi lepingu pealt selgub hoopis vaid 1 aasta. Ja noh seda loetelu võiks jätkata. NII ET KELLEL OMA RAHALE POLE MÕISTLIKUMAT RAKENDUST, VÕIB JU SELLIST LUKSUST LUBADA. Teistel aga soovitan enne hoolega kaaluda, kas on mõtet lasta müügimeestel ennast "ära rääkida" või paigaldada poole odavam ja sama efektiine või isegi efektiivsem pump.

[aare]

Toshiba Daiseikai õhusoojuspumbad on Põhjamaades korraldatud võrdlustestides osutunud parimaiks ja töötavad efektiivselt kuni -25C välistemperatuuril. Uued 2006a. mudelid on tehnilistelt näitajatelt ja disainilt sarnased eelmise aasta omadele, täht E asendatud tähega G: B10GKVP-E (küttevõimsus kuni 5,8 kW; COP 4,51) ja B13GKVP-E (kuni 6,6 kW; COP 4,31) - siseosa tähistused.
Panasonic seadmeid iseloomustava videoklipiga saab tutvuda norrakate kodulehel: http://www.bauer-energi.no/flash/video4.html
Infot ja häid Pana - Toshiba hinnapakkumisi kuni jaanipäevani tel 56474321.

[Külaline]

Õhksoojuspumpade korral ei ei maksa lasta ennast eksitada +7 kraadi juures antud COP-st.See on kõigil hea.Hoopis olulisem rahaliselt on ,mis jääb COP-ist järgi kui temperatuur on -5,-10 või -15 kraadi .Seega peaks võrdluste korral vaatama ka COP langust temp langedes.Nii mõnestki kõrgest stardipositsioonist +7 juures ei jää kuigi palju järgi -5 kraadi juures.Kas +7 juures on COP 4,5 või 5,0 mul kama kaks ,aga -10 juures kas ta on 2 või 3 mõjub taskule palju rohkem.