Energiakulu kwh/m2/a

[Küte]

Kes on arvutanud või on võimalik arvutada, oleks huvitav teada kui palju teie elamises (korter, maja) reaalselt energiat kulub. Nii elektrit kui soojusenergiat.
Kui tegemist on soojuspumbaga, siis sel juhul ei peaks arvestama selle elektrikulu ja antud soojusenergiat mõlemat, vaid ainult välja antud soojust (eeldades et ikka elektrit kulus vähem kui soojust saadi), sest sisse läinud elekter läks selle soojuse saamiseks.
Katla puhul peaks arvestama põletatud kütuse kütteväärtust ja katla kasutegurit.
Kortermaja puhul võib olla keskkütte korral olla keeruline tarbitud soojusenergiat teada, kuid kui teate soojuse hinda Mwh kohta, siis saab arvutada.

Mul paneelmaja korteris on kulunud viimase 3 aasta keskmisena otseselt küttele 53 kwh/m2/aastas ja elektrile 52 kwh/m2/aastas. 20+ aastat vana paneelmaja kohta tundub üsna hea. Suhteliselt suur korter (4 tuba) ja 4 inimest elab sees.

[Külaline]

140 ruutu suht kuubikujuline (väljast 9x9x6m) eestiaegne karkassmaja.... 15 cm villa ja 10 cm penot. Otseelektriküte kombineeritud hilisemal ajal kahe õ/õ soojuspumbaga.

Vanasti ainult otseelektriküttel läks 19 000 kWh aastas, soojuspumpade lisamisel ja koonerdamisega on saanud hakkama ka 10 000 kWh -ga aastas. Ehk siis 125-78 kWh ruudu kohta aastas.
Praeguseks on lisandunud ka ligi 60 ruudu suurune eraldiseisev ja piklik saunamajake (4,5x12x3m). Köetakse kah soojuspumbaga, vesi elektriboileriga. Aastane kogukulu 16 000 kWh jaguneb nüüd 200 ruudu peale ja seega erikulu 80.

Kunagi rehkendasin, et õismäe 9-kordses on korteri põrandapinna ruudu kohta 2 korda vähem välispiirde ruute kui minu kuubikujulises eramajas. Selle õismäe seinapaneeli mõõdud olid ju 3x3m ? Üks maja on kahe trepikojaga, 9 paneeli kõrge, 4 paneeli paks ja 16 paneeli lai. Ühe korruse põrandapind seega 192 ruutu, kokku 1608 ruutu. Välispiirdeid 2x192+3x9x3x(4+16)=2004.
Iga põrandapinna ruudu kohta 1,25 ruutu välispiirdeid.
Mul oma majas 2x81+6x36=378 ruudu välispiirete kohta sama metoodikaga 162 ruutu põrandapinda, ehk 1/2,33.

Seega peaks paneelmaja olema vähemalt 2x küttesäästlikum.
Kulud aga kipuvad olema pigem vastupidi.


Olude sunnil aga üürin hetkel lisaks üksjagu pehmemas kliimas 100 ruudust korterit nn "kolme fassaadiga" majas. Ehk siis paarismaja, mõlemad pooled 3 korruselised , allkorrusel garaazhid , katlaruum ja abiruumid ning üleval kaks korterit üksteise peal. Selle 300 ruuduse majapoole kütmiseks läks aastas 4 kuupi masuuti (40 000 kWh ?) Pluss lisaks kumbku korter kulutab veel vast á 2000 kWh elektrit aastas. Kisub 150 kWh ligi ruudule aastas.
Kliima aga selline, et täna sai lühikese varrukaga päikse käes õues olla. Lund sel talvel polnudki. Päevasel ajal miinust samuti praktiliselt mitte, öösel ikka kukkus vahel alla nulli.
Kommunaalkulud siin kokku 3000 + euri aastas.

[Külaline]

sry, täpsustused eelmisele:

.....elektrikulu eramajale tähendab koguelektrikulu, koos valguse, pliidi ja boileriga, õ/õ pumbad toodetud soojusenergiat ei näita....
.... 9- kordse korruste elamispindade summas on viga, õige on 1708 ja suhe seega 1/1,17 ehk täpselt 2x parem kui eramajas.

...3000+ euri aastas on ühe korteri kommunaalkulud, küte 1450, vesi/kanal 450, ülejäänud tuhat kulub igasugu muu tilulilu peale- trepikoja koristaja, murupügaja , prügivedu jne... Elektri kWh maksab siin u 20 senti

[Külaline]

ehh...... ikka läks paneelmaja arvutus metsa.

