Ehitusfoorum

Plaanis renoveerida maja (150 m2) küttesüsteem. Kaalun õhk-vesi pumba ja pelletikatla vahel.
Kivimaja, hästi soojustatud, aknad kõige nõrgem koht ilmselt. Hetkel põhikütteks ahi, suuremate külmade korral elektriradikad ja /või ka puupliit.
Ahjuga küttes on tubade temperatuur meie keskmisel talveilmal ca 20 kraadi ringis (põrandad jahedamad). Plaanis paigaldada vesipõrandaküte I korrusele, et põrandad oleksid soojad, õhk jaotuks ühtlasemalt ning temperatuur toas ka veidi kõrgem. Teisele korrusele radiaatorid (eeldan, et pelletikatel võimaldab sellist lahendust?).
Kumb variant, kas ÕV pump või pelletikatel, oleks mõistlikum? Milline on umbkaudne investeering pelletikatlasse eeldusel, et katlaruum on olemas (v.a vastav korsten) ja soov on saada maksimaalselt automaatne lahendus? Mida tähendab tänapäevane pelletikatla automaatika – kas piisab ainult korra nädalas kraanulite lisamisest ning tuha eemaldamisest või vajab siiski mingit täiendavat pidevat toimetamist (ümber seadistamist sõltuvalt välistemperatuurist vmt)? Ja kui turvaline see lahendus näiteks ÕV soojuspumbaga võrreldes on? Olen lugenud mõningaid omanike kommentaare, kes pelgavad süttimist ja saan aru, et selliseid asju ka tuleb ette.
ÕV pumba pumba puhul on kahtlused selle elueaga seonduvalt. Saan aru, et ca 10-15 maksimum ja siis tuleb teha märkimisväärne remont või on otstarbekas hoopis uus masin osta). Tundub väga krõbe investeering selle eeldusega, et asja tööiga on nii lühike? Seda ma ei pelga, et külmemate ilmadega kasutegur väheneb oluliselt, mere ääres on selliseid ilmasid viimasel ajal väga vähe ning sel juhul on mul alati võimalus ahju ja pliidiga toetada.
Ja veel (vabandan võhikliku küsimuse pärast ette), et kas vesipõrandakütte torusid planeerides peab juba ette arvestama, milline küttesüsteem sinna taha tuleb või põhimõtteliselt on need ikkagi universaalsed ja ümbermängitavad?

Laivi12 kirjutas: ↑09 Mär 2018, 14:09
ÕV pumba pumba puhul on kahtlused selle elueaga seonduvalt. Saan aru, et ca 10-15 maksimum ja siis tuleb teha märkimisväärne remont või on otstarbekas hoopis uus masin osta). Tundub väga krõbe investeering selle eeldusega, et asja tööiga on nii lühike?

Miks sa arvad, et katel kauem kestab? Eriti selle kalleim komponent ehk põleti?

siit foorumist on silma jäänud, et need justkui töökindlamad. Aga lükake ümber, kui see nii ei ole.

ÕV pump on kindlasti muretum ja töökindlam. Pelletikatel pole nüüd küll see asi, mille sügisel tööle paned ja kevadel välja lülitad.

Kord nädalas katlamajas käimisest piisab kui pelletimahuti piisava suurusega on ja süsteem korralikult paika seadistatud. Välistemperatuuri järgi reguleerib ikka automaatselt kui normaalne automaatika on. Katlamaja võiks kindluse mõttes olla korralik tuletõkketsoon, kust tuli ei saaks mujale levida (tuletõkkeuks jms). Kui plaanis ka radiaatoredi kasutada (vee temperatuur kõrgem kui põrandaküttel), siis soojuspumba kasutegur eriti hea poleks. Korraliku külmaga niikuinii õhust mingit soojust võtta pole, siis peaks elektriga kütma juurde.

Külaline kirjutas: ↑09 Mär 2018, 17:34 Kord nädalas katlamajas käimisest piisab kui pelletimahuti piisava suurusega on ja süsteem korralikult paika seadistatud. Välistemperatuuri järgi reguleerib ikka automaatselt kui normaalne automaatika on. Katlamaja võiks kindluse mõttes olla korralik tuletõkketsoon, kust tuli ei saaks mujale levida (tuletõkkeuks jms). Kui plaanis ka radiaatoredi kasutada (vee temperatuur kõrgem kui põrandaküttel), siis soojuspumba kasutegur eriti hea poleks. Korraliku külmaga niikuinii õhust mingit soojust võtta pole, siis peaks elektriga kütma juurde.

tegu hästi soojustatud majaga, saab panna ülesse suureamd radiaatorid madalama temperatuuriga tööle. E

ks iga süsteemiga ole muresid, aga õv mure peamiselt elektri tarnekindlus ja hea hoolduspartner. Pellet vajab samuti elektri- ja pelleti tarnekindlust ning lisaks ka tihedamat kontrolli ja katla/korstna puhastust. Avariilahendust vajavad mõlemad (nö kui elekter ikka nädalaks ära peab kuidagi sooja tuppa saama)

Millised eelised võiks pelletikatlal olla?

