Ehitusfoorum

Tere,

sai ostetud selline katel nagu Nordica Extraflame HP22 pelletikatel. Radiaatorid majas laiali veetud ning torud katla juurde toodud (2-toru süsteem). Kaasas oleval joonisel näitab väikese ja suure ringi vahel kolmikklapp termostaati, mis ei lase radiaatorite tagasivoolust vett katlasse enne vee 55C (müügimees pani 61C klapi kaasa) saavutamist. Tekkis küsimus, et kas nii ongi normaalne ja peaksin kokku keerama joonise järgi kõik ja ongi hästi? Endal tekkis küsimus, et kui nüüd täitevee sisse lasen, siis mismoodi ma süsteemist õhu kätte saan, kui kolmikklapi radikate tagasivoolu ots on kinni kui vesi külm? Peaksin kuhugi mingi automaatse õhueraldaja ka veel lisama vms? Lisasin väikesesse ringi ka 2-süsteemse boileri, mille jaoks müügimees müüs kaasa lisapumba (DAB 40/180). Muidu katla sees olemas enda pump, mis rakendub termoreleega, kui katlas on vesi saavutanud 60C, samuti on katlas sees olemas oma paisupaak. Ka näitab väikese ringi peal "Balance valve" mis on mingi liiniseade siis? Ise küttespetsialist ei ole, aga lihtsamate torutöödega aegajalt tegelen, seega ei pidanud vajalikuks mingit spetsialisti kutsuda, vaid vedasin ise kõik torud ära. Nüüd katla taga pani natuke pead kratsima lihtsalt

Tere!

Tõstan teemat ja uurin, kuidas siis lõpuks süsteemi ühendasid ja kas said toimima? Mul endal ka sama katel (küll HP15), kütab kahesüsteemset boilerit ja põrandaid, aga lisan ka 3 radikat. Hetkel on nii boiler kui põrandad sama ringi peal (põrandakollektoritel küll 3T-ventiilid vahel).

Mis joonis see selline on ? 3 T ventiil on vales kohas. Muda vales.

Kus nads vales kohas on, ok kohas ju.

See on katla väike ring, peabki nii olema. Suur ring avatakse, kui 3T temp saavutab 61 kraadi (tootja soovitab min 55). Mudafilter on tagasivoolu peal, kõik õige ju...

No jah. On küll õige koha peal. Väikse ringil. Akupaak ju puudub.Radikaid regullitakse sellisel juhul enda termostaatidega.

Mul oleks selle skeemi kohta küsimus, et miks on boiler väikese ringi peal?

Soe vesi on prioriteet ja enne küttesüsteemi ei hakka andma kui soe vesi käes on.

Selge, kõlab loogiliselt.
Mul on mõlemad (boiler ja põrandakollektorid) ühe suure ringi peal, põrandatele eraldi pump ja 3T ventiil muidugi. Ilmselt saavutan sama tulemuse, kasutades tsooniventiili? Näiteks see: https://www.cerbos.ee/et/katlamaja-auto ... k-525.html

Mul on hoopis küsimus, et kuidas te Boilerisse norm temp vee saate?
Kütte vesi on min 65C, seega on boileris samuti 65C tarbevesi vähemalt. Kas see liiga kuum/palju ei ole?

Üks spetsialist soovitas panna boilerist tagasitulevale kütteveele vahele MTCV danfoss klapp ja reguleerida see 55C peale. Et siis jääb rohkem "jaksu" radikatele ja boilerit enam ei küta kui vaja pole.

Samas see krdi MCTV kahiseb nagu poolkinni kraan ja häirib elamist. Poes mainiti üldse, et tegemist on tarbeveele mõeldud vidinaga.

Seega 2 küsimust:
1. Kas on ok lasta boileri vesi otse samale temperatuurile, mis küttevesi peale jookseb ehk < 65C ?
2. Kuidas balanseerida tarbevesi norm temperatuurile, et lapsed end kraani avades ära ei põletaks?

(sorry, ei hakanud uut teemat tegema kuna sama katel ja sisuliselt sama süsteem)

Üldiselt on 65 boileris igati OK, mõni võtab madalamaks ainult katlakivi pärast.

Kui boileris on kuumem või kõikuvam vesi on väga hea lahendus termosegistid. Seejuures võib termosegisti (selleks on üks teine reguleerklapp) ka boileri sappa panna. Tänapäeva termosegistid on pea samas hinnas kui tavasegisti (iseasi kuidas noname nimi meeldib aga mul on seni kõik vastu pidanud). Aga sama tulemuse annab ka klapp boileriahelasse

Skeemis on ju pump, mis sisse-välja lülitades boileris oleva vee temperatuuri reguleerib?
MTCV on üsna kehv asi, olen neid paljusid näinud lekkivana. Keera või miinimumtemperatuuri peale, laseb ikka kuuma täiega läbi.

Sellel katlal on sisseehitatud pump ka, mis rakendub 60 kraadi juures. Et selles mõttes ma pole üldse kindel, et boileri ette veel teist pumpa vaja on. Kui see boiler justpalju kaugemal/kõrgemal ei asu.

HOIDKE EEMALE SELLISEST POEST JA SELLEST VIADRUS KATLAST!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

UHTE ÜTLEN PELLETIKATEL VIADRUS KOOS PÕLETIGA ON TÄIELIK SAAST.POES VÄIDETUD KASUTEGUR 86 ON JAMA ANNAB VAEVALT VÄLJA 58 SEEGA LÄHEB ENAMUS KORSTNASSE.

