Ehitusfoorum

233 kWh ajab 2t vett keema, st 0-100, kui kadusid ei oleks.

225 m2 maja (6kW msp, põrandad ja integr. boiler. Akupaaki pole) tarbis jaanuaris kokku ~1100 kWh. Päevatarbimine kõigub 30-43 kWh vahel. Seda maja mis 220 kWh päevas tarbib, oleks põnev termokaameraga vaadata. Keegi kaevab bitcoine?

Hea ventilatsiooniga annab need kilovatid minema tuulutada küll.

Kardan, et siin pole tegemist mitte jubedalt raiskava akupaagiga, vaid anomaaliat põhjustab jubedalt raiskav maasoojuspump.
Kui suur on pumba COP? Kas akupaagi väljalülitamine muutis midagi?

Ma ei tea, palju on COP, menüüdest ma midagi sellist ei leidnud. Kuna Eesti Energia iseteeninduses kuvatakse tarbimist mõnese hilinemisega, võin alles nädalavahetusel vaadata, kas akupaagi elimineerimine midagi muutis.

Kui muutis, siis on ikkagi kehvasti, kuna puidukatla ostsin katlamajja muudel põhjustel, kui et kaunis teist vaadata.

Jätkuvalt mainin, et maja peab sooja väga hästi, endale ehitatud ning isolatsiooni pealt pole kokku hoitud. Kui puupliit köögis soojaks kütta, langes teise korruse temperatuur ööga tervelt kahe kraadi võrra. Ventilatsiooni eest vastutab soojusvahetiga Dantherm.

pancho villa kirjutas: ↑15 Veebr 2018, 18:02 Jätkuvalt mainin, et maja peab sooja väga hästi, endale ehitatud ning isolatsiooni pealt pole kokku hoitud.

Sain aru, et fassaad peab sooja aga räägi garaažiuksest ka. Mõistlik oleks paigutada (isoleeritud!) akupaak keset maja asuvasse katlaruumi (kus vendi väljatõmme puudub). Sa jätsid isoleerimata ja paigutasid garaaži... Minu teada on garaaž üldiselt kõige suurema soojakaoga ruum majas. Tänu väga suurele ja nigelalt tihendatud uksele (võrreldes nt pakettakendega) ja külmasildadele ukse ümber ja all. Seega oleks loogiline hoida garaaž võimalikult jahe. Sul hetkel vastupidi - kõige soojem ruum majas.

pancho villa kirjutas: ↑15 Veebr 2018, 18:02 Kui puupliit köögis soojaks kütta, langes teise korruse temperatuur ööga tervelt kahe kraadi võrra. Ventilatsiooni eest vastutab soojusvahetiga Dantherm.

Pliidi soojuse akumuleerimisvõime sõltub pliidi+soojamüüri massist ning puude kogusest. Ei ole maja soojapidavusega otseselt seotud. Vent on küll oluline teema. Kas garaaž on ka seadme kaudu ventileeritud või mitte? Kas vent on üldse seadistatud, õhuhulgad mõõdetud?

Ma kordan - isoleerimata akupaagi teooria omaks kaalu, kui elektrikulu oleks ühtlane.

Garaazhiuks peaks sellise elektritarbe juures olema õhemat sorti paberist.

Pliit on väike, kuna pannkookide praadimiseks pole palju vaja aga eks spekuleerigem edasi peale järgmist energiakulugraafikut.

No siis saab olla ainult üks järeldus. Maasoojuspump tegeleb oma töö asemel otseelektriga kütmisega ( või siis on COP 1 lähedal). Kui sa vaatad siis pikemas perspektiivis tuleb nende piikide summaks ikka see sama energiakulu mis ennem pumba käivitamist otseelektriga küttes.

pancho villa kirjutas: ↑16 Veebr 2018, 10:32 Ma kordan - isoleerimata akupaagi teooria omaks kaalu, kui elektrikulu oleks ühtlane.

Nagu ifff juba ytles, su kulu ongi yhtlane! Tundub, et msp seadistus ei sobi akupaagiga hästi kokku ja seetōttu on piigid. Piigid välja keskmistades on kulu suht sama mis enne msp ja paagi yhendamist. Mis toimus ilmselt 25-26.01.

Ootaks siis huviga elektrienergia tarbimisgraafikut peale 14.02. ( kui võeti akupaak vahelt ära) ja natuke pikema aja jooksul, siis saab teha järeldusi. Üks kaks päeva ei anna õiget pilti. Kui MSP on seadistatud õigesti, siis peaks graafik tulema sama ilus kui enne 26.01., sest ta on invertertüüpi (mitte ei ole ON-OFF) ja kordades kuluma elektrienergiat vähem kui otseelektriga küttes.


.

Olaf kirjutas: ↑16 Veebr 2018, 15:36siis peaks graafik tulema sama ilus kui enne 26.01

Sama ilus, aga vähemalt 3 korda madalamal tasemel.

Nojah, aga ehk keegi seletab, miks akupaagi lisamine süsteemi peaks lihtlabase kompressorsoojuspumba kasutegurit nii suurelt mõjutama?

ifffff kirjutas: ↑16 Veebr 2018, 16:41 Nojah, aga ehk keegi seletab, miks akupaagi lisamine süsteemi peaks lihtlabase kompressorsoojuspumba kasutegurit nii suurelt mõjutama?

