Vanem-suur maja- küttesüsteem amortiseerunud.

[Kasutaja1986]

Tere,

Kirjutan siia, kuna seisan silmitsi üpriski spetsiifilise probleemiga ja ei oska kuhugile pöörduda. Nimelt ostsin hiljuti 90ndate keskel ehitatud maja (kasulikku pinda 257 ruutu) ja küttesüsteem vajaks vahetamist. Tegemist on korraliku kivimajaga, sooja hoiab hästi, seinad paksud, aknad/uksed korralikud.

Iseenesest on majas olemas pelletküttesüsteem, aga eelmise omaniku soovil on see osadeks võetud. (Tigu olevat mahuti kogu aeg keskelt tühjaks söönud ja selleks, et süsteem ikka kütaks, vajas antud küttevariant järjepidevat valvet). Kütsid puitbriketiga kuid sooviksin ise pigem mugavamat lahendust. Torustik ja radiaatorid on tänaseks sedavõrd amortiseerunud, et vajavad kindlasti vahetust. Nüüd seisangi probleemi ees - millist küttesüsteemi valida? Õhk-õhk, õhk-vesi või hoopistükis seesama pelletküte korda teha, amortiseerunud osad välja vahetada? Majas on olemas ka kaks kaminat, mis võivad vajadusel toimida lisakütteallikana. Hetkel oleksin huvitatud võimalikult väikest investeeringut vajavast, kuid siiski toimivast süsteemist(Maaküte langeb seega välja). Mida soovitate?

Raske on pöörduda ka spetsialistide poole, kuna müügimehed eelistavad ikka oma ja võivad kas-või musta valgeks rääkida. Endal jääb nii teadmistest kui ka kogemustest puudu, et otsust langetada.

Olen igasuguse tagasiside/arvamusavalduse eest tänulik!

[Külaline]

See ju täitsa tavaline, et igasugused süsteemid tahavad hooldust ja remonti mingi aja tagant.
Kas maja ostmisel ei teadnud seda?
Kui teadsid siis oleks mõistlik olnud hinnapakkumised enne ostu teha.
Kui ei teadnud siis on tegu varjatud puudusega ja sul on võimalus esitada seadusest tulenevad nõuded.

[Kasutaja1986]

See ju täitsa tavaline, et igasugused süsteemid tahavad hooldust ja remonti mingi aja tagant.
Kas maja ostmisel ei teadnud seda?
Kui teadsid siis oleks mõistlik olnud hinnapakkumised enne ostu teha.
Kui ei teadnud siis on tegu varjatud puudusega ja sul on võimalus esitada seadusest tulenevad nõuded.

Muidugi on tavaline, küsimus ongi selles, mida tasuks teha ja millist küttesüsteemi valida.

[2korda2]

Hetkel oleksin huvitatud võimalikult väikest investeeringut vajavast, kuid siiski toimivast süsteemist.

See tingimus annab vaid kaks võimalikku alternatiivi:
1. Kui pelleti jaoks on kõik vajaminev olemas, siis tõenäoliselt oleks mõistlik sellega ka jätkata. Kas olemasolevat saab kasutada, oskab öelda spetsialist kohapeal.
2. Paned tubadesse elektriradikad.
Kolmas (õhksoojuspump) sobiks ka, kui ruumid on OK ja õhksoojuspumbaga kaasnev ei sega. Sellisel juhul aga võiksid need kaminad pigem ahjud olla. Kui kaminad on "tüüpilised 90-ndad" stiilis (avatud), siis neid tõsiste kütteallikatena ei maksa võtta - need on pigem meeleolu tarvis.

[Coolhouse]

Sellisel majal võib minna talvega ligi 40 ruumi puid....
Ehk see maja ongi nüüd Sinu pensionisammas, võta exeli tabel välja ja pane numbrid sisse.
Võid päris suured vahed saada.

[Külaline]

Küta mõnda aega ainult elektriga, saad maja küttevajaduse teada. Selle järgi on hea pakkumisi võtta. Kui põrandaküttetorustikku pole siis õhk-vesi langeb ära. Radikatega süsteemis pole see piisavalt efektiivne, tasuvusaeg läheb pikaks.

[Kalvis]

Ega ilma objekti praegust seisukorda vaatamata väga soovitada ei oskagi. Ka on jutt segane kust tuleb jutt, et olemasolev küttesüsteem on amortiseerunud.
Kristallkuulike ei näita olemasoleva küttesüsteemi seisukorda. Kas on läbi radiaatorid, torud või miski müstiline asi. Ma ei tea. Arvan, et remont tuleb materjalide osas taskukohane, iseasi on kas leiad normaalse tasu eest töö tegija või teed ise. Igatahes katel on toimiv.
Soojuspumpadega saaks ka. õhk-õhk on ca 1000 € tükk ja tõenäoliselt on neid 2 vaja paigaldada.
Elektrikütte välistaks. Astu poodi ja osta igasse tuppa 10 € puhur ja sooja saad piisavalt, kuid küttearve võib ajada pankrotti.
Kui lähiajal liigutama muidugi ei hakka siis küttehooajaks peadki hädalahendusega puhurid ehk ostma.