UHESÕNAGA TEGELIKULT ON VIADRUS K I V I S Õ E K A T E L

OSTSIN SELLE KATLE TORUJÜRIST GARANTIID EI OLE SEEGA SOOVITAN VAADATA MIDA ANTUD ETTEVÕTTEST ÜLDSE OSTATE.


KINDLASTI LUGEGE GARANTIITINGIMUSI NEED ON VÄGA MÜÜJA POOLE KALDU

58 %-st on asi kaugel kui põleti on õigesti seadistatud. 75% saab vabalt kätte.

Külaline kirjutas: ↑22 Sept 2018, 15:40 58 %-st on asi kaugel kui põleti on õigesti seadistatud. 75% saab vabalt kätte.

Millel see 75% põhineb? Kas on kusagil usaldusväärses kohas mõni katsetus läbi viidud kus on näha erinevatel koormus reziimidel saadud kasutegur?

Gaasianalüsaatoriga mõõtmisi viiakse läbi pidevalt kui katlamajade hooldust tehakse. Oleks ka imelik hooldus kui analüsaatorit külge ei pandaks.
Loe kasvõi seda teemat, Viadrusel üle 75 % isegi kui suitsugaas on 300+ C.
viewtopic.php?f=9&t=53178

Gaasianalüsaator nüüd küll katla kasutegurit ei mõõda.

Meid ei huvita juuksekarva pooleks ajamine ehk praktiliset mõõdab väga hästi.
Enamus soojuskadu on seotud korstnasse mineva suitsugaasi temperatuuriga (Q2) ja seda analüsaator mõõdab. Samuti Q3 ehk keemiliselt mittetäielikku põlemist analüsaator mõõdab. Q4 ja Q6 kohta võib öelda, et praktiliselt olematud (meenutan, et räägime pelletiga kütmisest). Q5 ehk katla välisjahtumine- enamasti eramajades katel asub majas sees ja soojus jääb majja.

Külaline kirjutas: ↑23 Sept 2018, 21:50 Meid ei huvita juuksekarva pooleks ajamine ehk praktiliset mõõdab väga hästi.
Enamus soojuskadu on seotud korstnasse mineva suitsugaasi temperatuuriga (Q2) ja seda analüsaator mõõdab. Samuti Q3 ehk keemiliselt mittetäielikku põlemist analüsaator mõõdab. Q4 ja Q6 kohta võib öelda, et praktiliselt olematud (meenutan, et räägime pelletiga kütmisest). Q5 ehk katla välisjahtumine- enamasti eramajades katel asub majas sees ja soojus jääb majja.

See mida analüsaatoriga mõõdad on põlemisefektiivsus pelletipõletis kuid katla kasutegurit ei suuda analüsaator kuidagi mõõta, kui koldes on temperatuur 400-500C ja selles +300C (75%)lendab korstnasse siis lubage kahelda selle Viadrus kattla efektiivsus.

Tasuks ikka asjad omale natuke selgemaks teha
Kuidas mõjutab pelletipõleti põlemiseffektiivsust korstnasse mineva suitsugaasi temperatuur? Äkki ikka iseloomustab see juba katla effektiivsust?

Katlamiis kirjutas: kui koldes on temperatuur 400-500C ja selles +300C (75%)lendab korstnasse

Seda võiks lasua kasuteguri täppisarvutuseks nimetada.

Külaline kirjutas: ↑24 Sept 2018, 20:43

Katlamiis kirjutas: kui koldes on temperatuur 400-500C ja selles +300C (75%)lendab korstnasse

Seda võiks lasua kasuteguri täppisarvutuseks nimetada.

Mis katel see selline on kui ei suuda sooja kinni püüda, malmist Viadrus känkra võib ju teha kuid pelletipõleti pole sellele mõeldud sinna sobib ainult kivisüsi. Parimatel pelletikateldel on väljuva suitsugaasi temp 130C max võimsusel

TERE

KUI OSTA SIIS AINULT KATEL PELLE SEE ON OK JA EESTIS KOKKUPANDUD JA JUPID OLEMAS.
AGA NB VÄLTIDA SELLIST ASUTUST NAGU TORU JÜRI OÜ EESTI KEELES (TÜ-A JÜRI) SEE ON JAMA KUS GARANTIID EI OLE.
GARANTIILEHT ON KALLUTATUD MÜJA KASUKS UHESÕNAGA HOITKE EELAME SELLISEST KATLAMÜÜJAST.
ÜHESÜNAGA PEALE MAKSMIST ON SINU PROBLEEM .
JA NAGU OÜ TORUJÜRI ON KATLA NIII NIMETATUD PELLETIKATLA VIADRUS ESINDAJA NO ANDKE ANDEKS KUI ON MINGI PROBLEEM SIIS ON ESINDAJA KADUNUD.AGA KA PELLETIKATLAST VIADRUS SOOVITAKS EEMALE HOIDA .KASUTEGUR VAEVALT 55 SUITSUGAASID 138 SEEGA KUI OHURUUMI KÜTTA SIIS SOBIB KÜLL.

Katlamiis kirjutas: Mis katel see selline on kui ei suuda sooja kinni püüda, malmist Viadrus känkra võib ju teha kuid pelletipõleti pole sellele mõeldud sinna sobib ainult kivisüsi. Parimatel pelletikateldel on väljuva suitsugaasi temp 130C max võimsusel

Ei saa jah nii madalat suitsugaasi tempi kätte, aga see ei reaalselt ei anna mingit kohutavalt suurt kasuteguri erinevust.