Igasugu soojuspumpade puhul on asi hea täpselt niikaua kuni see töötab.

Olen ajajooksul nii endale kui ettevõttele ostnud ligi 20 eri pumpa (õhk-õhk ja õhk-vesi) ja niikaua kuni tuleb pakkumisi teha ning asju müüa on kõik usinad.
Kui probleemid tekivad, ei taha keegi enam edasi tegeleda, või mis veel halvem, ei osata.

Asi ei ole ainult ühes ettevõttes, vaid mitmetes.
Või võta kasvõi seesama foorum siit lahti, täpselt sama kumab läbi . . .

Peab vist üks korralik masu jälle üle käima, et nendest tühikargajatest lahti saaks!

küsimus meenutab, et kas Must meri või musträästas,sry

Elektrikatkestusi meil siiani esinenud praktiliselt ei ole ja ahi on sellisel puhul alternatiiviks.

Külaline kirjutas: ↑09 Mär 2018, 18:27 Igasugu soojuspumpade puhul on asi hea täpselt niikaua kuni see töötab.

Olen ajajooksul nii endale kui ettevõttele ostnud ligi 20 eri pumpa (õhk-õhk ja õhk-vesi) ja niikaua kuni tuleb pakkumisi teha ning asju müüa on kõik usinad.
Kui probleemid tekivad, ei taha keegi enam edasi tegeleda, või mis veel halvem, ei osata.

Asi ei ole ainult ühes ettevõttes, vaid mitmetes.
Või võta kasvõi seesama foorum siit lahti, täpselt sama kumab läbi . . .

Peab vist üks korralik masu jälle üle käima, et nendest tühikargajatest lahti saaks!

Kahjuks ei sisalda see jutt ühtegi fakti. Kui on midagi asjalikku siis võiks selle välja öelda. Nt ostsin firmast ... 20 soojuspumpa ning need ei tööta jne.
Soojuspumba võib ka nii paigaldada et see ei hakkagi tööle. Paraku on üllatused seotud ikkagi mingi kindla toote või inimesega, mitte kumaga.

Coolhouse kirjutas: ↑09 Mär 2018, 19:47
Kahjuks ei sisalda see jutt ühtegi fakti. Kui on midagi asjalikku siis võiks selle välja öelda. Nt ostsin firmast ... 20 soojuspumpa ning need ei tööta jne.
Soojuspumba võib ka nii paigaldada et see ei hakkagi tööle. Paraku on üllatused seotud ikkagi mingi kindla toote või inimesega, mitte kumaga.

Kas ma pean sulle näiteks ühe kohtulahendi tooma ja ette näitama (kuna üks asi lõpuks nii kaugele ka jõudis)?
Ma ei maininud kordagi, et ostsin kõik 20 erinevatest ettevõtetest. Õnneks on ka kohtasid, mis klientidest ja sh. ka enda mainest hoolivad.

Mind kui klienti ei huvita miks mingi asi ei hakka tööle, või töötab vigaselt. See on paigaldaja probleem ja tema peab sellega tegelema.

Ma ei tee üldse nalja. Kohtulahend huvitaks väga (võin ise ka seda otsida kui ei taha infot anda). Ka huvitab saada infot võimalike probleemide või probleemsete soojuspumba mudelite kohta.

Algsele küsijale:
- investeering on ligikaudu sama, radiaatorid võivad aga ei pruugi kallimaks minna, sest ÕV annab tiba madalamat temperatuuri
- kui "pelletisüsteem" ei ole just Viadrus, millele põleti on küprokikruvidega ette pandud, pole tuleohuga mõtet hirmutada. 100-kraadine suitsugaas ei suuda midagi põlema panna
- 10 aastat tagasi paigaldatud Iwabo põletid tiksuvad siiamaani, põlemiskambri jupid vaid vajavad vahetust
- elektrikatkestus - kui seda karta, võib põletile autoakust, inverterist jms backup-lahenduse kiberneerida. ÕV-le läheb juba diiselgeneraatorit vaja.
- kas maasoojuspump ei tule kõne alla?
Mis lahenduse ka ei valiks, ära koonerda penokihiga põranda all

plb kirjutas: ↑10 Mär 2018, 10:44 Algsele küsijale:
- investeering on ligikaudu sama, radiaatorid võivad aga ei pruugi kallimaks minna, sest ÕV annab tiba madalamat temperatuuri
- kui "pelletisüsteem" ei ole just Viadrus, millele põleti on küprokikruvidega ette pandud, pole tuleohuga mõtet hirmutada. 100-kraadine suitsugaas ei suuda midagi põlema panna
- 10 aastat tagasi paigaldatud Iwabo põletid tiksuvad siiamaani, põlemiskambri jupid vaid vajavad vahetust
- elektrikatkestus - kui seda karta, võib põletile autoakust, inverterist jms backup-lahenduse kiberneerida. ÕV-le läheb juba diiselgeneraatorit vaja.
- kas maasoojuspump ei tule kõne alla?
Mis lahenduse ka ei valiks, ära koonerda penokihiga põranda all

Jah, sellest ma olen aru saanud, et Viadrusest peab eemale hoidma. Maasoojuspump ei ole tõesti üldse variant, krunt on väike ja haljastatud. Penokiht on põranda all on praegu 10 cm.