[Kasutaja1986]

Alustuseks tänan vastajaid.

Põrandakütet majas ei ole, seega õhk-vesi osas on siis pilt selge.

Ega ilma objekti praegust seisukorda vaatamata väga soovitada ei oskagi. Ka on jutt segane kust tuleb jutt, et olemasolev küttesüsteem on amortiseerunud.
Kristallkuulike ei näita olemasoleva küttesüsteemi seisukorda. Kas on läbi radiaatorid, torud või miski müstiline asi. Ma ei tea. Arvan, et remont tuleb materjalide osas taskukohane, iseasi on kas leiad normaalse tasu eest töö tegija või teed ise. Igatahes katel on toimiv.
Soojuspumpadega saaks ka. õhk-õhk on ca 1000 € tükk ja tõenäoliselt on neid 2 vaja paigaldada.
Elektrikütte välistaks. Astu poodi ja osta igasse tuppa 10 € puhur ja sooja saad piisavalt, kuid küttearve võib ajada pankrotti.
Kui lähiajal liigutama muidugi ei hakka siis küttehooajaks peadki hädalahendusega puhurid ehk ostma.

Radiaarotid ja torustik on mõlemad üpris läbi. Roostes ja tilguvad siit-sealt. Eks heal juhul peaks veel ehk aastakese vastu võib-olla paar, aga üldjoontes läbi mis läbi. Katel on toimiv.
Õhk-õhk - ilmselt sellise pinna peale ühest ei piisa jah, aga soodsam lahendus tundub ta isegi siis, kui vaja osta mitu tükki.

Kiire on muidugi, isegi kui tuleb pikk ja soe sügis, siis oleks vaja ikkagi ASAP midagi otsustada ja teha.

[anryo]

Kui maja on korralik ja sooja hoiab hästi, siis ei ole väga olulist hinnavahet (kui seadmete soetusmaksumust ka arvestada), millega kütta. Õhksoojuspumpasid on tänapäeval sama mugav paigaldada, kui radiaatoreid, kuid see eeldab vaid piisavalt avatud ruume, et soe õhk saaks ringi liikuda. 90-ndate majad vist pigem seda ei olnud?
Ma võin tuua näitena omast käest ~250m2 suuruse samast perioodist pärit ridaelamu, kus aastane keskmine küttekulu oli ~150.- eur kuus. Ja seda ainult elektriradiaatorite ja kahe õhksoojuspumbaga. Okei, vahel sai kaminat ka köetud aga see oli pigem selline "meeleolu" värk.

[Rostfrei]

Tere,

...

Iseenesest on majas olemas pelletküttesüsteem, aga eelmise omaniku soovil on see osadeks võetud. (Tigu olevat mahuti kogu aeg keskelt tühjaks söönud ja selleks, et süsteem ikka kütaks, vajas antud küttevariant järjepidevat valvet)....
Olen igasuguse tagasiside/arvamusavalduse eest tänulik!

Mahuti saab ju välja vahetada. Omal saab tigu mahutist viimase pelleti nii kätte, et mahuti on täiesti tühi. Seda keskele "augu" tekkimist olen mujalt samuti kuulnud - tegu on olnud ise tehtud mahutitega.
Kasutan http://www.cerbos.ee/et/pelletimahutid/ ... 300-l.html, probleemivaba.

[Kalvis]

Radiaarotid ja torustik on mõlemad üpris läbi. Roostes ja tilguvad siit-sealt. Eks heal juhul peaks veel ehk aastakese vastu võib-olla paar, aga üldjoontes läbi mis läbi. Katel on toimiv.

Suhteliselt väheütlev kirjeldus. Polnud mingit vihjet milline radiaatori liik, seisukord või torustiku tegemise meetod.
Aga tee siis kalkulatsioonid ise. Radiaatori hinda vaata poest, torustiku pikkus mõõda ära ja poes müügihinna alusel arvuta hind kokku. Peamine kulu on radiaatorid ja keskmiselt võid kiirhinna leida, et 100 € tükk.