Paneelmajas on eeldatud juhul 5184 ruutu põrandapinda ja 4392 ruutu välispiirete pinda.
Iga põrandapinna ruudu kohta tuleb 0,85 ruutu välispiirete pinda.
Suhe 2,75 korda parem kui eramajal.....
.... jämedalt...
Tegelikult on need paneelmajad pisut liigendatud ja seinapinda pisut rohkem.
Aga vähemalt kahe(ja poole-)kordne vahe jääb ikkagi???

[Küte]

Mis 2-2,5 kordest vahest räägid, räägime siin ju energiakulust, mitte rahast. Kui aga hakatagi korteriga seotud kulusid ning majaga seotud kulusid arvestama ja võrdlema, siis aasta kommunaalkulud pole mingi näitaja, kokkuvõttes on majas elamine kallim. Esiteks arvesta sarnases asukohas ja seisukorras olevate majade ja korterite hindasid. Seal on vahe kümneid tuhandeid, vahel 100 000 või rohkemgi. Teiseks KÕIK kulud: fassaaditööd, katusetööd, haljastus, muruniidukid, trimmerid, mootorsaed, küttesüsteem (selle remont, hooldus, välja vahetamine), boiler(id), pumbad,...
Korteris osad panevad ka soojuspumpasid , kütavad elektriga, kütavad ahjuga ja kaminaga... ainuke konstantne ning arusaadav ja võrreldav asi ongi siin kütmisele kuluv soojusenergiakulu, mis oluliselt ei sõltu kütteliigist.
Mul paneelmajas, nagu mainitud, kogu elekter ja küte 105 kwh/m2/aastas.

[Külaline]

Oeh…. no energiakulust ruutmeetri kohta ma räägingi.
Sina postitasid ühe numbri 105, mina postitasin 4 numbrit - 125, 75 , 80 ja 150 ning kirjeldasin milliste eluasemete kohta need käivad.

Ja tegur 2,5 käis selle kohta, et õismäe 9-kordses standardpaneelmajas on välispiirdeid põranda ruutmeetri kohta niimitu korda vähem ja seega võiks võrdselt sooja pidavate välispiirete puhul põrandaruutmeetri energiakulu niimitu korda seal väiksem olla.
Ja näitasin ka, et praktikas on mul kõige suurem erienergiakulu (150) hoopis soojemas kliimas paikneval kolmekordsel kaksikkortermajal.

(See kommunaalkulude rahanumber oli niisama lisamärkuseks sest aastaarve tuli just sellel nädalal, palun vabandust, enam ei tee…. )

[Külaline]

kokkuvõttes on majas elamine kallim.

Mina nii ei arva!
Kui sinu loogikast lähtuda siis näit. kokkuvõttes on odavam jala Tartust Tallinna jalutada kui kasutada mingit transporti.

[Külaline]

Loomulikult tuleb majas elamise eest kokkuvõttes rohkem maksta, kas selles on üldse põhjust kahelda? Alati võib leida erandeid, aga üldjoontes nii on.

[Külaline]

Jooksvate kulude võrdluses võib maja vabalt odavam olla. Ehitusmaksumust/ostuhinda arvesse võttes on maja muidugi kallim.

[Külaline]

Minul on 150m2 uue maja kulud koos remondifondi ja muru niitmisega odavamad, kui eelmise 125m2 korteri omad, jääb ka
Võrrelge ikka võrdseid m2

[Külaline]

Keda huvitavad poolikud andmed ehk ainult jooksvad kulud, tähtis on asja laiemalt vaadata. Paraku seda oskust paljudel pole. Kas peaksin õnnest hõiskama kui tellin kusagilt firmast 1 000 000 eur eest katlamaja koos eluaegse katlakütja teenusega ja koos kütusega? Jooksvad kulud ju puuduvad!

[Küülaline]

Keda huvitavad poolikud andmed ehk ainult jooksvad kulud

Aga kuidas arvestada kuludele juurde vanavanemate poolt EW ajal ostetud krunti, maja ja kõiki liitumisi tollest ning nõukajast?

[Külaline]

Lihtne: lähtu sellest mis sul on ja kui palju selle väärtus on.