Viadrus ja pelletipõleti kooslus on täiesti võimalik ja tehaseseades täiesti olemas Mille poolest https://torujyri.ee/et/pelletikatlad-vi ... -25kw.html see näiteks teistest kateldest palju kehvem on?
Enda Viadrus U26-le sai pelletipõleti külge ja teine küttehooaeg juba toimib. Aga seda ei saa tõepoolest soovitada uues süsteemi valikuna, katla-põleti puhastamine on tülikas, ja süsteemil peab kätt pulsil hoidma - kõik nagu töötab, ise olen kokku ladunud, tean mis kus on ja kuidas toimib, mida, kuidas ja millal puhastada, sättida aga kui minuga peaks mistahes põhjusel midagi juhtuma terviserike, surm vms, laseks pere naine ja lapsed, kes ei tea süsteemist midagi, paari kuuga selle värgi umbe ja ise nad seda lahti ei haruta.
Ettepoole vaadates valiks kindlasti õhk-vesi pelletisüsteemi asemel, eriti veel kui majas ahi-pliit või muu hädaküte pakaseperioodiks juba olemas on.

10 cm on ilmne koonerdamine. Ühes 10 cm kihis kah niikuinii
Austraalias lähevad rahval keldris moosid käärima

Ahi jääb sul reserviks niikuinii. Seda kütad siis kõva külmaga.
Elektrikatkestusega ei tööta ka pelletikatel,ega elektriradikad.
Mina teeks maasoojuspumba, sellest järgmine aste tagasi oleks õhk/vesi.
Hetkel enesel kaks õhk /vett ja 4 õhk/õhku töös.
Tahaks aga veel suuremat autonoomiat, sest olen ise pikalt ära ja muretsen suurte külmade ja tuiskude puhul välisosade umbeminemise pärast.

Mul Atmos katel. Kütsin puudega. Tossas liiga palju. Panin pelletipõleti peale. Läks mugavamaks ja enam ei tossanud. Vaja korra nädalas punkrit täita ja katelt puhastada. Vaja tellida pelleteid. Tellin aluse korraga. Nüüd alles oli vaja tellida uus alus, aga hinnad olid tõusnud umbes 20 euri aluse eest, kuna soojad ilmad ei lasknud metsa minna. Ega need hinnad alla tagasi ei lähe. Nüüd plaan õhk vesi juurde osta. Sel ajal kui soe ja traktorid metsa minna ei saa kütaks õhk veega. See mõni nädal mil külmem, kütaks pelletiga. St pelletiga võimalikult vähe ja õhk veega võimalikult palju.
Mia paneks uueks süsteemiks õhk vesi, kui ahjud ka majas olemas.
Iseasi millise õhk-vee valida, seda tahaks ise ka teada.

Ma ehitasin pelletikatlaga & radiaatoritega keskkütte üle-eelmisel aastal.
Kui ma praegu alustaks, paneks Õ-V ja veesärgiga pelletikamina.

esimene kirjutas:Sel ajal kui soe ja traktorid metsa minna ei saa kütaks õhk veega.

Selle väikese tonni hinna erinevuse pärast "kindlasti" tasub mitmeid tuhandeid kulutada ÕV-pumbale. Aga eks lollidelt tulebki raha kuidagi kätte saada.

Kindlasti on kellelgi oluline tasuvus, minul on mugavus olulisem.

Plussi ei jää kohe mitte kuidagi - kõik on kulu

Kas soojuspump on mingil põhjusel mugavam kui lihtsalt elekter?

Külaline kirjutas: ↑10 Mär 2018, 23:11 Kas soojuspump on mingil põhjusel mugavam kui lihtsalt elekter?

soojuspump on ka ju elekter.
Aga kui mõelda, et peakaitse on pisike ja soojuspump tarbib vähem voolu kui elektriradikad, siis ei pea näiteks iga kord veekeetjat sisselülitades mõtlema, et kas nüüd viskab kaitsme välja või ei.
Igakuiselt on mugavam arveid ka maksta, piisab kui kirjutad kahekohalise arvu summa reale, otselektri küttega pead ilmselt kolmekohalise arvusinna kirjutama

Praeguse ilmaga läheb ca 20 kg pelletit ööpäevas, see teeb miski 90 kWh, maksumus 3.60
Elekter 90 x 0.11 = 9.90
Õ-V annaks praeguse välistemp. juures ilmselt ~samad jooksevkulud mis pellet, külmema ilmaga on pelletiga kasulikum kütta.
Seda muidugi kah, et radikad on dimensioneeritud kõrgemale temperatuurile; arvutasin nad ka 45-kraadisele veele, aga siis poleks mööblile kohta.