[miks]

vastus
Meil on maja umbes 980 rm.Maja seinte paksus on 70 cm p unane tellis.
Väljast on maja lubi värviga värvitud.Seestpoolt krohv ja värv.
Väikesed aknad ja aknad on kahekordsed ja uksi on suht vähe Maja on kolme koruseline.
Körgus maast umbes katuse harja tipuni 13 m.
Päris korralik soojuse kulutajaTellisime eksperdi et saada teada talvel 0-kraadi juures soojuse kadu
tunni jooksu.l vastseks saime 1.8 kraadi tunni kohta.1kraad = 1,3 kw soojust tunnis.
Seinal seisab arvesti mis näitab: vee kulu 100 l h,/vee temperatuur 77 kraadi/soojusenergiat annab 6,7 kw h
radiaatorisse minev temperatuur on 27 kraadi,/ ja tagasi tulev vesi on 18,5 kraadi .Välis temperatuur on +7 kraadi.
Valisime linna kytte kuna peavalu puudub.Ei pea jooksma ega muretsema mingite puude ,ölide ja
teab veel mille hankkimiseks.Paigaldasime katla X virma poolt.
Esimene kuu arve tuli 2000 eurot.Automaatika tekitas meile arve .
Loobusime kohe sellest automaatikast ja tellisime spetsialisti reguleerima radikaid ja termostaate.
Selgus et meie majas puudusid radiaatorid mis pidid olema kolme ribised ja 36 ruutmeetri toa kohta pidi olema neid 2 tk 2500x60x3 ribi(lehte). Meister väitis et mida rohkem on majas radiaatoreid seda soojem on teie maja ja seda vähem maksate kw eest.Tal oli siiski öigus .Vahetasime suurte radikate vastu väikesed välja ja panime 3 lehelised.Soojust tuli kolm korda kiiremi ja kuu arve tuli 370 e
Esimene aasta kulutas maja keskmiselt 46 kw tunnis siis nyyd oli umbes 13 kw miinus kraadide juures
Lisaks reguleerisime vee liikumise kiiruse torustikus tarkade automaatika pumpadega VILO .
Praegu on meil maja soe ja teades tema soojus kadu soojustasime seest seinad kangas tapeediga.
Teie maja puhul ma ei tea teie asukohta aga ikkagi soovitan paigaldada palju radiaatoreid ja mida rohkem neid kolme lehelisi seda parem.
Oma katlamaja puhul igal juhul on palju vöittu

[Külaline]

peaksid ravimeid v arsti vahetama.
tapeediga soojustamine on väärt idee. Sünteetilise liimiga, pidi veel parema tulemuse saama.

vastus
Meil on maja umbes 980 rm.Maja seinte paksus on 70 cm p unane tellis.
Väljast on maja lubi värviga värvitud.Seestpoolt krohv ja värv.
Väikesed aknad ja aknad on kahekordsed ja uksi on suht vähe Maja on kolme koruseline.
Körgus maast umbes katuse harja tipuni 13 m.
Päris korralik soojuse kulutajaTellisime eksperdi et saada teada talvel 0-kraadi juures soojuse kadu
tunni jooksu.l vastseks saime 1.8 kraadi tunni kohta.1kraad = 1,3 kw soojust tunnis.
Seinal seisab arvesti mis näitab: vee kulu 100 l h,/vee temperatuur 77 kraadi/soojusenergiat annab 6,7 kw h
radiaatorisse minev temperatuur on 27 kraadi,/ ja tagasi tulev vesi on 18,5 kraadi .Välis temperatuur on +7 kraadi.
Valisime linna kytte kuna peavalu puudub.Ei pea jooksma ega muretsema mingite puude ,ölide ja
teab veel mille hankkimiseks.Paigaldasime katla X virma poolt.
Esimene kuu arve tuli 2000 eurot.Automaatika tekitas meile arve .
Loobusime kohe sellest automaatikast ja tellisime spetsialisti reguleerima radikaid ja termostaate.
Selgus et meie majas puudusid radiaatorid mis pidid olema kolme ribised ja 36 ruutmeetri toa kohta pidi olema neid 2 tk 2500x60x3 ribi(lehte). Meister väitis et mida rohkem on majas radiaatoreid seda soojem on teie maja ja seda vähem maksate kw eest.Tal oli siiski öigus .Vahetasime suurte radikate vastu väikesed välja ja panime 3 lehelised.Soojust tuli kolm korda kiiremi ja kuu arve tuli 370 e
Esimene aasta kulutas maja keskmiselt 46 kw tunnis siis nyyd oli umbes 13 kw miinus kraadide juures
Lisaks reguleerisime vee liikumise kiiruse torustikus tarkade automaatika pumpadega VILO .
Praegu on meil maja soe ja teades tema soojus kadu soojustasime seest seinad kangas tapeediga.
Teie maja puhul ma ei tea teie asukohta aga ikkagi soovitan paigaldada palju radiaatoreid ja mida rohkem neid kolme lehelisi seda parem.
Oma katlamaja puhul igal juhul on palju vöittu

[xil]

õ-õ soojuspumbad koos paigaldusega on umbes samas hinnas, kui uued radikad+torud+lisavidinad+paigaldus. Ja pole vaja perioodiliselt pelleteid tellida, tuhka koristada, korstent pühkida. Saab katlaruumi arvelt ruumi ka juurde. Samas õ-õ sp tekitab müra ning õhu liikumine siseseadmete läheduses võib olla häiriv.