Näide 1. On linnas korter väärtusega 50 000 eur. Samaväärne (tubade arv, seisukord) maja sarnases piirkonnas maksab 130 000 eur. Korteri kõik maksud ja elekter aastas on 2000 eur. Oletame optimistlikult, et maja korral on kõik maksud ja elekter 1000 eur aastas. Sel juhul majas elades aastas justkui võidaks 1000 eur, aga ups... maja on ju 80 000 eur kallim, seega saaksin korteri suuremaid kulusid (+1000 eur aastas) maksta vabalt elu lõpuni ja ikka maksaks vähem. Ja kui palju elu jooksul muruniitjaid, trimmereid, lumelabidaid... osta on vaja ning küttesüsteemi uuendada... (korteris tehakse seda kõike haldustasu/remondifondi arvelt, mille summa on selle aastase 2000 eur sees).
Näide 2. Ok, ei ela siis linnas, elan kusagil väiksemat sorti maakohas. Korter maksab 5000 eur, maja koos piisava suuruse metsaga, et sealt pidevalt küttepuid saaks teha, maksab 50 000 eur. Maal üldiselt haldustasusid ei maksta, hoonet remonditakse vaid hädavalikus mahus, vesi on odavam, maja köetakse halupuudega jne, oletame et elekter 40 eur/kuus ja muud kulud 50 eur. Aastas 1080 eur. Ega majas nüüd eriti odavamalt ka ei saa, elektrit kulub vähemalt sama palju, muud kulud võivad olla veidi väiksemad, no oletan optimistlikult, et kokku 600 eur aastas. Vahe korteriga 480 eur/aastas. Maja ja korteri hindade vahe aga 45 000 eur, seega korteri suuremaid makse saaks selle raha eest maksta üle 90 aasta.

[Küülaline]

Ma saan loomulikult aru, et isegi oma metsast ei tule tasuta puud halgudena ahju ette, kuid kui juba minu isa elas selles majas oma surmani ja mina ei kavatse seda ka kunagi müüa, miks ma pean oma maja turuhinna jooksvatele kuludele liitma ja võrdlema seda mingi korteri turuhinnaga?

[Külaline]

Lihtne: lähtu sellest mis sul on ja kui palju selle väärtus on.

mul on Tallinnas kõrvuti tänavatel maja ja korter ja m2 hind on neil sama. Jooksvad kulud on korteris suuremad , korteri pind on samas 50% väiksem, majal on ka krunt 600m2 . Korter on välja renditud ja katab täna 80% maja finantseerimiskuludest. Majas on kordi parem elada, kui korteris. Nende mõlema realiseerimisel võin pensioni veeta palju soojemas kohas, kui Eesti.

[Külaline]

Ei tea, et mis linnas saaks majaga võrdväärse korteri 50 000eur iga?
Korteri kus oleks pinda vähemalt 110m2 + parkimiskohad + rõdu/terrass + panipaik + oleks ka vähemalt "heas korras" + poleks lärmakaid naabreid magamistoa seina taga?
Tallinnas paistab näiteks selline valik olema:
http://kinnisvaraportaal-kv-ee.postimee ... 4&keyword=
Tartus on samasuurte korteritega päris kitsas:
http://kinnisvaraportaal-kv-ee.postimee ... =&keyword=

[Külaline]

Keegi ei eeldagi, et korteris ja majas peab sama palju m2 olema. 1- ja 2-toalisi majasid näiteks vist väga ei olegi. Kui 4 inimest elavad 4-toalises korteris, siis võrdleme vähemalt 4-toalise majaga. Ei mõtle Tallinnat, veidike väiksemas linnas saab 50 000 eur-ga tip-top 3-4-toalise korteri, samas sarnases seisus maja 100 000-150 000 eur vahel.
Ei ole tähtis kas kavatsed maja ära müüa või mitte, see vara täpselt sellises väärtuses on sul käe ikkagi ja see on juba oma valik kas hoiad selle väärtuse oma käes või müüd ära ja kolid poole (või kordades) odavamasse korterisse.

[Külaline]

Kunagi pakuti mu võrdluseks toodud õismäe korteri eest 125 000 krooni,(8 000 €) kui kolisin sealt Nõmmele, siis oli maja ja krundi hinnanguline väärtus vast 500 000 krooni ( 30 000 krooni) .

Täna pakutakse sellist kortrit õismäel 75 000 - 120 000 euriga, sarnast paljast sisuliselt krunti Nõmmel 220 000 koos mahaga kisub pigem 400 000 peale.

Hinna juurdekasv õismäel korteris 67-110 000 €, majas 200 000 - 370 000 euri.

Majas elades tuleb raha rohkem juurde....

[Külaline]

500 000 krooni ( 30 000 euri)

[Külaline]

Keegi ei eeldagi, et korteris ja majas peab sama palju m2 olema. 1- ja 2-toalisi majasid näiteks vist väga ei olegi. Kui 4 inimest elavad 4-toalises korteris, siis võrdleme vähemalt 4-toalise majaga. Ei mõtle Tallinnat, veidike väiksemas linnas saab 50 000 eur-ga tip-top 3-4-toalise korteri, samas sarnases seisus maja 100 000-150 000 eur vahel.
Ei ole tähtis kas kavatsed maja ära müüa või mitte, see vara täpselt sellises väärtuses on sul käe ikkagi ja see on juba oma valik kas hoiad selle väärtuse oma käes või müüd ära ja kolid poole (või kordades) odavamasse korterisse.