Ainus loogiline seletus, et garaaz lihtsalt ei pea sooja. Kui see akupaak asuks keset maja, siis oleks ju kõik tim-tom. Nagu siin enne kirjutati, siis garaazi uks põhimõtteliselt ju sooja ei pea.

Ehh, äkki pole hoopis katust peal? Kah võimalus, samal rajal edasi kõndides.

pancho villa kirjutas: ↑14 Veebr 2018, 20:53
El lisaküte on algusest saadik välja lülitatud.

Kas oled ise SP menüüst vaadanud, et SP lisa elektriküte on välja lülitatud?

Täpselt nii, esimene asi, mida masinat näppides vaatasin.

pancho villa kirjutas: ↑16 Veebr 2018, 19:08 Täpselt nii, esimene asi, mida masinat näppides vaatasin.

Lisakütte asjas ei tasu menüüd usaldada.
Kindlam on küttekeha lahti ühendada.
Olen ise mõõtnud juhust, kus kompressor lülitus välja ja MSP küttis otse elektriga kuigi menüüst oli EL küte välja lülitatud ja MSP arvas, et peab põrandasse ajama 47C vett.
Millise temperatuuriga vett väljastama on pump seatud ja millised on tegelikud temperatuurid?
ping

See on juba küttesüsteemi tarnija probleemiks, kui probleem nii sügaval. Aga eks paistab, selgelt igav mul "niivõrd keerulise" süsteemiga, nagu seda on maaküte + puidukatel, ei hakka.

Teadmata midagi maasoojuspumpade hingeelust, tekkis küsimus, kas see pump vahest nagu õhksoojuspump ei lähe mingisse sulatus vms reziimi? Eeldades, et COP on 5 +- midagi tuleb see mõnel päeval kulutatud -toodetud energia, mida oleks kokku arvestades COP-i mingi megavatttunni ligi (võrdluseks, arvestamata katla kadusi, oleks see mingi veerand tonni briketti või kuiva puitu), kuskile panna ka. Kui teda tuppa ja läbi toa seina-lae pole välja läinud, siis ainuke koht kuhu võiks teda veel minna, oleks maa kütmine.

Küttesüsteemi tarnijale-paigaldale pead jah rohem vast(l)akuk(p)lit jagama.

pancho villa kirjutas: ↑16 Veebr 2018, 20:58 See on juba küttesüsteemi tarnija probleemiks, kui probleem nii sügaval. Aga eks paistab, selgelt igav mul "niivõrd keerulise" süsteemiga, nagu seda on maaküte + puidukatel, ei hakka.

Kui raha on omanikku vahetanud, siis on see juba ostja probleem, et tõestada, et ta on lubatule mittevastava kauba saanud.

Ei tea kas ka siin lugu selline, aga osad pumbad lülitavad peale elektrikatkestust otseelektrile ja jäävad sinna. Mitu korda sellist lollust kuulnud.

See ei seletaks meeletut tarbimise kõikumist - ühel päeval 220, teisel 30.

pancho villa kirjutas: ↑15 Veebr 2018, 07:01Ta ütles, et ta Eestis kahjuks kedagi soovitada ei julgegi, nüüd tean miks.

Nii hull see asi ei ole. Tasakaalu huvides võin oma Thermia paigaldajat kiita. Reklaami ei tee, välja ei ütle. Pikalt suhtlesin ja uurisin tausta. Kes rääkis asjast kõige mitte-müügimehelikumat juttu, selle võtsin. Käivituste optimeerimise eesmärgil (on-off pump) nõudsin akupaaki (100l). Enne paigaldust joonistati paigaldusskeem mu nõudmiste järgi ja osati lollidele küsimustele vastata. Paigaldusel tehti pumba seadistus, esmane kontuuride tasakaalustus ja seletati asjad ette ja taha üle. Lülitati sisse ja peale seda pole midagi näppima pidanud. Kontuure aeg-ajalt krutin ...rohkem igavusest. Ise ei oskaks rohkem rahul olla või kui siis tahaks teha börsihinda jälgivaks, aga Thermial ei ole seda võimalust kahjuks.

Kas katel on järgi ühendatud? Prooviks mõnda aega katlaga küttes ja puid kaaludes ja akupaagi temperatuuri erinevusi arvestades välja arvestada energia kulu. Mul suutis üks Eestis tegutsev suurem katlamüüja panna pelletikatla kütma halukatelt. Sellisel juhul oleks hulga energiat katla korstna kaudu lahkunud. Valesti paigaldatud (liiga sügavale) kollektor põhjustab ka ebanormaalset kulu.

Mnjaa, seda ma ei kahtlegi, et tüüplahendusi oskavad kõik kinnisilmi käima lükata, aga minimaalne erilahendus käib üle jõu. Kuigi ma siiani ei usu, et see akupaak probleemiks.

Katel ei ole veel ühendatud, pole piisavalt kuivi küttepuid ja sooviks kõigepealt ühe osagi küttesüsteemist tööle saada. Ühendamise eest küsitakse kuskil €600-€800, ei hakka enne järgmise elektriarve nägemist suuremaid väljaminekuid tegema nagunii