Kui võrrelda elukeskkonda siis peab ikka samaväärseid asju võrdlema. Kõigi oma omadustega.
Muidu võiks ju võrdlusesse tuua ka vegeteerimise haagissuvilas "linnataga metsas".
Korteri inimene pahatihti ei suuda mõista elamist "oma majas". Minu käest on tõsimeeli küsitud, et kuidas te oma perega nii suurel krundil julgete elada?
On ka tuttavaid kes ostnud maja, pole maja eluga harjunud ja kolinud korterisse tagasi.
Eelmise vabariigi ajal oli siht, et elamises peab olema niipalju tubasid kui elanikke +1.
Korterit saab veelgi odavamalt - eelmisel aastal nägin Adavere kandis külapoe juures kuulutust kus pakuti kolhoosiaegses majas 4 toalist korralikku korterit müüa hinnaga 300eur. peaasi, et müüja saaks lahti seisva korteri kommunalkuludest.
ping

[Külaline]

Elukeskkonda ei pea ega saagi võrrelda, sest korter ja maja on erinevad keskkonnad.
Jah tõesti, paljudele ei meeldigi majas elada, vähemalt mitte kusagil eraldatud kohas. Eks põhjuseid on erinevaid. Esiteks: muretum/mugavam. Ei pea muretsema ega tegelema kütmise, muru niitmise, aiast okste/puulehtede/prügi koristamise, lume lükkamise, libedusetõrje, maja remondi jms asjade pärast, kõik tehakse ära, ise saad tegeleda täpselt sellega milega ise tahad mitte sellega, mida PEAD tegema.
Teiseks: turvalisuse tunne. Oleme ausad, kortermajas kus naabrid on üleval, all, kõrval, trepikojas ühel korrusel on 4 korterit, terves trepikojas 20 (+) ei saa pätid ikka nii vabalt ja karistamatult tegutseda kui kusagil eraldatud kohas asuvas majas, kus võib kasvõi kõik elanikud maha lasta ja maja tühjaks vedada ja keegi kõrvaline ei kuule ega näe midagi. Suures kortermajas on ikka väga suure tõenäosusega nägijaid ja kuuljaid, juba korralikust korteriuksest ei pääse vaikselt ja märkamatult sisse, majas võib siseneda ka aknast.

[Külaline]

Kui nüüd raha ja mugavused jm kõrvale jätta ja rääkida vaid pealkirjas sõnastatud teemast, siis peaks korteri ruutmeetri energiakulu olema maja omast tunduvalt väiksem, aga tuleb välja, et tihti ei ole...... Või ei ole nii oluliselt kui välispiirete pinna ja põrandapinna suhe eeldaks...

Miks?

[Külaline]

Küttele 53 kwh/m2/aastas tundub vähe olema küll. Majas ikka naljalt sellega hakkama ei saa: aastas 2 tonni pelletit 150 m2 majas?

[Külaline]

Küttele 53 kwh/m2/aastas tundub vähe olema küll. Majas ikka naljalt sellega hakkama ei saa: aastas 2 tonni pelletit 150 m2 majas?

Pelleti kütteväärtus on 4.7-5.3 kWh/kg, kaks tonni annab tuppa sooja parimal juhul 10 000 kWh. e. 66.66 kWh/m2

v-olla aga ainult 8000 ?
Sel juhul on ka sinul 53 kWh/m2. Kas sa ikka tead oma katla kasutegurit?

Kust korterielanik oma kütteenergia võttis? Mõõturid toas või jagas ühistu ruutmeetrite järgi?

Siin aga hakkabki mõjuma esiteks maja suurem välispiirete osakaal ja teiseks see, et igapäevane elektrikulu ei sõltu nii väga otseselt kasutatava pinna suurusest - kartuleid keedad ikka ühe potitäie, elad sa majas või korteris.
Korteris aga on elektri osakaal koguenergiakulus suurem.

Nii, et sinu maja seined paistavad ikkagi paremini sooja pidama kui korteriomaniku omad.

[siimsusi]

Teemast ka vahepeal:
Maja 180 m2; 12 aastat vana, tolle aja kohta normaalselt soojustatud; maasoojuspump.
Puhtalt küttele + soe vesi kulunud keskmiselt 8629 kwh aastas.
Mul on soojuspumbal eraldi voolumõõtja vahel.
31.03.2005 oli näit 4077
15.03.2017 oli näit 107298
kokku 4367 päeva ja 103252 kwh.